Search

Bakalaureusetöö Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekaval Eestis on tegu vananeva ühiskonnaga, mille tulemusel väheneb tööealiste inimeste arv ja suureneb vanaduspensioniealiste hulk. Puudega inimeste osakaal Eesti rahvastikust on pikka aega püsinud üsna kõrge. Seega on oluline, et ka erivajadusega inimesed saaksid rohkem osaleda tööturul. Selle tarbeks on tööandjatele riigi poolt ette nähtud erinevad toetused ja teenused, et soodustada erivajadustega inimeste palkamist. Töö eesmärgiks oli selgitada välja erivajadustega inimeste tööle võtmisega seotud probleeme Põlvamaa tööandjate hinnanguil. Töö koostamiseks kasutati peamiselt erinevaid kirjandusallikaid, artikleid ja organisatsioonide kodulehekülgedelt kätte saadavat infot ning Töötukassa ja Eesti Statistikaameti andmebaasi. Uurimiseesmärgi täitmiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit. Selle jaoks koostati küsimustik Põlvamaal registreeritud organisatsioonidele ning viidi läbi ankeetküsitlus. Läbi küsitluse uuriti asutuste seniseid kogemusi erivajadustega inimestega, nende teadlikkust erinevatest toetustest ja teenustest ning milliseid soodustusi on kasutatud. Läbiviidud uuringust selgus, et kõige rohkem kardetakse, et erivajadusega inimesed on liiga sageli töölt eemal, ning paljude organisatsioonide arvates paljud töökohad lihtsalt ei sobi erivajadustega inimestele. Ettevõtted ja MTÜ-d, kes on palganud erivajadustega inimesi, on kasutanud peamiselt sotsiaalmaksu osalist hüvitamist või palgatoetust. Selleks, et tööandjad palkaksid rohkem erivajadustega inimesi, vajab kogu süsteem värskendamist. Tööandjate motiveerimiseks tuleks suurendada toetuseid ning pakkuda neid pikema aja jooksul. Oluline on organisatsioonidele jagada rohkem informatsiooni erinevate toetuste ja teenuste osas. Estonia is an aging society, as a result of which the number of people of working age is decreasing and the number of people of retirement age is increasing. The share of people with disabilities in the Estonian population has remained quite high for a long time. It is therefore important that people with special needs can also participate more in the labor market. To this end, various state benefits and services are provided by employers to encourage the employment of people with special needs. The aim of the study was to find out the problems related to the employment of people with special needs according to the employers of Põlva County. Various literature sources, articles and information available on the websites of organizations and the database of the Unemployment Insurance Fund and Statistics Estonia were mainly used to compile the work. A quantitative research method was used to fulfill the research objective. For this purpose, a questionnaire was prepared for organizations registered in Põlva County and a questionnaire survey was conducted. The survey examined the institutions' previous experience with people with special needs, their awareness of various benefits and services, and what benefits have been used. The survey found that the main fear is that people with special needs are too often away from work, and many organizations simply find many jobs unsuitable for people with special needs. Companies and non-profit Association that have hired people with special needs have mainly used partial social tax reimbursement or wage subsidies. The whole system needs to be updated in order for employers to hire more people with special needs. In order to motivate employers, subsidies should be increased and provided over a longer period. It is important for organizations to share more information about the various grants and services.

Bakalaureusetöö Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekaval Võru maakonnas on probleemiks Eesti keskmisest madalam tööhõive, kuna aastatel 2012–2021 on maakond tööhõive osas jäänud viimase nelja maakonna hulka Eesti lõikes. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on välja selgitada, mil määral tööhõivet mõjutavad tegurid avaldavad mõju tööhõivele Võru maakonnas aastatel 2012–2021. Töö koostamisel on kasutatud erinevad elektroonilisi kui ka paberkandjal teiseseid kirjandusallikaid ning Eesti Statistikaameti ja Eesti Töötukassa andmebaasist saadud arvnäitajaid aastate 2012–2021 kohta. Andmete töötlemiseks on kasutatud kvantitatiivset meetodit. Lisaks on andmete omavaheliste seoste kontrollimiseks kasutatud korrelatsioon- ja regressioonanalüüsi. Töös analüüsiti majanduse, tööjõu haridustaseme, 50–74-aastaste tööjõus osalemise osatähtsuse, tööturu paindlikkuse ja maksusüsteemi mõju ulatust Võru maakonna tööhõivele aastatel 2012–2021. Analüüsist selgus, et maakonna tööhõivet mõjutavad kõige enam 50–74-aastaste tööjõus osalemise aktiivsus ning tööturu mikrotasandi paindlikkus, mida analüüsiti ettevõtluse kaudu. Sellest järeldas autor, et Võru maakonna tööhõive tõstmiseks on tarvis soodustada 50–74-aastaste tööjõus osalemist ning ettevõtlust. In Võru County, the problem is lower employment than the Estonian average. In 2012– 2021, the county was ranked among the last four counties in terms of employment in Estonia. The aim of this Bachelor’s thesis is to find out to what extent the factors affecting employment had an impact on employment in Võru County in 2012–2021. Secondary various electronic and literature sources on paper and figures obtained from the database of the Statistics Estonia and the Estonian Unemployment Insurance Fund for 2012–2021 have been used in compiling the work. The quantitative method has been used to process the data. In addition, correlation and regression analysis have been used to verify the relation between the data. The author analysed the extent of the impact of the economy, the level of education of the labour force, the share of labour force participation of 50– 74-year-olds, the flexibility of the labour market, and the tax system to employment in Võru County in 2012–2021. The analysis revealed that employment in the county is most affected by the labour force participation rate of those aged 50–74 and the micro-level flexibility of the labour market, which was analysed through entrepreneurship. The author concluded that in order to increase employment in Võru County, it is necessary to encourage the participation of 50–74-year-olds in the labour force and entrepreneurship.

Bakalaureusetöö Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekaval Töötuse põhjuste analüüsimine on oluline, et mõista ja tulevikus võimaluse korral ennetada tekkivaid probleeme tööturul. 2020. aastal maailma tabanud koroonaviiruse tekitatud pandeemia puudutas kogu tööturgu ning tõstatas teema aktuaalsust. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida töötust Pärnumaa kohalikes omavalitsustes aastatel 2015-2020, kuidas erinevad mõjutegurid on seda muutnud ning koostada regressioonianalüüs kohalikke omavalitsusi iseloomustavate majanduslike ja sotsiaalsete näitajatega. Töö teoreetilises osas anti ülevaade töötusest üldiselt, tutvustati selle liike, kirjeldati Eesti tööturgu aastatel 2015-2020, toimunud viimast haldusreformi ning koroonakriisi mõju Eesti töötusele. Empiiriline osa põhineb kvantitatiivsel analüüsimeetodil, mille jaoks kasutati Eesti Statistikaameti ja Eesti Töötukassa andmebaasi sekundaarseid andmeid. Selles osas analüüsiti ja võrreldi töötust ning tööhõivet Pärnumaa kohalikes omavalitsutes ning selgus, et Pärnumaa töötuse määr on olnud mitmeid aastaid Eesti keskmisest kõrgem. 2020. aasta haigus ning piirangud mõjutasid töötust suuresti kõigis vanuserühmades, igas kohalikus omavalitsustes ning Eestis, kuid eriti just 16 – 24-aastaseid. Regressioonianalüüsi koostamiseks analüüsiti kohalike omavalitsuste rahvaarvu, ettevõtete arvu, brutotulu saajaid, palgatöötaja kuukeskmist brutotulu, maksutulusid, hariduskulusid. Statistiliselt olulisteks parameetriteks osutusid kohalike omavalitsuste rahvaarv, ettevõtete arv 1000 elaniku kohta ja hariduskulud elaniku kohta. Kuna regressioonianalüüsi oli võimalik teostada ainult 2015.-2019. aasta andmete põhjal, on tulevikus võimalik, täiendavate andmete jõudmisel andmebaasidesse, uurida koroona põhjustatud töötust edasi. Analyzing the causes of unemployment is important in order to understand and, if possible, prevent future problems in the labor market. Global Coronavirus pandemic in 2020 affected entire labor market and raised the issue of this topic. The aim of this bachelor's thesis was to study unemployment in local governments in Pärnu County in 2015-2020, how various influencing factors have changed it, and to compile a regression analysis with economic and social indicators characterizing local governments. The theoretical part of this paper gives an overview of unemployment in general, introduces its types, describes the Estonian labor market in 2015-2020, the latest administrative reform and the impact of the Corona crisis on Estonian unemployment. The empirical part is based on a quantitative analysis method, for which secondary data from the databases of Statistics Estonia and the Estonian Unemployment Insurance Fund were used. In this part, unemployment and employment in local governments of Pärnu County were analyzed and compared, and it became clear that the unemployment rate in Pärnu County has been higher than Estonia`s average for several years. The illness and restrictions of 2020 greatly affected unemployment in all age groups, in every local government and in Estonia, but especially 16 – 24-year olds. To compile the regression analysis, the population of local governments, the number of enterprises, the recipients of gross income, the average monthly gross income of an employee, tax revenues, and education expenses were analyzed. Statistically important parameters were the population of local governments, the number of enterprises per 1000 inhabitants and educational expenditure per capita. The regression analysis could only be performed on the basis of 2015-2019 data. In the future, when additional data reaches the databases, it will be possible to investigate Corona-induced unemployment further.

https://www.ester.ee/record=b5241335*est

https://www.ester.ee/record=b5260626*est

Põllumajandusettevõtetel on raske leida kvalifitseeritud töötajaid, kuna noori inimesi jääb maapiirkondades aina vähemaks ning senised tegijad vananevad. Urbaniseerumise tagajärjel on inimesed kolinud linnadesse, kus töökohad on atraktiivsemad ja inimestel rohkem võimalusi. Magistritöö eesmärgiks oli analüüsida Eesti põllumajandussektoris töötavat personali, nende kvalifikatsiooni ja töötajate leidmiseks sektori ettevõtete poolt kasutatavaid värbamise vahendeid ja allikaid ning uurimistulemustele tuginedes teha järeldused ja parendusettepanekud sektori tööhõive osas. Lähtudes uurimiseesmärgist, püstitas töö autor uurimisküsimused, mille lahendamisel kasutas autor kvantitatiivset andmete kogumise ja analüüsi meetodit. Töö koostamisel kasutati esmaseid ja teiseseid andmeid ning saadeti küsimustik Eesti põllumajandussektori ettevõtetele. Uurimistulemustest selgus, et põllumajandussektori ettevõtetele on väga oluline, millised on töötajad, nende kvalifikatsioon, teadmised ja kogemused. Kvalifitseeritud töötajate leidmine on problemaatiline, kuna inimesi, kelle vahel valida, on puudus. Piiranguid seab ka ettevõtete asukoht. Kuna antud sektori eripäraks on hooajatöö, ei ole inimesed valmis pikkadeks tööpäevadeks hooajal. Seega kasutatakse peamiselt põllumajandusettevõtetes ettevõtteväliseid allikaid personali värbamisel. Kõige populaarsemaks personalivärbamise vahendiks on kohalikke ja tuttavaid vabadest ametikohtadest teavitamine. Põllumajandusettevõtted peavad tegema end atraktiivsemaks tööjõuturul, et püsida konkurentsis. Tuleb pakkuda töötajatele lisaks hüvesid ning motiveerida töötajaid töökohal, kuna noored inimesed soovivad lisaks töötasule ka muid hüvesid. For an agricultural company it is quite difficult to find qualified workers, as the young people tend to leave the country districts and all the older employees are already ageing. In consequence of urbanization, the people have moved in the cities and towns, where the workstations are more attractive and the persons have more opportunities. The object of the paper was to analyse the personnel working in Estonian agricultural branch, as well as its qualification and the recruition means and resources used by the companies to find the suitable workers. Also, the purpose of the paper was to make, based on outcomes, to draw conclusions some and make some amendment proposals, according to the amont of employment of the branch. In the basis of the object, the author set some questions, having used a quantitative method of data-collection and analysis. Compiling the paper, some primary and secondary data were used and a questionnaire was sent to some Estonian agricultural companies. The outcomes showed that the qualification, skills and knowledge of the employees are very significant for the employers of agricultural companies. It is quite difficult to find qualified, skilled and intelligent workers because of the lack of personnel. The siting of a company also sets its limitations. As the given sector may be characterized by the word "seasonal work", the employees are not ready to work for very long hours during the season. Therefore, agricultural companies mainly use extracompany resources in their staff-recruiting. The most popular means of staff-recruiting is to inform the local persons and acquintances about the vacant workstations. Agricultural companies have to make themselves attractive to be competitive in labour market. Also, they have to offer some kind of advantages for their employees, as well as to motivate them, because young people are interested in additional bonuses, besides their everyday salary.

Kvalitatiivne uurimisviis ja poolstruktureeritud intervjuude meetod olid antud uurimuse korras põhjendatud, kuna koguti laiahaardelist informatsiooni intervjueeritavate tähendustest, hoiakutest ja motiividest. Kvalitatiivse sisuanalüüsi raames kategoriseeriti intervjuude ja privaatvestluse kaudu saadud empiirilist materjali ning vastati püstitatud uurimisküsimustele. Vastatavalt püstitatud uurimisküsimustele saadi andmeanalüüsi tulemuste arutelu käigus teada, et: 1. Ettevõtte omanikud põhjendavad varjupaigasaajate töölevõtmist selle kaudu, et otsiti viisi, kuidas vastata oma firma hooajaliselt muutuvale lihttööliste vajadusele. Varjupaigasaajate töölevõtmine on alternatiiviks külalistööliste värbamisele. Ettevõtte juht kirjeldab ka mõningat omapoolset vastutust pakkuda tööd inimestele, kes muidu elatuvad kohaliku maksumaksja rahast. 2. Ettevõtte kogemused töösuhete tasandil varjupaigasaajatega põhinevad 20 aastal, mille jooksul on järjest enam kasvanud nende osa töökollektiivist. Kohalikku piirkonda paigutatud pagulased ja täiendava kaitse saajad pöörduvad ise ettevõtte poole tööotsingutel. Enamasti töötatakse tähtajaliste lepingute alusel, kuid parimad töötajad nende seast leiavad ka aastaringset teenistusvõimalust. Ettevõtte juht leiab, et temale langeb vastutus varjupaigasaajaid ettevõttesse integreerida ning selleks püüab ta saavutada kõigi tööliste üksmeelset toetust enda visioonile. Ettevõte on varjupaigasaajate töölevõtmisel kogenud nii õnnestumisi kui ka ebaõnnestumisi ning selle arvelt on firma juht formeerinud oma organisatoorset praktikat ning kujundanud kindlaid veendumusi sellest, mis toimib ja ei toimi. 3. Varjupaigasaajast intervjueeritav andis enda selgituste pinnalt väärtuslikku informatsiooni oma kogemusest ja perspektiivist ettevõtte töölisena. Ta toonitas, et antud töö on temale oluline ning ta seob oma tuleviku väljavaateid töötamisega antud ettevõttes. Samuti avaldub tema kui piirkonda ümberpaigutatud varjupaigasaaja paradigma, et ta on sõltuv oma toast ühiselamus ning peab vajalikuks kohaliku keele parema taseme saavutamist. Samuti iseloomustab tema kogemus rahvuslike tugivõrgustike olulisust varjupaigasaajate puhul, tänu millele sai ta teavet võimalusest saada tööle antud ettevõttes. Antud kogemus on aidanud autoril mõista, et ka väikesel põllumajanduslikul ettevõttel on potentsiaal mängida tähtsat rolli pagulaste integratsioonis. Sellisele riigile nagu Eesti, millel on alles väga vähe kogemusi varjupaigasaajate integratsioonipraktikates, on säärasest informatsioonist, mida saab pakkuda põllumajanduslik väikeettevõtja Šveitsis kindlasti igati kasu. Siiski on antud töö raames kogutud empiirilistest ja teoreetilistest teadmistest veel vähe kindlate järelduste tegemiseks ja ülekantavate integratsioonimudelite kujundamiseks. Autori hinnangul on Eesti mastaabis tegu esimese akadeemilise tööga, kus on uuritud pagulaste integreerimist kohalikule tööturule maapiirkonnas lähtudes tööandja ja -võtja perpektiivist. Loodetavasti täiendatakse teaduslikku teadmist sellest teemast uute uurimistööde raames, milles oleks kaasatud rohkem osalejaid ning rakendatud veel teisigi uurimismeetodeid., http://www.ester.ee/record=b4580077*est

Kuna töövõimetuspensionäride osakaal kogu Eesti rahvastikust on pidevalt kasvand ja nendele tehtavate kulutuste summa üha suurenenud, siis peab tõdema, et Eesti praegune töövõimetussüsteem on jätkusuutmatu. Vananev rahvastik ja tööealiste inimeste arvu vähenemine on tinginud olukorra, kus kõik inimesed on tööturul nõutud ja vajalikud. 19.11.2014. võeti Eestis vastu Töövõimetoetuse seadus, mis jõustub 01.01.2016.Antud seaduse eesmärgiks on suurendada töövõimekaoga inimeste tööhõivet, aidates neid töö leidmisel ja hoidmisel. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on analüüsida tööandja otsust ning seda mõjutavaid tegureid töövõimekaoga inimeste palkamisel ning käsitleda põhjalikumalt kehtiva seadusandluse ja selle oodatava muutumise mõju. Töövõimekaoga või puuetega inimest arv Eestis on pidevalt kasvanud. Kui 2008. aastal oli Eestis 79,4 tuhat töövõimekaoga või puuetega inimest siis 2013. aastaks oli see arv tõusnud 106,3 tuhandele. Nendest 106,3 tuhandest inimesest käis tööl 51,8 tuhat inimest. Antud aastal oli töövõimekaoga või puuetega inimeste hulgas tööhõive määr 41,4 % ja töötuse määr 15,1 %. Kuna töövõimekaoga inimeste hulgas on pidevalt kasvamas töötute ja mitteaktiivsete arv siis on väga oluline uurida neid tegureid, mis mõjutavad töövõimekaoga inimeste palkamist. Uurimiseesmärgi täitmiseks kasutati kvalitatiivset uurimismeetodit, mille käigus viidi läbi 6 intervjuud Eesti ettevõtete esindajatega. Intervjuude käigus selgusid põhilised tegurid, mis mõjutavad töövõimekaoga inimeste palkamist. Töövõimekaoga inimeste palkamist mõjutavad kõige enam: töövõime ulatus või puude raskusaste, ettevõtte tegevusvaldkond, riigi poolt pakutavad toetused ja soodustused ning seadusest tulenevad regulatsioonid. Kuigi kõik ettevõtted leidsid, et Töövõimetoetuse seadus on läbimõeldum ning tööandja ja töötaja nõudmistega rohkem arvestav, võib siiski väita, et tänasel päeval ei suuda riigipoolsed soodustused kompenseerida tööandjale vähe produktiivsemaid töötajaid. Since the proportion of persons receiving pension for incapacity for work has grown steadily in the Estonian population and the sum of expenses made on them has continued to rise, one must conclude that the current Estonian system for pensions for incapacity for work is unsustainable. An aging population and the reduction of employment-to-population ratio has created a situation where all persons are needed and in demand in the labor market. On November 19, 2014, Estonia passed the Work Ability Allowance Act that enters into force on January 1, 2016. The goal of this act is to increase employment among persons with loss of capacity for work, helping them to find and retain employment, and to generally guarantee the financial sustainability of the system of incapacity for work as a whole. The aim of the current bachelor thesis is to analyse the employer’s decision on employing people with the loss of working capacity, and the factors, which influence it. Besides that, cover profoundly the legislation in force and its expected altering impact on the topic. The number of persons with loss of incapacity for work or with disabilities has steadily grown in Estonia. While in 2008 this figure was 79.4 thousand, by 2013 the number had risen to 106.3 thousand. A total of 51.8 thousand persons of these 106.3 thousand were employed. Since the rate of unemployed and inactive persons is constantly growing among those with loss of capacity for work, it is imperative to study the factors that affect the hiring of persons with loss of capacity for work. In order to fulfill the research goal, the author uses a qualitative research method through which 6 interviews were carried out with representatives of Estonian companies. The interviews determined the main factors that affect hiring of persons with loss of capacity for work. The most prevalent such factors are: extent of capacity for work or severity of disability; the company’s field of activity; supports and concessions granted by the state; and legal regulations. Although all entrepreneurs found that the Work Ability Allowance Act is more nuanced in its approach and considers better the demands of both the employer and the employee, one can still claim that today the state-side concessions cannot compensate the less productive employees for the employer.

http://www.ester.ee/record=b4522381*est

Käesoleva kogumikuga on koostatud nimekiri ning lühikokkuvõtted uuringutest, mis puudutavad kutseharidust ja tööturgu ja on valminud 2013. aastal. Ülevaade on antud nii uuringufirmade poolt teostatud uuringutest, ministeeriumite uuringutest kui ka üliõpilaste teostatud diplomitöödest.

Kõrghariduse, sh rakenduskõrghariduse edendamisel on üha enam vaja tähelepanu pöörata õppe kvaliteedile, tööjõuturu vajaduste muutustele, õppeprotsessi ning teadus, arendus- ja loometegevuse (edaspidi TAL tegevus) nüüdisajastamisele, pidades silmas põhitegevuste kuluefektiivsust. Rakendus kõrgkoolide arengustsenaariume käsitleva uuringu projekti peamine eesmärk on koostada rakenduskõrgkoolide koostööd ning arengumudeleid käsitlev raamdokument, mille fookuses on õppe kvaliteedi ja tulemuslikkuse parandamine ning kõrgkoolidevahelise ja rahvusvahelise koostöö edendamine. Uuringu raames analüüsiti Eesti Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (edaspidi RKRN) liikmeskõrgkoolide põhi andmete muutuste dünaamikat aastatel 2008–2012 neljas kategoorias: 1) üldised efektiivsuse näitajad (üldkulud, üldpind üliõpilaste kohta), 2) õppurid (õppurite arv ja muutus, hõive tööturul), 3) akadeemiline ja tugi personal ning 4) TAL tegevus. Lisaks antakse ülevaade õppekavadest, õppeprotsessist, rahvusvahelistumisest, rakendusuuringutest.

Täistekst Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika teise samba raames maaelu arengule antava toetuse osaks on Eesti maaelu arengukava 2007−2013 (MAK 2007−2013) alameede 1.6.1 „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsandussaadustele lisandväärtuse andmine“ (alameede 1.6.1). Alameede 1.6.1 aitab kaasa MAK 2007−2013 esimese telje eesmärgi saavutamisele, milleks on põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine. Alameede 1.6.1 on suunatud mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes põhitegevusena töötlevad ja turustavad põllumajandus- või mittepuidulisi metsasaaduste (metsamarjad, seened, vaik, sammal, ulukiliha vms) tooteid ning nimetatud toodetega seotud tooteid. Nimetatud alameetmest oli ettevõtjatel võimalik toetust taotleda viiel järjestikul aastal alates 2008. aastast. Toetust sai 104 ettevõtjat. Uuringul on kaks eesmärki. Esimene eesmärk on analüüsida investeeringutoetust saanud ettevõtete ja kogu sektori konkurentsivõimet toiduainetööstuse sektorite lõikes ettevõtjate hinnangute alusel. Lisaks on eesmärk leida need tegurid, mis ettevõtjate endi hinnangul kõige enam pärsivad nende konkurentsivõimet võrreldes turul tegutsevate konkurentidega ning seda, milliste nimetatud tegurite kõrvaldamiseks oleks ettevõtjatel kõige enam vaja avaliku sektori abi. Teine eesmärk on leida vastused Euroopa Komisjoni poolt alameetmele 1.6.1 (meetme kood 123) püstitatud viiele hindamisküsimusele: 1) Mil määral on investeeringutoetused kaasa aidanud uute tehnoloogiate ja uuenduste juurutamisele? 2) Mil määral on investeeringutoetused kaasa aidanud põllu- ja metsasaaduste kvaliteedi parandamisele? 3) Mil määral on investeeringutoetused kaasa aidanud põllu- ja metsasaaduste töötlemise ja turustamise tõhususe parandamisele? 4) Mil määral on investeeringutoetused kaasa aidanud põllumajandus- ja metsandusettevõtete turulepääsu ning suurendanud nende turuosa, sealhulgas sellistes sektorites nagu taastuvenergia? 5) Mil määral on investeeringutoetused parandanud põllumajandus- ja metsandusettevõtete konkurentsivõimet? Ettevõtjatelt hinnangute kogumisel kasutati kvantitatiivset küsitlust personaalintervjuu (face-to-face) ja veebiküsitluse vormis. Kuna tegemist oli kordusuuringuga (varasemad uuringud valmisid aastatel 2009 ja 2011), siis kahel varasemal aastal kasutuses olnud ankeeti oluliselt ei muudetud. Muudeti mõne küsimuse sõnastust, küsimustikust jäeti välja need küsimused, mille vastused olid kättesaadavad muudest andmeallikatest ning ankeeti lisati küsimus täiendavate finantsinstrumentide kasutamisvõimaluste kohta. Personaalintervjuu ja veebiküsitluse puhul kasutati identset ankeeti (lisa 1). Personaalintervjuu läbiviijal oli võimalus kasutada küsitluse juhendit (lisa 2). Küsitlusjuhend sisaldas küsitlemise ja ankeedi täitmise põhimõtteid ning mõistete selgitusi ja kahte kaarti, mida vastajad võisid intervjuu käigus küsimustele vastamise hõlbustamiseks kasutada. Vastused saadi 49 ettevõtete esindajalt. Küsitlus toimus 22. septembrist kuni 14. oktoobrini 2014. a. Konkurentsivõime objektiivsema hindamise eesmärgil võrreldi omavahel küsitlusse kaasatud ettevõtete esindajate hinnanguid, ettevõtte majandusnäitajaid ja kogu toiduainetööstuse sektorit iseloomustavaid majandusnäitajaid nagu müügitulu, omakapitali rentaablus, tööjõukulu, tootlikkus töötaja kohta, käibe ärirentaablus ja põhivarade käibekordaja. Ettevõtete majandusnäitajad saadi äriregistrist ettevõtjate 2009., 2011. ja 2013. aastate majandusaasta aruannetest ja kogu sektorit iseloomustavad näitajad Statistikaametist (SA). Küsitlustulemused on esitatud nii üldjaotusena kui ka kuue tegevusala (liha töötlemine, pagaritoodete tootmine, puu- ja köögivilja töötlemine, valmistoidu tootmine, piimatoodete tootmine, muude toiduainete tootmine) lõikes. Kuna tegemist on kordusuuringuga, on ettevõtete esindajate hinnanguid võrreldud varasematel aastatel kogutud küsitlusandmetega. Hinnangute võrdlused on esitatud tumedas kirjas. Kaldkirjas on märgitud küsitletute arvamused muutmata kujul. Uuringu aruanne koosneb kaheksast peatükist. Esimene peatükk sisaldab ülevaadet uuringu metoodikast, teine ettevõtete üldistest näitajatest, kolmas tööjõust, neljas tooraine hankimisest, viies reklaami kasutamisest ja toodete turustamisest, kuues koostöösuhetest konkurentidega, teadus- ja arendusasutustega ning tooraine tarnijatega, seitsmes ettevõtete konkurentsivõimest ning viimane MAK 2007−2013 alameetme 1.6.1 toetuse mõjust ettevõtetele. Uuringu aruande juurde kuulub kokkuvõte, kasutatud allikate loetelu ja lisa. Lisas asuvad küsitluse ankeet ja küsitluse juhend. Aruanne valmis 2014. aasta neljandas kvartalis. Ettevõtete esindajaid küsitlesid Eesti Maaülikooli (EMÜ) majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna neli inimest: Jaana Prants, Kaire Vahejõe, Risto Räisa ja Kersti Aro. Aruande koostasid Jaana Prants (majandusnäitajate analüüs) ja Kersti Aro (küsitlusandmete analüüs).

Käesoleva uuringu eesmärgiks on kaardistada kutseõppeasutustega koostööd tegevad ettevõtted ja uurida nende ootusi, hoiakuid ning panuseid praktikakorraldusse. Lisaks sellele leida, kuidas praktikakorraldust koostöös kutseõppeasutustega paremaks muuta ja välja selgitada, millised on parimad kogemused ja probleemkohad praktika läbiviimisel. Uuringu teostamiseks viidi läbi 7 süvaintervjuud ja 4 fookusgrupiintervjuud 25 ettevõttega erinevatest Eesti piirkondadest. Intervjuud viidi läbi 2012. aasta novembrist kuni 2013. aasta jaanuarini.

Käesoleva kogumikuga on koostatud nimekiri ning lühikokkuvõtted uuringutest, mis puudutavad kutseharidust ja tööturgu ja on valminud 2012. aastal. Ülevaade on antud nii uuringufirmade poolt teostatud uuringutest, ministeeriumite uuringutest kui ka üliõpilaste teostatud diplomitöödest.

Käesoleva kogumikuga on koostatud nimekiri ning lühikokkuvõtted uuringutest, mis puudutavad kutseharidust ja tööturgu ja on valminud 2011. aastal. Ülevaade on antud nii uuringufirmade poolt teostatud uuringutest, ministeeriumite uuringutest kui ka üliõpilaste teostatud diplomitöödest.

Käesoleva raporti eesärk on anda ülevaade üldkeskhariduse lõpetanute palgasissetulekutest kümne aasta jooksul peale lõpetamist ning hinnata erinevusi, mis seletatavad koolide karakteristikutega nagu õppekeel, asukoht, keskmine riigieksami hinne. Töö esimene peatükk kirjeldab tehnilisemalt andmestiku moodustamise ning läbiviidavate statistiliste analüüside põhimõtteid. Teine osa annab esmalt kirjeldava ülevaate üldkeskharitute jõudmisest Eesti tööjõuturule, nende töötamise tõenäosuse ning palgasissetuleku tasemest ning muutumisest ajas. Andmestikus leiduvad seosed- nagu sissetuleku ja soo või kooli õppekeele vaheline seotus- kirjeldatakse täpsemalt regressioonanalüüsi abil. Lisadena on muu hulgas esitatud hinnangud lõpetanute sotsiaalmaksustatud palgasissetulekutele koolide kaupa.

http://tartu.ester.ee/record=b2610558~S1*est

http://tartu.ester.ee/record=b2610857~S1*est

Õpingute katkestamise kulude all mõistetakse saamata jäänud tulusid, mis avalduvad kahe erineva olukorra võrdlusest – üks nendest on reaalne olukord, kus inimese õpingud katkesid enne keskhariduse omandamist ning teine hüpoteetiline olukord, kus õpingud ei oleks katkenud. Kui täiendava hariduse omandamisega kaasnevad selle mitteomandamisega võrreldes suuremad tulud (nt kõrgem palk, parem tervis või väiksem surve riigieelarvele läbi madalama sotisaaltoetuste tarbimise), siis loetakse nende tulude saamata jäämist õpingute ebaõnnestumise kuluks.

Käesoleva kogumikuga on koostatud nimekiri ning lühikokkuvõtted uuringutest, mis puudutavad kutseharidust ja tööturgu ja on valminud 2010. aastal. Ülevaade on antud nii uuringufirmade poolt teostatud uuringutest, ministeeriumite uuringutest kui ka üliõpilaste teostatud diplomitöödest.

Käesolevas uuringus on vaadeldud mõningaid kõrgkoolilõpetanute tööturule sisenemise aspekte Eestis. Seda on tehtud mitte kõrgkoolilõpetajate, vaid tööandjate vaatenurgast. Töö eesmärk on analüüsida, millised on tööandjate ettekujutused ja hoiakud tänases majandussituatsioonis kõrgkooli lõpetanud ja tööle suunduvate noorte omandatud hariduse ja kompetentside suhtes. Analüüsis on kasutatud projekti „Tööturu väljakutsed kõrgharidusele, Eesti Euroopa Liidu kontekstis“ raames 2011. aastal läbi viidud Eesti suuremate tööandjatega tehtud intervjuusid. Sellekohasesse valimisse kuulusid 15 oma valdkonna suurimat ettevõtet., http://www.tlu.ee/UserFiles/Rahvusvaheliste%20ja%20Sotsiaaluuringute%20Instituut/Repositoorium/2011/WP9-8kqsZRUoyt.pdf

Teadusmagistritöö

Teadusmagistritöö, Käesoleva töö eesmärk on anda soovitusi puudega inimeste tööjõus osalemise parandamiseks, analüüsides, millised puudespetsiifilised tegurid mõjutavad puudega inimeste tööjõupakkumist Eesti andmetest lähtudes. Uuritav hüpotees on, et puudega inimeste tööjõupakkumine kujuneb puude sotsiaalse mudeli alusel ning et progresseeruvas hierarhias keskmine, raske ja sügav puude raskusaste mõjutab tööjõus osalemise tõenäosust samasuguses progresseeruvas negatiivses hierarhias. Töö teoreetilises osas kirjeldatakse puude erinevaid definitsioone ning käsitlusi, pearõhuga puude sotsiaalsele mudelile, millest autor töö koostamisel on lähtunud. Samuti on töö teoreetilises osas esitatud tarbijakäitumise teoorial baseeruvad majandusteoreetilised mudelid ning nende variatsioonid, mis arvestavad erinevaid puudega seonduvaid asjaolusid. Nende põhjal pakub autor välja enda nägemuse majandusteoreetilisest mudelist, mis arvestab kompleksselt puudest tulenevaid erisusi tööjõupakkumisele. Samuti on esitatud ülevaade varasematest empiirilistest uuringutest. Töö empiirilises osas on esiteks analüüsitud Eesti puudega inimeste statistilisi andmeid peamiselt Sotsiaalkindlustusameti andmebaasi ja 2005.-2006. aastal läbi viidud Puuetega inimeste toimetuleku ja vajaduste uuringu (PIU) põhjal. Teiseks viidi läbi maakondlike paneelandmete ökonomeetriline analüüs, millega hinnati töötuse ja puudega inimeste arvu vahelisi seoseid Statistikaameti 2001.-2007. aasta maakondlike andmete alusel. Samuti analüüsiti PIU käigus kogutud mikroandmeid, kasutades Heckmani kahesammulist selektiivsusega mudelit ja probit-mudelit puudega inimeste pakutavate töötundide ja tööjõus osalemise hindamiseks. Töö lõpus on toodud autori soovitused poliitikakujunduseks ning edasisteks uurimistöödeks.

2010. aasta aprillis viis Turu-uuringute AS HTM-i ja ESF programmi „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ tellimusel läbi erakoolitajate küsitluse, mille eesmärgiks oli koguda informatsiooni täiskasvanutele täiend- ning vabahariduslikke koolitusi pakkuvate eraasutuste ning füüsilisest isikust ettevõtjate tegevuse (sh. asutuste koolituskogemuse, käibe, koolituste kestvuse, koolitusvaldkondade, kursustel osalejate arvu, tööjõu jms.) kohta. Küsitluse üldkogumi moodustasid kõik Eestis tegutsevad eratäiendkoolitajad, kes pakuvad kas põhi- või kõrvaltegevusena täiskasvanutele täiendkoolitust., http://www.andras.ee/ul/Erataiendkoolitajate_kusitlus_2010.pdf

Käesoleva kogumikuga on koostatud nimekiri ning lühikokkuvõtted uuringutest, mis puudutavad kutseharidust ja tööturgu ja on valminud 2009. aastal. Ülevaade on antud nii uuringufirmade poolt teostatud uuringutest, ministeeriumite uuringutest kui ka üliõpilaste teostatud diplomitöödest.

Taas koolis programmi eesmärk on selgitada, kas ja kuidas on Eestis tasemeharidus omandavad täikasvanud teadvustanud vajadust aja paindlikumaks korraldamiseks ning kas ja kuidas on nad leidnud võimalusi oma õpingute, töö ja eraelu paindlikuks ja tasakaalustatud ühendamiseks ning millised on nende strateegias õpingute ühildamiseks elu teiste sfääridega.

Käesoleva kogumikuga on koostatud nimekiri ning lühikokkuvõtted uuringutest, mis puudutavad kutseharidust ja tööturgu ja on valminud 2008. aastal. Ülevaade on antud nii uuringufirmade poolt teostatud uuringutest, ministeeriumite uuringutest kui ka üliõpilaste teostatud diplomitöödest.

http://www.ester.ee/record=b2479201*est

Käesoleva kogumikuga on koostatud nimekiri ning lühikokkuvõtted uuringutest, mis puudutavad kutseharidust ja tööturgu ja on valminud 2007. aastal. Ülevaade on antud nii uuringufirmade poolt teostatud uuringutest, ministeeriumite uuringutest kui ka üliõpilaste teostatud diplomitöödest.

Käesoleva uuringu eesmärk oli koguda informatsiooni, kuidas hindavad perioodil 2005-2008 kutsehariduse arendamiseks ette võetud tegevusi Haridus- ja Teadusministeeriumi sotsiaalsete partnerite esindusorganisatsioonid ning kutseharidusega oskustööjõudu kasutavad ettevõtted. Uuringu otsesteks ülesanneteks sotsiaalsete partnerite esindusorganisatsioonide korral olid: 1) selgitada välja, kuidas hindavad kutsehariduse arendamiseks perioodil 2005-2008 ette võetud tegevusi sotsiaalsed partnerid 2) saada informatsiooni, milliseks hinnatakse koostööd kutsehariduse valdkonna riiklike asutustega ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga 3) saada ettepanekuid senise tegevuse tõhustamiseks, seda nii kaasamise kui ka kutsehariduse valdkonna arendamise osas.

Eesti üliõpilaskonna uuringu kokkuvõte., Selleks, et otsustada, mida Eesti üliõpilane tahab ja vajab, on oluline teada nende tänast olukorda, rahulolu sellega ning nende homseid ootusi ja lootusi. Nende kaante vahelt leiad nii mõndagi head ja huvitavat, nii ammu teada olnut kui ka uut, mõtlemapanevat ja muret tekitavat. Käesolev uuring keskendub üliõpilaste sotsiaalmajanduslikule olukorrale ning on järjekorras juba teine omasugune, mida Eesti Üliõpilaskondade Liidu tellimusel (edaspidi: EÜL) on läbi viidud. Seekord olid partneritena uuringusse kaasatud ka Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) poolt toetatava projekti „Ülikoolilõpetajate konkurentsivõime tõstmine läbi õppetegevuse kvaliteedi arenduse” kolm alaprojekti ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Uuringu „Täiskasvanute tööalase koolituse kvaliteedi tagamise eeldused” aruanne., Seoses pidevate muutustega ühiskonnas ja tehnoloogia kiire arenguga on vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu olemasolust organisatsioonide ning ühiskonna liikmete edukuse seisukohalt saanud võtmeküsimus. Tööjõu kvalifikatsiooni kontekstis on oluline määratleda ja hinnata eriti töötajate täienduskoolituse kvaliteeti. Täiskasvanute tööalase koolituse kvaliteeti mõistetakse mitmeti ning kvaliteedi eeldustena nähakse erinevaid tegureid. Antud töös kajastatakse kõigepealt koolituse kvaliteedi üldisemaid määratlusi, antakse ülevaade täiskasvanute tööalase koolituse kvaliteedi hindamise viisidest. Täiskasvanute tööalase koolituse erinevate aspektide mõistmiseks viidi käesoleva uuringu raamides läbi nii kvalitatiivse kui kvantitatiivse andmestiku kogumine, et hinnata koolituse tulemuslikkust mõjutavaid tegureid. Aruande analüütiline osa koondab kvalitatiivuuringu (tööandjate ning lektorite esindajatega) ja kvantitatiivuuringu (elanike ja tööandjatega) tulemused koolituse planeerimise, koolitaja valiku, tööalase täienduskoolituse ulatuse, selle tulemuslikkuse tagamise küsimustes.. Tagasisidet tööalasest täienduskoolitusest ja tulemuslikkuse hindamisest analüüsitakse nii koolitusel osalenu, ettevõtte/asutuse kui koolitaja seisukohtadest. Tööalase koolituse reguleerimisega seotud ootused on toodud välja nii ettevõtete/asutuste küsitluse kui tööandjate fookusgrupi põhjal.

Käesoleva kogumikuga on koostatud nimekiri ning lühikokkuvõtted uuringutest, mis puudutavad kutseharidust ja tööturgu ja on valminud 2006. aastal. Ülevaade on antud nii uuringufirmade poolt teostatud uuringutest, ministeeriumite uuringutest kui ka üliõpilaste teostatud diplomitöödest.

Uuring algatati tulenevalt sellest, et mitmed varasemad uuringud olid tähelepanu juhtinud Tartu ja Lõuna-Eesti tehnilise rakenduskõrghariduse pakkumise ning regiooni ettevõtete tehnika ja tehnoloogiaga seotud keskastme spetsialistide vajaduse vahel valitsevale lõhele. Vastava haridusega tööjõu puudus on takistuseks ettevõtete arengule. Käesoleva vajadusuuringu peamiseks eesmärgiks oligi Tartu ja Lõuna-Eesti piirkonna jaoks optimaalse tehnilise rakenduskõrghariduse mudeli väljatöötamine ning rakendusvõimaluste leidmine. Uuringu raames viidi läbi ümarlaud piirkonna ettevõtjate ning haridusasutuste esindajate osavõtul. Piirkonna ettevõtete tööjõu vajaduse selgitamiseks viidi läbi intervjuud piirkonna olulisemate ettevõtete ning Tartu Teaduspargist väljakasvanud firmadega.

17…27-aastaste Eesti noorte eluorientatsioonide, töö- ja õpingukavatsuste ning motivatsiooni uuringu tulemused., Uuringu “Eesti noored teel Euroopa Liitu” eesmärgiks oli selgitada, millised on Eesti noored vabariigi Euroopa Liitu astumise künnisel, kuivõrd on nad oma eluga rahul, mida nad eelistavad ja millest on motiveeritud õppimises, töös ja elukoha valikul, millised on noorte kavad seoses õppima või tööle asumisega Euroopa Liidu riikides (sh Soomes), mil määral on noored informeeritud Euroopa Liidus kehtivatest tingimustest ja millised hoiakud on neil Euroopa Liidu suhtes, milline on noorte suhtumine poliitikasse ja aktuaalsetesse probleemidesse ühiskonnaelus ja kuivõrd on noored kokku puutunud uimastitega.

Eestis puudub hetkel organisatsioon, mis tegeleks (kutse)haridusalaste uuringutega, kogudes, säilitades ja kooskõlastades vastavat informatsiooni, kuigi vajadus sellise asutuse järele on vägagi suur vältimaks vähemalt uuringute kordamist, kuna uurimustööde finantseerimiseks on niigi vähe raha eraldatud. Üldiselt ollakse nõus sellise metodoloogilise keskuse loomisega Eestisse, mis tooks kasu ka kutsehariduse reformijatele, halduritele ja poliitika loojatele, kuid see probleem on olnud päevakorras juba viimased paar aastat ja seni pole veel tehtud midagi konkreetset antud idee realiseerimiseks. Käesoleva kogumikuga on antud ülevaade ning lühikokkuvõte viimaste aastate jooksul teostatud uuringutest, mis puudutavad kutseharidust ja tööturgu. Ülevaade on antud nii uuringufirmade poolt teostatud uuringutest kui ka üliõpilaste teostatud diplomitöödest.

Lõuna-Eesti tööjõu ja oskuste auditi näol on tegemist piirkonna tööjõuvaldkonna hetkeolukorra ja vajaduste fikseerimise ja hinnangute andmisega, sh prioriteetsete majandusharude lõikes. Auditi eesmärgiks on uurida, kuidas ja millises ulatuses Lõuna-Eesti ettevõtted käsitlevad ettevõtete tööjõudu ja milliseid vajakajäämisi rõhutavad, kuivõrd hinnatakse töötajate oskusi ettevõtete konkurentsivõime seisukohalt ja millises ulatuses töötajaid koolitatakse. Tulenevalt töö ülesandest olid analüüsi keskmeks kolme Lõuna-Eesti prioriteetse majandusharu – toiduainetööstus, turism ja keskkond – ettevõtted. Kokku kaasati analüüsi 60 ettevõtet, mille puhul oli oluline, et need esindaksid tähtsamaid vastavate tegevusalade ettevõtteid. Neist 33 toiduainetööstuse, 16 turismi ja 11 keskkonna hoiu firmat.

Uuringu eesmärkideks on: 1) Kaardistada olemasolev tööjõud erialade ja haridustasemete järgi ning anda prognoos uute vajalike erialade kohta nii kutseoskuste järgi kui arvuliselt sektori ja suurimate kasutajate (avaliku halduse infosüsteemid ja pangandus) ettevõtetes. 2) Ülevaade valitud sektoris toimuvast nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil, arvestades eriti lähemaid naabreid. Selles tuleb eriti tähelepanelikult vaadelda tehnoloogiaid ja konkurentsivõimet soodustavaid tegureid määrates ja järjestades põhitegurid, mis mõjutavad sektori arengut (kasvu) siseturu ja ekspordi kontekstis tuleviku võimalikke arenguid silmas pidades. Toodangu mahu ja põhiliikide ning vastava tööjõu vajaduse prognoos 3 aastaks. 3) Välja selgitada uuringus osalevate ettevõtete olemasoleva tööjõu koolitusvajadus nii kvalitatiivses kui kvantitatiivses tähenduses. Lisaks kirjeldusele tuleb ära näidata vajalikud ja võimalikud koolituse mahud (tundides, % palgakulust), mis on olulised vajalike kutseoskuste saavutamiseks. 4) Identifitseerida ja järjestada olulisuse järgi need tegurid, mis on probleeme tekitanud tööjõu leidmisel, palkamisel ja koolitamisel. 5) Koostada andmebaas uuringus osalenud ettevõtetest nii, et sellest saaks ülevaate ettevõtete suuruse ja struktuuri kohta, nende toodangu struktuuri ja käibe (ka eksport) ning tööjõu hulga järgi erinevatel kutsealadel. 6) Esitada soovitused kutsestandardite kehtestamiseks lähtudes sektori vajadustest. Need soovitused peavad toetama kutsekirjelduste ja õppekavade koostamist, et tagada vajalike oskustega tööjõud. 7) Koostada ülevaade sektori jaoks oluliste erialade koolitusvõimalustest - nii formaalhariduses kui täiendõppes. 8) Esitada soovituste rakendamise skeem: ettepanekud soovituste ellu viimiseks (kuidas, milline on tähtsuse järjekord, kes mida peab tegema, millised vahendid on vajalikud, kuidas mõõta tulemuslikkust).

• М. Павельсон. Воздействие социально - экономических условий на воспроизводство рабочей силы • М. Pavelson. The Influence of Socio-Economic Conditions upon the Reproduction of Labour Force. Summary • U. Рандвеэр. О формировании условий воспроизводства рабочей силы • М. Rапdvеег. About Forming the Conditions of Reproduction of Labour Force. Summary • Аppак. Влияние качества услуг транспорта на воспроизводство рабочей силы • А. Arrak. Der Einfluß der Qualität von Transportleistungen auf die Reproduktion der Arbeitskraft. Zusammenfassung • M. Кepeм. Роль социальной инфраструктуры в воспроизводстве рабочей силы • K. Kerem The Role of Social Infrastructure in the Process of Reproduction of Labour Force. Summary • K. Кумм. Распределение по труду в процессе воспроизводства рабочей силы • K. Kumm. Distribution by Labour in (the Ргосеss of) Reproducing Labour Force. Summагу • Л. Cаккeус. Социально-экономические проблемы управления формирования трудовых ресурсов • L. Sakkeus. Socio-Economic Problems of the Management of the Formation of Labour Force Reaouroes. Summary • O. Раю. Экономические вопросы подготовки высококвалифицированных кадров в ЭССР • O. Paju. Some Economical Problems in Preparation of Highly skilled Workers in the ESSR. Summary • Э. Хансберг. Взаимосвязь образа жизни с социально-экономическим типом общественного производства • E. Hansberg. On the Interrelations of the Mode of Life and Socio-Economic Type of Social Production. Summary • P. Tальтc. Потребность как категория политической экономии в широком смысле слова • R. Talts. Need as the Category of Political Economy in its Wider Meaning. Summагу • Meтса. Влияние качества сельских поселений на эффективность производства • Metsa. On the Influence of the Quality of Rural Settlements on the Production Efficiency. Summary • Вокк. Интенсивность общественного производства и пути ее дальнейшего повышения • V. Vokk. The Intensity of Social Production and its Further Ways of Increasing. Summary • Содержание, http://tartu.ester.ee/record=b1174908~S1*est

• В. Тюрк. - Формирование структуры общественно необходимых затрат на воспроизводство трудящихся • Zusarnmengfassung • Ю. Синисалу. - Роль ритмичности в воспроизводстве рабочей силы • Summary • О. Раю. - Некоторые актуальные вопросы повышения эффективности использования рабочей силы на промышленных предприятиях • Summary • К. Кумм. - О роли и функциях денег в воспроизводстве рабочей силы при социализме • Summary • В. Келлик. - Потребности, интересы, цели и ответственность: два подхода к их трактовке • Summary • В. Вокк. - Сущность и функциональная роль интересов в развитии социалистической экономики • Summary • В. Вокк. - Комплексное использование интересов в управлении в целях повышения производительности труда • Summary, http://www.ester.ee/record=b4097633*est