Töötus Pärnumaa kohalikes omavalitsustes aastatel 2015-2020

Bakalaureusetöö Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekaval Töötuse põhjuste analüüsimine on oluline, et mõista ja tulevikus võimaluse korral ennetada tekkivaid probleeme tööturul. 2020. aastal maailma tabanud koroonaviiruse tekitatud pandeemia puudutas kogu tööturgu ning tõstatas teema aktuaalsust. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida töötust Pärnumaa kohalikes omavalitsustes aastatel 2015-2020, kuidas erinevad mõjutegurid on seda muutnud ning koostada regressioonianalüüs kohalikke omavalitsusi iseloomustavate majanduslike ja sotsiaalsete näitajatega. Töö teoreetilises osas anti ülevaade töötusest üldiselt, tutvustati selle liike, kirjeldati Eesti tööturgu aastatel 2015-2020, toimunud viimast haldusreformi ning koroonakriisi mõju Eesti töötusele. Empiiriline osa põhineb kvantitatiivsel analüüsimeetodil, mille jaoks kasutati Eesti Statistikaameti ja Eesti Töötukassa andmebaasi sekundaarseid andmeid. Selles osas analüüsiti ja võrreldi töötust ning tööhõivet Pärnumaa kohalikes omavalitsutes ning selgus, et Pärnumaa töötuse määr on olnud mitmeid aastaid Eesti keskmisest kõrgem. 2020. aasta haigus ning piirangud mõjutasid töötust suuresti kõigis vanuserühmades, igas kohalikus omavalitsustes ning Eestis, kuid eriti just 16 – 24-aastaseid. Regressioonianalüüsi koostamiseks analüüsiti kohalike omavalitsuste rahvaarvu, ettevõtete arvu, brutotulu saajaid, palgatöötaja kuukeskmist brutotulu, maksutulusid, hariduskulusid. Statistiliselt olulisteks parameetriteks osutusid kohalike omavalitsuste rahvaarv, ettevõtete arv 1000 elaniku kohta ja hariduskulud elaniku kohta. Kuna regressioonianalüüsi oli võimalik teostada ainult 2015.-2019. aasta andmete põhjal, on tulevikus võimalik, täiendavate andmete jõudmisel andmebaasidesse, uurida koroona põhjustatud töötust edasi. Analyzing the causes of unemployment is important in order to understand and, if possible, prevent future problems in the labor market. Global Coronavirus pandemic in 2020 affected entire labor market and raised the issue of this topic. The aim of this bachelor's thesis was to study unemployment in local governments in Pärnu County in 2015-2020, how various influencing factors have changed it, and to compile a regression analysis with economic and social indicators characterizing local governments. The theoretical part of this paper gives an overview of unemployment in general, introduces its types, describes the Estonian labor market in 2015-2020, the latest administrative reform and the impact of the Corona crisis on Estonian unemployment. The empirical part is based on a quantitative analysis method, for which secondary data from the databases of Statistics Estonia and the Estonian Unemployment Insurance Fund were used. In this part, unemployment and employment in local governments of Pärnu County were analyzed and compared, and it became clear that the unemployment rate in Pärnu County has been higher than Estonia`s average for several years. The illness and restrictions of 2020 greatly affected unemployment in all age groups, in every local government and in Estonia, but especially 16 – 24-year olds. To compile the regression analysis, the population of local governments, the number of enterprises, the recipients of gross income, the average monthly gross income of an employee, tax revenues, and education expenses were analyzed. Statistically important parameters were the population of local governments, the number of enterprises per 1000 inhabitants and educational expenditure per capita. The regression analysis could only be performed on the basis of 2015-2019 data. In the future, when additional data reaches the databases, it will be possible to investigate Corona-induced unemployment further.