Search

Uuringu tulemuste kasutamisel palume viidata järgnevalt: Viira, A.-H., Lehtsaar, J. Nurmet, M., Lemsalu, K., Aro, K., Kreegimäe, K. 2020. „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021‒2027“ ja „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021‒2027 rakenduskava“ rahastamisvahendi eelhindamine. Lõpparuanne. Eesti Maaülikool, Aprill 2020. Eesti maaelu arengukava 2014‒2020 (MAK 2014‒2020) raames pakutakse põllumajandussektorile ja maamajandust mitmekesistavatele ettevõtjatele suunatud rahastamisvahendist mikro- ja väikeettevõtete kasvulaenu ja pikaajalist investeerimislaenu. Kalandussektoris on rahastamisvahendit rakendatud kahel programmperioodil – Euroopa Kalandusfondi (EKF) 2007‒2013 ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 2014‒2020 raames. Perioodil 2014‒2020 on kalandussektori ettevõtjatel võimalik taotleda kalatöötlemisega alustavate või tegelevate mikro- ja väikeettevõtete kasvulaenu, kalatöötlemisega alustavate või tegelevate ettevõtete pikaajalist investeerimislaenu ja vesiviljelustoodete tootmisega alustavate või tegelevate ettevõtete investeerimislaenu. Teisi rahastamisvahendi finantstooteid (tagatis ja omakapitaliinvesteering) Eestis kasutatud ei ole. Eelhindamise eesmärk on perioodi 2021–2027 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) rahastamisvahendi rakendamise eelhindamine, et anda hinnang programmperioodi 2014‒2020 rahastamisvahendi eelhindamises6 kindlaks tehtud turutõrgete ja rahastamisprobleemide asjakohasusele perioodil 2021–2027. Eelhindamise tulemusena antakse hinnang turutõrgete, rahastamisvahendile kavandatava summa, finantstoodete ja lõppkasusaajate kohta, samuti rahastamisvahendi võimalikule osale Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava ja EL ühise kalanduspoliitika (ÜKP) eesmärkide saavutamisel. Eelhindamisel arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõuga, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide kohta7. Rahastamisvahendi finantstoodete ehk laenude sihtrühmadena käsitletakse põllumajandustootjaid ja ühistuid, toiduainete ja joogitootjaid, kalapüüdjaid, kalanduse tootjaorganisatsioone, vesiviljelusega, kala, vähilaadsete ja limuste töötlemise ja säilitamisega tegelevaid ettevõtteid8, sadamaid ning maalises asustuspiirkonnas tegutsevaid muid ettevõtjad. Uuring viidi läbi perioodil november‒detsember 2019 ning analüüsi täiendati perioodil jaanuar‒märts 2020. Uuringu käigus selgitati välja ja analüüsiti sihtrühmade majanduslikku olukorda, tulevast investeerimisvajadust, tuvastati turutõrked ja rahastamisprobleemid, kaardistati krediidiandjate hinnangud sihtrühmade olukorrale finantsturul, analüüsiti rahastamisvahendi rakendamise senist kogemust, prognoositi rahastamisvahendi potentsiaalset nõudlust, ning hinnati rahastamisvahendi panust ÜPP strateegiakava ja EMKVF perioodi 2021‒2027 eesmärkide saavutamisel. Sihtrühmade majandusliku olukorra analüüsimisel lähtuti Statistikaameti ja Eesti Panga andmetest, samuti kasutati Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) poolt 2019. aastal läbiviidud uuringu tulemusi9. Turutõrgete ja rahastamisprobleemide tuvastamiseks viidi läbi intervjuud sihtrühmade, krediidiasutuste ning rahastamisvahendi korraldus-, rakendus- ja makseasutuse esindajatega. Tulevase investeerimisvajaduse prognoosimiseks kasutati nii Statistikaameti andmeid kui ka uuringu raames läbi viidud intervjuude tulemusi. Rahastamisvahendi potentsiaalse nõudluse prognoosimisel lähtuti senise trendi määramisel Statistikaameti andmetest ettevõtete majandusnäitajate kohta ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) andmetest rahastamisvahendi finantstoodete kasutamise kohta perioodil 2014‒2020. Lisaks lähtuti rahastamisvahendi potentsiaalse nõudluse prognoosimisel hulgast eeldustest10. Nii investeeringuvajaduse kui rahastamisvahendi nõudluse prognoosimisel kasutati nelja (kalandussektori puhul viit) erinevat stsenaariumi. Krediidituru olukorra kaardistamisel lähtuti peamiselt krediidiasutuste esindajatega läbiviidud intervjuude tulemustest. Rahastamisvahendi rakendamise senise kogemuse analüüsimisel kasutati MESi andmeid nii EAFRD kui EMKF rahastamisvahendi finantstoodete kasutamise kohta perioodil 2014‒2019. Rahastamisvahendi panuse hindamisel ÜPP strateegiakava eesmärkide saavutamisse ja EMKVF prioriteetidesse lähtuti Maaeluministeeriumi (MeM) kodulehel mõlema poliitika kohta avaldatud informatsioonist ning eelhindamise käigus läbi viidud analüüsi tulemustest. Rahastamisvahendi eelhindamise tulemused on sisendiks perioodi 2021‒2027 rahastamisvahendi rakendamise ettepanekute väljatöötamisel ning EAFRD ja EMKVF rahastamiskavade kavandamisel. „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021‒2027“ ja „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021‒2027 rakenduskava“ rahastamisvahendi eelhindamine viidi läbi Maaeluministeeriumi tellimusel ja seda rahastatakse Eesti maaelu arengukava 2014‒2020 ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014‒2020 vahenditest. Eelhindamise viis läbi Eesti Maaülikool.

Toiduküllus kaubalettidel on jätnud mulje, et põllumajandustootmisega on kõik korras ja muretsemiseks pole põhjust. Paraku on selline mulje petlik, sest maailma rahvastiku kiire kasvu tõttu on toidupuudus juba praegu tegelik ja tõsine probleem, mis ei ole veel Euroopasse jõudnud. Vaadates Eesti lihasektori olukorda, tuleb tõdeda, et kodumaine lihatoodang kattis viimati siseturu vajaduse 1993. aastal. Näiteks 2018. aastal oli Eestis linnu-, veise-, lamba ja kitse ning sealihaga isevarustamine vastavalt 40, 60, 50 ja 50%. Küülikuliha tootmise kohta statistikat ei peeta, sest selle osa turul on niivõrd marginaalne. Turunõudluse rahuldamiseks tuleb lihatooteid importida ehk teisisõnu, see töö ja töötasu, mida oleks võimalik kohapeal teenida, liigub Eestist välja. Põllumajandustootjal tuleb tahes või tahtmata olla efektiivne, et konkurentsis püsida. Suurtootjal on madala omahinna ja suurte koguste tõttu lihtsam ka oma toodangut turustada. Põllumajanduslikust suurtootmisest märgatavalt enam on võimalik maaelanikkonda rakendada mahe- ja väiketootmises. Mahetootmine püsib põhiliselt kolmel tugisambal, millest üks on riiklikud toetused, teine vajaliku inim- ja maaressursi olemasolu ning kolmas elanikkonna nõudlus mahetoodete järele. Neist viimast võib pidada ka kõige olulisemaks. Mahetoodete tarbijate hulk kasvab aasta-aastalt nii Euroopas kui ka meil, Eestis. Mahetoidu müük ja ka sortiment suurenevad igal aastal. Järjest rohkem mahetoitu müüakse suurtes toidupoodides. Suurima osa kogu sortimendist moodustavad tera-, kaunvilja- ja õlitooted, kuid suureneb ka erinevate piima- ja lihatoodete valik. Infomaterjal on abiks mahe- ja väiketootjatele ning neile, kes soovivad arendada või luua lihatöötlemisettevõtet. Siin on toodud nii seadustest tulenevaid nõudeid kui ka teadusuuringuid, mis annavad lihanduse entusiastile põhiteadmised valdkonnas orienteerumiseks. Süvenedes tekib kindlasti palju täiendavaid küsimusi, mille korral on soovitav pöörduda vastavate erialade spetsialistide poole. Soovime edu ja pealehakkamist neile, kes lihandusvaldkonna arengus kaasa lüüa soovivad. Abiks võib olla ka õppematerjal „Lihatehnoloogia. Praktilised tööd“, aga tuleb tähele panna, et see materjal on koostatud 2013. aastal ja õigusaktides on selle aja jooksul tehtud muudatusi. Seega tuleb kontrollida õigusaktide kehtivust. Küll aga võib sealt saada häid näpunäiteid tehnoloogia kohta. Rahastatud Euroopa maaelu arengu põllumajandusfondist (EAFRD). Varalised õigused kuuluvad materjali tellijale. Kõik autoriõigused on kaitstud.

A thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Agriculture. Due to tight competition, agricultural enterprises aim towards high quality and low unit costs in their production, whilst opting for environmentally friendly production practices. Knowledge, skills, input quality, and production scale therefore play an equally important role in reaching efficiency. Inefficient resource use is problematic both at the level of a single enterprise and the entire sector. If resources are not used efficiently, the enterprise suffers from production losses or fails to sell its produced output due to its low quality, leading to decreased sales revenue and profit. To manage resources better, it is important to first assess the efficiency of agricultural producers and the factors that are related to efficiency or help predict it. This study assessed the technical efficiency of milk producers and cereal and oil crop growers. The conclusion of the study was that milk production efficiency could be increased by paying more attention to the herd's genetic selection and hygiene, and by aiming for a lower age at first calving. These factors help increase the cow’s lifetime milk yield per day, which is a key factor contributing towards efficiency. The question of efficient resource use is even more acute when public resources are used. Local municipalities get half of their revenue from personal income tax and must therefore offer taxpayers high quality services and infrastructure in return. The study assessed the efficiency of rural municipalities and the factors related to it. It was deduced that larger municipalities are more efficient and that efficient municipalities are characterised by a higher share of residents with higher education. It was also observed that less efficient municipalities had a higher rate of state support. Consequently, more efficient means of reducing inefficiency must be implemented in these municipalities in order to hinder further increase of inequality between municipalities, especially to the disadvantage of rural municipalities. Tugeva konkurentsi tõttu on põllumajandusettevõtete eesmärgiks toota madala ühikkuluga kvaliteetset toodangut, valides seejuures looduskeskkonda säästavad tootmisviisid. Seega on efektiivsuse saavutamiseks ühtmoodi olulised nii teadmised, oskused, sisendite kvaliteet kui ka tootmise mastaap. Ebaefektiivne ressursikasutus on probleem ettevõtte, samuti kogu sektori tasandil. Kui ettevõte ei kasuta sisendeid efektiivselt, jääb osa toodangust tootmata või madala kvaliteedi tõttu müümata, mis tähendab väiksemat müügitulu ja madalamat kasumit. Et ressursse tõhusamalt kasutada, on esmalt vaja hinnata põllumajandustootjate efektiivsust ning tegureid, mis efektiivsust kujundavad või on abiks selle prognoosimisel. Käesolevas töös hinnati piimatootjate ning teravilja- ja õlikultuuride kasvatajate tehnilist efektiivsust. Tööst selgus, et piimatootmise efektiivsuse suurendamiseks tuleks rohkem tähelepanu pöörata piimakarja geneetilisele valikule ja hügieenile ning tuua lehma esimene poegimine varasemaks. Need tegurid aitavad suurendada lehma piimatoodangut elupäeva kohta, mis on võtmetegur efektiivsuse kujunemisel. Tõhus ressursikasutus on veelgi olulisem juhul, kui kasutatakse riiklikke ressursse. Kohalikud omavalitsused saavad poole oma tulust füüsilise isiku tulumaksust, seega peavad nad maksumaksja raha eest neile vastu pakkuma kvaliteetseid teenuseid ja infrastruktuuri. Töös hinnati maaliste omavalitsuste efektiivsust ja seonduvaid tegureid. Selgus, et suuremad omavalitsused on efektiivsemad, kusjuures efektiivseid omavalitsusi iseloomustab kõrgharidusega elanike suurem osakaal. Ebaefektiivsemates omavalitsustes on toetuste osakaal suurem, mistõttu on vaja nende omavalitsuste efektiivsuse suurendamiseks rakendada veelgi tõhusamaid meetmeid. Vastasel juhul kasvab omavalitsuste ebavõrdsus veelgi, seda eelkõige äärealadel paiknevates maalistes omavalitsustes. Publication of this thesis is supported by the Estonian University of Life Sciences; and the Doctoral School of Economics and Innovation (Estonian University of Life Sciences ASTRA project „Value-chain based bio-economy”).

Bakalaureusetöö Geodeesia ja maakorralduse õppekaval Kogu Euroopas ja ka Eestis toimuvad muutused põllumajandusmaade kasutuses. Maakasutuse muutuseid on mitmeid. Nendeks on põldude metsastumine, metsade muutmine põldudeks, linnastumine, maade koondumine ja haaramine. Üheks muutuseks on maade koondumine, mille tulemusena suurettevõtjad suurendavad oma põllumajandusmaa pindala väiketootjate arvelt. Koondumise põhjuseid on mitmeid ja need on EL-i piirkondades erinevad. Ida-Euroopas, sealhulgas Eestis tekkis põllumajandusmaa koondumine peale maareformi läbiviimist. Üks põhjus, miks toimub maade koondumine Euroopa riikides on Ühise Põllumajanduspoliitika raames makstavad toetused. Töö eesmärk on välja selgitada põllumajandusliku maakasutuse muutused Jõgevamaal võrreldes aastaid 2015 ja 2017. Töö on koostatud kahes osas. Selleks, et anda ülevaade maade koondumise teoreetilisest taustast on läbi töötatud mitmeid publikatsioone, sh varasemalt samal teemal koostatud lõputöid. Empiiriline osa koosneb kahest peatükist, millest esimeses on kasutatud Statstikaameti üldnäitajaid põllumajanduslike majapidamiste arvu ning nende põllumajandusmaa kasutusest Eestis ja Jõgevamaal aastatel 2001 kuni 2016. Teises peatükis on analüüsitud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti andmeid, et anda ülevaadet Jõgevamaa põllumajandustootjate maakasutuse kohta aastatel 2015 ja 2017. Jõgevamaale registreeritud põllumajandustootjad on jagatud suurusgruppidesse ning on välja toodud tootjate, pindala ja maatükkide osakaal suurusgruppide järgi. Analüüsist selgus, et nii Eestis kui ka Jõgevamaal on põllumajanduslike majapidamiste arv vähenenud ja põllumajandusmaa hulk suurenenud võrreldes aastaid 2003 ja 2016. Statistikaameti andmetel vähenese Eestis 13 aastaga 20 000 majapidamist ning põllumajandusmaa pindala suurenes 200 000 hektarit. Suurusgruppide järgi on näha, et toimub maade koondumine suurte ettevõtete kasutusse. Järjest vähemaks jääb väiksematesse suurusgruppidesse kuuluvate tootjate arv ning nende põllumajandusmaa pindala. Seega, mida suurem on suurusgrupp, seda vähem on tootjaid. Samas põllumajandusmaa pindala suureneb. See näitab seda, et toimub maade koondumine väiksema hulga tootjate kätte. Töö autori hinnangul saab sarnase uuringu läbi viia ka kogu Eesti kohta ning saaks seejuures eraldi välja tuua põllumajandustootjate maakasutuse muutused Eestis suurusgruppide alusel. Changes in the use of agricultural lands are taking place across Europe and in Estonia. There are several land use changes. These are afforestation of the fields, conversion of forests into fields, urbanization and land grabbing. One of many changes is the land grabbing. Land grabbing refers mainly to the purchase of agricultural lands by large manufacturers from far smaller manufaturers. There are many reasons for the land grabbing and they are diferent in the regions of the European Union. In Europe, including Estonia, the land grabbing increased after the land reform. At the moment, however the land grabbing in European countries is promoted by subsidies paid under the common agricultural policy. The aim of this study is to identify changes in agricultural producers land use in Jõgeva County comparing the years 2015 and 2017. The study has been dividend in two parts. To give an overview of the theoretical background of the land grabbing, several Publications have been developed, including earlier theses prepared on the same subject. The empirical part is dividend into two parts. In second part, there has been used Estonia Statistics general indicators on the number of agrucultural holding and their use of agricultural land in Estonia and Jõgeva County between 2001 to 2016. In second part, there is used Estonia Agricultural Registers to give an overview of land use by agricultural manufacturers comparing years 2015 and 2017. Manufacturers registered in Jõgeva County are dividend into groups of the share of manufacturers, area and parcels and compared by size groups. The analysis showed, that the number of agricultural manufacturers has decreased and the area of the agricultural land has increased in both Estonia and Jõgeva County comparing years 2011 and 2016. According to Estonia Statistics, 20 000 households decreased in Estonia in 13 years and the are of agricultural land increased by 200 000 hectares. By size groups, we can see that landi s concentrated in large companies. The number of smallscale producers and the area of their agricultural land is decreasing. Therefore, the larger the size group, the less manufacturers. At the same time, the are of agricultural land is increasing. This shows that the land concentration is in the hands of smaller number of producers. In addition, similar study can be carried out for the whole of Estonia.

Bakalaureusetöö Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekaval Rendimaade osakaal on aasta-aastalt põllumajandusettevõtetes järjest kasvanud. Nõudluse suurenedes kasvab konkurents, rendihinnad kasvavad ja käib pidev põllumaade üleostmine. Töö eesmärk on välja tuua, millised probleemid võivad tekkida rentniku seisukohast Jõgevamaa ettevõtetel põllumajandusmaa rentimisega alates rendimaa otsimisest kuni lepingu lõpetamiseni, ning leida neile lahendusi. Töös on kasutatud nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset analüüsi ning andmed on pärit Jõgevamaa põllumajandusettevõtetes läbi viidud ankeetküsitluse vastustest. Põllumajandusmaa rentimise põhilisteks eelisteks on, et jääb rohkem kapitali teisteks investeeringuteks, rendilepingu sõlmimine on lihtne ning on hea võimalus põllumajandusega alustavatele isikutele, kellel puudub endal selleks vajalik maa. Rendilepingu väärtus ongi siiamaani olnud selles, et see on suhteliselt paindlik - hinna, kehtivuse ja vormi poolest. Jõgevamaa ettevõtetes esineb probleeme seoses põllumajandusmaa rentimisega ning põhiliselt tuleb ette lepingute ennetähtaegseid ülesütlemisi rendileandjate poolt, konkurents on tihe ning rendihinnad on väga kõrged. Kasutatakse küll palju turvalist, kirjalikku lepinguvormi, ent rentnikud võiks rakendada rohkem Võlaõigusseadusest tulenevaid õiguskaitse abinõusid. Käesoleva töö puhul on võimalus jätku-uuringule, uurides rohkem välismaist praktikat rendilepingu ja –maaga seoses ning laiendades uuritavat piirkonda. The share of leased land in agricultural holdings has been increasing from year to year. As demand increases, competition increases, lease prices rise, and constant buyouts of arable land take place. The aim of the thesis is to identify the problems that may arise from the perspective of lessees for holdings in Jõgeva County by leasing agricultural land, from purchasing leased land to terminating contracts, and to find solutions for them. The thesis uses both quantitative and qualitative analysis, and the data originates from the responses to a survey conducted at agricultural holdings in Jõgeva County. The main advantages of leasing agricultural land are that more capital remains for other investments, entering into a lease contract is easy, and it is a good opportunity for persons becoming engaged in agriculture who themselves are without a land needed for that. In fact, the value of a lease contract has so far been that it is relatively flexible, in terms of price, validity, and form. Holdings in Jõgeva County experience problems in connection with lease of agricultural land, and the main issues involve premature cancellations of contracts by lessors, competition is stiff, and lease prices are very high. Although safe, written forms of contract are used frequently, lessees should implement more measures for legal protection under the Law of Obligations Act. In case of this work, there is a possibility for a follow-up study by investigating more foreign practice in connection with lease contracts and leased land and by expanding the area under investigation.

Bakalaureusetöö Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekaval Avalikkuses pööratakse järjest enam tähelepanu ettevõtete poolt avalikustatavale informatsioonile. Kõige esmase avaliku informatsiooni ettevõtete kohta võib saada kohustuslikus korras esitatavast majandusaasta aruandest, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Bakalaureusetöö eesmärk on välja selgitada, kas ja millisel määral põllumajandusettevõtete koostatud tegevusaruanded vastavad Raamatupidamise seaduses toodud nõuetele ja missugust informatsiooni nendes avaldatakse. Töös analüüsitakse Eesti suurimate põllumajandusettevõtete tegevusaruandeid. Analüüsitavate ettevõtete aluseks on ajalehe Maa Elu koostatud Eesti suurimate taime- ja loomakasvatusettevõtete nimekiri, mis on reastatud 2017. aasta müügitulu alusel. Tegevusaruannetest võivad saada täiendavat informatsiooni ettevõttesisestest huvigruppidest lisaks juhtkonnale ka töötajad, kes saavad ülevaate näiteks ettevõtte investeerimisplaanidest. Ettevõttevälistest huvigruppidest võiksid saada informatsiooni näiteks töötajad, kliendid, konkurendid või riik. Põllumajandusettevõtte töötajatel on võimalik saada mingil määral ülevaade konkureerivate ettevõtete töötasude kohta. Tegevusaruanne on ametlik aruanne, läbi mille saab organisatsioon anda ülevaate enda tegevusest. In the end of financial year Estonian accounting entities have to present their annual reports. The annual report consists of accounting and management report. The management report is the official report on the management. The reports are used both by internal and external consumers. The topic of the bachelor thesis is analysis of management reports of Estonian agricultural enterprises. The aim of the work is to find out if the requirements are correctly fulfilled and which information the management reports provide to the stakeholders. This thesis consists of two chapters. The first chapter is an overview of the concept of stakeholders and the theories that provide necessary background and the requirements of management reports. The second chapter is an analysis of management reports of 100 agricultural enterprises. As a results of the analysis it turned out that more often the reports provide information of the activities of the accounting entity. And less often the requirements about general (macroeconomic) development and significant environmental and social impacts resulting from the activities were fulfilled.

Bakalaureusetöö Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekaval Põllumajandusettevõtete hea majanduslik olukord on oluline maapiirkonna arenguks ning avaldab positiivset mõju riigi majandusele. Küll aga eksisteerib põllumajandusettevõtete jaoks terve rida välistegureid, mis mõjutavad ettevõtete majanduslikku olukorda. Antud töö eesmärgiks on välja selgitada põllumajandusettevõtete majanduslik olukord aastatel 2007-2017. Töö teises osas teostatakse empiiriline analüüs, mis põhineb Statistikaameti andmetel. Valimi moodustavad ettevõtted, mille põhitegevusala EMTAK 2008 klassifikaatori alusel on taimekasvatus, loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad. Ettevõtted on jaotatud suurusgruppidesse: mikroettevõtted ning kümne ja enama töötajaga ettevõtted. Ettevõtete majandusliku olukorra välja selgitamiseks teostatakse suhtarvuanalüüs, kasutades ettevõtete finantsaruannetes sisalduvaid majandusnäitajaid. Majandusliku olukorra välja selgitamiseks anti hinnang ettevõtte likviidsusele ja maksevõimele, kapitali struktuurile, tootlikkusele ning tasuvusele aastatel 2007-2017. Analüüsi käigus selgus, et mikroettevõtete likviidsus ja võime tasuda lühiajalisi kohustisi on parem, kui nendest suurematel ettevõtetel. Mikroettevõtted järjest enam kasutavad varade finantseerimiseks omakapitali ja nendest suuremad ettevõtted kasutavad varade finantseerimiseks laenukapitali ja enim keerulistel aegadel. Kümne ja enama töötajaga varade kasutamine on efektiivsem, kui mikroettevõtetel ja on samuti sõltunud suuresti uuritaval perioodil põllumajandusettevõtetele mõju avaldanud sündmustest. Toodangu väärtuse langus, majanduskriis jne mõjutavad enim kümne ja enama töötajaga põllumajandusettevõtete tasuvust. The good economic situation of agricultural enterprises is important for rural development and has a positive impact on the country's economy. However, there are a number of external factors that affect the economic situation of businesses. The aim of this work is to find out the economic situation of agricultural enterprises in 2007-2017. In the second part of the work empirical analysis is carried out based on the data of Statistics Estonia. Sample represent companies whose main activity on the basis of the EMTAK 2008 classification is crop production, animal production, hunting and related service activities. The companies are divided into size groups: micro-enterprises and companies with ten or more employees. In order to find out the economic situation of companies, the ratio analysis is performed using the economic indicators from the financial statements of the companies. In order to determine the economic situation, the company's liquidity and solvency, capital structure, productivity and profitability were valuated in 2007-2017. The analysis revealed that the liquidity and ability of micro-enterprises to pay short-term liabilities is better than larger companies. Micro companies increasingly use equity to finance their assets, and larger companies use loan capital to finance their assets and mostly in difficult times. Use of assets with ten or more employees is more effective than micro-enterprises and has also been heavily dependent on events affecting farms during the period under investigation. The decline in the value of production, the economic crisis, etc., has the greatest impact on the profitability of farms with ten or more employees.

Täistekst Käesolev artiklikogumik võtab kokku 16. veebruaril 2018. aastal Eesti Maaülikoolis toimunud agraarökonoomika aastakoosoleku ettekanded. Mõte sellise kokkusaamise korraldamiseks tekkis mul 2017. aasta suvel ämma-äia juures maal muru niites. Tegime koos Eesti Konjunktuuriinstituudi kolleegidega parasjagu ELi ühise põllumajanduspoliitika tulevikuanalüüsi uuringut. Erinevate töörühmade ja asutustega koostöös korraldatavad uuringud on viimastel aastatel saanud normiks. Maamajanduse, põllumajanduse ja toiduvaldkonna ökonomiste ning analüütikuid töötab Eesti Maaülikoolis, Põllumajandusuuringute Keskuses, Eesti Konjunktuuriinstituudis, Maaeluministeeriumis, Statistikaametis, põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialaorganisatsioonides, pankades, ettevõtetes jne. See tähendab, et kohtume, vaidleme, arutame ja püüame leida lahendusi oma kolleegidega nii erinevate projektide raames, seminaridel, konverentsidel kui ka foorumitel. Enamasti anname oma sisendi teistesse valdkondadesse ja meil ei ole oma eriala asjatundjatega ühtki kokkusaamist, mille raames arutada maamajanduse ja põllumajandusega seotud majandusküsimusi, andmeprobleeme, metoodilisi lahendusi ning uusi tähtsaid uurimisteemasid. Kui keegi ei korralda sellist kokkusaamist, siis tuleb seda ise teha. Ja kus see siis veel peaks toimuma kui mitte Eesti Maaülikoolis! Aastad 2014–2016 olid Eesti põllumajanduses keerulised – Venemaa impordipiirangud, sigade Aafrika katku levik ning 30 aastat Euroopa Liidus ja 12 aastat Eestis piimatootmist reguleerinud piima turustuskvootide kaotamine mõjutasid väga tugevasti meie põllumajandussektorit. 2017. aasta oli põllumajandussaaduste turgudel küll parem, kuid vihmane suvi ja sügis rikkusid märkimisväärse osa põllukultuuride saagist. Seetõttu oli 2018. aasta agraarökonoomika aastakoosoleku teemaks „Kas kriis on seljatatud?“. Põllumajandusloendus viiakse läbi iga kümne aasta tagant, kuid iga kolme aasta järel teeb Statistikaamet põllumajanduse struktuuriuuringu. Kogumiku esimeses artiklis annab Eve Valdvee Statistikaametist ülevaate põllumajanduslike majapidamiste struktuuris ja tootmises toimunud muutustest aastatel 2013–2017. Sellest, kuidas on põllumajandussektoril tervikuna läinud igal aastal, annab teavet põllumajanduse majanduslik arvepidamine. Katre Kirt Maaeluministeeriumist analüüsib oma artiklis Eesti põllumajanduse arengut aastatel 2008–2017 ja arengu kitsaskohti just põllumajanduse majandusliku arvepidamise andmestiku alusel. Mikrotasandil, erinevate tootmistüüpide ja suurusgruppide kaupa saab põllumajanduslike majapidamiste arengut analüüsida põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (FADN) alusel. Marju Aamisepp Põllumajandusuuringute Keskusest teeb oma artiklis ülevaate põllumajandustootjate majandustulemustest aastatel 2014–2016. Põllumajandustootjate majandustulemused sõltuvad väga palju sellest, millised on toodangu kokkuostuhinnad. Põllumajandustootja ja tarbija vahele jäävad nii toiduainetööstus kui ka hulgi- ja jaekaubandus. Hinnamarginaalid ja jõuvahekorrad selles tarneahelas on samuti pidevas muutumises. Eveli Naaris Maaeluministeeriumist analüüsib oma artiklis, kuidas on põllumajandustoodangu hinnad mõjutanud põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandust ning toiduainetööstuse majandustulemusi aastatel 2015–2017. Põllumajandustootja enamasti ei kontrolli toodangu müügihinda. Seetõttu on tootmiskulude optimeerimine ja minimeerimine põllumajandustootjate jaoks üks majandusliku jätkusuutlikkuse võti. Oma kulude minimeerimiseks ja kasumi suurendamiseks on otstarbekas võrrelda oma tegevust teiste sarnaste ettevõtete tegevusega. Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi doktorant Aadi Remmik selgitab oma artiklis, kuidas tulemusmõõdikud aitavad piimatootjatel langetada majandusotsuseid. Põllumajanduse mõju keskkonnale on üha suureneva avaliku huvi objekt. Ka põllumajanduspoliitika on üha enam keskkonnapoliitika. See tähendab, et põllumajanduse arenguga seotud majandusanalüüsid peavad üha enam kätkema ka keskkonnaalaseid tegureid ja mõõdikuid. Mati Mõtte Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudist kirjutab sellest, kuidas kujundada veekaitsemeetmeid nii, et põllumajandustootmise konkurentsivõime ei kannataks. Viimaste aastate kriisid on andnud palju tööd ka põllumajandustootjate erialaorganisatsioonidele. Ikka ja jälle tuleb kriiside mõju ning ohtlikkust selgitada nii avalikkusele, ametnikele kui ka poliitikutele. Roomet Sõrmus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast kirjutab oma artiklis sellest, millised on viimaste aastate õppetunnid kriiside juhtimiseks ja riskide maandamiseks. Kogumiku kokkuvõtteks kirjutan sellest, milline võiks olla ühise põllumajanduspoliitika tulevik üha komplekssemaks muutuvas konkurentsikeskkonnas ning arvesse võttes üha tähtsamaks muutuvat keskkonnahoiu ja kliimamuutuste aspekti. Põimitud probleemid esitavad väljakutse ka maamajanduse, põllumajanduse ja toidusektori majandusanalüütikutele, kellel tuleb üha enam kasutada kompleksseid analüüsimeetodeid. Loodan, et 2018. aasta agraarökonoomika aastakoosolek andis kõigile osalejatele mõtteainet ja indu ning loodan, et 2018. aasta uuringute tähtsamaid tulemusi ja tulevikuväljakutseid saame taas arutada 2019. aasta agraarökonoomika aastakoosolekul. Ants-Hannes Viira Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Artiklikogumiku avaldamist ning agraarökonoomika aastakoosoleku toimumist rahastas Eesti Maaülikooli ASTRA projekt “Väärtusahelapõhine biomajandus”

Magistritöö Maakorralduse ja kinnisvara planeerimise õppekaval Põllumajandusliku maa koondumine on tänases ühiskonnas kujunemas üha suuremaks probleemiks. Selle probleemi üheks aspektiks on koondumise ulatuse määramine. Eesti maakasutuse koondumist on üldisemalt ning üksikutel põllumajandustootjatel põhinedes varasemalt uuritud bakalaureuse- ja magistritöödes. Antud töö eesmärk on kirjeldada maakasutuse koondumise hindamise keerukust omavahel seotud ettevõtete tingimustes. Töös on kasutatud Põllumajanduse Registrite ja Infosüsteemide Ameti andmeid, mille põhjal on uuritud üksikute isikute maakasutust. Samas ei ole võimalik antud andmete põhjal hinnata kui suurt kontrolli omavad maakasutuse üle omavahel seotud ettevõtted. Ettevõtete vaheliste seoste uurimiseks on töö käigus tehtud vajalikud väljavõtted e- äriregistrist. Antud magistritöö koostamisel on kasutatud juhtumiuuringu meetodit selleks, et kirjeldada ettevõtete vahelisi seoseid ja lisaks on läbi töötatud erinevaid artikleid, raamatuid, dokumente ning teisi allikaid. Töö tulemuste põhjal võib öelda, et ettevõtete vahelised seosed võivad olla väga keerulised. Koostatud skeemide hulgas on lihtsamaid, nagu ühest ettevõttest koosnevaid, kuid ka keerukaid süsteeme. Sellest tulenevalt ei ole võimalik lihtsate ja kiiresti teostatavate päringute alusel hinnata seotud ettevõtete maakasutuse koondumist. See teema on oluline ja vajab edasipidist käsitlemist. Esmalt oleks vaja välja selgitada, miks taolised keerulised ettevõtete süsteemid tekivad. Tuleks analüüsida valdkonda puudutavaid regulatsioone ning leida võimalused muudatuste tegemiseks selliselt, et vältida keeruliste ettevõtete vaheliste süsteemide tekkimist ning muuta olemasolevad läbipaistvamaks. Arendamist vajab metoodika, mis võimaldaks määrata maakasutuse koondumist omavahel seotud ettevõtete tingimustes. The concentration of agricultural land is becoming a more significant problem in current society. One aspect of this problem is determining the extent of the concentration. Generally, Estonian land use concentration has been researched based on individual agricultural producers in bachelor’s and master’s thesis. The objective of this thesis is to describe the complexities of evaluating land use concentration regarding closely related companies. Firstly, to achieve the objective of this thesis, Estonian Agricultural Registers and Information Board (ARIB) data were analysed to determine land use among individuals. However, based on this data, it is not possible to evaluate how much control do connected companies, and actual beneficiaries have over land use. The necessary extract from eBusiness Register where needed to study the connections between companies. This master thesis has been compiled using a case study method to describe the relationship between companies and, besides, various articles, books, documents, and other sources have been used. Based on the results, it can be said that the relationships between companies can be very complicated. Schemes based on extracts included simple systems containing one company, as well as more complicated ones. As a result, it is not possible to estimate the land use concentration on the basis of simple and easy inquiry. This topic is significant and therefore needs to be researched further. Firstly, it is necessary to analyse why these complex systems can form. It is also necessary to analyse regulations in this field and find opportunities for changes to be made to avoid forming complex systems between companies and to make existing ones more transparent. Finally, it is necessary to develop a methodology that would let to determine the extent of land use concentration concerning connections in-between companies.

Bakalaureusetöö Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekaval Ettevõtted satuvad sageli olukordadesse, kus müüakse toodangut või osutatakse teenust ostjatele, kes ei tasu õigeaegselt saadud kauba eest. Ettevõte peab sellest tulenevalt analüüsima ostjate krediidivõimekust kaubakrediidi andmisel ehk toodangu krediiti müümisel. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on välja selgitada, milliseid meetodeid kasutavad Eesti põllumajandusettevõtted krediidiriskide maandamiseks. Andmete kogumiseks kasutati poolstruktureeritud intervjuu meetodit. Andmeid analüüsiti kvalitatiivse sisuanalüüsi kaudu. Valimisse, mis moodustus juhuvaliku teel, kuuluvad ettevõtted Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja liikmeskonnast. Tulemustest selgus, et enimlevinud krediidiriski maandamise meetod on enne tehingu sõlmimist taustakontrolli sooritamine kliendile. Tulemustest selgus samuti ka tehingujärgse kliendi monitoorimise tähtsus Eesti põllumajandusettevõtete seas. Olulise järeldusena tuuakse välja taustakontrolli tähtsus, millega põllumajandusettevõtted tegelevad, kuid veel mitte nii laialdaselt. Very often companies are getting into situations, where products are sold or services provided to the buyers who does not pay on time for goods received. Therefore, company must analyse credit quality of buyers, when selling or providing credit for services or products. The purpose of this thesis is to find out what methods and strategies are used by the Estonian agricultural companies to hedge credit risk. Data was collected using a method of semi-structured interview. The data were analyzed through the qualitative content analysis. The sample, which includes companies with membership of The Estonian Chamber of Agriculture and Commerce, was formed by random selection. The results revealed that the most prevalent method of credit risk mitigation is performing a background check to the customer prior to the conclusion of the transaction. Also the results showed the importance of the customers monitoring after the transaction among the Estoninan agricultural companies. An important corollary outlines the importance of background checks, which is particularly important among the agricultural enterprises, but there are companies that do not yet use enough sufficiently effective strategies for mapping and hedging credit risks.

Magistritöö Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekaval Pereettevõtete roll on tähtis majanduses ja seega on oluline, et neid juhitaks edukalt. Tihedas konkurentsi tingimustes on vajalik teha strateegilisemaid otsuseid ja vajadusel tuleb kasutusele võtta parem juhtimismeetod ehk juhtimiskontrollisüsteem, mis aitab ettevõtet juhtida ja kontrollida, et tulemuslikkuse näitajad vastaksid seatud eesmärkidele. Käesoleva magistritöö eesmärk on välja selgitada tegurid, mis määratlevad juhtimiskontrollisüsteemi kasutusele võtmise vajalikkuse põllumajanduslikus pereettevõttes. Tegemist on kvalitatiivse uuringuga. Andmeid koguti peamiselt intervjuude käigus, mis viidi läbi põllumajandusliku pereettevõtte juhtidega. Uurimisülesannete lahendamiseks vaadeldi ka ettevõttes kasutusel olevaid infosüsteeme ja tulemuslikkuse mõõtmise tööriiste. Magistritöö käigus leiti mitmed tegurid, miks põllumajanduslikus pereettevõttes on vajalik rakendada juhtimiskontrollisüsteem. Nendeks teguriteks on asjaolud, et ettevõte on jõudnud läbimurde faasi ja laiendanud tegevusala. Juhtidel on oluline suurendada konkurentsieelist. Ettevõttes võetakse otsused vastu jooksvalt ja ei kaasata töötajaid otsustusprotsessidesse. Olemasolevad mõõdikud ja infosüsteemid ei võimalda hinnata ettevõtte seisukorda. The role of family businesses is important in the agricultural economy and therefore it is important that these would be managed successfully. In a highly competitive environment, it is necessary to make more strategic decisions and, if necessary, apply a better management method, called management control system. It helps to manage and to control the company in order to meet performance targets. The aim of the Master's thesis is to identify the factors that determine the necessity of applying a management control system in a family agribusiness. A qualitative study has been conducted in the Master's thesis. Data was collected mainly in interviews conducted with the managers of the family agribusiness. In order to solve the research tasks, the information systems and performance measurement tools were also observed. Several factors were found why it is necessary to implement a management control system in an agricultural family business. These factors are the fact that the company has reached a breakthrough phase and expanded its business. For managers it is important to increase the competitive advantage. The company adopts decisions on a regular basis and does not involve employees in decision-making processes. Existing metrics and information systems do not allow to assess the condition of the company.

A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Agriculture The aim of the present thesis was to study the impact of socio-economic determinants on the development of entrepreneurship in Estonian rural municipalities. The socio-economic determinants refer to external economic, social, spatial and institutional factors. The thesis studies the effects of the main developments in Estonian agriculture and the rural economy on entrepreneurship in rural areas following the transition to the market economy, and it analyses the development of entrepreneurship and SMEs in different types of rural municipalities following EU accession. The thesis also explores the impact of the economic recession as well as local socio-economic and demographic determinants on firm entries and exits. The environment for entrepreneurship in the transition period is characterised by rapid institutional changes that opened up new opportunities resulting in rapid growth in the number of new enterprises and farms. Institutional restructuring, the economic and agricultural decline that accompanied the transition, the laissez-faire policy approach adopted by the Estonian government, the loss of rural jobs, and the deterioration of local demand and incomes in rural areas together created a highly volatile, rapidly changing and relatively unfavourable environment to which enterprises in rural areas had trouble in adapting. The firm entry rate exceeded the exit rate in the period of 2005 to 2012. The firm entry rate temporarily decreased during the recession years, while the exit rate increased. The overall trend of the increase in both firm entries and exits has continued in the economic recovery years following the recession, as the annual number of new firm births and firm deaths has doubled in the decade since EU accession. The rural municipalities in urban hinterlands are characterised by higher new firm entries and exits than their urban centres or rural periphery. The incomes of the local population and the recession have a similar effect on different municipality types; together, these are the most significant determinants to impact on local entrepreneurship in the analysis. Käesolev doktoritöö uurib sotsiaal-majanduslike tegurite mõju ettevõtlusele Eesti valdades. Sotsiaal-majanduslike tegurite all on mõeldud ettevõtteväliseid majanduslikke, sotsiaalseid, institutsionaalseid ja regionaalseid tegureid. Doktoritöös analüüsitakse üleminekuperioodil põllu- ja maamajanduses toimunud arengute mõju ettevõtlusele maapiirkondades ning käsitletakse ettevõtluse arengut erinevat tüüpi kohalikes omavalitsustes (vallad keskuste tagamaadel, ääremaalised vallad). Samuti analüüsitakse majanduslanguse ning kohalike sotsiaal-majanduslike ja demograafiliste tegurite mõju ettevõtete asutamis- ja lõpetamismäärale. Institutsionaalsed muutused lõid üleminekuperioodil turumajandusele võimalused eraettevõtluse kiireks kasvuks. Samas aga iseloomustas ettevõtluskeskkonda restruktureerimine, majandus- ja põllumajandustoodangu vähenemine, valitsuse mittesekkumispoliitika; töökohtade, kohalike sissetulekute ja nõudluse kadu kujundas suhteliselt ebasoodsa keskkonna ettevõtluseks maapiirkondades. Ääremaalistes valdades on mittepõllumajandusliku ettevõtluse areng olnud väga piiratud. Ettevõtete asutamismäär oli töös vaadeldud perioodil 2005–2012 likvideerimismäärast kõrgem. Kuigi majanduskriisi ajal ettevõtete sündide arv suurenes ja surmade arv mõnevõrra vähenes, on 2005. aastast alates kümne aasta jooksul ettevõtete sündide ja surmade arv aastas kahekordistunud. Erinevused ettevõtlusaktiivsuses on erinevates omavalitsustes suured. Ettevõtete asutamis- ja likvideerimismäär on linnade tagamaal asuvates valdades palju kõrgem kui linnades või ääremaalistes valdades. Ettevõtluskeskkonna teguritest oli kõige suurem mõju ettevõtete asutamis- ja likvideerimismäärale majanduslangusel ning sissetulekute taseme muutusel. Nende indikaatorite mõju oli erinevat tüüpi omavalitsustes sarnane. Publication of the thesis was supported by the Estonian University of Life-Sciences

Magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada finantsaspektist tulenevate mõõdikute (tunnuste) erinevused vanusegruppide lõikes Eesti põllumajandusettevõtetes. Analüüsi teostamiseks kasutati Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmebaasi. Üldvalim sisaldas 817 põllumajandusettevõtet, kelle tegevusalaks oli piimatootmine ja teraviljakasvatus. Ettevõtted jagati neljaks vanusegrupiks elutsüklifaaside asemikena, mis olid sõltumatuteks tunnusteks. Valitud sõltuvad tunnused olid järgmised: varade puhasrentaablus (ROA), kasumimarginaal (PM), võlakordaja (D/A), põhivarade osakaal koguvaradest (FA/A), müügitulu kasvumäär (Sg), suurus (töötajate arvu järgi), tulumaksu osakaal omakapitalist (Tm/E) ja eelmiste perioodide jaotamata kasumi osakaal koguvaradest (RE/A). Tehti läbilõikeuuring ning uuritavaks aastaks valiti 2013 (aasta lõpu seisuga), sest oli üldvalimis parima andmestikuga aasta. Eesmärgi saavutamiseks püstitati hüpoteesid. Vanusegruppide vaheliste erinevuste statistilise olulisuse kontrollimiseks kasutati dispersioonanalüüsi. Dispersioonanalüüsi tulemusena leidsid kinnitust püstitatud hüpoteesid, et valitud finantsaspekti tunnused (ROA, PM, D/A, FA/A, Sg, suurus, RE/A) erinesid vanusegruppide lõikes. Hüpotees, et Tm/E kasvab ettevõtte vanusega, ei leidnud dispersioonanalüüsi tulemusena kinnitust. Saadud tulemuste põhjal võib väita, et ettevõtete vanusegruppidesse jagamine elutsüklifaaside asemikena oli õigustatud, kuna oli võimalik eristada valitud tunnuseid vanusegruppide lõikes. Suurusgruppide lõikes valitud tunnused erinesid nooremate ja vanemate Eesti põllumajandusettevõtete vahel. The aim of the Master Thesis was to identify the differences of selected financial indicators between age categories as a proxy for the life cycle stages of Estonian farming enterprises. The database of the Estonian Agricultural Registers and Information Board (ARIB) was used to conduct the analysis. The database contained data of 817 agricultural enterprises, that were engaged with either cereal and milk production. The firms included in the sample are grouped into four age categories as a proxy for the life cycle stages. Age categories have been chosen as the independent variables. Financial indicators have been chosen as follows: return on assets (ROA), profit margin (PM), debt to total assets ratio (D/A), fixed assets to total assets ratio FA/A, growth rate in sales (Sg), size (the number of employees), dividend to equity ratio (Tm/E) and retained earnings to assets ratio (RE/A) have been chosen as the dependent variables. The study was cross-sectional and examined the enterprise data as of end of 2013 (representing the year of the most complete data for the complete sample). Eight hypotheses were developed and empirically examined in this study. Analysis of variance (ANOVA) was used to test the statistical significance of the differences between age categories. Differences of ROA, PM, D/A, FA/A, Sg, size and RE/A between age categories was confirmed as a result of analysis of variance (ANOVA). Growth of the Tm/E in accordance to the firms' age was not confirmed as a result of analysis of variance. On the basis of the analysis results obtained it was possible to conclude that when the firms were grouped into different age categories as a proxy for life cycle stages, it was possible to distinguish the selected variables between the different age categories. Divided by age categories the selected variables were different between the younger and older firms in Estonian farming.

Maa ruumilised omadused nagu asukoht, kuju, suurus ja juurdepääs määravad ära maa potentsiaalsed kasutusvõimalused. Põllumajandustootmise seisukohalt on oluline lisaks eelpool nimetatule ka maatükkide paiknemine üksteise suhtes ehk võimalikult kompaktne maakasutus. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on välja selgitada valitud põllumajandustootja maakasutuse ruumilised omadused. Töö empiiriline osa on läbi viidud juhtumiuuringu meetodil. Vajaliku informatsiooni kogumiseks koostati ja viidi läbi intervjuu põllumajandustootjaga, lisaks saadi juhendajalt ETAKi 2013. aasta vastava piirkonna andmed. Andmetöötluseks kasutati programmi MapInfo Professional 10.0 ja Microsoft Excelit. Uurimustöö tulemusena leiti põllumajandustootja kasutuses olevate katastriüksuste ja põllumassiivide arv ning pindala. Lisaks sellele leiti rendimaade osakaal ja koostati maakasutuse eksplikatsioon. Maakasutuse killustatuse hindamiseks leiti Schmooki ja Januszewski koefitsientide väärtused. Iga põllumassiivi puhul arvutati kompaktsuskoefitsient ning uuriti maakasutuslikke puudusi. Eelnevate samateemaliste töödega võrreldes võib öelda, et uuritud põllumajandustootja maakasutus on üle keskmise killustunud. Maakasutuse kompaktsemaks muutmiseks tuleks läbi viia maakorralduslikke töid, kuid selleks peaks piirkonda vaatama kui tervikut ning läbi viima jätkuuuringuid. Land spatial properties such as location, shape, size and accessibility determine the potential use of the land. Another key factor for agricultural production is how the land plots are located relative to each other. The purpose of this baccalaureate thesis is to find out the land use spatial properties of the chosen farmer. The empirical research was conducted as a case study. In order to collect the information an interview was carried through with the farmer. In addition to that the data about land types from the Estonian National Topographic Database was received by the supervisor. To analyze the data the program MapInfo Professional 10.0 and Microsoft Excel were used. As a result of the research the number and area of the parcels and arable land plots were found. The percentage of rental parcels were found and a land use explication was composed. To evaluate the land use fragmentation the Schmooks´ and Januszewski index were calculated. The coefficient of compactness was calculated for every arable land plot and the plots were investigated to find any land use deficiencies. Compared to previously composed studies, it can be said that the farmers land use is fragmented. In order to improve the compactness of current land use, land management is needed, but that needs a better overview of the region and more similar studies should be conducted.

Põllumajandusettevõtetel on raske leida kvalifitseeritud töötajaid, kuna noori inimesi jääb maapiirkondades aina vähemaks ning senised tegijad vananevad. Urbaniseerumise tagajärjel on inimesed kolinud linnadesse, kus töökohad on atraktiivsemad ja inimestel rohkem võimalusi. Magistritöö eesmärgiks oli analüüsida Eesti põllumajandussektoris töötavat personali, nende kvalifikatsiooni ja töötajate leidmiseks sektori ettevõtete poolt kasutatavaid värbamise vahendeid ja allikaid ning uurimistulemustele tuginedes teha järeldused ja parendusettepanekud sektori tööhõive osas. Lähtudes uurimiseesmärgist, püstitas töö autor uurimisküsimused, mille lahendamisel kasutas autor kvantitatiivset andmete kogumise ja analüüsi meetodit. Töö koostamisel kasutati esmaseid ja teiseseid andmeid ning saadeti küsimustik Eesti põllumajandussektori ettevõtetele. Uurimistulemustest selgus, et põllumajandussektori ettevõtetele on väga oluline, millised on töötajad, nende kvalifikatsioon, teadmised ja kogemused. Kvalifitseeritud töötajate leidmine on problemaatiline, kuna inimesi, kelle vahel valida, on puudus. Piiranguid seab ka ettevõtete asukoht. Kuna antud sektori eripäraks on hooajatöö, ei ole inimesed valmis pikkadeks tööpäevadeks hooajal. Seega kasutatakse peamiselt põllumajandusettevõtetes ettevõtteväliseid allikaid personali värbamisel. Kõige populaarsemaks personalivärbamise vahendiks on kohalikke ja tuttavaid vabadest ametikohtadest teavitamine. Põllumajandusettevõtted peavad tegema end atraktiivsemaks tööjõuturul, et püsida konkurentsis. Tuleb pakkuda töötajatele lisaks hüvesid ning motiveerida töötajaid töökohal, kuna noored inimesed soovivad lisaks töötasule ka muid hüvesid. For an agricultural company it is quite difficult to find qualified workers, as the young people tend to leave the country districts and all the older employees are already ageing. In consequence of urbanization, the people have moved in the cities and towns, where the workstations are more attractive and the persons have more opportunities. The object of the paper was to analyse the personnel working in Estonian agricultural branch, as well as its qualification and the recruition means and resources used by the companies to find the suitable workers. Also, the purpose of the paper was to make, based on outcomes, to draw conclusions some and make some amendment proposals, according to the amont of employment of the branch. In the basis of the object, the author set some questions, having used a quantitative method of data-collection and analysis. Compiling the paper, some primary and secondary data were used and a questionnaire was sent to some Estonian agricultural companies. The outcomes showed that the qualification, skills and knowledge of the employees are very significant for the employers of agricultural companies. It is quite difficult to find qualified, skilled and intelligent workers because of the lack of personnel. The siting of a company also sets its limitations. As the given sector may be characterized by the word "seasonal work", the employees are not ready to work for very long hours during the season. Therefore, agricultural companies mainly use extracompany resources in their staff-recruiting. The most popular means of staff-recruiting is to inform the local persons and acquintances about the vacant workstations. Agricultural companies have to make themselves attractive to be competitive in labour market. Also, they have to offer some kind of advantages for their employees, as well as to motivate them, because young people are interested in additional bonuses, besides their everyday salary.

Tulenevalt Eesti põllumajandusettevõtete keerukast finantsseisundist aastatel 2015 ja 2016, mil kokkuostuhinnad on langenud ning mitmed ettevõtted on sunnitud tegevust lõpetama , on oluline välja selgitada, millistesse elutsükli etappidesse põllumajandusettevõtted kuuluvad ning millised on erinevates etappides olevate ettevõtete finantsilised vajadused. Finantsnäitajaid on ka varasemalt kasutatud ettevõtete elutsükli etappide iseloomustamiseks, kuid põhjalikumad uuringud, mis iseloomustaksid Eesti põllumajandusettevõtete elutsüklile omaseid finantsnäitajaid puuduvad. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on välja selgitada millisesse elutsükli etappi kuulub enamik Eesti põllumajandusettevõtteid ning millised finantsnäitajad on erinevatele etappidele iseloomulikud, tegemaks järeldusi ettevõtete vajaduste kohta. Analüüsis kasutatakse 370 ettevõtte kohta käivaid andmeid, mis on esindatud perioodil 2009-2014 ning on kättesaadavad põllumajanduslike majapidamiste majandustegevuse analüüsimise andmebaasis FADN (Farm Accountancy Data Network). Erinevate seoste välja selgitamisel vaadeldakse põllumajandusettevõtete elutsüklit iseloomustavaid finantsnäitajaid ning neile omaseid tunnuseid, seejärel klassifitseeritakse ettevõtted erinevate tunnuste alusel elutsükli etappidesse ning selgitatakse välja etappidele iseloomulikud näitajad erinevate tunnuste alusel. Selgitamaks välja, millisesse faasi kuulub enamik ettevõtteid viiakse läbi klasteranalüüs. Analüüsi käigus selgus, et algusfaasis olevad ettevõtted on noorte omanikega ettevõtted, mis on läbi teinud omaniku vahetuse ning langusfaasi kuuluvad kõrge omaniku vanuse ning langenud finantstulemuslikkusega ettevõtted, mida toetavad ka teoreetilised seisukohad ettevõtte elutsükli ning omaniku vanuse suhtes. Kasvufaasis olevate ettevõtete kasv oli väga agressiivne ning tegevust finantseeriti suuresti võõrkapitali arvelt, mille suhtes ei jõutud aga samale tulemusele teoreetilises kirjanduses. Küpsusfaasis oli ettevõtetel aga kõige rohkem varasid ning müügitulu ja põllumajandusmaa olid suurimad, mis kinnitavad samuti teoreetilisi seisukohti. Kasumlikkus oli aga vaadeldavates ettevõtetes küpsusfaasis mõnevõrra madalam kui kasvufaasis, eelnevate uuringute kohaselt iseloomustab aga ettevõtete küpsusfaasi kõrgeim kasumlikkus. Lisaks tuvastati ka küpsusning langusetapi vahepeale faas, milles võib, kui omanik ei vahetu, järgneda langusfaas. Selgus ka, et tegevuse kasumlikkus ning suurus võivad olla uute omanike jaoks atraktiivsemad ja sellest tulenevalt võidakse tegevus ka üle võtta. Seega võib järeldada, et kasvu edendavaid rahalisi vahendeid on otstarbekas suunata langus- ning küpsusfaasi vahepealses etapis olevatesse ettevõtetesse, kus planeeritakse omaniku vahetust, kasvavatesse ettevõtetesse kasvu toetamiseks ning küpsusfaasi tegevuse tõhustamiseks. According to difficult financial situation of Estonian agricultural companies in 2015 and 2016, when the total purchase prices had decreased, several companies were forced to terminate their business activity. Due to that it is important to ascertain in which phase in life cycle are most of the companies and what are the financial needs of companies in different life cycle phase. Financial indicators have also been used in earlier studies to characterize life cycle, but detailed studies that characterize Estonian agricultural companies life cycle specific financial indicators have not been done. The purpose of current master thesis is to ascertain into which life cycle phase most of Estonian agricultural companies belong and what are the characteristic financial indicators of different phases in order to conclude the different financial needs of the companies. In the analysis a data about 370 companies is being used that were represented in the period of 2009-2014 and that were available in the FADN (Farm Accountancy Data Network). In order to ascertain different relationships it is being observed the characteristic financial indicators of agricultural companies that are in different life cycle phases and also their characteristic attributes, afterwards the companies shall be classified based on characteristics into life cycle phases and it will be ascertained what are the characteristic indicators of each phase based on the characteristics found. In order to determine into which phase most of the companies belong to, a cluster analysis will be carried out. As a result of the analysis, it can be said that companies in a start-up phase are the companies that have gone through a change of the owner and companies in decline stage have high age and declined financial performance, this data is also supported by theoretical standpoints about relationship between the life cycle and owner age. The growth of the companies being in the growth phase was extremely aggressive and operations were by large scale financed on the extent of external finance, but in the theoretical literature no consensus was reached. The maturity phase was characterised by indicators of high assets, revenue and agricultural land, which also confirm the theoretical standpoints. Profitability in the companies under observation was in the maturity phase lower than in the growth phase, but according to previous researches a company being in the maturity phase should be characterised by highest profitability. In addition, a phase between maturity and decline phase was discovered, which without change of the owner may enter into decline phase. It was also appeared that profitability and size may be more attractive to the new owners and due to that the business may be taken over. A conclusion may be drawn that it is reasonable to target the growth monetary instruments into companies that are in the phase between decline and maturity stage, where the change of the owner is planned, into growing companies in order to support their growth and into companies being in the maturity phase to improve the business.

Investeeringutel on oluline mõju ettevõtte tuleviku rahavoogudele ja ettevõtte (finants)tulemustele tulevikus. Seega on oluline, et ettevõttes vastuvõetavad otsused oleksid strateegiliselt kaalutletud ning läbinud teatavad analüüsi- ja hindamisprotsessid. Eesti põllumajandusettevõtted on viimastel aastatel olnud ühed aktiivsemad materiaalsesse põhivarasse investeerijad. Kuna põllumajandussektori investeeringuid iseloomustavad suured pöördumatud kulud ning kõrge määramatus tuleviku osas, on oskus investeerimisprojekte hinnata ja analüüsida väga oluline. Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada, milline on Eesti põllumajandusettevõtete kapitali eelarvestamise protsess ning milliseid kapitali eelarvestamise meetodeid ettevõtted kasutavad. Käesolev magistritöö koosneb kahest peatükist ning töös on kasutatud nii esmaseid kui ka teiseseid andmeid. Töö empiirilises osas analüüsiti Eesti põllumajandusettevõtete investeerimisaktiivsust, kasutades Eesti Statistikaameti ja FADN andmebaase, ning viidi läbi ankeetküsitlus, et uurida, millised on kapitali eelarvestamise protsessid ja kasutatavad meetodid põllumajandusettevõtetes. Uuringus osales 42 põllumajandusettevõtete. Sarnaselt varem läbiviidud uuringutele tuli välja, et Eesti põllumajandusettevõtted pööravad enam tähelepanu investeerimisvajaduste väljaselgitamisele ja investeerimisotsuse täideviimisele, kui investeerimisprojekti tasuvuse hindamisele, riskianalüüsi läbiviimisele ja tulemuste kontrollimisele. Investeeringute tasuvuse hindamisel kasutatakse enamasti lihtsamaid meetodeid (tasuvusaeg ja arvestusliku rentaabluse meetod). Suuremad põllumajandusettevõtted kasutavad keskmisest enam keerukamaid kapitali eelarvestamise meetodeid (NPV, IRR) ning samuti hindasid keskettevõtted keskmisest kõrgemalt oma teostust riskianalüüsi läbiviimisel. Seega on oluline tõsta põllumajandusettevõtete finantsplaneerimise oskust läbi koolituste ja nõuandeteenistuse ning toetada ja julgustada ettevõtteid keerukamate kapitali eelarvestamise meetodite kasutamisel. Edasistes uuringutes tuleks täpsemalt uurida, milliseid hindamiskriteeriume põllumajandusettevõtted investeeringute tasuvuse hindamisel kasutavad; kuidas teostatakse projekti riskianalüüsi. Samuti tuleks uurida, kas ja mil määral erinevad kapitali eelarvestamise protsessid ja kasutatavad meetodid Eestis tegevusvaldkonniti. Capital budgeting is one of the most important decisions that enterprise’s (financial) managers are facing with. Investments projects have an essential impact on enterprise’s future cash flow and its’ financial position in the future. Therefore it is crucial that managers use accurate capital budgeting techniques that help them to make the best investment decision for the enterprise. In recent years, agricultural enterprises in Estonia are actively investing in fixed assets. As investments in agriculture are typically characterized by large sunk costs and uncertainty in future returns, it is very important that investments decisions are evaluated and analysed properly. The objective of this Master`s thesis is to identify what the capital budgeting process is like in Estonian agricultural enterprises and which capital budgeting methods companies use. This Master`s thesis comprises two chapters and uses primary and secondary data. This Master`s thesis comprises two chapters and uses primary and secondary data. The first chapter gives a theoretical overview of the nature and processes of capital budgeting. The second chapter assesses the investment activity of Estonian agricultural enterprises, the database of Statistics Estonia and FADN were used as data sources; and describes the methodology, sample, and results of the research conducted for the purpose of this Master`s thesis. Forty-two agricultural enterprises participated in the empirical study. The data show that in recent years, the investment activity of agricultural enterprises has increased, but Estonian agricultural companies are still falling behind and have great investment needs in comparison with the companies of other European Union Member States. The results of the study revealed that agricultural enterprises pay more attention to identifying investment needs and implementing investment decisions than to assessing the profitability of an investment project, conducting risk analysis, and examining the results. In appraising the profitability of investment projects, simpler evaluation techniques, like payback period and accounting rate of return, are preferred. The comparison of agricultural companies by size revealed that medium-sized companies use more sophisticated capital budgeting methods (like NPV and IRR) and assess their risk analysis processes to be above average. Therefore it is important to increase the financial planning skills of agricultural enterprises with trainings and advisory services, as well as to support and encourage the companies to use more complex capital budgeting methods. This Master`s thesis can be developed further in several directions. The further studies should research in more detail which assessment criteria are used by agricultural enterprises in evaluating the profitability of investments, as well as how companies conduct project risk analyses. Another subject that should be examined further is how and to which extent are various capital budgeting processes and methods used in different fields of activity in Estonia.

Roheline raamatupidamine propageerib keskkonnasäästlikku käitumist, mis on tänapäeval väga tähtis, kuna inimkond suureneb Maal ja on vaja säilitada maa viljakust. Inimkonna suurenemist on prognoositud kuni aastani 2050. Töö eesmärgiks on teada saada, kas ja kuidas avaldab rohelise raamatupidamise kasutuselevõtt keskkonda ning rohelise raamatupidamise põhimõtteid kasutavaid ettevõtteid. Töö koostamiseks töötati läbi teoreetiline materjal rohelise raamatupidamise kohta ning anti sellest ülevaade. Empiirilise osa koostamiseks koostati küsitlus rohelise raamatupidamise kasutamise kohta Tartu maakonna ettevõtetes. Küsitlusse valiti ettevõtted kihtvalimi alusel kõigist Tartu maakonna põllumajandusettevõtetest. Koostati küsitlus uurimaks, kas keskkonnasäästlikkus on tarbijate jaoks tähtis. Töös selgus, et rohelise raamatupidamise põhimõtteid kasutavad 26,67% Tartumaa põllumajandusettevõtetest. Kasutatakse paberivaba raamatupidamist, loodusressursse kokkuhoidvat majandamist ning keskkonnaarvestuse pidamist. Tuli välja, et kuigi põhimõtteid ei kasuta paljud ettevõtted, on keskkonnasäästlikkus nende jaoks tähtis. Samuti 37% tarbijate jaoks tähtis, et ettevõte oleks märgistatud keskkonnamärgisega. Tulevikus võib uurida rohelise raamatupidamise põhimõtete kasutamist Eestis või Tartu maakonna arengut rohelise raamatupidamise osas. Green accounting promotes environmentally friendly behaviour, which is very important nowadays because mankind is growing on Earth and it is needed to main the same. Growing of mankind is prognosed until year 2050. The purpose of this research was to know if and how green accounting affects environment and companies. To compose this research, the composer worked throught theoretical material about green accounting. For the second part of this research, composer asked Tartu county’s agricultural companies about their knowledge of green accounting. Also customers were asked if they think environmentally friendly behaviour is important. It was acknowledged that 26,67% of Tartu county’s agricultural companies use green accounting’s principles. They use paper-free accounting, saving of natural resources and environmental accounting. Although many companies don’t use green accounting principles, environmental saving is very important to them. Also, 37% of the customers thought that it is important to have some kind of green labelling to company. In the future, it is possible to research more using of green accounting in Estonia and Tartu county.

Kogu Euroopas ja ka Eestis toimuvad muutused põllumajandusmaade kasutuses. Üheks muutuseks on maade koondumine. Koondumise all mõistetakse peamiselt põllumajandusmaa omandamist suurtootjate poolt vähem kindlustatud tootjatelt. Koondumise põhjuseid on mitmeid ja need on Euroopa Liidu piirkondades erinevad. IdaEuroopas suurenes põllumajandusmaa koondumine peale maareformide läbiviimist. Praegusel ajal soodustavad aga maade koondumist Ida-Euroopa riikides ühise põllumajanduspoliitika raames makstavad toetused. Antud töö eesmärgiks on välja selgitada Valgamaa põllumajandustootjate maakasutuse muutused võrreldes aastaid 2011 ja 2015. Töö on koostatud neljas osas. Esimeses, teoreetilises osas, on käsitletud teadusartiklite, raamatute, publikatsioonide ja töödokumentide põhjal põllumajandusmaa koondumist ning selle mõju väiketootmisele. Teises osas on tutvustatud töö empiirilise osa metoodikat. Kolmas osa ehk uurimuse empiiriline osa on jaotatud kaheks. Esimeses osas on kasutatud Statstikaameti üldnäitajaid põllumajanduslike majapidamiste arvu ning nende põllumajandusmaa kasutusest Eestis ja Valgamaal. Teises osas on kasutataud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti andmeid, et anda ülevaadet Valgamaa põllumajandustootjate maakasutuse kohta aastatel 2011 ja 2015. Valgamaale registreeritud põllumajandustootjad on jagatud suurusgruppidesse. Lisaks on detailsemalt uuritud Valgamaa kümne suurema põllumajandustootja maakasutust. Töö viimases osas on arutelu töö tulemuste üle. Analüüsitud andmetest selgus, et nii Eestis kui ka Valgamaal on põllumajanduslike majapidamiste arv kahanud kui võrrelda aastaid 2011 ja 2015. Samas on sellel perioodil kasvanud kasutatava põllumajandusmaa hulk. Näiteks Statistikaameti andmetel oli 2001 aastal Eestis 55 748 põllumajanduslikku majapidamist ja 2015. aastal 19 186. Kasutatavat põllumajandusmaad oli 2011. aastal 871 213 hektarit ja 2015. aastal 957 506 hektarit. Seega kasutatava põllumajandusmaa hulk on suurenenud, samas kui põllumajanduslike majapidamiste arv on vähenenud, mis näitab seda, et maakasutus on koondunud väiksema hulga kasutajate kätte. Põllumajandusliku maakasutuse koondumist väiksema hulga tootjate kätte kinnitavad ka analüüsitud Põllumajnduse Registrite ja Informatsiooni Ameti andmed. Antud teemat on võimalik edasi uurida käsitledes detailsemalt kogu Eesti põllumajandustootjaid. Changes are taking place in agricultural land use across Europe, including Estonia. One of the changes is land concentration. Land concentration is defined mainly as the purchase of agricultural lands by large manufacturers from less advantaged producers. There are many reasons for concentration, and they differ depending on the region of the European Union. In Eastern Europe, agricultural land concentration increased after land reforms. Currently, land concentration in Eastern European countries is largely caused by inequalities of the Common Agricultural Policy. The aim of this study is to explore the changes of land use in agricultural producers in Valga County, comparing the years 2011 and 2015. The study is divided in four parts. The first part is theoretical and discusses scientific articles, books, publications and working documents on agricultural land concentration, and its impact on small-scale production. The second part explains the methodology used in the empirical part. The third part is the empirical part of the study and is divided in two sections. The first part presents general indicators about agricultural land use in Estonia and in Valga County, published by Statistics Estonia. The second part mainly used the Estonian Agricultural Registers and Information Board data to give an overview of Valga County farmers on land use from years 2011 and 2015. This part there is focuses primarily on agricultural size groups and their changes in Valga County. It looks in more detail at the land use of the ten largest agricultural producers. The last part of the study is a discussion of the results of the previous work. The analysed data showed that both in Estonia and in Valga County, the number of agricultural producers has decreased when comparing data from years 2011 and 2015, while during the same period, the amount of agricultural land used has increased. For example, based on Statistics Estonia’s data, in 2001 there were 55 748 agricultural holdings in Estonia, and 19 186 in 2015. However, the amount of agricultural land used was 871,213 hectares in 2011 and 957,506 hectares in 2015. The use of agricultural land has thus increased, whereas the number of agricultural producers has decreased. This shows that used land is concentrated to a smaller number of producers. Agricultural land concentration to a smaller number of producers is also confirmed by the Estonian Agricultural Registers and Information Board data. This topic can be further investigated, looking at agricultural producers in all of Estonia

Paljud põllumajandusettevõtted on rahapuuduse tõttu olnud sunnitud vähendama oma töötajate arvu, loobuma tavapäraste söötade ostmisest, ning kohustuste täitmiseks müünud erakorraliselt maad, põhikarja loomi või muid tootmisvahendeid. Müügiarvete problemaatilise laekumise tõttu on ka ostuarvete tasumine viibinud. Võlgu tarnijatele ja ostjatelt laekumata arveid peetakse Eesti ettevõtetes olulisemateks finantsnäitajateks krediidiotsuse tegemisel. Keerulise majanduskliima tõttu peavad ettevõtted jätkusuutlikuks tegutsemiseks leidma enam võimalusi rahastuseks. Jooksva tegevuse rahastamiseks pakutakse Eestis mitmeid erinevaid finantstooteid. Enamik turul olevaid finantstooteid nõuavad täiendavaid tagatisi, mida väike – ning keskmise suurusega ettevõtetel ei pruugi olla. Seetõttu võiks sobida paljudele ettevõtetele pideva finantseeringu tagamiseks faktooring, mille puhul on tagatiseks vaid müügiarved. Käesoleva töö eesmärgiks on analüüsida faktooringut ning selle arengutrende Eesti põllumajandusettevõtete finantseerimises. Töö empiirilise osa materjalina on rakendatud teiseste andmetena Eesti Panga liisinguettevõtete faktooringustatistikat, tuginetud on Maksehäireregistri kogutud andmetel põhinevale Krediidiinfo statistikale. Veel on teiseste andmetena kasutatud Eesti Põllumeeste Keskliidu poolt aastatel 2014-2015 läbi viidud kriisiküsitlusi, samuti Eesti Panga finantsstatistikat põllumajandusettevõtete faktooringukäibe kohta. Töös on kasutatud ka autori poolt läbi viidud küsitluse ning intervjuude abil kogutud esmaseid andmeid, millele on seejärel teostatud kvalitatiivne ning kvantitatiivne analüüs. Tehtud uuringute ning analüüsi tulemusena selgus, et faktooringul on põllumajandusettevõtete finantseerimises oluline roll ning arengutrendid näitavad selle kasutamise kasvu nii põllumajandussektoris kui ka Eestis tervikuna. Faktooringu kasutamist ei pea vajalikuks ettevõtted, mil on piisavalt rahalisi vahendeid oma igapäevase tegevuse kindlustamiseks. Küll aga on faktooringul oluline roll kokkuostjate jaoks. Põllumajandustoodangu kokkuostja ei ole konkurentsis kui tal puudub võimalus tootjale koheselt raha maksta. Faktooring on võrdlemisi kulukas teenus, kuid põllumajandustootjate jaoks on eelfinantseerimine sageli olulisem kui hind. Raha on hädavajalik ellujäämiseks vajalike sisendite soetamiseks või hooajalise tööjõu palkamiseks. Faktooringu olulisim väärtus põllumajandusettevõtete jaoks on kiirenev raharinglus, nõuete vähenemine ning raha osakaalu suurenemine ettevõtte käibevaras. See aitab ka ettevõtte rahavoogu paremini planeerida ja kontrollida ning võimaldab klientidele pikemat maksetähtaega. Due to lack of funds a number of agricultural organizations have been forced to reduce their workforce, to abandon their conventual feeds, to sell their land, herd, or other means of production. A problematic collection of receivables has also led to delays in payments. As the debts to suppliers and trade receivables are considered to be the most important factors in making a credit decision, the difficult situation has led to higher interest in loans. Due to a difficult economic climate, companies need to find more opportunities for the pursuit of sustainable funding. Financial institutions offer a variety of financial products. Most of the products on the market require additional financial guarantees (collateral) that small - and medium-sized enterprises may not have. It is therefore suitable for many enterprises to ensure sustained financing with factoring, which is secured by bills of sale. The aim of this work is to analyze factoring and its development trends in financing Estonian agricultural companies. The study uses a variety of literary sources, the product information from commercial banks, the statistics collected by the Bank of Estonia, the credit reports from payment registers, the surveys conducted by the Central Union of Estonian Farmers, and the data received as a result of author’s survey and interviews. The research and analyses revealed that factoring has an important role in financing agricultural companies. It’s development trends show growth in agricultural sector, as well as in Estonia in general. Factoring is also an important competition edge for large buyers and traders of agricultural production. If one is unable to pay the money to the producer right away, they will turn to someone who can. Factoring is a relatively expensive service. For farmers, the pre-financing, however, is often more important than the price, because money is indispensable for company’s survival or labor required for harvest. The significant value to farmers is the increased pace of money circulation, decrease in accounts receivables which lead to money raise in company's assets. It also helps the company to better plan and monitor the cash flow. For some companies the benefit from factoring lies in enabling customers a longer payment period.

Viimastel aastatel on põllumajandusettevõtted sattunud keerulisse olukorda ning kogu sektori üldine kui ka majandusolukord, on pandud tugeva surve alla. Magistritöö eesmärk oli hinnata finants- ja mittefinantsnäitajate põhjal Eesti põllumajandusettevõtete majandusolukorda kasutatavate finantseerimisallikate taustal ning selgitada välja, kuivõrd langevad finantsaruannete põhjal avalduvad majandustulemused kokku põllumajandusettevõtjate hinnangutega ettevõtte majanduslikust olukorrast. Eesmärgi saavutamiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit. Töö andmed koguti Eesti Maaülikooli Majandus- ja Sotsiaalinstituudi poolt uurimisprojekti raames ning töös kasutati uurimisprojekti andmebaasi. Andmebaas sisaldas ettevõtteid iseloomustavaid näitajaid ning ettevõtete endapoolseid hinnanguid kasutatavatest ettevõttevälistest finantseerimisallikatest ning majandusolukorrast. Samuti sisaldas andmebaas põllumajandusettevõtete 2013. ja 2014. aasta bilansse ning kasumiaruandeid, mille kirjete põhjal arvutati ja hinnati finantsnäitajaid analüüsimaks põllumajandusettevõtetes kasutatavaid finantseerimisallikaid, ettevõtete sõltuvust laenudes, kasumlikkust ning likviidsust. Uuringu tulemuste põhjal saab öelda, et ettevõttevälistel finantseerimisallikatel – pangalaenul ja liisingul, on põllumajandusettevõtetes oluline roll kuna antud finantseerimisallikaid või selle kombinatsioone kasutasid ühe või ühena allikatest finantseerimiseks valdav enamus valimis olnud ettevõtetest. Tegevusvaldkondade lõikes leiti, et taime ning taime- ja loomakasvatusega tegelevad ettevõtted saavutasid kasumlikkust ja likviidsust iseloomustavate finantsnäitajate lõikes paremad tulemused kui loomakasvatusega tegelevates ettevõtetes. Ettevõtete majandustulemused 2014. aastal kajastusid ettevõtjate endapoolsetes 2015. aastal antud hinnangutes majandusolukorrale – parima hinnanguga hindasid ennast ettevõtted, kelle finantsnäitajad vastasidki headele tulemustele ning madalaima hinnanguga hindasid ennast ettevõtted, kelle finantsnäitajad olidki halvemad. Ettevõtted saavutasid maksimaalse kasumlikkuse ja likviidsuse erinevate finantseerimisallikate ja selle kombinatsioonide lõikes, mistõttu leiab autor, et põhjapanevamate järelduste tegemiseks, milliste finantseerimisallikate või selle kombinatsioonide kasutamisel saavutavad ettevõtted maksimaalse kasumlikkuse ja likviidsuse, oleks vajalik uuritavat perioodi pikendada ning ka ettevõtete arv peaks olema ühtlasem finantseerimisallikate ja selle kombinatsioonide lõikes. In recent years, Estonian agricultural companies are in a difficult financial situation and the entire sector has been put under intense pressure. The main objective of this master thesis is to evaluate Estonian agricultural companies’ economical situation through financial and nonfinancial factors on the basis of financial sources and to identify if companies’ estimates of economical situation are based on actual results from financial statements. The master’s thesis research used quantitative methods. The data and the database of the research project, which was collected by the Institute of Economics and Social Sciences of Estonian University of Life Sciences, was used in this thesis. The database included indicators of the agricultural companies and companies’ estimates from external financing sources and from economical situation. The database also contained agricultural companies 2013 and 2014 balance sheets and income statements, which records allowed to calculate, compare and evaluate financial factors and to analyse agricultural companies’ financing sources, companies’ reliance on loans and companies’ profitability and liquidity. By comparing financial and non-financial factors, it was found that horticulture companies, who used for financing mainly banks, lease’s and supplier’s, also companies engaged in both horticulture and animal husbandry, who used for financing mainly bank’s and lease’s, financial factors, which characterises companies profitability and liquidity, were significantly better from companies dealing with animal husbandry only, who used for their financing mainly banks. Companies’ assessments in 2015 for companies’ economical situations, as non-financial factors, were reflected in the 2013 and 2014 actual results which were based on financial statements - companies who had good actual financial results rated themselves as outstanding. While companies with lower financial results rated themselves not as good as top rated companies. The companies achieved maximum profitability and liquidity of various sources of financing and its combination, which is why the author finds that, to make fundamental conclusions, which kind of used external financial sources, and its combinations, achieve better profitability and liquidity, it would be necessary to extend the research period and the number of companies should be more even on the basis of financial sources.

Põllumajandusettevõtte arvestuse eripära tuleneb eelkõige põllumajandustootmise seotusest bioloogiliste protsessidega, mille käigus bioloogilised varad koguseliselt ja/või omaduslikult muunduvad. Ettevõtte poolt valitud arvestuspõhimõtetega tuleb kindlaks määrata reeglid bioloogilise vara kajastamiseks raamatupidamises ja aruandluses. Valitud meetodid mõjutavad ettevõtte kulusid, bioloogiliste varade maksumust ja aruandeaasta majandustegevuse tulemit, mistõttu on bakalaureusetöö teema aktuaalne. Töös uuritakse bioloogilise vara arvestuse korraldust Vaimastvere Agro OÜ-s aastatel 2012 – 2014, eesmärgiga võrdlusmeetodi abil selgitada, kas ja kuidas on ettevõttes järgitud bioloogiliste varade kehtestatud arvestuspõhimõtteid. Töö teoreetilises osas anti eesti- ja võõrkeelsele erialasele teaduskirjandusele tuginedes ülevaade bioloogilise vara soovituslikest arvestuspõhimõtetest. Töö empiirilises osas anti lühiülevaade uuritavast ettevõttest ning kirjeldati Vaimastvere Agro OÜ-s kasutatavaid bioloogilise vara arvestuspõhimõtteid, mida võrreldi kirjanduses avaldatud seisukohtadega ning selle tulemusel analüüsiti ettevõttes kasutatavate arvestuspõhimõtete vastavust seadusandliku regulatsiooniga. Samuti esitati võrdlusmeetodi analüüsi tulemus, mille käigus leiti vastus uurimisülesandele, et bioloogilise vara arvestuspõhimõtted Vaimastvere Agro OÜ-s on enamjaolt vastavuses Raamatupidamise Toimkonna juhendi (RTJ) 7 „Bioloogilised varad“ soovituslike arvestuspõhimõtetega, kuid esineb ka nõuetele mittevastavust, mis ei garanteeri majandusinfo tarbijatele aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamist ettevõtte finantsseisundist ja –tulemusest. The specifics of accounting at an agricultural firm primarily arise from the connectedness of agricultural production and biological processes, in the course of which the quantities and/or qualities of biological assets change. Opted accounting policies determine the rules how to evaluate biological assets in accounting and reporting. These methods influence the expenses of the company, the cost of its biological assets and the operating result for the reporting year, therefore this Bachelor’s thesis is relevant. The research explores and analyses the organisation of biological assets accounting at Vaimastvere Agro OÜ from 2012 to 2014, and by using the comparative method to explain whether and how the company has followed the accounting policies set for biological assets. The theoretical part of the thesis presents an overview of recommended principles for assessment of biological assets based on domestic and international expert publications. The empirical part of the thesis presents a profile of the company and describes the accounting policies of biological assets used at Vaimastvere Agro OÜ, which were then compared to the standpoints expressed both in legislation, guidelines and special literature. The comparison resulted in the analysis of the compliance of the accounting policies used at the company with the statutory regulation and recommendations of experts. The tasks set for achieving the objective of the Bachelor thesis were successfully performed. The analysis confirmed that that accounting policies of biological assets used at Vaimastvere Agro OÜ comply with the recommended accounting policies set out in ‘Biological Assets’ (ASBG 7), yet annual reports should include more data for the users of business information for the sake of data analysis and comprehensibility.

Põllumajandusettevõtted muutuvad järjest ärilisemateks ja suuremateks, mistõttu on oluline rakendada tasakaalus tulemuskaarti, mida peetakse strateegilise juhtimise kõige tähtsamaks mõõtmismudeliks võimaldades ettevõtetel viia ellu strateegiaid, tuvastada selleks õigeid mõõdikuid, saada ettevõtte arendamiseks informatsiooni, tõsta konkurentsivõimet, parandada tegevuse efektiivsust ning tagada ettevõttele pikaajaline jätkusuutlikkus. Eraldi on uuritud põllumajandusettevõtete taimekasvatuse või loomakasvatuse tulemusi, kuid pole uuritud strateegiast lähtuvalt ja kompleksselt. Uurimisprobleem seisneb selles, et klassikaline tasakaalus tulemuskaardi raamistik ei täida piisavalt põllumajandusettevõtete vajadusi. Magistritöö eesmärk on arendada välja üks võimalik tasakaalus tulemuskaardi raamistik piimakarjakasvatusega tegelevale põllumajandusettevõttele, kasutades selleks näiteettevõtet. Empiirilise uuringu läbiviimisel ja eesmärgi täitmisel kasutab autor kombineeritud meetodilist juhtumiuuringut, mille käigus tuginedes teoreetilistele alustele, analüüsi käigus ilmnenud asjaoludele ja intervjuu tulemustele töötab välja tulemuskaardi mõõdikud piimakarjakasvatuse ja taimekasvatuse osas ning koostab ettevõtte tervikliku strateegiakaardi ja tasakaalus tulemuskaardi. Autori loodud tasakaalus tulemuskaardi mudel põhineb Byrne ja Kelly (2004) väljatöötatud piimafarmi tulemuskaardil, mis jaguneb neljaks aspektiks: finantsaspekt; keskkonnakaitse, määruste ja kliendiaspekt; tootlikkus ja efektiivsus; õppimine ja areng. Mudel toob välja aspektide strateegilised eesmärgid, baastaseme, eesmärktasemed ja tegelikud tulemused. Autor lisas mudelile mõõdikud ja tegevused eesmärkide saavutamiseks. Lisaks soovitab lisada iga eesmärgi juurde vastutavad isikud. Lõpetuseks teeb autor põllumajandusettevõtetele ettepanekud tasakaalus tulemuskaardi rakendamiseks. Agricultural enterprises are getting bigger and more commercial, therefore it is crucial to implement a balanced scorecard, that is considered to be the most important performance measurement model for strategic management, helping companies to execute their strategies, find the suitable metrics for that, get information to develop the company, enhance competitiveness, improve work efficiency and ensure long term sustainability. Results for agricultural enterprises’ plant production and animal husbandry have been examined, but it has not been done based on a strategy and in complex. The problem tackled in that research is that the classical balanced scorecard framework does not meet agricultural enterprises’ needs sufficiently. The purpose of this master’s thesis is to develop one possible balanced scorecard framework for the agricultural enterprises in dairy farming, by using a sample company. For the empirical research and reaching the goal the author uses combined methodical case study. Based on theoretical grounds, circumstances stemming from the analysis and results of the interview the author develops scorecard metrics for the dairy farming and plant production and compiles the company’s comprehensive strategy map and balanced scorecard. The author’s balanced scorecard model is based on a dairy farm scorecard developed by Byrne and Kelly (2004), which is divided into four aspects: the financial aspect; the environmental protection, regulations and customer aspect; productivity and efficiency; learning and growth. The model shows the strategical goals, base level, goal levels and actual results of the aspects. The author has added metrics and actions for reaching goals to the model. In addition, the author suggests to add a responsible person to every goal. To conclude, the author outlines most important suggestions to the agricultural enterprises for the successful application of the balanced scorecard.

Piimatootmise tasuvus sõltub peamiselt sellest, kui kvaliteetset ja odavat põhisööta suudetakse loomadele toota. Praeguse hetke madalat piimahinda arvestades on väga oluline hoida kulutused madalal ja tootlikus maksimaalne. Sellest tulenevalt on valitud töö teemaks liikurhekseldi mõju rohusilo kvaliteedile ja omahinnale, nimelt uuritakse, kuidas mõjutab liikurhekseldi soetamine, võrrelduna teenusega, rohusilo omahinda ja kvaliteeti. Töö eesmärgiks oli välja selgitada, kas liikurhekseldi soetamine oli majanduslikult tasuv ja kuidas mõjutas liikurhekseldi soetamine sööda kvaliteeti. Töös kasutatud andmed pärinevad uuritavast ettevõttest. Rohusilo analüüsid teostati Eesti Maaülikoolis Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi söötmise osakonna laboris. Andmeid töödeldi statistikaprogrammiga „Statistika“. Rohusilo omahind langes uuritaval perioodil 2,1 € tonni rohusilo kohta, selle põhjuseks oli diiselkütte hinna langus. Diiselküte oli 2015. aastal odavam 28,2%. Kulutused liikurhekseldile rohusilo tootmise kogukuludest, ning osakaal rohusilo omahinnast tõusis liikurhekseldi soetamisega ettevõttese. 2015. aastal tõusid kulutused liikurhekseldile 4,1%. The profitability of milk production is mostly affected by the cost and quality of the main forage of the animals. Since the milk price is very low, it is crucial to maintain the low costs and high productivity. According to this, the topic of this thesis is the effect of the selfpropelled forage harvester on the cost price and the quality of forage. The focus is on how the purchase of the self-propelled forage harvester affects the cost price and quality of the grassforage compared to buying in the service of the machine The data used in this thesis were given from the studied company. The analysis of the grass silage were performed in the laboratory of Animal Nutrition of the Institute of Veterinary Medicine and Animal Sciences of Estonian University of Life Sciences. The data was processed with the programm of statistics „Statistika“. The cost-price of grass silage decreased on the studied period by 2,1 €/t because of the decrease in the price of diesel which was 28,2% cheaper in 2015. The costs on the selfpropelled forage harvester and the precentage of the cost price of grass-forage increased when the machine was purchased. In 2015 the costs on the self-propelled forage harvester increased by 4,1%.

Viimastel aastatel on Eesti põllumajandusettevõtete tegevust negatiivselt mõjutanud paljud faktorid ning ettevõtted peavad leidma võimalusi tegevuse efektiivistamiseks või ümber kujundama. Laenukapitali hind on samas viimastel aastatel alanenud. Bakalaureusetöö eesmärk on anda ülevaade Eesti põllumajandusettevõtete võimalikest finantseerimisallikatest ning analüüsida, kas oleks põhjust ja võimalusi kaaluda ettevõtetele suunatud uute laenutoodete juurutamist. Töös kasutati andmeid, mis olid kogutud Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi uuringuga „Alternatiivsete finantsteenuste pakkumiseks Maaelu Edendamise Sihtasutuse juure äriühingu asutamisega seonduvate rahastamisvõimaluste analüüsimine“. Uuringust selgus, et peamised välised finantseerimisallikad olid vaadeldaval perioodil pangad ja liisingufirmad. Analüüsist selgus, et kõige raskem majanduslik olukord oli ettevõtetel, mis kuulusid suurusgruppi kuni 100 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad ning neil olid kõige suuremad laenukohustised. Seni vähem levinud finantsteenustest oli vara müügi ja tagasiliisimise võimalusest huvitatud veidi üle poole valimisse kuulunud ettevõtetest. Teenust oldi valmis kasutama perioodil 3…5 aastat juhul, kui intressimäärad on suhteliselt madalad. Kõige enam oldi nõus müüma ja tagasi liisima põllutöömasinaid, transpordivahendeid ja põllumajandusmaad. Müügi ja tagasiliisimise teenus on Eesti ettevõtetele võrdlemisi uus ning paljud vastajad soovivad saada enam informatsioon, et enda arvamus kujundada. As agricultural subsidies will probably decrease during the European Union’s next financial periods, companies can no longer rely on these subsidies as a source for investment and they need to seek other financing options. For the financial sector as well as the central government, to be able to introduce new products and intervention measures, information is needed about the conduct of agricultural companies and their attitudes with regard to financing. The objective of this bachelor thesis is to provide an overview of the financing of agricultural companies in Estonia and to analyse whether the introduction of new loan products would be necessary and feasible. In the first part of the thesis the author provides a general overview of different forms of financing. The second, empirical part of the thesis investigates, which means of external finance are used by agricultural companies in Estonia and which new financial products they would be willing to use. The source data were obtained by a research group from the Estonian University of Life Sciences’ Institute of Economics and Social Sciences („Analysis of Financing Options in Connection with the Foundation of a Business Entity at the Rural Development Fund for the Provision of Alternative Financial Services”). The companies were divided into four groups according to size, and their financial indicators for 2013 and 2104 were analysed according to size groups. Financial indicators (net return on equity, debt coefficient, debt-to-equity ratio e.a) vary both by years and size groups. Bank loans were the most common financing source, followed by leases. Approximately one-tenth of undertakings have used high interest loans from non-traditional sources. Companies were also asked whether they would be interested in the option of sale and leaseback of their assets. As such possibility is relatively new, many respondents would like to receive more information in order to make up their mind.

OÜ Holvandi Agro on tegelenud lihaveiste kasvatamisega alates 2001.a. ning ettevõttel on võimalus saada toetust veisekasvatusse tehtava investeeringu jaoks. Sellest tulenevalt on oluline hinnata investeeringu tasuvust. Bakalaureusetöö eesmärgiks on hinnata veisekasvatusse tehtud investeeringu tasuvust ja selle seost nuumaperioodi kestvusega OÜ Holvandi Agro näitel. Töös viidi läbi analüüs lihaveiste kaaluiibe ning veisekasvatuse tulude ja kulude kohta. Analüüsis kasutati andmeid 2014.-2015 a kaalumiste kohta ja hinnati veisekasvatuse investeeringu tasuvust selle rahavoogude nüüdisväärtuse kaudu. Analüüsi tulemusena selgus, et optimaalne on pullikud realiseerida 8 kuu vanuselt enne nuumamisperioodi algust, lehmikuid nuumata aga 13 kuu vanuseni. Kui pullikuid ei ole võimalik 8 kuu vanuselt realiseerida, siis on optimaalne nuumata neid 17 kuu vanuseni. Töö tulemuste põhjal võib väita, et veiste nuumamine on OÜ Holvandi Agro jaoks majanduslik tegevus ja ettevõttel on kasulik investeering teha. Investeering on majanduslikult tasuv ka siis kui langeb ära võimalus pullikuid 8 kuu vanuselt Türgi turule müüa või veiseliha kokkostuhind langeb 10% võrra. Kui mõlemad nimetatud riskid realiseeruvad korraga, siis ei ole investeering enam majanduslikult tasuv. OÜ Holvandi Agro is a beef farming company in Southern Estonia, which has an opportunity to make investment to new beef barn and production equipment. Therefore it is important to evaluate the profitability of the investment. The aim of the thesis is to evaluate the profitability of beef production investment and its relations to optimal beef fattening period on the example of OÜ Holvandi Agro. There was conducted an analysis about average weight gains and fattening costs and revenues. The profitability of the investment was estimated by net present value of the cashflows. The results of the study show that it is optimal to sell bulls at the age of 8 months. Heifers should be fattened until 13 months. If it is not possible to sell bulls to Turkey then it is optimal to fatten bulls until 17 months. If the price of beef drops by 10% then it is optimal to fatten bulls until 14 months. to sell bulls at the age of 8 months. Heifers should be fattened until 13 months. If it is not possible to sell bulls to Turkey then it is optimal to fatten bulls until 17 months. The results indicate that in case of the base scenario beef fattening in profitable for the company and the company should make the investment. The investment if profitable even if there is no option to sell bulls to Turkey or if the beef prices decrease by 10%. However, if both these risks occur at the same time, the investment is no longer profitable.

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on analüüsida Eesti seakasvatajate tootlikkust ja seda mõjutavaid tegureid aastatel 2006‒2012, kasutades Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasis (Farm Accountancy Data Network ‒ FADN) toodud seakasvatusettevõtete andmeid. Töö eesmärgi saavutamiseks on andmebaasis olevad andmed liigitatud vastavalt ettevõtte majanduslikule suurusgrupile väike‒ ja suurettevõteteks ning seejärel leitakse seakasvatuse seisukohast olulisi osatootlikkuse ja üld‒ ehk kogutootlikkuse näitajaid vaatlusalusel perioodil. Uurimismeetodina on kasutatud käesolevas töös võrdlusanalüüsi, mille käigus uuritakse, kuidas on tootlikkus muutunud kahe majandusliku suurusgrupi vahel ning saadud tulemustele ja töö teoreetilisele osale tuginedes tuuakse välja olulised järeldused. Suuremad probleemid antud töö analüüsimisel on andmebaasi valimis olevate seakasvatusettevõtete väike arv ning tulemuste suur varieeruvus. Samuti võib pidada probleemiks ka FADN valimi mahu suurendamist 2010. aastal, mistõttu võivad tulemused olla ebausaldusväärsemad. Probleemidest olenemata tuleb siiski pidada saadud tulemusi olulisteks ning arvestada tootlikkuse kujunemisel seakasvatussektoris. Tootlikkuse näitajate analüüsil selgus, et enamasti on tootlikkus kasvanud keskmiselt vaatlusalusel perioodil seakasvatusega tegelevates väikeettevõtetes, mis tuleneb väiksematest kuludest, amortiseerunud põhivarast ja sellest, et paljudes ettevõtetes kasvatatakse ainult nuumsigasid. Tunnitootlikkuse keskmine kasv vaatlusalusel perioodil oli väikeettevõtetes 19,61 protsenti, tööjõutootlikkuse keskmine kasv aga 7,96 protsenti. Kapitali tootlikkuse keskmine kasv oli aastatel 2006‒2012 samuti kõige suurem väikeettevõtetes, 10,20 protsenti, söödakulu tootlikkuse keskmine kasv aga 6,31 protsenti, energiakulu tootlikkuse keskmine kasv oli 6,76, veterinaarkulude tootlikkuse keskmine kasv oli 12,27, kogukulude tootlikkuse keskmine kasv 8,19 protsenti ja koguvarade tootlikkuse keskmine kasv 7,68 protsenti. Saadud tootlikkuse näitajate tulemusi on võimalik võrrelda teiste Euroopa Liidu riikide samade tootlikkuse näitajate tulemustega ning samuti saab järgnevates töödes analüüsida, kuidas mõjutavad Venemaa sanktsioonid ja Aafrika sigade katk tootlikkuse tulemusi. The goal of this Final Paper is to analyse the Estonian pig breeders’ productivity and factors, affecting it, in the years of 2006‒2012, using information about producers contained in the Farm Accountancy Data Network (FADN). In order to achieve the goal, the author classified data from the FADN according to the economic size of company into small and big companies; next, the author investigated various relevant partial productivity measures from the pig breeding position in the reviewed period, and, in addition, the aggregate productivity indicators, taking aggregate assets and aggregate costs as a basis. The author used the benchmarking analysis as the research method to investigate how productivity changed between the two groups, and based on the results and the theoretical part of the work, the author arrived at the main conclusions. The major problems of this research are linked to a small number of pig breeders within the sampling database and brood variety of the results. Another problem lies in the increase in the FADN sampling volume in the year of 2010 that is why the results may be unreliable. Regardless of the problems, the results can still be important and worth considering while planning productivity in the pig breeding sector. The analysis of productivity measures revealed that productivity mainly and moderately grew in the reviewed period in small pig breeding companies as they incurred fewer expenses, had the depreciated capital stock and many of them only grow fat stock. The average growth of hourly productivity in the reviewed period in small companies was 19.61 per cent, while the average growth in labour force efficiency was 7.96 per cent. The biggest average growth in the capital productivity in the years of 2006‒2012 was also detected in small companies – 10.20 per cent. The average growth of feed costs productivity – 6.31 per cent, the average growth of power supply productivity – 6.76, the average growth of veterinary costs productivity was 12.27, the average growth of aggregate costs – 8.19 per cent and the average growth of aggregate assets – 7.68 per cent. The received results can be compared with the same productivity results of other European Union member states, and further research could investigate how the sanctions against Russia and African swine fever affect the productivity.

Lähtuvalt uurimistöö eesmärgist analüüsis autor kuidas ja miks muutub põllumajandusettevõtete struktuur Eestis. Lisaks püstitas autor eesmärgi täitmiseks küsimused: kas ja mida tuleks põllumajandusettevõtete struktuuri muutuse osas ette võtta? Viimasel aastatel on tekkinud väike- ja suurettevõtete vastuseis – kummale on tänapäevane põllumajanduspoliitika soodsam. Töö käigus selgus, et maa on kogu põllumajandusliku tootmise alus ning põllumajndusmaa on peamise tähtsusega tootmisvahend põllumajanduses. Seega Maa on loodusvara, mis on ruumiliselt piiratud, kohtkindel ja asendamatu tootmisvahend põllumajanduses. Tähtsal kohal on viljakas maa ja selle õige kasutus. Viljakas maa on peamiseks objektiks põllumajandusettevõtete struktuuris, mida tuleb võimalikult suurel osal ära kasutada põllumajanduses. Suured ettevõtted nõuavad suuri põllumassiive ja suuremaid põllumasinaid. Põllumajandusekspertide intervjuude analüüsimisel saab rõhutada järgmisi olulisi tulemusi: 1. Talu nimetusest ei tuleks loobuda. Talu hoiab maaelu mainet ning ka lugupidamist esivanemate poolt tehtud tööle ja traditsioonidele. 2. Teise maailmasõja järgne Nõukogude Liidu sundkollektiviseerimine oli ebaõiglane ja vale, mis lõhkus põllumajanduse arengu ja toimiva põllumajanduse struktuuri. Kolhoosi ja sovhoosi põhimõte oli ühiselt tegutsemine, mis pole halb mõte, kuid sunniviisilise tegutsemisega ei saavutatud kiiret edu, vaid pigem aastakümneteks kahju. 3. Taasiseseisvunud Eesti algusaastail ei kasutatud põllumajanduses piisavalt hästi ära ühistegevust, mille tagajärjel suurtootmine kadus paljudes piirkondades. Maade erastamise käigus tehti suur viga sellega, et suur osa põllumajandusmaad tagastati inimestele, kes põllumajandusega enam ei tegele või polnud kunagi tegelenud. Tegelikel põllumajandustootjatel oli peaaegu võimatu säilitada suuri majapidamisi. 4. Eesti põllumajanduse ja maaelu maine on põllumajandusekspertide arvates erinev. Mainet on positiivselt mõjutanud meedia kutsudes eelistama kvaliteetset eestimaist toitu. Negatiivsest küljest lahkuvad noored maapiirkonnast, nähakse maainimeste haridustaset nõrgemana ja alkoholi liigtarbimist. 5. Eesti riik peaks suutma oma elanikkonda kindlustada omal maal kasvatatud põhitoiduainetega. Põllumajandus vajab suuremat riigi tähelepanu, paremat toetamist ja eelkõige paremaid konkurentsi tingimusi. Eesti põllumajandusettevõtete struktuur on olnud pidevas muutuses ning üsnagi sarnaselt muutub see võrreldes teiste ELi liikmete põllumajandusettevõtete struktuuriga. Eestis on vähenenud 2000ndate aastate algusest väikeettevõtete ja väiksemate põllumajandusmajandite arv. Suurettevõtete arv on kasvanud ning samuti võtavad suurettevõtted väiketootjatelt järjest rohkem põllumajandusmaad enda kasutusse. Uurimistöös on selgunud asjaolu, et põllumajandusettevõtete struktuurile on tugevat mõju avaldanud Euroopa Liidu Ühine Põllumajanduspoliitika ning põllumajanduse toetamine ELi ja Eesti riigi poolt. Alates 2010. aastast on väiksemate põllumajandusmajandite arvu vähenemine aeglustunud. Väiksemate põllumajandusmajandite vähenemise pidurdusele on kaasa aidanud maainimeste järjest paranev teadlikkus põllumajandustoetustest ja kasvav põllumajandustoetuse maksmine põllumajandusmaa hooldamise eest. MAK 2014-2020 perioodi toetuste uuendused ja nõuded on esialgu tekitanud arusaamatusi ja raskusi nii põllumajandustoetuste taotlejatele kui ka riigiasutuste töötajatele. Siiski arvab autor, et raskused on ületatavad ja toetuste maksmise eesmärgid on mõeldud asjakohaselt ning tervendavalt kogu Eesti põllumajanduse struktuurile ja konkurentsi tingimuste parandamisele. Based on the objective of the research, the author analysed how and why the structure of agricultural enterprises in Estonia is changing. The author also developed the following questions to fulfil the objective: do any measures need to be taken with regard to the changes in the structure of agricultural enterprises, and if so, what should be done? In recent years, a contentious issue has developed concerning small and large companies – which ones are better served by the current agriculture policy? The research underscored that land is the basis of all agricultural production and that agricultural land is the principal means of production in the agricultural sector. Land is thus a natural resource that is geographically limited, place-specific and an indispensable means of production in agriculture. Fertile land and its proper use play an important role. Fertile land is the main object in the structure of agricultural enterprise and must be utilised to the maximum degree specifically in the agriculture sector. Large companies require large tracts of cropland and larger farming machinery. Following analysis of interviews with agriculture experts, the following key findings should be emphasised: 1. Farm names should not be relinquished. Farms maintain the reputation of rural life as well as respect for the work and traditions of forebears. 2. Forced collectivisation of agriculture in the Soviet Union after World War II was unjust and wrong, destroying the development of agriculture and the functioning structure of agriculture. The principle of kolkhozes and sovkhozes was based on collective activity, which is not a bad idea; however, coerced action did not achieve rapid progress but instead damage that persisted for decades. 3. In the early years of re-independent Estonia, agriculture did not make sufficiently effective use of cooperative activity, and as a consequence large-scale production disappeared in many regions. A major error committed in land privatisation was that a large part of farmland was returned to people who were no longer engaged or never were engaged in the sector. It was nearly impossible for actual agricultural producers to retain large operations. 4. Agricultural experts take different views of the image of Estonian agriculture and rural life. The image has been positively influenced by exhortations in the media to buy Estonian food products. A negative aspect is that younger people are leaving rural areas, which are associated with a lower educational level and overconsumption of alcohol. 5. Estonia should be able to supply its population with Estonian-grown food staples. Agriculture needs greater attention from the state, better support, and above all, better conditions for competition. The structure of Estonian agricultural companies has been changing constantly, and the changes have been quite similar to the structure of agricultural enterprise in other EU member states. In Estonia, the number of small businesses and agricultural microproducers has decreased since the early 2000s. The number of large companies has grown and large companies are also taking more cropland away from small producers. The research revealed the fact that the EU’s Common Agriculture Policy and subsidies from the EU and Estonian state have exerted a major influence on the structure of agricultural enterprises. Since 2010, the drop in the number of smaller agricultural producers has tapered off. A contributing factor to the slowing of the decrease of smaller agricultural producers has been the increasing awareness on the part of rural people regarding agricultural assistance and increased payment of agricultural assistance for maintaining cropland. The new features and requirements of the 2014-2020 funding period of the Rural Development Plan initially created misunderstandings and difficulties for applicants for agricultural support and civil servants. Nevertheless, the author believes that the difficulties can be overcome and the objectives of paying assistance are designed accordingly and will have a beneficial effect on the entire structure of the Estonian agriculture sector and improve the conditions for competitiveness.

Bakalaureusetöö eesmärgiks on analüüsida piimakarjakasvatuse testettevõtete tootlikkust aastatel 2006 – 2013 erinevate tootlikkusnäitajate põhjal. Töös püstitatakse järgmised ülesanded: anda ülevaade piimakarjakasvatusest Eestis; iseloomustada tootlikkuse olemust ja mõõtmist ning piimakarjakasvatuse tootlikkust mõjutavaid tegureid; anda ülevaade piimkarjakasvatuse olulisematest majandusnäitajatest; võrrelda ja hinnata piimakarjakasvatuse testettevõtteid suurusgrupi osa-, kogu- ja tegurirühma tootlikkuse keskmiste näitajate põhjal. Bakalaureusetöös on kasutatud võrdlusuuringut, milles võrreldakse erineva suurusega piimakarjakasvatuse testettevõtete kogutoodangut, kulusid ja tootlikkust. FADN piimakarjakasvatuse testettevõtetest moodustavad suurema osa väikeettevõtted, mille arv on vaadeldaval perioodil vähenenud, samas kui suurettevõtete arv on suurenenud. Piimakarjakasvatuses on tasustamata töö maht aasta-aastalt vähenenud – 2006. aastaga võrreldes oli tasustamata töö 2013. aastaks vähenenud 46%. Kulude struktuuris olid suurima osakaaluga erikulud, mis moodustasid üle 40% kõikides suurusgruppides kogu vaadeldava perioodi jooksul. Erikuludest moodustasid suurima osa söödad koresööda sööjatele. Aastatel 2006 – 2013 olid väikeettevõtted (karja suurusega

Käesoleva uurimustöö eesmärgiks oli koostada agromajanduslik analüüs Kärla Põllumajandusühistu söödatootmise ja maakasutusstruktuuri kohta aastatel 2012-2014. Ettevõttel on 1451 ha haritavat maad söödatootmiseks, mis peaks täielikult ära katma põhisööda vajaduse loomakasvatuses. Aga viimasel kahel aastal on põhisöötade tootmine olnud siiski väiksem, kui selle vajadus loomakasvatuses. Selleks, et leida lahendusi söödatootmise suurendamiseks, uuriti ettevõtte muldasid ja maakasutust. Võrreldi taimekasvatustoodangu omahindasid aastate lõikes, missugused tegurid põhjustasid omahinna muutusi. Prognoositi omahinna kujunemist, kui investeerida rohumaade uuendamisse ja muuta maakasutusstruktuuri. Muldade uurimisel kasutati Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire büroo käest saadud andmeid ettevõtte mullaliikide, -lõimiste, -boniteetide ja 2013 aastal tehtud mullaanalüüside kohta. Uurimise käigus selgus, et ettevõte on eelnevatel aastatel tugevalt investeerinud loomakasvatushoonetesse, loomade heaolusse ja tehnikasse, mida näitab piimatoodangu pidev tõus, mis 2014 aastal oli JKK andmetel 10267 kg lehma kohta. Samas on näha, et ettevõtte investeeringud maade uuendamisse on jäänud tahaplaanile, 5 aasta jooksul 2007-2011 on rohumaid uuendatud kokku 180 ha, mida on ilmselgelt vähe. Rohkem on alustatud rohumaade uuendamisega alates 2012 aastast, kui uuendati 122 ha, kolme aastaga 2012-2014 uuendati kokku 440 hektarit. Suurema rohumaade uuendamise põhjuseks oli see, et saada kvaliteetsemat ja suuremat saaki oma maadelt, et kasutada maaressurssi efektiivsemalt. Uurimistöö käigus selgus, et ettevõte peaks senisest rohkem uuendama rohumaid ca 200-250 ha aastas, sellega tõstetakse rohumaade saagikust ja vabaneb maaressurssi. See annab võimaluse kasvatada teravilja oma loomade tarbeks, muutes ettevõtte tegevuse läbi maaressursi efektiivsema kasutamise veelgi kasumlikumaks. The aim of this research was to compose Kärla Põllumajandusühistu agro-economic analysis about feed production and land use. The company has 1451 hectares arable land for food production which should cover basic fodder in animal husbandry. But in the last two years the production of staple feed has been lower than the need of animal husbandry. To find the solutions to increase the food production, were studied the company soils and land use. Crop production self-cost was compared over the years to understand which factors caused self-cost changes. It was predicted the cost of development, when to invest in the renewal of grassland and change the land use structure. Soils data was obtained from Agricultural Reasearch Centre, Soil Monitoring bureau. Data was about soil types, granulometrys, fertility and soil analysis in 2013. The investigation revealed that the company has invested strongly in livestock buildings, animal welfare and technology in previous years, that will be seen in growing milk production which is 10267 kilograms in 2014. However, it is seen that the company´s investment in the renewal of the lands have been remained in the background, 180 hectares of grassland have been totally renewal in five years 2007-2011, it is decidedly too few. More renewal of the grasslands have been started in 2012 when every year reclaim 122 hectares and in 2012-2014 were renewed 440 hectares. The main cause of reclaiming more lands was to get larger quantities grass and bigger crop. But most important is that the land use will be more effective. In the research it is revealed that the company should reclaim more land than before, about 200-250 hectares in year, that will increase the yield of grassland and will get rid of land resources. This will give the opportunity to grow cereal for own animals and it makes company more efficient.

Põllumajandussektori üheks oluliseks põllumajanduslikuks tootmisharuks on piimatootmine, kuna enam kui kolmandiku põllumajanduse sissetulekust moodustab piimatootmine. Piima tootmisel ja sellega seotud teistel tootmisvaldkondadel on oluline roll ka ekspordis ning suur sotsiaalmajanduslik mõju riigi maaelu arengule tervikuna. Ettevõtte tootmistegevuse üheks põhinäitajateks on erinevad kulud, mille abil on võimalik anda hinnang tootmistegevusele. Aastatel 2009-2013 on Eesti piimatootjate kulud olnud kasvavas trendis, kuid seejuures on kasvanud ka piimatootjate tootmismaht. Tänu efektiivsetele juhtimisotsustele ja kulude juhtimisele on Eesti piimatootjad suurendanud tootmismahtu väiksemate kuludega. Juhtimisotsused ja kulude tekkimine on omavahelises seoses. Kulude kasvamine mõjutab eelkõige ettevõtte kasumlikkust, jätkusuutlikkust ning investeerimisvõimet. One of the most important agricultural industry in Estonia's agricultural sector is dairy farming, as its income accounts for more than a third of the milk producing. Milk production has an important role in exports and a major socioeconomic impact on the state of rural development as a whole. The main indicators of company’s manufacturing operations’ are different expenditures which becomes the basis for self-cost. Based on these economic indicators it is possible to provide an assessment of the activities of the Estonian dairy producers. 2009-2013 the Estonian dairy producers have been able to reduce costs, while increasing production. When costs increase, it particularly affects the company 's profitability , sustainability and the ability to invest.

Eestis on varasemalt viidud läbi uuringuid seoses ettevõttel tekkiva halduskoormusega, kuid vaatluse all on olnud vaid konkreetne toiming või seadus. Eestis ei ole uuritud üldist ettevõttel lasuvat koormust korraldamaks ettevõtte sisest raamatupidamisarvestust. Magistritöö eesmärk on välja tuua põllumajandusettevõtete raamatupidamise teostamise hind (koormus) ja hinnata arvestusala halduskoormuse mõju ettevõttele. Empiirilise uuringu tegemiseks viidi perioodil 06.04.2015–17.04.2015 läbi telefoniküsitlus 62 keskmise suurusega põllumajandusettevõtte seas, kes 2014. aastal taotlesid põllumajandustoetusi. Küsitlusuuringule vastanud raamatupidajate arv oli 38. Magistritöös on esiteks leitud raamatupidaja töökohaga seotud kulude keskmised ning seejärel kulude kogusumma nii valimis olnud ühe ettevõtte kohta kui ka ühe raamatupidaja kohta. Lähtuvalt 2014. aastal tehtud kuludest, oli ühe raamatupidaja töökoha maksumus põllumajandusettevõttes keskmiselt 1626 eurot kuus ning ühe valimis olnud põllumajandusettevõtte keskmine raamatupidamise maksumus ühes kuus oli 3351 eurot. Raamatupidaja töökoha maksumusest on tööjõukulude kõrval lisakulude osakaal 25%, mis on sama suur Taanis standardkulumudeli puhul kasutatava töötaja lisakulu määraga. Kui ettevõte omab enda raamatupidamise kulude kohta ülevaadet, on tal võimalik neid kulusid vajadusel mõjutada, arvestades sealjuures raamatupidamise tähtsust ettevõttes. Ettevõtte juhtkonna poolt nõutud aruannete koostamine tekitab ettevõtte raamatupidamisele ajakulu ühes kuus 450 minutit, mille tulemusena keskmine rahakulu ühes kuus on 75 eurot. Tegemist on koormusega, mida ettevõtte juhtkond saaks ise mõjutada. Uuritavate põllumajandusettevõtete raamatupidamises ei kaasnenud raamatupidajatel 2014. aastal taotletavate põllumajandustoetustega lisanõudeid, mis tingiksid lisatööd. Raamatupidajal ühe taotluse puhul administratiivse tegevuse peale kuluv aeg ei ole nii oluline, et seda oleks otstarbekas välja tuua mõjuna arvestusala halduskoormuse osas. The earlier surveys in Estonia about administrative burden have been focusing on specific law or action. There’s not been study how burdensom it is to manage company's internal accounting in Estonia. Aim of the current thesis is to find out the burden (cost) of accountancy in agricultural enterprises and asess the impact of administrative burden of finance department on enterprise. The survey was conducted during the period 06.04.2015–17.04.2015 among 62 agricultural enterprises, who applied diffetent agricultural supports in 2014. The survey was answered by 38 accountants. First were found the average costs related to accountant workplace, then the total amount of average cost in relation to one enterprise and to one accountant. The cost of accounting in medium-size agricultural enterprise with one accountant was 1626 euros. The average cost of accounting for a company’s was 3351 euros. Overhead from cost of accounting are 25%, which are the same size as Denmarks overhead used in standard cost model. It is a burden that the company's management can influence themselves. Additional assignments in accountancy made by management of the company causestime expenditure 450 minutes in a month, as a result the average cost is 75 euros per month. It is a burden that the company's management can influence themselves by getting to know the accounting software used by accountants. Enterprises that were in selection, didn’t accompany any requirements in accountants work with applied agricultural supports (based on the 2014 supports), which require additional work. Time spent on administrative activities for one agricultural suport application is not that important that it would be rational to bring it out as effect on administrative burden.

Käesoleva bakalaureusetöö käigus vaadeldakse, kuidas avalduvad erinevad maheviljeluse tingimused, näiteks mineraalväetiste ja taimekaitsevahendite puudumine teravilja tootmisega tegelevas ettevõttes. Lisaks uuritakse muutuseid ettevõtte tuludes, kuludes ja saagikustes juhul kui ettevõte Traumbild OÜ otsustab üle minna mahepõllumajandusele. Uurimistöö eesmärgiks oli analüüsida mahepõllumajandusele üleminekuga kaasnevaid mõjusid tavatootmisega tegeleva ettevõtte kuludele, tööjõule, saagikusele ja tasuvusele. Vajalikud lähteandmed on saadud ettevõtte Traumbild OÜ aastate 2008-2013 põlluraamatutest ning aastaaruannetest. Mahetootmisele ülemineku kohta näitajate saamiseks on kasutatud andmeid samas vallas asuva maheettevõtte põlluraamatutest ja aruannetest. Tulemustest selgus, et ettevõtte üleminekul mahepõllumajandusele vähenevad põllukultuuride saagikused, kuna tavapõllumajanduses on mulla toitainetega rikastamiseks suuremad ja efektiivsemad võimalused kui maheviljeluses. Ilma toetusteta ei toodaks talinisu ja odra maheviljelus kasumit, kuna nende tootmiskulud on suuremad kui müügitulu. Subsiidiumiteta oleks tulus kasvatada ainult talirüpsi, kuna selle kultuuri müügihinnad on toodanguühiku kuludest suuremad. Üleminekul mahetootmisele kasvavad masintööde kulud, suurenevad tehnoloogiliste vahendite uuendamise vajadus, vajaminev töötundide arv ning külvikordade planeerimisele suurenev ajakulu, mistõttu tuleb arvestada kulutuste suurenemisega. This thesis is focusing on how different organic farming conditions like absence of mineral fertilizers and pesticides manifest in conventional grain farming. In addition it is examined how company’s revenue, costs, crop yield will change if Traumbil OÜ decides to convert to organic farming. The aim of this bachelor´s work was to analyse the changes to the costs, labour, crop yield and productivity that will come along with converting from conventional farming to organic farming. The necessary data has been obtained from agricultural books and annual reports of the company Traumbild OÜ in years 2008-2013. The indicators from conversion to organic farming has been obtained from the organic farming company sources that operates in the same parish. The results showed that conversion to organic agriculture will reduce crop yields because in conventional agriculture the soil nutrient enrichment is more efficient. Without subsidies it is not profitable to grow winter wheat and barley as their production costs are higher than revenues, but it would be profitable when cultivating winter turnip rape, because its selling prices are higher than the costs per unit of output. Conversion to organic farming will also increase costs for machinery work, the need to update technological equipment, required number of labor hours and time expenditure for planning the crop rotation. So it is necessary to account that costs will increase.

Antud uurimustöös analüüsitakse ja antakse ülevaade OÜ Triigi Farmer tootmistegevusest aastatel 2012-2014. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on analüüsida OÜ Triigi Farmer söödatootmise tasuvust ja piima tootmise üldist efektiivsust ettevõttes. Kogutud andmed pärinevad ettevõtte põlluraamatutest, raamatupidamisest ning karjaaruannetest. Järeldustena tuuakse välja tootmistegevuses esinevad kitsaskohad ning võimalikud lahendused. Tulemused näitavad, et ettevõte on seni olnud majanduslikult efektiivne. Ettevõtte piimatootmise kasum on suurenenud uuritaval perioodil 26,5%, seda peamiselt põhikarja produktiivsuse tõusu ning soodsate müügihindade tulemusena. Toodetud sööda omahind on ulatuslike investeeringute järel olnud ebastabiilne ning mõjutanud oluliselt ka piima omahinda. Arvestades toorpiima turu hetkeseisu ja madalaid kokkuostuhindu, on omahinna vähendamine konkurentsis püsimiseks vajalik. Present research will give an overview of Triigi Farmer's production activities in 2012- 2014. The aim of this thesis is to analyze Triigi Farmer's feed production profitability and company's overall milk production efficiency. Collected data came from the company's crop of books, accounts and reports from the flock. The thesis highlights the shortcomings in the production operations as well as points out possible solutions. So far the results show that the company has been economically efficient. During the reference period company's earnings have increased from milk production 26.5% due to increase in basic herd productivity and attractive sales prices. The cost of self-produced feed was volatile due to large-scale investments and significantly affected the production cost of milk. Reduction in production cost is necessary to stay competitive, given the current state of market for raw milk.

Magistritöö eesmärgiks oli selgitada välja riskid ja nende juhtimiseks kasutatavad meetmed Eesti põllumajandusettevõtetes. Töö teoreetilises osas anti ülevaade riski ja riskijuhtimise olemusest, riskide liikidest ja nende omavahelistest seostest, riskide hindamise meetoditest ning maandamiseks kasutatavatest meetmetest põllumajanduses. Töö empiirilises osas selgitati välja Eesti põllumajandusettevõtetes esinevad riskid ja nende juhtimiseks kasutatavad meetmed. Veebipõhises ankeetküsitluses hindasid Eesti põllumajandusettevõtjad tootmis-, turu-, finants-, institutsionaalseid ja isiklikke riske. Suurimateks riskideks peeti toodangu ja tooraine hindade kõikumist, ebasoodsaid ilmastikutingimusi, muudatusi toetuste süsteemis ja ebakindlust poliitilistes meetmetes, vähemolulisemateks hinnati lepingutega seotud riske, muudatusi tarbijate käitumises ja vahetuskursi, intressimäära kõikumist. Toodi välja võrdlused varasemate uuringute tulemustega. Riskide omavahelisi seoseid võrreldi korrelatsioonanalüüsiga ning nende esinemise tõenäosuste ja mõju ulatuste seoste võrdlemiseks koostati riskimaatriks. Riskide maandamise meetmetena leidis Eesti põllumajandusettevõtetes enim kasutust piisavate reservide loomine lattu, jätkusuutlikemate taimesortide ja loomatõugude kasutamine ning koostöö teiste põllumajandustootjatega, vähem kasutati tegevuse kindlustamist ja positsioonide võtmist tuletisinstrumentide turgudel. Täiendavate meetmete osas esines vajadus riigipoolse rahalise toetuse suurenemise ja turustusvõimaluste laienemise järele. The aim of Master´s Thesis was to identify the risks and risk management measures in Estonian agricultural companies. Theoretical part gave an overview about the nature of risks and risk management, risk categories and their relationships, risk assessment methods and risk management measures in agriculture. Empirical part identified the risks and risk management measures in Estonian agricultural companies. Estonian farmers assessed production, market, financial, intitutional and human risks in a web-based questionnaire. The greatest risks were production and raw materials price volatility, adverse weather conditions, changes in the system of subsidies and uncertainty in political actions, less important were contracts related risks, changes in consumer behaviour, the exchange rate and interest rate fluctuations. A comparisons were pointed out with the previous studies. Connections between risks were compared with correlation analysis and the risk matrix was made to compare relationships between likelihood of occurrence and impact of risks. The most used risk mitigation measures in Estonian agricultural companies were adequate reserves in warehouse, sustainable plant and animal varieties and co-operation with other farmers, less were used insurance activities and taking positions in derivative markets. The need for additional measures were most expected the state financial support and the expansion of outlets.

Piimatootmisele avaldab olulist mõju tehniliste uuenduste areng. Tänapäeval püütakse piimatootmises saada võimalikult suures koguses kvaliteetset toodangut võimalikult madalate kuludega. Selline tootmisviis on eeskätt võimalik lüpsitehnoloogia täiustamise, lehmade jõudluse tõstmise ning tööjõukulude vähendamisega. Piimatootmisettevõtted kasutavad automaatsüsteemidele üleminekut, sest konkurents on tihe ning innovaatilisus toob rohkem tulu. Õige lüpsitehnoloogia valik tagab ettevõttele paremad majandustulemused. Oluline on välja selgitada, kuidas robotlüpsitehnoloogiale üleminek mõjutab tootlikkust ja ettevõtet tervikuna. Uurimistöö probleem tuleneb asjaolust, et Parduse talu läks üle automaatlüpsitehnoloogiale 2012. aastal, kuid puudub analüüs, kas ja kui suurt kasu tõi kaasa tehnoloogia muutus. Bakalaureusetöö eesmärk on välja selgitada peamised erinevused torusselüpsi- ja robotlüpsitehnoloogia vahel ning uurida lüpsitehnoloogiate mõju piimatootja majandusnäitajatele perioodil 2009-2014 Parduse talu näitel. Töö eesmärgi saavutamiseks kasutatakse tootlikkuse analüüsi, kus hinnatakse torusselüpsi- ja robotlüpsitehnoloogia mõju tootlikkusele. Töös leitakse analüüsitava ettevõtte olemasolevate andmete põhjal tootlikkuse näitajad ja neid mõjutavad tegurid. Bakalaureusetöö koosneb kahest peatükist. Töös on 8 joonist, 2 tabelit ning 4 valemit. Esimeses peatükis on erinevate kirjandusallikate ning teadusartiklite põhjal selgitatud tootlikkuse olemus, mõõtmine ja hindamine. Lisaks anti ülevaade piimaveiste kasvatamisest ja lüpsitehnoloogiate arengust Eestis ning seejärel kirjeldati erinevaid veiste pidamisviise ja lüpsitehnoloogiaid. Samuti käsitleti antud uurimustöö teemaga seotud varasemalt tehtud teadustöid. Teises osas anti lühiülevaade analüüsitavast ettevõttest ning töö metoodikast. Teise osa peamiseks teemaks on analüüsitava ettevõtte tootlikkuse analüüs. Töö viimases osas võrreldi analüüsitava ettevõtte tootlikkuse analüüsi ning ettevõtte juhtidega läbiviidud intervjuu tulemusi varasemalt tehtud sarnaste teadustöödega. Robotlüpsitehnoloogia kasutuselevõtuga on märkimisväärselt kasvanud loomade produktiivsus, kogutoodang ning tööviljakus. Muude näitajate osas tuleks ettevõttel kulusid optimeerida ning vaadata üle tööjõu-, energia-, materjali- ja söödavajadus. Tootlikkuse analüüsist selgus, et lüpsirobot on täitnud ettevõtte omanike oodatud kriteeriume. Intervjuu põhjal saab järeldada, et ettevõtte omanikud on robotlüpsitehnoloogia ja vabapidamislauda rajamisega rahul. Esimesel kahel aastal oli nii loomadel kui ka inimestel uue tehnoloogiaga seoses kohanemisraskusi, kuid suuremad mured on nüüdseks lahendatud. The milk production is one of the most important industries in Estonia. In agriculture, milk production and dairy farming are the main source of incomes. The number of dairy herds has decreased over the years but the productivity has increased. The main reason why productivity has increased, is the introduction of technical innovations. Nowadays, the milk production seeks to get as close as possible to a large quantity of high-quality output, and so economically as possible. Such a method is possible when the entrepreneurs are choosing the right milking technology, reduce labour costs and raise the productivity of cows. These factors have an impact on competitiveness and efficiency on the enterprise. Therefore, it is important to analyze the impact of the introduction of automatic milking technology on enterprise and its productivity. The aim of this bachelor thesis is to identify the main differences between a pipeline milking technology and an automatic milking technology and to examine the effect of milking technologies of Parduse farm financial results and productivity during the period 2009-2014. The bachelor thesis consists of two parts: theoretical and empirical. This thesis is written in Estonian and it contains of 8 schemes, 2 tables and 4 formulas. In conclusion of an analysis, the implementation of automatic milking technology has positive impact on Parduse farm herd productivity. Productivity and the herd size has increased. The labour productivity increased, due to a decrease in hours of operation. The productivity of capital and material costs have been relatively stable but their indicators of positive change is a long term change. The entrepreneurs should review the production costs and thus it would be possible to raise the cost of productivity. The author of this study carried out the interview, which shows that the entrepreneurs are satisfied with the establishment of a freestall barn and the implementation of automatic milking technology. For the first two years, it took some adapting from both sides. By now the bigger problems have been resolved and automatic milking technology seems to be the way forward

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on Eesti, Läti ja Soome maksusüsteeme võrreldes leida seoseid riikide põllumajandusettevõtjate majandusliku olukorra ning riikides kehtestatud maksusüsteemide vahel. Bakalaureusetöö probleemiks on teada saada, kuidas mõjutavad riikides kehtivad maksud põllumajandusettevõtete majandustulemusi. Eesmärgi saavutamiseks püstitatud ülesannete kohaselt anti võrdleva analüüsi teel hinnang Eestis, Lätis ja Soomes kehtivate maksude mõjule põllumajandusettevõtetele. Töös eri riikide maksusüsteemide võrdlemiseks kasutatud andmed pärinevad nii Eesti, Läti kui ka Soome maksu- ja tolliametite kodulehekülgedelt. Töös kasutatud statistilised andmed pärinevad Euroopa Liidu tootjaid koondavast põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasist FADN. Töö käigus tehtud võrdleva analüüsi tulemusena selgus, et vaatamata Eesti, Läti ja Soome maksusüsteemide väga suurtele erinevustele moodustavad tööjõumaksud kolmes riigis töötasufondist suhteliselt võrdse osa. Kolmest riigist võib kõige ettevõtjasõbralikumaks pidada Eestit, kus ei toimu ettevõtlustulu topeltmaksustamist ning kus on ettevõtjatele väga tähtis stabiilne maksukeskkond. Tänu 2012. aastal kehtestatud maksumuudatustele on oma positsiooni tugevasti parandamas Läti, kelle põllumajandusettevõtjate majandustulemustest oli töö koostamise hetkel saadaval vaid esimese maksumuudatuste järgse aasta majandustulemused ning maksumuudatuste mõju pikemas perspektiivis jäi seetõttu uurimata. Kuigi Soome põllumajandusettevõtjate jaoks toimus uuritava perioodi vältel maksude osakaalu järjepidev kasv, moodustasid kolmest riigist vaieldamatult keerukaima maksusüsteemiga Soome maksud nii kogutoodangust kui ettevõtjatulust uuritavate riikide seas väikseima osa The purpose of this thesis is to find out how Estonian tax system effects agricultural enterprises and compare these results to Latvia and Finland. In the theoretical part the purposes of taxes are explained. There is also described how taxes are divided. The information in the empirical part of the study originates from Estonia, Latvia and Finland Tax and Customs Board homepage and statistical information is mainly from Farm Accountancy Data Network (FADN) database. After a comparative analysis it is possible to state that although these three countries have different tax systems, labor taxes form a relatively equal part of total wages. According to the results the most business-friendly country is Estonia, because there is no double taxation for corporate income and there is a stable tax environment. Thanks to tax changes which took place in 2012, Latvia has firmly improved its competitiveness. As the newest data from FADN dates back to 2012, it was impossible to analyse the impacts of the changes in long term. During a comparative analysis it also turned that although the proportion of other taxes from total output and from farm net income is lowest in Finland, the environment for enterprises is not particularly stable as the proportions of taxes are increasing consistently. Finnish tax system can be considered as one of the most complicated tax systems, especially compared to Estonian and Latvian tax systems.

Mahetootmine on Eestis hoogsalt laienenud. Suurenenud on nii mahepõllumajanduslike ettevõtete arv kui ka mahetootmise pindala. Üheks kiire arengu põhjuseks on alates 2000. aastast makstav mahepõllumajandusliku tootmise toetus, mis on mõeldud lisakulutuste ja saamata jäänud tulu kompenseerimiseks tavatootmisega võrreldes. Bakalaureusetöö eesmärgiks on selgitada välja, millised on peamised taimekasvatuse ja aianduse tootmistüübi ettevõtete tootjapoolsed probleemid mahepõllumajanduslike kriteeriumite täitmisel ja mahetoetuste taotlemisel ning millised on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kui toetuste andmise korraldaja peamised taotluste rahastamata jätmise põhjused. Eesmärgi täitmiseks viis autor töös läbi kaks küsitlust. Esimene küsitlus oli suuntud mahetootjatele, teine küsitlus oli PRIA spetsialistile. Töö esimeses osas on kirjutatud Euroopa Liidu ühisest põllumajandus-poliitikast, põllumajanduslikust keskkonnatoetusest, maheviljeluse kasulikkusest ning nõuetest mahetaimekasvatajatele. Töö kolmandas osas on kirjutatud mahepõllumajanduslikust taimekasvatusest Eestis, taotluste taotlemisest ning analüüsitud ankeetküsimustike tulemusi. Tootjatele ostutus kõige keerulisemaks nõudeks mahe sertifitseeritud seemne kasutamine. Selle põhjuseks on välja toodud seemne kättesaadavus. Lisaks otsustus keerukaks eristatavuse tagamine põllumassiivide külgnemisel tavatootjaga. PRIA statistika alusel on toetustest ilma jäämise peamiseks põhjuseks kohustuse liigne vähendamine, mistõttu on toetussumma vähenenud nulli või tekkinud tagasinõue. Organic farming in Estonia has been growing rapidly. Over the years both the number of companies and area of organic production have increased. One of the reasons for the fast development is the economical support for organic farming, which has been paid to farmers since the year 2000 The aim of this BA thesis is to find out what are the main problems in applying grants for organic farmers, aswell as what are the main reasons for Estonian Agricultural Registers and Informatsion Board, as the organizer, to not fund the applications. To find out the main problems for farmers in organic farming the author conducted questionnaire survey among Estonian organic farmers and questionnaire survey with a representative of ARIB to get to know their main reasons for rejecting the applications. First part consists of European Union common agricultural policy, agricultrural enviromental support, benefits of organic farming and requirements for organic farmers. Third part consists of organic plant farming, applying for applications of support and analysis of questionnaire survey results. The most difficult requirement for the farmers to fulfill is to use certified organic seed, because certified organic seeds are not available to everyone. In addition, another difficult requirement to meet was to ensure the identifiability of organic agricultural land while being beside non-organic land. ARIB statistics of the year 2014 shows that the main reason for not getting the support is that the reduction of the commitment was too big and therefore the grant has been reduced to zero, or has even been required to be refunded.

Lõputöös antakse ülevaade OÜ Serdna & KO taimekasvatuslikust tegevusest ning käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on analüüsida ja hinnata OÜ Serdna & KO taimekasvatuslikku tootmist ning selle tasuvust. Töös tuuakse välja tootmises esinevad kitsaskohad ning nende võimalikud lahendused. Ettevõtte tegevust käsitletakse ja andmed esitatakse 2011...2013. aasta tootmistegevuse kohta. Kogutud andmed pärineva ettevõte põlluraamatust ning raamatupidamisest. Kasutatud ilmastiku andmed pärinevad Keskkonnaagentuuri (KAUR) Tallinn-Harku aeroloogiajaamast. Peamised probleemid ettevõttes on seotud põllukultuuride väetamisega, suvirapsi saagikus ei ole uuritaval perioodil tõusnud, I kategooria toiduvilja toomisel on saanud takistuseks madal proteiini sisaldus ning tõusnud saagikusega on tekkinud toitainetebilanssi K puudus. Väetamises esinevate kitsaskohtade kõrvaldamisel suureneks keskmine saagikus ning paraneks kvaliteet. Ettevõtte areng uuritaval perioodil on olnud märgatav, suurenenud on haritava maa pind, suur osa tehnikast on kolme aasta jooksul väljavahetatud ning põllukultuuride keskmine saagikus on tõusnud. Saagikuse tõus ning omahinna alanemine on heaks näiteks ettevõtte taimekasvatusliku tootmise efektiivsuse paranemisele. Kõigil kolmel vaadeldaval aastal on ettevõtte taimekasvatuslik tegevus olnud kasumlik. The company is located at Kostivere borough, Jõelähtme parish, Harju county. Serdna & KO OÜ started from Harjumaa´s biggest Tallinn´s Näidislinnuvabrik- sovkhos witch was titled to privatization by departments. In the privatization process on the 1 February in 1992 Kostivere department became Serdna & KO AS. In 2013 the company had four employees : One worker, accountant, procurator and one seasonal worker. On company’s fields the most common soil types are grit soils, leached soils, leached clay soils and peat soils. The fertility of soils is below Estonian average and is around 30 points. As of the year 2013 the company has 644 hectares from which the company owns 240 hectares and the remaining 404 hectares is leased. 177 hectares is out of use. The average yield of cereals in 2011 was 2,25 t/ha but in 2013 the average yield was 4,18 t/ha despite a very badly yielding winter wheat which yielded only 2,4 t/ha. In 2011 total cereal production was 712 tons but in 2013 it was 1464 tons, thanks to a larger area as well as improvement in average yield. Rape yield has been stable ranging from 1,8… 2,2 t/ha. Depending on the growing area, total annual production of rape seed ranged from 200…220 tons. During the period under analysis the efficiency and the profitability of the company’s plant production has increased. Much of the rise in yields and profitability are due to the rise in the efficiency of fertilization and plant protection. In the years 2011…2013 the company hasn’t lost money in crop production without taking subsidies into account. In the years 2011 and 2013 the most profitable culture to cultivate was summer rape. The exception is the year 2012, were the most profitable culture was winter wheat. For the further development of the company it is necessary to remove bottlenecks that occur in crop production. Particularly in crop fertilization which determines the crop yield and quality. An important issue is to increase the area of winter crops. As winter crops have higher yields than the summer crops, and winter crops use the soil moisture better in drought-sensitive soils. The size of a farm is an important factor which determines its efficiency ( Lund, Price 1998). The company has significantly developed in the investigation period, cultivated area of land has increased. During three-years most of the machinery has been replaced and the average yield of crops has grown. Yield increases and cost reductions in crop production are a good examples of the company's improved efficiency. If the bottle necks in production are removed the company has good expectations for further development.

One of the key issues in the debates and research of structural changes in agriculture has been the livelihood and survival of family farms. Reduced demand for agricultural labour due to the technological progress, rising incomes in other economic sectors, and deteriorating terms of trade for agricultural products has forced family farms, in order to sustain livelihood for the family, to increase in size. Due to the limited availability of agricultural land, these processes have implied a decrease in the number of farms and an increase in average farm size. This thesis explored the factors of farm growth, decline, continuation and exit in the structural adjustment of Estonian agriculture. The role of the main institutional changes in Estonian agriculture in last 25 years was analysed. Regaining of independence in 1991, and the ownership, agricultural and land reforms initiated at the end of the 1980s and the beginning of the 1990s implied structural break in Estonian agriculture. New private farms were established via restitution of agricultural land and farmsteads, privatisation of land and previous collective farms. In Estonia, a dualistic farm structure already emerged in the early phases of transition, and it is characterised by large share of smaller agricultural holdings, producing a small share of agricultural output, and small proportion of large agricultural holdings, that produce most of the agricultural output. In 2010, 8.2% of agricultural holdings produced 82.9% of the total standard output. From 1991–2001 the number of agricultural holdings increased from 7,400 to 55,700. However, by 2010 the number of agricultural holdings decreased to 19,600. Due to the fact that, in 2001, the number of agricultural holdings exceeded the number of persons employed in agriculture, hunting and related service activities (55,700 and 28,800 respectively), it is obvious that many of the agricultural households established in the 1990s were unable to provide full-time employment for at least one household member. Thus, the 64.8% decline in the number of agricultural households in the period of 2001–2010 could, in some respects, be regarded as expected. The effects of farm-specific socioeconomic factors on the continuation and exit from farming, and farm shrinkage and growth were studied based on the two farm surveys, conducted in 2007 and 2011, and data from Estonian Agricultural Registers and Information Board. The results indicate that farm growth, decline, continuation and exit processes in Estonia follow the farm life cycle pattern, and are affected by farm-specific socioeconomic characteristics similar to Western countries: age and condition of health of the farm operator, and availability of the potential successors. A 10-year increase in the farm operator’s age increased the probability of farm exit by 4.0%. Also, an increase in the farm operator’s age decreased the probability of farm growth. The probability of farm growth was highest among the farm operators aged 40–49 years. The good availability of successors significantly reduced the probability of farm exits, and increased the probability of farm growth. Farm size, which is closely related to the income earning potential of the farm, has significant effects on continuation of farming, farm shrinkage and exits. Every 10 ha of additional agricultural area decreased the farm exit probability by 0.8%. Having an off-farm job increased the likelihood of farm exits by 13.4%. Farms participating in a semi-subsistence farming scheme had a 10.6%, and farms participating in the less favoured area payment scheme a 10.5% lower probability to exit from farming. However, participating in these payment schemes did not have significant effects on farm growth and decline probabilities. It appeared that a higher level of education had a positive effect on the probability of farm growth, while farm operator’s higher evaluation on his or her knowledge and experience had negative effect on the probability of farm exits and positive effect on the probability of continuation of farming. Farms that were established based on the restituted land or farmsteads had a lower probability of farm shrinkage and farm growth. In addition, the discrepancies between intentions and actual behaviour regarding continuation and exit from farming, decline and growth of agricultural area, were studied. The study revealed that the farm operators’ intentions regarding exiting from farming and shrinkage of farm size are less useful in predicting actual exits and contraction compared to the intentions regarding continuation of farming and farm growth in predicting actual continuation or growth. This implies that the information gathered from the farm operators regarding their intentions about continuation of farming, farm exits, farm shrinkage and growth, is limited. Therefore, planning of the agricultural policy measures that address the problems related to structural adjustment of agricultural holdings, should be based on ex-post analysis of actual changes in farm structures. The results of this thesis emphasise the significant role of the age of the farm operator, farm family life cycle, and farm size (income) among the farm-specific socioeconomic factors of farm growth, decline, continuation and exit. Põllumajandustootjate strukturaalsete muutuste käsitlemisel on üheks oluliseks uurimis- ja aruteluteemaks väiketootjate, sh peretalude toimetulek ning püsimajäämine. Tehnoloogilisest arengust tingitud tööjõuvajaduse vähenemine põllumajanduses, sissetulekute kasv teistes majandusharudes ning aastakümneid kestnud põllumajandustoodete püsihindade alanemine on sundinud põllumajandustootjaid piisava elatise tagamiseks laienema ning tootmismahte kasvatama. Põllumajandusmaa piiratuse tõttu on nende protsesside tulemuseks põllumajandustootjate arvu vähenemine ning alles jäävate tootjate keskmise suuruse kasv. Käesolevas töös uuriti Eesti põllumajanduslike majapidamiste tootmismahu kasvu ja kahanemist ning tegevuse jätkamist ja lõpetamist mõjutavaid tegureid. Analüüsiti institutsionaalsete muutuste osa Eesti põllumajanduse strukturaalses kohanemises viimase 25 aasta jooksul. Eesti taasiseseisvumine ning 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses algatatud põllumajandus-, omandi- ja maareformid tõid põllumajanduses kaasa struktuurikatkestuse. Asutati uued, eraomandis olevad põllumajanduslikud majapidamised ja ettevõtted, mis baseerusid tagastatud talumaadel ja -kohtadel, erastatud põllumajandusmaal ja ühismajanditel. Eestis tekkis 1990. aastate reformivalikute tagajärjel duaalne põllumajandustootjate struktuur, mida iseloomustab suur väiksemate tootjate osakaal, kes annavad väikese osa põllumajandustoodangust, ja väike suuremate tootjate osakaal, kes annavad enamiku toodangust. 2010. aastal andis 8,2% tootjatest 82,9% Eesti põllumajanduse standardtoodangust. Aastatel 1991–2001 kasvas põllumajanduslike majapidamiste arv Eestis 7400-lt 55 700-ni, aastaks 2010 vähenes see 19 600-ni. Kuna 2001. aastal oli Eestis põllumajanduslikke majapidamisi rohkem kui põllumajanduses, jahinduses ja nendega seotud valdkondades töötajaid (vastavalt 55 700 ja 28 800), on ilmne, et suur osa neist ei suutnud pakkuda täistööajaga hõivet isegi ühele pere liikmele. Seetõttu on aastatel 2001–2010 toimunud põllumajanduslike majapidamiste arvu vähenemine 64,8% võrra mõneti loomulik. 2007. ja 2011. aastal põllumajanduslike majapidamiste juhtide seas läbiviidud küsitluste ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti andmete alusel analüüsiti ettevõttespetsiifiliste sotsiaal-majanduslike tegurite mõju põllumajanduslike majapidamiste tootmise jätkamisele ja lõpetamisele ning tootmismahu kahanemisele ja kasvule. Selgus, et sarnaselt teiste lääneriikidega mõjutavad ka Eestis põllumajanduslike majapidamiste tegevuse jätkamist, lõpetamist, tootmismahu kahanemist ja kasvamist oluliselt selle juhi ja tema pere elutsükliga seotud tegurid: juhi vanus, tervis ning majapidamise üleandmiseks sobivate järeltulijate olemasolu. Juhi vanuse suurenedes 10 aasta võrra kasvas põllumajandusliku majapidamise tegevuse lõpetamise tõenäosus 4,0%. Juhi vanuse kasvades vähenes ka tegevusmahu laienemise tõenäosus. Tootmismahu kasvamise tõenäosus oli kõige suurem juhtide vanuserühmas 40–49 aastat. Põllumajandustootmise lõpetamise tõenäosust mõjutas oluliselt majapidamise üleandmiseks sobivate järeltulijate olemasolule antud hinnang. Mida positiivsem see oli, seda väiksem oli ettevõtte tegevuse lõpetamise tõenäosus ning seda suurem oli tootmismahu kasvamise tõenäosus. Lisaks juhi ja tema perega seotud teguritele mõjutab põllumajandustootmise lõpetamist või jätkamist suurel määral majapidamise ja sealt saadava sissetuleku suurus. Iga 10 ha täiendavat põllumajandusmaad vähendas põllumajandustootmisega tegelemise tõenäosust 0,8%. Ettevõtte juhi palgatööl käimine väljaspool ettevõtet suurendas põllumajandustootmise lõpetamise tõenäosust 13,4%. Elatustalude kohanemise toetust saanud põllumajanduslike majapidamiste puhul oli tootmise lõpetamise tõenäosus 10,6% ning ebasoodsamate piirkondade toetust saanud majapidamiste puhul 10,5% väiksem kui neil majapidamistel, mis vastavaid toetusi ei saanud. Samal ajal ei olnud nendel toetustel olulist mõju majapidamiste tootmismahu kahanemise ja kasvamise tõenäosusele. Juhi haridustase mõjutas positiivselt põllumajandusliku majapidamise tootmismahu kasvamise tõenäosust. Nende põllumajanduslike majapidamiste juhtide puhul, kes hindasid oma teadmisi ja kogemusi kõrgemalt, oli põllumajandustootmise lõpetamise tõenäosus väiksem. Nendel põllumajanduslikel majapidamistel, mis asusid tegutsema tagastatud põllumajandusmaa või talukoha baasil, oli tootmismahu kahanemise ja kasvamise tõenäosus väiksem kui neil tootjatel, kes hakkasid tegutsema teistel alustel. Lisaks uuriti põllumajanduslike majapidamiste juhtide tootmise jätkamist ja lõpetamist ning põllumajandusmaa suuruse kahanemist ja kasvu puudutavate kavatsuste ning tegeliku käitumise lahknevusi ja neid mõjutavaid tegureid. Selgus, et juhtide kavatsused, mis puudutavad tootmise lõpetamist ja ettevõtte põllumajandusmaa pindala vähenemist, on tegeliku käitumise prognoosimiseks vähem usaldusväärsed kui kavatsused, mis puudutavad põllumajandustootmisega jätkamist ning põllumajandusmaa laiendamist. Sellest tuleneb, et põllumajanduslike majapidamiste juhtide kavatsusi uurivate küsitluste kaudu saadud informatsioon ei võimalda piisavalt täpselt prognoosida põllumajanduslike majapidamiste tegevuse jätkamist ja lõpetamist ning tootmismahu kahanemist ja kasvamist. Seega peaks põllumajanduslike majapidamiste strukturaalseid muutusi puudutavate põllumajanduspoliitika meetmete kujundamisel arvesse võtma põllumajanduslike majapidamiste struktuuris toimunud tegelikke muutusi ning neid mõjutanud tegureid. Põllumajanduse strukturaalse kohanemise protsessi paremaks mõistmiseks on vaja põhjalikke teadmisi põllumajandustootjate tootmismahu kasvu ja kahanemist ning tegevuse jätkamist ja lõpetamist mõjutavate tegurite kohta. Käesoleva töö tulemused toovad põllumajandusettevõtete kasvu, kahanemist ning tegevuse lõpetamist mõjutavate sotsiaal-majanduslike tegurite hulgas esile eelkõige põllumajanduslike majapidamiste juhtide vanuse, majapidamise üleandmiseks järeltulijate olemasolu ning majapidamise suuruse (sissetuleku) olulise osa.

Piimatootmine on olnud aastaid oluline tootmisharu Eestis. Seoses loomade heaolunõuete täitmise ning tootmistulemuste parendamisega on aga aina enam hakatud tähtsustama piimakarja tervist ja heaolu. Käesoleva magistritöö eesmärk oli välja selgitada, millised on peamised piimakarja udara tervist, sigivust ja jäsemete tervist mõjutavad tegurid ning kuidas mõjutavad piimalehmade udara-, sigimis- ja jäsemeprobleemid ettevõtte majandustulemusi. Töö tulemused on abiks piimatootjatele, suunamaks rohkem tähelepanu piimalehmade tervislikule seisundile ning vältimaks terviseprobleemidest tulenevate kulude suurenemist, seejuures silmas pidades kvaliteetset ja võimalikult kõrget piimatoodangut. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks on kasutatud Pearsoni korrelatsioonanalüüsi ning lihtsat ja mitmest lineaarset regressioonanalüüsi, mis on läbi viidud Eesti Maaülikooli poolt läbiviidud piimatootmise ja teraviljakasvatuse tehnoloogiate küsitluse, Jõudluskontrolli Keskuse ja Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi FADN 2012. aasta andmete põhjal. Udaraprobleeme esineb rohkem pigem suuremates punast tõugu karjades ning kõrgetoodanguliste lehmade seas, soojustamata lautades, kus kasutatakse allapanuna saepuru. Udaraprobleeme seostatakse robotlüpsiga, kuid käesolevas uuringus olulisi ning tugevaid seoseid robotlüpsi ja udaraprobleemide vahel ei esine. Platsil- ja karussell-lüpsi kasutatakse Eestis rohkem ning parema hügieeni tulemusena esineb vähem udaraprobleeme. Sigimisprobleeme esineb rohkem suuremates kõrgetoodanguliste lehmadega karjades, keda peetakse vabapidamislautades. Kõrgetoodanguliste lehmade poegimisintervall on pikem, nad on vähem viljakad. Madalatoodangulistel loomadel on küll vähem sigimisprobleeme, kuid esmaspoegimisiga on kõrgem. Kõrgetoodangulistel lehmadel on ka parem välimikutunnuste aretusväärtus, mis aga mõjutab negatiivselt sigivust. Sigimisprobleeme vähendab aga poegimiskerguse aretamine. Sigivust ei mõjuta käesolevate andmete põhjal lehma tõug, pigem tuleneb mõju pidamiskeskkonnast. Sigimisprobleeme esineb vähem karjades, kus betoonist asemed on kaetud allapanuga ning väheneb tiinestumiste määr kummimattidega kaetud asemetel lamavate lehmade seas. Sigivus on parem karjatatavatel ja jalutusalal käivatel lehmadel. Sigimisprobleeme avastatakse rohkem, kui ettevõttes on palgal täiskohaga veterinaar. Jäsemeprobleeme esineb rohkem suuremates karjades kõrgetoodanguliste holsteini tõugu lehmade seas. Välimikutunnuste aretusväärtus avaldab positiivset mõju jäsemete tervisele, kuid holsteini tõug vajab edasist aretamist. Enamasti on suuremates karjades täiskohaga veterinaar ning jäsemeprobleeme avastatakse rohkem. Jäsemete tervisele mõjub positiivselt allapanuga asemetel lamamine. Käesoleva uuringu põhjal vähendab nii betoonpõrandal kui kummiga kaetud põrandal käimine jäsemeprobleeme ning neid suurendab pilu- ja puidust põrandal käimine. Vabapidamislautades kasutatakse sõnnikueemaldussüsteemina skreepereid või kraapkonveiereid, mis aga suurendavad piimalehmade jäsemeprobleeme. Jäsemete tervisele mõjub sarnaselt sigimisele karjatamine ning jalutusalal käimine, kuid toodangu suurenedes esineb jäsemeprobleeme isegi karjatatavatel lehmadel. Udara-, sigimis- ja jäsemeprobleemid suurendavad praagitud lehmade arvu ühe karjas oleva lehma kohta. Piima kaubalisus on kõrgem suuremates kõrge produktiivsusega karjades. Piima kvaliteet on oluline kokkuostuhinna mõjutaja. Kõrgema valgusisalduse ja madalama somaatiliste rakkude sisalduse piima väärtus on suurem. Udara-, sigimis- ja jäsemeprobleemid suurendavad praagitud lehmade osakaalu, mis aga vähendab karja taastootmise võimet. Noorloomade hulk ühe piimalehma kohta ning tulu mullikate müügist väheneb. Sõltuvalt sigimisprobleemist võib suureneda spermakulu. Kui veistel esineb probleeme indlemisega, siis keskmine seemenduste arv lehma kohta väheneb, tiinestumisprobleemide korral keskmine seemenduskordade arv suureneb. Tiinestumisraskustega lehmadel väheneb ka produktiivsus, mõjutades negatiivselt piima kvaliteeti. Suuremates kõrgetoodanguliste lehmadega karjades on piimatoodang kõrgem ja kvaliteetsem, kuid jäsemete tervis kehvem. Jäsemeprobleeme esineb rohkem kõrgema söödakuluga farmides. Nimetatud terviseprobleemidega kaasneb ka suurem ravimiskulu. Ka tööjõukulu suureneb ning arvestades vähenevat karja taastootmise võimet väheneb ettevõtja arvestuslik netokasum. Autorile teadaolevalt ei ole selliseid andmeid ning metoodikat kasutades Eestis piimakarja tervise mõju ettevõtte majandusnäitajatele uuritud. Käsitletavate probleemide ja mõjue tiheda põimumise tõttu tuleks nende koos- ja vastastikmõjude uurimist jätkata. Master’s thesis is written in Estonian and consists of 100 pages. There are one table and three figures in the thesis, and 102 sources in the references. Dairy farming has been one of the most important primary sector in Estonia. Due to increasing competitiveness some smaller producers have ceased to exist. More and more dairy producers have invested in reconstructing and building new barns in order to increase dairy herd’s welfare, due to the necessity to replace outdated technology and to improve production results through the welfare of dairy cattle. Dairy herd health is the key to successful dairy production. The aim of the Master’s thesis is to examine the impact of factors arising from housing environment to the dairy cattle udder health, fertility and limb health, and to find out how these dairy cattle health problems affect dairy farms’ financial results. Data used in analysis originate from the survey carried out by Estonian University of Life Sciences, from Estonian Animal Recording Centre (JKK) and from Estonian Animal Recording Centre and from Farm Accountancy Data Network (FADN). The analysis revealed that dairy cattle udder health is poorer in high-productivity larger herds among Estonian red cattle. There are less udder problems in uninsulated barns but more when using sawdust as bedding material. There is not strong correlation between AMS and udder problems. But there is stronger positiive correlation between milking parlor/carousel and udder health. Fertility problems are more frequent in larger herds with high-productivity cattle who are mainly held in loose housing barns. High-producing cattle has longer calving intervall and lower average age at first calving. High-productivity cattle has better conformation breeding value that, however is related to fertility problems. Calving ease breeding value affects fertility positively. Cattle fertility problems do not depend on breed, the impact mainly comes from housing environment. There are less fertility problems in barns where bedding is covered with litter. Fertility is better among grazed cattle and who can walk on exercise area. Also, fertility problems can be detected more when full-time veterinarian is employed by the entrepreneur. Limb problems are widespread in larger herds among high-producing Estonian holstein cows. Conformation breeding value decreases limb problems but must be developed. In larger herds there is a full-time veterinarian and more cattle with diseased limbs are detected. Limbs’ health is better in herds where soft bedding is used. There are less limb problems when walking on concrete or on rubber floor but more when walking on a slatted concrete floor or on a wooden floor. In loose housing barns the scrapers are used as manure removal system and there are more hoof injuries. Limbs’ health is better among grazing cattle. Udder, fertility and limb problems increase the rate of culling. Milk marketability is higher in farms with high-productivity larger herds as somatic cells count (SCC) is lower and protein content is higher. Milk quality affects the price of raw milk. Culling rate decreases the reproduction capability. The number of younger animals decrease and sales revenue of heifers also decrease. Moreover, health problems may increase veterinary cost and the cost of sperm. In case of precnancy problems the rate of inseminations increase, and in case of oestrus problems the rate of inseminations decrease. In these cases also milk yield decreases and the quality of milk may drop. The higher quality of milk and milk yield are related to higher herds with poorer limb health. Also, the feed cost is higher. Both limbs while even udder and fertility problems cause higher feed and labor cost, decrease the sales revenue from heifers sale and milk when quality is poor. Those measures further decrease entrepreneur’s conditional profit. According to the author’s knowledge similar study using that kind of methodology has not been carried out among Estonian dairy producers before. As no one in Estonia has previously analyzed such kind of data, the focus of the thesis is mainly on searching important relationships, and that is the reason for capacious correlation matrixes and simple linear regressions.

Täistekst Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika teise samba raames maaelu arengule antava toetuse osaks on Eesti maaelu arengukava 2007−2013 (MAK 2007−2013) alameede 1.6.1 „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsandussaadustele lisandväärtuse andmine“ (alameede 1.6.1). Alameede 1.6.1 aitab kaasa MAK 2007−2013 esimese telje eesmärgi saavutamisele, milleks on põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine. Alameede 1.6.1 on suunatud mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes põhitegevusena töötlevad ja turustavad põllumajandus- või mittepuidulisi metsasaaduste (metsamarjad, seened, vaik, sammal, ulukiliha vms) tooteid ning nimetatud toodetega seotud tooteid. Nimetatud alameetmest oli ettevõtjatel võimalik toetust taotleda viiel järjestikul aastal alates 2008. aastast. Toetust sai 104 ettevõtjat. Uuringul on kaks eesmärki. Esimene eesmärk on analüüsida investeeringutoetust saanud ettevõtete ja kogu sektori konkurentsivõimet toiduainetööstuse sektorite lõikes ettevõtjate hinnangute alusel. Lisaks on eesmärk leida need tegurid, mis ettevõtjate endi hinnangul kõige enam pärsivad nende konkurentsivõimet võrreldes turul tegutsevate konkurentidega ning seda, milliste nimetatud tegurite kõrvaldamiseks oleks ettevõtjatel kõige enam vaja avaliku sektori abi. Teine eesmärk on leida vastused Euroopa Komisjoni poolt alameetmele 1.6.1 (meetme kood 123) püstitatud viiele hindamisküsimusele: 1) Mil määral on investeeringutoetused kaasa aidanud uute tehnoloogiate ja uuenduste juurutamisele? 2) Mil määral on investeeringutoetused kaasa aidanud põllu- ja metsasaaduste kvaliteedi parandamisele? 3) Mil määral on investeeringutoetused kaasa aidanud põllu- ja metsasaaduste töötlemise ja turustamise tõhususe parandamisele? 4) Mil määral on investeeringutoetused kaasa aidanud põllumajandus- ja metsandusettevõtete turulepääsu ning suurendanud nende turuosa, sealhulgas sellistes sektorites nagu taastuvenergia? 5) Mil määral on investeeringutoetused parandanud põllumajandus- ja metsandusettevõtete konkurentsivõimet? Ettevõtjatelt hinnangute kogumisel kasutati kvantitatiivset küsitlust personaalintervjuu (face-to-face) ja veebiküsitluse vormis. Kuna tegemist oli kordusuuringuga (varasemad uuringud valmisid aastatel 2009 ja 2011), siis kahel varasemal aastal kasutuses olnud ankeeti oluliselt ei muudetud. Muudeti mõne küsimuse sõnastust, küsimustikust jäeti välja need küsimused, mille vastused olid kättesaadavad muudest andmeallikatest ning ankeeti lisati küsimus täiendavate finantsinstrumentide kasutamisvõimaluste kohta. Personaalintervjuu ja veebiküsitluse puhul kasutati identset ankeeti (lisa 1). Personaalintervjuu läbiviijal oli võimalus kasutada küsitluse juhendit (lisa 2). Küsitlusjuhend sisaldas küsitlemise ja ankeedi täitmise põhimõtteid ning mõistete selgitusi ja kahte kaarti, mida vastajad võisid intervjuu käigus küsimustele vastamise hõlbustamiseks kasutada. Vastused saadi 49 ettevõtete esindajalt. Küsitlus toimus 22. septembrist kuni 14. oktoobrini 2014. a. Konkurentsivõime objektiivsema hindamise eesmärgil võrreldi omavahel küsitlusse kaasatud ettevõtete esindajate hinnanguid, ettevõtte majandusnäitajaid ja kogu toiduainetööstuse sektorit iseloomustavaid majandusnäitajaid nagu müügitulu, omakapitali rentaablus, tööjõukulu, tootlikkus töötaja kohta, käibe ärirentaablus ja põhivarade käibekordaja. Ettevõtete majandusnäitajad saadi äriregistrist ettevõtjate 2009., 2011. ja 2013. aastate majandusaasta aruannetest ja kogu sektorit iseloomustavad näitajad Statistikaametist (SA). Küsitlustulemused on esitatud nii üldjaotusena kui ka kuue tegevusala (liha töötlemine, pagaritoodete tootmine, puu- ja köögivilja töötlemine, valmistoidu tootmine, piimatoodete tootmine, muude toiduainete tootmine) lõikes. Kuna tegemist on kordusuuringuga, on ettevõtete esindajate hinnanguid võrreldud varasematel aastatel kogutud küsitlusandmetega. Hinnangute võrdlused on esitatud tumedas kirjas. Kaldkirjas on märgitud küsitletute arvamused muutmata kujul. Uuringu aruanne koosneb kaheksast peatükist. Esimene peatükk sisaldab ülevaadet uuringu metoodikast, teine ettevõtete üldistest näitajatest, kolmas tööjõust, neljas tooraine hankimisest, viies reklaami kasutamisest ja toodete turustamisest, kuues koostöösuhetest konkurentidega, teadus- ja arendusasutustega ning tooraine tarnijatega, seitsmes ettevõtete konkurentsivõimest ning viimane MAK 2007−2013 alameetme 1.6.1 toetuse mõjust ettevõtetele. Uuringu aruande juurde kuulub kokkuvõte, kasutatud allikate loetelu ja lisa. Lisas asuvad küsitluse ankeet ja küsitluse juhend. Aruanne valmis 2014. aasta neljandas kvartalis. Ettevõtete esindajaid küsitlesid Eesti Maaülikooli (EMÜ) majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna neli inimest: Jaana Prants, Kaire Vahejõe, Risto Räisa ja Kersti Aro. Aruande koostasid Jaana Prants (majandusnäitajate analüüs) ja Kersti Aro (küsitlusandmete analüüs).

Ligipääs piiratud kuni 23.05.2015, 2015-05-23