Search

Õpilasele mõjuvad teise keele tunnis alati mitmesugused seotud tegurid. Kui need on positiivse mõjuga, siis motiveerivad nad õpilast õppima. Kui mõju on aga vastupidine, siis mõjuvad nad õpilasele demotiveerivalt ehk kahandavad tema õppimissoovi. Artiklis vaadeldakse üheksanda klassi eesti keele kui teise keele tundides õpilastele mõjuda võivaid demotiveerivaid tegureid. Artikli aluseks olevas uuringus on viidud läbi suulised individuaalsed poolstruktureeritud intervjuud 20 üheksanda klassi õpilasega neljast Tallinna vene õppekeelega koolist ja nende õpilaste eesti keele õpetajatega. Intervjuude analüüsil on selgunud 16 peamist demotiveerivat tegurit, mis jagunevad kolme suurde rühma: õpetajaga seotud, õppeteemade ja -tegevustega seotud ning .pperühmaga seotud tegurid. Õpetajatel oleks kasulik õpilasi demotiveerivaid tegureid paremini tunda, mis võimaldaks neil teha õppetöös vajalikke muudatusi.

Viimaste aastakümnete hariduspoliitilist arengut läänemaailmas on suunanud neoliberalistlikud initsiatiivid, mille tulemusel on suurenenud muutustele keskenduvate uuringute arv. Siinses uurimuses kasutatakse muutustega kaasnenud mõju uurimiseks murrangute kontseptsiooni, seades eesmärgiks selgitada ja mõista neoliberaalsete haridusreformide trajektoore Eestis aastatel 1987–2017. Selleks loodi esmalt muutuste tausta kirjeldavad süsteemi ja tööelu narratiivid, mille alusel tehti kindlaks toimunud murrangud ning nende mõju õpetajate tööelule. Olgugi et süsteemi narratiiv toetas neoliberalistliku initsiatiivi rakendamist, esines nende trajektoorides arvukaid murranguid. Süsteemi ja tööelu narratiivi kõrvutades ilmnes, kuidas reformid töötasid sageli õpetajate kogemuse ja töö ajaloo konteksti vastu, selgitades nii murrangute tagamaid. Mõned negatiivsed tagajärjed – näiteks kogukonna killustumine või kogukonnasisese hierarhia tekke tajumine – ei ole seega otseselt mõne reformi või initsiatiivi tulemus, vaid toimunud murrangu esilekutsutud muutuse tagajärg. Summary

Edendamaks alushariduse kvaliteeti ja kergendamaks lasteaiaõpetajate tööd, on Eestis ja mujal tõstetud õpetajate töö- ja haridusalaseid nõudeid. Lasteaiaõpetajad tunnustavad kõrgemaid nõudeid kui oma staatuse tõusu sümboleid, ent tajuvad samas, et lisanduvad kohustused muudavad töö üha raskemaks. Uurimuse eesmärk oli välja selgitada lasteaiaõpetajate hinnangud ja selgitused muutustele oma töö raskuse suhtes. Ankeetküsitlusele vastas 628 Eesti lasteaiaõpetajat, neist viieteistkümnega tehti hiljem individuaalne eluloointervjuu. Sõltumata staažist leidis enamik vastajaist, et töö on muutunud raskemaks, eelkõige lastesse, lapsevanematesse ning vahetusse töökorraldusse puutuvas. Samas väärtustasid vastajad oma ametinimetuse muutumist kasvatajast õpetajaks, erialaste haridusnõuete tõusu ning õppekavamuudatusi õpikäsituse ja õpetaja valikuvabaduse asjus. Lähtudes Pierre Bourdieu sümboolse kapitali teooriast, arutleme lasteaiaõpetajate professionaliseerumise võimaluste üle. Summary

Copyright of Lähivõrdlusi / Lähivertailuja is the property of Eesti Rakenduslingvistika Uhing (ERU) / Estonian Association for Applied Linguistics and its content may not be copied or emailed to multiple sites or posted to a listserv without the copyright holder's express written permission. However, users may print, download, or email articles for individual use. This abstract may be abridged. No warranty is given about the accuracy of the copy. Users should refer to the original published version of the material for the full abstract. (Copyright applies to all Abstracts.)

Copyright of Estonian Journal of Education / Eesti Haridusteaduste Ajakiri is the property of University of Tartu Press and its content may not be copied or emailed to multiple sites or posted to a listserv without the copyright holder's express written permission. However, users may print, download, or email articles for individual use. This abstract may be abridged. No warranty is given about the accuracy of the copy. Users should refer to the original published version of the material for the full abstract. (Copyright applies to all Abstracts.)

Copyright of Estonian Journal of Education / Eesti Haridusteaduste Ajakiri is the property of University of Tartu Press and its content may not be copied or emailed to multiple sites or posted to a listserv without the copyright holder's express written permission. However, users may print, download, or email articles for individual use. This abstract may be abridged. No warranty is given about the accuracy of the copy. Users should refer to the original published version of the material for the full abstract. (Copyright applies to all Abstracts.)

Õpetajatöö on stressirohke ja pingete tõttu võidakse ametist loobuda. Ühed pingete põhjused on kiired muutused haridussüsteemis. Uuenevate olude ja ootustega toime tulek eeldab õpetajalt õppimist ja sotsiaalse keskkonna tuge. Et mõista, kuidas õpetajate õppimist muutuste taustal toetada, on meie eesmärk kirjeldada, kuidas kajastuvad neoliberaalsed haridusmuutused õpetajate õpikogemustes, ning analüüsida, millised õpikogemused on õpetajatele tähenduslikumad. 33 õpetajaga tehtud intervjuudest selgub, et õpetajad tajuvad positiivsete majanduslike muutuste kõrval vastuolu liberaalsete väärtuste (nt õppija individuaalsuse arvestamise) ning haridustulemuslikkusele, sh tulemuste mõõdetavusele orienteerituse vahel. Selle vastuoluga toimetulekuks saadakse tuge lähematelt kolleegidelt, kuid vajatakse ka kõrgetasemelist täiendõpet ja õpetaja kui tipp-professionaali tunnustamist ühiskonnas. Summary

Üks raskusi, millega tuleb õpetajatöös silmitsi seista, on ühiskondlikult tundlik õppesisu. Ajaloos ja muudes ühiskonnaainetes seostub see tihtipeale poliitiliste vastuolude ja valusate ajalookogemustega. Artiklis anname ülevaate tundlike ajalooteemade õpetamise teoreetilistest käsitlustest ning empiirilistest uurimustest nii ajaloodidaktika kui ka sotsiaalpsühholoogia vallas. Andmestik pärineb Eesti õpetajate küsitlusest, mis oli osa rahvusvahelisest koostööprojektist "Ajaloo repre sentatsioonide sotsiaalpsühholoogiline dünaamika laienenud Euroopa Liidus" kümne riigi osalusel. Veebiankeedi täitis 37 õpetajat, neist 13 vene keeles. Kogutud andmete temaatilisest kontentanalüüsist ja mõnel juhul ka statistilisest analüüsist ilmneb, milliseid ajalooteemasid tajuvad Eesti vastajad tundlikuna, mis strateegiaid nad kasutavad nende käsitlemisel, mis eesmärke endale seavad ning millist tuge vajavad. Summary

Uurimuse eesmärk on võrrelda õpetajate ja sotsiaalpedagoogide ohvrikäitumise levimust ja olemust seoses õpilaste- ja täiskasvanutepoolse (õpetajate, juhtkonna, lapsevanemate, teiste koolitöötajate) kiusamisega Eestis. Üleriigilisest läbilõikeuuringust, mille käigus vastasid enesekohasele ankeedile 564 õpetajat ja 153 sotsiaalpedagoogi, ilmneb, et õpetajate seas oli ulatuslikumalt levinud õpilastepoolne kiusamine ja sotsiaalpedagoogide seas täiskasvanutevaheline kiusamine. Kinnitust leiab püstitatud hüpotees, et õpetajate puhul on õpilaste ja lapsevanemate verbaalne kiusamine ohuna personaalsele positsioonile ulatuslikum kui sotsiaalpedagoogidel. Lisaks selgub uurimistulemustest, et õpetajad on kogenud õpetajate- ja juhtkonnapoolse kiusamise liikidest sagedamini füüsilist isolatsiooni ning sotsiaalpedagoogid lapsevanematepoolse ja teiste koolitöötajate poolse kiusamise liikidest info varjamist. Uuritavate ohvrikäitumise levimust kiusamiskategooriate ja -liikide kaupa interpreteeritakse varasemate uuringute taustal. Summary

Copyright of Estonian Journal of Education / Eesti Haridusteaduste Ajakiri is the property of University of Tartu Press and its content may not be copied or emailed to multiple sites or posted to a listserv without the copyright holder's express written permission. However, users may print, download, or email articles for individual use. This abstract may be abridged. No warranty is given about the accuracy of the copy. Users should refer to the original published version of the material for the full abstract. (Copyright applies to all Abstracts.)

Copyright of Estonian Journal of Education / Eesti Haridusteaduste Ajakiri is the property of University of Tartu Press and its content may not be copied or emailed to multiple sites or posted to a listserv without the copyright holder's express written permission. However, users may print, download, or email articles for individual use. This abstract may be abridged. No warranty is given about the accuracy of the copy. Users should refer to the original published version of the material for the full abstract. (Copyright applies to all Abstracts.)

Copyright of Estonian Journal of Education / Eesti Haridusteaduste Ajakiri is the property of University of Tartu Press and its content may not be copied or emailed to multiple sites or posted to a listserv without the copyright holder's express written permission. However, users may print, download, or email articles for individual use. This abstract may be abridged. No warranty is given about the accuracy of the copy. Users should refer to the original published version of the material for the full abstract. (Copyright applies to all Abstracts.)