Implementation of person-centredness under structural constraints: a case of HPV vaccination.

Person-centredness is claimed to be one of the aims of healthcare, placing the person at the centre of healthcare (services). However, individual responsibility is expected and stressed in the implementation with limited structural support. This has led to the situation where despite the availability of HPV vaccination as the most beneficial preventive method, the coverage for girls aged 12-14 is below the recommended (>70%) rate. The objective of the research was to analyse structural constraints experienced by parents and service providers of the target group of girls regarding HPV vaccination under the circumstances of a global pandemic. Qualitative methods were used, namely in-depth interviews (n = 18) with nurses and midwives and three focus group interviews (n = 13) with parents of girls aged 12-14 years, as well as thematic textual analysis with the combination of inductive and deductive analysis methods. The research was granted ethical permission. The results outline that for parents the main challenge is the ability to find relevant supportive information for decision-making. For nurses, the challenge is to find appropriate ways to counsel and support parents and girls. The study revealed the lack of a country-wide strategy as one of the weak links in supporting the continuation of necessary preventive activities despite the external situation. Also, the skills of counselling and development of innovative communicative and educational digital tools that are target group specific yet also country- and culture-specific should be improved, as this may lead to more person-centred healthcare service for cervical cancer prevention. Inimkesksust peetakse üheks tervisekorralduse eesmärgiks, mis seab inimesed tervishoiuteenuste korralduses kesksele kohale. Samas eeldab ja rõhutab inimkesksuse rakendamine individuaalse vastutuse olulisust vähese struktuurse toetuse pakkumisega. See on viinud emakakaelavähi ennetuse kontekstis olukorrani, kus 12-14-aastaste tüdrukute HPV-vaktsineeritus on alla soovitusliku 70% vaatamata sellele, et vaktsineerimine on emakakaelavähi kõige tõhusam ennetamise viis, mis on sihtrühma tüdrukutele ka tasuta kättesaadav. Globaalne COVID-19 pandeemia on üleriigiliste piirangute tõttu esile toonud uusi väljakutseid tervishoiuteenustele, sh erinevate ennetustegevuste jätkusuutlikul osutamisel. Selle uuringu eesmärk on analüüsida nii pandeemiaga seotud kui neist sõltumatuid struktuurseid piiranguid, mida sihtrühma kuuluvate tütarlaste vanemad ja teenust osutavad tervishoiutöötajad on kogenud seoses HPV vaktsineerimisega. Andmete kogumiseks kasutati kaht erinevat kvalitatiivset meetodit: süvaintervjuusid 14 tervishoiutöötajaga (õed ja ämmaemandad) ning kolme fookusgrupi intervjuud sihtrühma kuuluvate tütarlaste 13 vanemaga. Andmeid analüüsiti temaatilise tekstianalüüsi meetodil. Uuring on kooskõlastatud eetikakomitees. Tulemused osutavad, et vanematele on peamiseks väljakutseks vaktsineerimisotsuse jaoks vajaliku asjakohase informatsiooni leidmine. Tervishoiutöötajate mure on erinevate sobivate nõustamisviiside valimine tüdrukute ja nende vanemate toetamiseks. Tulemused toovad esile riikliku strateegilise kriisiplaani vajaduse, mis tagaks jätkusuutliku ennetustegevuste pakkumise sõltumata välistest tingimustest. Samuti vajavad arendamist nõustamisoskused ja sihtrühmale sobivad ning riigi- ja kultuurispetsiifiliseks kohandatud innovaatilised kommunikatsiooni- ja tervisehariduse alased lahendused, et pakkuda inimkeskset tervishoiuteenust emakakaelavähi ennetuseks. [ABSTRACT FROM AUTHOR]