Search

Magistritöö Ökonoomika ja ettevõtlus õppekaval Käesolev magistritöö keskendub sõiduautode müügiga tegeleva ettevõtte strateegilisele analüüsile, et leida viise muutustega kohanemiseks, mis leiavad aset 2035. aastal ning töötada välja efektiivsem strateegia. Teema on aktuaalne, kuna keskkond on pidevas muutumises ja keskkonna säästmiseks võeti Euroopa Liidu poolt vastu otsus, mitte müüa enam aastast 2035 sisepõlemismootoriga sõidukeid. See tähendab, et tulevikku on ootamas ees intensiivsem areng, automüügi ettevõtetele ja tootjatele tähendab see suuri investeeringuid ja tegevusplaanide ümbervaatamist. Eesmärgi saavutamiseks püstitati neli uurimisülesannet. Millele vastuse saamiseks viidi läbi intervjuud, osalusvaatlus ja koostati ankeetküsitlus konkurentidele, et uurida ettevõtte positsiooni Virumaa autodega tegelevate ettevõtete seas. Käesolevas magistritöös kasutab autor strateegilise analüüsi läbiviimiseks järgnevaid meetodeid: PESTLE meetodit väliskeskkonna analüüsiks, SWOT meetodit ettevõtte analüüsiks ning Porteri viit jõudu, sinise ookeani lõuendit ja finantssuhtarve konkurentsitingimuste analüüsiks. Tulemustest selgus, et ettevõte on pikaajalise turul tegutsemisega kindlustanud oma positsiooni ning tehes edaspidi õigeid strateegilisi otsuseid peaks ettevõttel hakkama paremini minema. Eesootavate muutustega on aega ettevõttel kohaneda kaksteist aastat ja mõistlik oleks juba täna investeerida päiksepaneelidesse, et suudetaks toota enda autode laadimiseks vajaminev elekter. Autori poolt tehtud strateegiline analüüs ja ettepanekud peaksid aitama Agdeck-Auto OÜ-l teha olematuks ohud ning luues strateegia, mis aitaks olla innovaatiline ja kohaneda muutustega. This Master's thesis focuses on the strategic analysis of the passenger car sales company in order to find ways to adapt to the changes that will take place in 2035 and to develop a more effective strategy. The issue is topical as the environment is constantly changing and a decision was taken by the European Union to save the environment, rather than selling vehicles with internal combustion engines from 2035. This means that more intensive development is looming for the future, and for car sales companies and manufacturers this means massive investment and a revision of the action plans. Four research tasks were set up to achieve this goal. In order to get an answer to which interviews, participatory surveys were carried out and a questionnaire was prepared for competitors to examine the position of the company among the companies dealing with cars in Virumaa. In this thesis, the author uses the following methods for conducting strategic analysis: the PESTLE method for external analysis, the SWOT method for company analysis, and the Porter Five Forces, Blue Ocean Canvas and Financial Relationship for analysis of competition conditions. The results showed that the company has secured its position in the market by operating on a long-term basis and in future making the right strategic decisions, the company should start doing better. The company will have twelve years to adapt to the changes ahead, and it would be wise to invest in solar panels today so that the electricity needed to charge its cars can be produced. The strategic analysis and proposals made by the author should help Agdeck-Auto OÜ to eliminate threats and create a strategy that would help to be innovative and adapt to changes.

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Ettevõtete valitsemine käsitleb ettevõtte omanike, nõukogu ja juhatuse vahelisi suhteid: rollide, võimu ja vastutusalade jaotust. Vastav rolli- ja võimujaotus mõjutab ettevõtte tipptasemel tehtavaid otsuseid ning seeläbi tulemuslikkust. Varasemad ettevõtete valitsemise uuringud on keskendunud peamiselt suurtele börsiettevõtetele. Väikese ja keskmise suurusega eraettevõtete kontekst pole saanud piisavalt tähelepanu, kuigi enamus ettevõtteid globaalselt on just väikesed eraettevõtted ning suurte börsiettevõtete kohta tehtud järeldused ei ole nende puhul tihti asjakohased. Doktoritöö keskendub just väikeste eraettevõtete valitsemisele. Doktoritöö tugineb kolmel empiirilisel uurimusel. Esimene uurimus esitleb praktilist ettevõtte valitsemise mudelit, mida kasutavad professionaalsed eraettevõtete omanikud (erakapitalifondi näitel). Uurimus näitab, milliseid probleeme ja kuidas selle valitsemise mudeliga lahendatakse. Teine uurimus analüüsib seoseid erinevate ettevõtte juhatuse karakteristikute ja ettevõtte finantstulemuslikkuse vahel ning kolmas uurimus keskendub seostele juhatuse koosseisus tehtavate muudatuste ning ettevõttes toimuvate strateegiliste muutuste vahel. Doktoritöö annab panuse nii teoreetilisse kirjandusse kui ka praktikutele: väikeste eraettevõtete omanikele, nõukogu ja juhatuse liikmetele. Üldistatult öeldes analüüsib doktoritöö väikeste ja keskmise suurusega eraettevõtete tulemuslikkuse tõstmise võimalusi tõhusama ettevõtte valitsemise abil. Näiteks, kuidas saavad panustada omanikud isegi juhul, kui nad ei osale ettevõtte igapäevases juhtimises, või kuidas rakendada nõukogu ettevõtte tulemuslikkuse tõstmisse laiemalt kui pelgalt seaduses ettenähtud kontrollorgani rollis., Corporate governance deals with allocation of roles, responsibilities and authority among firms’ owners, supervisory and management boards. Such division of power and roles at the top of the firm influences the key decisions and consequently the performance of the firm. While corporate governance of large public firms has been researched extensively, the study of corporate governance of private small and medium-sized firms (SMEs) is relatively fragmented, despite the fact that majority of firms globally are private SMEs and the findings from the large public firm context are often not applicable for them. This thesis, however, focuses specifically on the latter context. The thesis is based on three original empirical articles. The first article presents a specific design for corporate governance used by professional private SME owners (a private equity fund). The study discusses which problems and how are addressed with that corporate governance design. The second article analyses links between various management board characteristics and the financial performance of private SMEs while the third article discusses links between changes in the management board and subsequent strategic changes of firms. The thesis concludes with several contributions to theory as well as practical implications for private SME owners, supervisory and management boards. On general level, the thesis discusses opportunities for enhancing private SME performance by improving corporate governance designs. For example, how could owners contribute to the firm performance, even if they are not participating in the daily management of the firm, or how to engage the supervisory board in performance improvement in their various roles beyond the control function required by the law., https://www.ester.ee/record=b5426276

https://www.ester.ee/record=b5452974*est

https://www.ester.ee/record=b5458981*est

Bakalaureusetöö Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekaval Aktsiainvesteeringud on üks viisidest rahalise vabaduse saavutamiseks. Aktsiaturgudel on palju ettevõtteid, kuhu saab investeerida, kuid kõik need ei ole kindlasti tulemuslike näitajatega ning mitte tundes aktsiainvesteeringute põhimõtteid on oht jääda kahjumisse. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on välja selgitada aktsiainvesteeringute tulemuslikkus ehitus- ja kinnisvarasektori põhjal Nasdaq Tallinna noteeritud Eesti ettevõtete näitel. Töös kasutatakse andmete kogumisel kvantitatiivset meetodit, mis on kogutud statistika ning ettevõtete finantsaruannete põhjal. Andmete analüüsimiseks ja ettevõtte tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse fundamentaalset analüüsi, mille hulka kuulub E-I-C meetodi rakendamine suhtarvude põhjal, et teha kindlaks, millise ettevõtte aktsiainvesteeringud on kõige tulemuslikumad. Bakalaureusetöös on autor valinud analüüsitavateks ettevõteteks AS Merko Ehitus ja Arco Vara AS. Töö tulemusena selgus, et AS Merko Ehitus aktsiainvesteeringud on tulemuslikumad kui Arco Vara AS ettevõttel, kuna suhtarvude põhjal saadud väärtused näitasid, et ehitusettevõte on iga majandusaastaga kasumlikumaks muutunud. Investeerimisprojektide tootlust ja aktsiainvesteeringute teemalisi töid on ka varasemalt uuritud. Käesolevas töös välja toodud metoodikat on võimalik kasutada ka teistes valdkondades ettevõtete aktsiainvesteeringute tulemuslikkuse analüüsimisel. Investing in stocks is one way to achieve financial freedom. It is possible to invest in many companies on the stock markets, but not all of them are necessarily high performers, and not knowing the principles of stock investing can lead to losses. The aim of this bachelor's thesis is to investigate the performance of stock investments in the construction and real estate sectors using the example of Estonian companies listed on Nasdaq Tallinn. The study uses a quantitative data collection method, based on statistics and companies' financial reports. Fundamental analysis is used to analyse the data and assess the company's performance, which includes applying the E-I-C method based on ratios to determine which company's stock investments perform the best. In this bachelor's thesis, the author has chosen AS Merko Ehitus and Arco Vara AS as the companies to be analysed. As a result of the study, it became clear that the stock investments of AS Merko Ehitus outperformed those of Arco Vara AS, as the ratios showed that the construction company has become more profitable with each financial year. Returns on investment projects and studies on stock investments have also been studied in the past. The methodology presented in this study can be used in other areas to analyse the performance of companies' stock investments.

https://www.ester.ee/record=b5455968*est

https://www.ester.ee/record=b5451534*est

https://www.ester.ee/record=b5451521*est

https://www.ester.ee/record=b5382431*est

Magistritöö Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekaval Töö, pealkirjaga „Raamatupidamise automatiseerimisprotsessi tulemuslikkus raamatupidamisettevõttes“, eesmärk on hinnata raamatupidamise automatiseerimisprotsessi tulemuslikkust raamatupidamisettevõttes. Eesmärgi saavutamiseks kirjeldas autor 1Office Estonia OÜ-s 2018. aastal läbi viidud muudatusi raamatupidamise automatiseerimisprotsessi rakendamiseks ja automatiseerimisprotsessist tulenvaid võimalusi ning uuris raamatupidamise automatiseerimisprotsesside tulemuslikkust 1Office Estonia OÜ-s. Andmekogumise meetoditena kasutas autor kirjalikku intervjuud ning teostas dokumentide vaatluse ja andmetöötluse, et leida muutused raamatupidamise automatiseerimisprotsessile eelneva ja järgneva perioodi vahel. Raamatupidamise automatiseerimisprotsessi tulemuslikkuse hindamiseks kasutati aja, kulu ja kvaliteedi mõõdikuid, mis omakorda jaotati täpsemaks vastavalt raamatupidamise tööetappidele. Uuringust selgus, et raamatupidamise automatiseerimisprotsess on keeruline ning sõltub palju ettevõttevälistest teguritest. Samuti selgus, et raamatupidamise automatiseerimisprotsess on väga oluline raamatupidamisettevõtte konkurentsis püsimiseks, sest raamatupidamise automatiseerimisprotsess on raamatupidaja tööd oluliselt muutev, võimaldab säästa raamatupidaja tööaega ja parandada raamatupidamisteenuse kvaliteeti. Kõige suurem ajaline võit tuli ostuarvete digitteerimise võimalusest. Samuti selgus, et raamatupidamise automatiseerimisprotsessi juurutamine on ajakulukas. This paper, titled “The performance of the accounting automation process in the accounting company “, has the goal of evaluating an automated accounting process and its effects. To accomplish this, the author describes changes made to implement automation in the accounting process that took place in 1Office Estonia OÜ in 2018 as well as opportunities arising from and the effectiveness of said automated processes. For data collecting method the author created interview for accountants employed by 1Office Estonia OÜ and analysed and processed data to find changes in time periods preceding and following the implementation of automation. Time, cost and quality were the base metrics used to evaluate the performance of automation. These in turn were divided into more specific metrics corresponding to different stages of accounting. The study revealed that automation in accounting is complicated and is reliant on outside factors. Furthermore, automation is required to remain competitive because it allows the accountant to save time and improve the quality of their services. The most time was gained from the digitisation of purchase invoices. What also became clear was that the introduction of automation is both time consuming and substantially alters the accountants work.

Development aid is very complex, multifaceted and disputable topic which has changed tremendously since the modern development aid started after the World War II. Development aid has witnessed a number of different “phases” – once having a focus on economic growth, then on poverty reduction, and then on providing aid in order to achieve one’s self-interests. To start with, this thesis seeks to open the complex framework of development aid, give a brief overview of its history, introduce its key IR concepts, and show what is the motivation for countries to provide it. There are a number of questions in development aid which do not have one right and clear answer – does development aid work or not? Is it effective? It is important to study the factors affecting the provision of effective development aid because it could help finding out if the provision of aid needs only fine-tuning or fundamental changes. The framework which is the basis for the analysis consists of seven different factors that could affect the provision of aid. These factors are knowledge of local conditions, tied aid, aid fragmentation, security, corruption, targeting and timing. Some of these factors are donor-dependent, some recipient-dependent. The focus of this thesis is on Ukraine because since the Revolution of Dignity the need for development aid has increased rapidly and Ukraine has become a huge arena for the international donors. Ukraine is also always “in the picture” because of the ongoing war in the eastern part of the country. All the studied factors can be applied to the context of Ukraine and the most relevant out of them is the knowledge of local conditions together with aid fragmentation, targeting and timing. Other three – tied aid, corruption and security are not, at least in the case of Ukraine, factors which can affect much the provision of effective development aid., https://www.ester.ee/record=b5243217*est

Uuringuprobleem. Kui riigiasutus jaotab oma ressursse, on nõudlus nende teenuste järele tihti kindlalt teadmata. Omamata täielikku teavet nõudlusest, kindlustab otsustaja ennast nõudlusšokkide vastu täiendavate ressurssidega (suurendab valmisolekut). Kulu- ja tõhususanalüüsid eeldavad üldjuhul, et nõudlust iseloomustavad parameetrid on teada (või ei pöörata sellele tähelepanu), mis on aga ebarealistlik ega arvesta teenuse osutamise keerukusega riigiasutuses. Enamasti toob see kaasa soorituse tõhususe liiga madala hinnangu. Üleliigset ressursivarustatust (valmisolekut) teenuste osutamiseks võib osaliselt selgitada otsustajate riskikartliku käitumisega, mistõttu peaks riskihinnang olema osa soorituse hinnangust, vältimaks sellise ressursivarustatuse käsitlemist ebatõhususena. Ex ante, võttes arvesse oodatud nõudlust, võib ressursside jaotus olla optimaalne, kuid mitte ex post, kui on teada reaalne nõudluse tase. Doktoritöö eesmärgiks oli välja töötada teoreetiline kontseptsioon ja rakendus, kuidas hinnata sooritust riigiasutuses, mis toimib ebakindla nõudluse tingimustes. Et hinnata mitme üksusega ja mitmel tasandil toimivat teenuseid osutavat riigiasutust ebakindla nõudluse tingimustes, loodi süsteem, milles hinnati (a) keskse riigiasutuse kulutõhusust, (b) allüksuste alavarustatust ja (c) allüksuste väljundtõhusust. Soorituse hindamiseks kasutati piirianalüüsi meetodeid (DEA, FDH, DFA) ning kontseptsiooni rakendati Eesti, Soome ja Rootsi päästevaldkonna näitel. Tulemused ja tähtsus. Päästeteenuseid pakutakse mitmete allüksuste poolt erinevates piirkondades. Teenuste osutaja otsustab esialgselt, kuidas ressursid (päästjad, masinad) erinevates piirkondades jaotada, teadmata seejuures, kui palju päästesündmusi seal tegelikult aset leiab. Allüksused hoiavad teatud valmisoleku taset, et vajaduse korral päästesündmusele reageerida. Valmisoleku tagamine on aga kõige kulukam komponent eelarves, mistõttu on oluline, et ressursid oleks jaotatud nii, et ei tekiks liigseid kulusid, st minimeeritakse valmisoleku taset optimaalse mahu ja kvaliteediga päästeteenuse pakkumiseks. Saadud tulemused näitavad veenvalt, et mudelid, mis arvestavad nõudluse ebakindlusega, hindavad kulutõhususe kõrgemaks kui standardsed mudelid, olenemata hindamismeetodist või hinnatud riigist., Description of the Problem. When planning the allocation of resources in public agencies, the demand for services is often unknown and prone to uncertainty. Without having the full information of the possible demand, the decision maker will insure oneself with additional standby capacity against upsurges in demand. Cost and efficiency studies predominantly assume known demand, which is unrealistic and hinders understanding the essence of service provision in public agencies. In many cases, it has probably resulted in underestimation of efficiency. The observed excess capacity can partly be explained by risk averse behaviour and should be incorporated to the analysis to avoid unjustly labelling such input usage as inefficiency. Ex ante, given expected demand, the resource allocation is optimal, but not ex post, given realised levels of demand. The challenge is to distinguish the necessary standby capacity from excessive mismanagement. This thesis develops the theoretical concept and application to measure the performance of public agencies in the case of demand uncertainty. To evaluate the efficiency of a multi-unit and multilevel service providing public agency in the presence of demand uncertainty, one is interested in: (a) the cost-efficiency of the central agency, (b) any under-resourcing of subunits, and (c) the output-oriented technical efficiency of each subunit in jurisdictions. The suggested models would be the basis for planning resource allocation improvement in public agencies. The models are implemented using the example of the Estonian, Finnish and Swedish fire and rescue services. For estimation, different frontier analysis methods (DEA, FDH, DFA) are proposed. Result and Benefit. Typically, the rescue authority decides beforehand to allocate resources (rescuers, vehicles, etc.) between different subunits in jurisdictions without knowing how many emergencies will occur. The subunits must maintain a certain level of standby capacity to be able to respond to emergencies. Sustaining the readiness, however, is the most expensive component in the running costs. The results show convincingly that the models taking the demand uncertainty in the form of minimum service level into account, estimate a higher cost-efficiency irrespective of the estimation method or country (with different level of centralisation for management) analysed.

http://www.ester.ee/record=b5146460*est

http://www.ester.ee/record=b5152151*est

Magistritöö Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekaval Tänapäeval rõhutatakse üha rohkem ettevõtete uuendusmeelsuse olulisust konkurentsis püsimiseks, kuid Eesti ettevõtteid peetakse siiski mõõdukateks innovaatoriteks, kes jäävad uuendustegevustes alla Euroopa keskmisele. Üheks põhjuseks siin võib olla ettevõtete madal innovatsiooni juhtimise oskus. Käesoleva magistritöö autori eesmärgiks oli välja selgitada Eesti ettevõtte juhtide innovatsiooni juhtimise võimekus, kasutades selleks peamiselt Tidd ja Bessant´i poolt välja töötatud innovatsiooni juhtimise hindamise mudelit. Andmete kogumiseks moodustas töö autor Eesti äriühingutest juhuvalimi ja viis internetikeskkonnas läbi anonüümse ankeetküsitluse. Innovatsiooni juhtimise võimekuse hindamiseks oli kasutatud Tidd ja Bessant´i mudelit, mis koosneb 40-st tunnusest ja millele vastajad andsid hinnangud 7-palli skaalal, lisaks olid ankeedis valikvastustega küsimused vastaja organisatsiooni ja tegevjuhi tunnuste kohta. Tulemustest selgus, et vastanud ettevõtete keskmised hinnangud 40-le innovatsiooni juhtimise võimekuse tunnusele kinnitavad Eesti kuulumist mõõdukate innovaatorite hulka. Ettevõtete tippjuhtkonnad ja juhid on teadlikud innovatsiooni tähtsusest ettevõtte arengule, kuid puudub ühtne arusaam, kuidas innovatsiooni kasutada edu saavutamiseks ja kuidas juhtida uued ideed eduka elluviimiseni. Selle põhjuseks võib olla nii teadmiste puudus kui eelarve piiratus. Kõige madalamalt hinnatud protsessi ja võrgustiku osad näitavad, et ettevõtetel pigem puuduvad väljatöötatud protsessid toodete/teenuste ja protsessimuudatuste läbiviimiseks ning tahaplaanile on jäänud sidemete loomine väljaspool ettevõtet olevate organisatsioonidega. Organisatsiooni ja ettevõtte tegevjuhi tunnustega innovatsiooni juhtimise võimekuse keskmiste hinnangute võrdlemine ei andnud märkimisväärseid ja statistiliselt olulisi erinevusi, kuid tulemused kalduvad pigem varasemalt tehtud uuringuid kinnitama. Nowadays more and more emphasis is placed on the importance of corporate innovation to remain competitive, but Estonian companies are, however, considered moderate innovators who stay below the European average in innovation. One of the reasons here may be the low innovation management ability of enterprises. The aim of this master's thesis was to find out the innovation management capability of Estonian business managers, mainly using the model of innovation management developed by Tidd and Bessant. For collecting data, the author compiled a random sample of Estonian companies and conducted an anonymous questionnaire on the Internet in an online environment. The innovation management capacity was assessed using the Tidd and Bessant model, which consists of 40 characteristics, which respondents gave estimates on a 7-point scale. In addition, the questionnaire contained multiple-choice questions about the characteristics of the respondent's organization and CEO. The results showed that the average companies' responses to the 40 indicators of innovation management capability were confirmed Estonia's membership in moderate innovators. Business leaders and executives are aware of the importance of innovation for business development, but there is a lack of a common understanding of how to use innovation to succeed and how to manage new ideas for successful implementation. This may be due to lack of knowledge and limited budget. Lowest rated parts of the processes and linkage show that companies lack the developed processes for product / service and process changes, and the linkage with the organizations outside the organization have been left behind. The comparison of the average performance of the innovation management capability of the organization and the company's CEO was not significant and statistically significant, but the results tend to confirm earlier studies.

http://www.ester.ee/record=b4775343*est

Magistritöö Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekaval Magistritöö eesmärk oli välja selgitada, milliseid juhtimisarvestuses kasutatavaid meetodeid rakendatakse Eesti põllumajandusettevõtetes. Juhtimisarvestuse valdkonnad on eelarvestamine, kuluarvestus ja tulemuslikkuse mõõtmine. Nendes valdkondades kasutatakse erinevaid meetodeid. Eesti põllumajandusettevõtete hulgas ei ole seni läbi viidud uuringut, kus uuritakse juhtimisarvestuses kasutatavaid meetodeid. Varasemalt on läbi viidud eraldiseisvana kuluarvestuse, eelarvestamise ja tulemuste hindamisega seotud aspektide uuringuid. Töös kasutatakse andmekogumise meetodina ankeetküsitlust, mis koostati Google Formsis, saadeti e-maili teel põllumajandusettevõtetele ning tagasi laekus 72 vastust. Valimi moodustasid Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt päringu teel saadud põllumajandusettevõtted (1026 ettevõtet). Andmete analüüsimisel kasutatakse kvalitatiivset analüüsimeetodit, kus kasutatakse kirjeldavat analüüsi. Eesti põllumajandusettevõtted kasutavad juhtimisarvestuse meetoditest kõige rohkem pikaajalist eelarvet ja tegevuspõhist eelarvestamist, otsest kuluarvestust ning enda loodud tulemuste mõõtmise süsteemi. Ettevõtted peavad oluliseks kätte saada arvestussüsteemist informatsiooni, kuid uuringu tulemused näitavad, et tegelikkuses ei saada seda informatsiooni kätte, mida soovitakse (näiteks info, mis annab ülevaate tulemuslikkuse kujunemisest). Selgus, et juhtimisfunktsioonidest peetakse väga oluliseks organiseerimist. Lisaks finantsnäitajatele, analüüsitakse teadlikult ka mittefinantsnäitajaid. The purpose of this paper was to find out what methods of management accounting are applied in Estonian farms. The areas of management accounting are budgeting, cost accounting and performance measurement. Different methods are used in these areas. So far there has not been any studies regarding the usage of management accounting methods among Estonian farms. Previous studies have been conducted separately on cost accounting, budgeting and evaluation of results. The data was collected as a questionnaire survey, which was compiled in Google Forms and sent to farms by e-mail, to which 72 farms replied. The sample of 1026 enterprises was received from the Centre of Register and Information Systems. Data analysis is based on a qualitative analytical method using descriptive analysis. As the main management accounting methods, Estonian farms mostly use the long-term budget and activity-based budgeting, direct cost accounting and self-made systems. Companies consider it important to get information from the accounting system, but the results of the study indicate that in practice they do not receive the information they want (for example, information that gives and overview of the performance). It turned out that organizing is considered to be very important management function. In addition to financial indicators, non-financial indicators are also deliberately analyzed.

https://www.ester.ee/record=b5151998*est

http://www.ester.ee/record=b4704619*est

Täistekst Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituut korraldas Maaeluministeeriumi tellimusel ajavahemikus 6. veebruarist 2017. aastal kuni 10. maini 2017. aastal „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ (edaspidi MAK 2014−2020) progressi hindamise. Aastal 2017 tehtud hindamise põhieesmärgiks oli esitada seni saavutatud tulemused MAK 2014–2020 rakendamise panuse kohta, mis on seotud ELi ühiste maaelu arengu poliitika prioriteetide eesmärkide täitmisega, sh hinnati maaelu arengu poliitika sekkumise tulemuslikkust, tõhusust ja asjakohasust. Hindamine hõlmas MAK 2014–2020 rakendamise perioodi 13. veebruarist 2015. aastal kuni 31. detsembrini 2016. aastal. Maaelu arengu poliitika on osa ELi ühisest põllumajanduspoliitikast (edaspidi ÜPP) ja seda rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (edaspidi EAFRD). EAFRD vahendite kasutamist juhib Maaeluministeerium MAK 2014–2020 alusel, mis kinnitati Euroopa Komisjoni (edaspidi EK) poolt 13. veebruaril 2015. MAK 2014–2020 rakendamiseks on Eestil võimalik kasutada u 954 miljonit eurot avaliku sektori toetusraha põllumajanduse ja maaelu arengu tagamiseks. MAK 2014–2020 põhieesmärk on eelkõige panustada põllumajanduse konkurentsivõime tõstmisesse, parandada loodusvarade jätkusuutlikku majandamist, tõhustada kliimameetmeid ning tagada maapiirkondade tasakaalustatud ja territoriaalset areng Eesti maapiirkonna ettevõtjate ja kohaliku algatuse kaudu. MAK 2014–2020 spetsiifilised eesmärgid on koondatud kuude prioriteeti, mille all on omakorda sihtvaldkonnad ja kindlaksmääratud meetmed. Eestis on rakendatud MAK 2014–2020 võimalikust valikust kõiki kuut prioriteeti, millest 4. ja 5. prioriteet on seotud mõjuga keskkonnale ja kliimamuutustele. MAK 2014–2020 prioriteetide eesmärkide täitmist juhitakse meetmetega, mille valik põhineb maaelu arengukava koostamise käigus kindlaks tehtud vajadustel ja eesmärkidel. Kokku rakendatakse MAK 2014–2020 raames üle 20 (all)meetme. Hindamise metoodiline lähenemine tugines MAK 2014–2020 sekkumisloogikal, mis näitab prioriteetide, sihtvaldkondade ja meetmete omavahelisi seoseid. Sekkumisloogika ja seoste valik omakorda tuleneb maaelu arengukava SWOT-analüüsist ehk ELiliikmesriigi vajaduste kaardistamisest. Sekkumisloogikal põhinev hindamine loob aluse, et mõõdetakse üksnes sellise idindikaatoreid, millel on olemas oluline seos sihtvaldkonna kaudu prioriteedi ja maaelu arengukavaga. Metoodiliselt on võimalik koostada mõjuahelate seosed, kus on olemas kõik sisendid ja mõõtmiseks kasutatavad väljundid. Hindamise struktureerimise faasis koostati metoodika, kus on seotud ahelad hindamisküsimuse ja sihtvaldkonna vahel hindamiskriteeriumi kaudu, millega omakorda on seotud kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed indikaatorid. Hindamise metoodilist lähenemist ja seoseid indikaatoritega kirjeldab peatükk 2.4 „Kasutatud metoodika“. Järgnevalt esitame põhilise teabe kokkuvõtte MAK 2014–2020 hindamise tulemusel leitud kuue prioriteedi rakendamise kohta seisuga 31.12.2016 tuginedes finantsandmetele, ühiste ja maaelu arengukava eriomaste indikaatorite kvantifitseeritud sihtväärtustele. Olulisel kohal on tulemusindikaatorite väärtuste muutusja ka tulemusraamistikus määratletud vahe-eesmärkide täitmine.

Magistritöö Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekaval Ettevõtte jätkusuutlikkuseks nimetatakse vastutustundlikku ettevõtlust, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, tagades elukvaliteedi paranemise ja seadmata ohtu tulevaste põlvkondade huvid. Üheaegselt soovitakse saavutada majanduskasv, sotsiaalne võrdsus ja keskkonnaseisundi säilitamine. Magistritöö eesmärk on töötada välja näitajad vee-ettevõtte majandusliku jätkusuutlikkuse mõõtmiseks. Põhjalikuma ülevaate saamiseks kaasatakse olulised keskkondlikud ja sotsiaalsed näitajad. Töö esimeses osas antakse ülevaade jätkusuutlikkuse olulisusest ja jätkusuutliku ettevõtet iseloomustavatest tunnustest. Ettevõtte ei keskendu vaid kasumile, lisaks arvestab oma tegevuses ümbritsevat kogukonda ja keskkonda, vastutab mõju eest ökosüsteemile ja inimestele. Jätkusuutlikkus tuleks integreerida organisatsiooni tulemuslikkuse juhtimissüsteemi ning strateegiatesse. Tutvustatakse enimlevinud jätkusuutlikkussoorituse mõõtmise ja hindamise mudeleid, milleks on jätkusuutlik lisandväärtus (Sustainable Value Added), elutsüklijätkusuutlikkus (Life Cycle Assessment) ja globaalne rahvusvaheline aruandlusinitsiatiiv (Global Reporting Initiative). Selgitatakse välja sobivad sooritusindikaatorid vee-ettevõttele jätkusuutlikkuse mõõtmiseks. Töö teises osas teostatakse ettevõtte 2011-2015 aastate andmete alusel võrdlevanalüüs. Leitakse hinnakujunemise seisukohast oluline kaalutud keskmine kapitali hind. Arvutatakse suhtarvude abil finantsnäitajad, mis iseloomustavad tulu kogumise efektiivsust, finantsriske, majanduskasvu, finantsstabiilsust, kulude efektiivsust. Hinnatakse näitajate muutumist erinevatel perioodidel, võrreldakse Tallinna Vesi AS näitajatega ning töös püstitatud sihtväärtustega. Analüüsi põhjal on ettevõtte finantsstabiilsus tagatud. Finantsvõimenduse suhtarvude alusel ettevõtet finantseeritakse valdavalt omavahenditega. Maksevõime näitajate alusel makseraskusi ettevõttel pole. Jälgimist vajab debitoorse võlgnevuse käibekordaja ja klientide maksekäitumine. Ettevõtte peamised keskkondlikud indikaatorid on joogiveega ja reoveepuhastusega seotud näitajad. Joogiveeanalüüsid vastavad nõuetele. Ökosüsteemi seisukohast vajab veekadude protsent jälgimist. Ettevõtte sotsiaalse soorituse indikaatorid on eelkõige kliendirahulolu ja töötajate rahulolu, mis näitajate alusel on ettevõtte poolt tagatud. Läbi viidud uuringu tulemusena selgitati välja vee-ettevõtte jaoks olulisemad näitajad, mis annaksid huvigruppidele teavet majandusliku, keskkondliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse kohta, võimaluse hinnangute andmiseks, ettevõtete vaheliseks võrdluseks ning suunad tulevikuperspektiivideks. Näitajaid saaks kasutada tasakaalustatud otsustusprotsessis. Corporate sustainability is defined as responsible entrepreneurship that satisfies the needs of the current situation and assures the improvement of life quality, without jeopardising the interests of future generations. The aim is to simultaneously achieve economic growth, social equality and maintenance of the environmental condition. The aim of the master's thesis is to develop indicators for measuring the economic sustainability of a water utility. Important social and environmental indicators are included to allow for a more in-depth overview. The first part of the thesis gives an overview of the importance of sustainability and the characteristics of a sustainable business. The business does not solely focus on profit, but also considers the local community and environment and takes responsibility for its effects on the ecosystem and human beings. Sustainability should be integrated into the performance management system and strategy of an organisation. An overview is given of the most common models for measuring and assessing sustainability performance: Sustainable Value Added, Life Cycle Assessment and Global Reporting Initiative. Suitable performance indicators for measuring the sustainability of a water utility are selected. The second part of the thesis is a comparative analysis based on the utility's data collected in the years 2011-2015. Weighted average cost of capital is calculated, as it is important for price formation. Ratios are used to calculate financial indicators that show revenue collection efficiency, financial risks, economic growth, financial stability and cost efficiency. The change in the indicators is observed over different time periods and compared to the indicators of AS Tallinna Vesi and targets set in the thesis. Based on the analysis, the company is financially stable. Financial leverage ratios show that the utility is mainly financed by internal means. Based on the solvency indicators, the utility has no difficulties meeting their obligations. Receivables turnover ratio and customers' payment behaviour should be monitored. The main environmental indicators of the utility are related to drinking water and sewage treatments. The water analyses are up to standards. From the perspective of the ecosystem, the percentage of water lost should be monitored. The main social performance indicators are customer and employee satisfaction, which are secured by the utility based on the indicators. The study identified the most important indicators for the water utility that would give interest groups information about the economic, environmental and social sustainability, an opportunity to make assessments, make comparisons between businesses and set future directions. The indicators could be used in a balanced decision-making process.

Täistekst Civitta Eesti AS koostöös Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudiga viis Maaeluministeeriumi tellimusel ajavahemikus 01.05.2016-29.12.2016 läbi Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) järelhindamise. Järelhindamise üldeesmärgiks oli anda hinnang MAKi rakendamise kvaliteedi, tulemuslikkuse ja tõhususe kohta. Järelhindamine hõlmas tegevusi ja projekte, mis olid maaelu arengukava raames ellu viidud perioodil 1. jaanuar 2017 kuni 31. detsember 2015. MAKi järelhindamise tulemusel sõnastati järeldused MAKi rakendamise tulemuste ja mõju kohta ning anti soovitused MAKi kvaliteedi tõstmiseks. MAKi üldeesmärgiks on toetada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevate maaelu arengu meetmete kaudu maapiirkonna tasakaalustatud arengut. Perioodil 01.01.2007 kuni 31.12.2015 kasutati üle 935 miljoni euro avaliku sektori toetusraha Eesti põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime tõstmiseks, keskkonna ja paikkonna parandamiseks, maapiirkondade elukvaliteedi tõstmiseks ja maamajanduse mitmekesistamiseks. Järelhindamise läbi viimisel kombineeriti kvantitatiivseid (sekundaarandmete kirjeldav statistika, kvaasieksperimentaalne meetod, toetuse saajate veebiküsitlused) ja kvalitatiivseid analüüsimeetodeid (dokumendianalüüs, personaal-ja fookusgrupiintervjuudning juhtumi-uuringud). Analüüsil tugineti rakendusasutuste toetuste statistikale, püsihindajate kogutud seireandmetele (uuringutega kogutud primaarandmed ja äriregistri andmed ettevõtete majandusnäitajate kohta), valdkondlikule statistikale (Statistikaameti andmed), varasemalt teostatud asjakohastele valdkondlikele uuringute tulemustele ja lisaks järelhindaja poolt kogutud primaarandmetele. Järelhindamise raames viidi läbi neli toetuse saajate ankeetküsitlust, 30 intervjuud, seitse fookusgrupiintervjuud ja üks paneeldiskusioon. Põhjalik ülevaade järelhindamise metoodilisest lähenemisest on toodud peatükis 3 „Metoodiline käsitlus“. Maaelu arengukava jaguneb neljaks teljeks, mille raames toetati erinevaid meetmeid. Järgnevalt on antud kokkuvõtlik ülevaade järelhindamise hinnangutest iga meetme rakendamise kohta.

http://www.ester.ee/record=b4660930

Eesti mahepõllumajanduslikud ettevõtted peavad pöörama suurt tähelepanu strateegilise juhtimise ning juhtimismudelite kasutamisele ettevõtte jätkusuutlikkuse ning loodud töökohtade säilitamise eesmärgil. Magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada Eesti mahepõllumajanduslike ettevõtete teadlikkus strateegilise juhtimise ja juhtimismudelite kohta ning analüüsida Eesti mahepõllumajanduslikes ettevõtetes strateegilise juhtimise rakendamist ja juhtimismudelite kasutamist. Kvantitatiivse uurimuse teostamiseks koostas töö autor internetipõhise ankeetküsitluse. Uurimistöö sihipäraseks valimiks olid Eesti mahepõllumajanduslikud tootjaid. Saadud vastused andsid ülevaate Eesti mahepõllumajanduslike ettevõtete strateegilise juhtimise rakendamisest ning juhtimismudelite kasutamisest. Uurimuse tulemustest selgus, et 35,1% vastanutest ei ole strateegilisest juhtimisest teadlikud ning 35,1% on teadlikud ja rakendavad strateegilist juhtimist regulaarselt. Vastanutest 33,3% ei ole tutvunud juhtimismudelitega ning 25,0% on teadlikud ja kasutavad juhtimismudeleid regulaarselt. 80,6% vastajatest leidis, et strateegilise juhtimise rakendamine aitab parandada ettevõtte tegevustulemusi ning 66,7% vastajatest leidis, et juhtimismudelite kasutamine aitab parandada ettevõtte tegevustulemusi. Käesolev magistritöö võimaldab Eesti mahepõllumajanduslikel ettevõtetel lahti mõtestada strateegilise juhtimise ning juhtimismudelite olemuse ning tutvuda Eesti mahepõllumajanduslike ettevõtete seisukohaga strateegilise juhtimise ning juhtimismudelite kohta. Estonian organic farming companies must pay a lot of attention to strategic management and management models to ensure business sustainability and to maintain the created jobs. The objective of this Master’s thesis was to determine how knowledgeable Estonian organic farming companies are regarding strategic management and management models, as well as to analyse the implementation of strategic management and the use of management models in Estonian organic farming companies. In order to conduct a research study, the author of this thesis compiled an Internet-based questionnaire. The purposive sample of the research study comprised Estonian producers of organic products. The answers to the questionnaire gave an overview of how Estonian organic farming companies implement strategic management and how they use management models. The results of the research revealed that 35.1% of the respondents do not have any knowledge of strategic management while 35.1% of the respondents do have such knowledge and implement strategic management regularly. 33.3% of the respondents have no knowledge of management models and 25,0% know and use management models regularly. 80.6% of the respondents stated that implementing strategic management helps improve the performance results of the company and 66.7% of the respondents revealed that using management models helps improve the performance results of the company. This Master’s thesis helps Estonian organic farming companies understand what strategic management and management models entail, as well as to determine the opinion of Estonian organic farming companies regarding strategic management and management models.

http://www.ester.ee/record=b4632444*est

Senises järvede tervendamise praktikas pole tehtud tervendamismeetodite otstarbekuse analüüsi. Viimane on vajalik nii rahastajale kui ka tellijale, hindamaks, kas kasutatud rahaliste ressursside rakendamine on olnud põhjendatud. Magistritöö eesmärk on analüüsida SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetatud järvede tervendusprojekte ning hinnata meetmete tõhusust tulenevalt nende efektiivsusest ja maksumusest. Töö põhineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel sisuanalüüsil, sidudes ökosüsteemiteenuste väärtused tervendustööde maksumusega. Kasutatud metoodika on välja töötatud käesoleva uurimistöö koostamise käigus. Uuritud järvetervendusprojektide tulemuslikkust ei hinnatud ühelgi korral hindega „väga hea“. Hinnangule „hea“ vastas tulemuslikkus nelja järve puhul. Need olid Varstu järv, Roobioru lump ning Kaarmise ja Kadrina paisjärved. Kambja paisjärve ning Arbi järve tervendusprojektid said hinnangu „mõõdukas“. Hinnangu „halb“ said neli tervendatud järve: Hellenurme, Haage ja Ilmatsalu paisjärved ning Mäha järv. Hinnangu „väga halb“ said kaks projekti, mis hõlmasid Alatskivi ja Kentsi paisjärvesid. Ökosüsteemiteenuste väärtuste muutused toimusid kõikide projektide osas. Lõplike tulemusi mõjutasid ökosüsteemiteenuste väärtuste hinnangute määrad projektile eelneval ning järgneval perioodil. Samuti mõjutas tulemusi see, mil määral ökosüsteemiteenuste väärtused olid pärast projekti muutunud. Kasutatud metoodikat on võimalik kasutada majanduslike analüüside tegemisel, saamaks teada, millised on tervendusprojektide kitsaskohad ning kas tervendamisprojektidesse paigutatud vahendid on põhjendatud. Ühtlasi on võimalik metoodikat arendada täpsemate tulemuste saamiseks ökosüsteemiteenuste valdkondade kaupa. The subject of this thesis is derived from the fact that in lake restoration history, lake restoration cost effectiveness linking the total cost of the project and the efficiency of the lake restoration measures has not been researched. At the same time, this kind of research is essential for the contributor and planner to evaluate if the used financial resources have been reasonable. The aim of this study was to analyze the Estonian lake restoration projects that have been financed by Enviornmental Investment Centre from 2004 to 2011. Additionally, the purpose of this paper was to ebaluate the efficiency of the applied lake restoration measures and associate the results with the total cost of lake restoration projects. The results of this study are based on the analysis of 11 Estonian lake restoration projects. For that purpose the factors that contribute to lake degradation, lake restoration objectives and lake restoration measures were analyzed. The results are illustrated in spreadsheets. Firstly, when processing the results, values were formed into generalized groups which were analyzed to ascertain the ecosystem services provided by the lake and its nearest surrounding. Secondly, values were given to ecosystem services before and after the implementation of the lake restoration measures. Furthermore, the values of ecosystem services were linked to the total costs of the projects in order to express the reasonability of expenditures. The hypothesis of this master thesis is as follows: Resources used for lake restoration are rational and reasonable. This hypothesis was not entirely confirmed. The cost effectiveness of investigated lake restoration projects was not evaluated as very good on none of the occasions. The result very good indicate that the investments made to contribute lake restoration are entirely reasonable as the financial resources constitute 90- 100% of the total cost of the project. The cost effectiveness was evaluated as good on two occasions. These are the restoration project of lake Varstu and Roobioru lump and also the restoration of lake Kaarmise. The cost effectiveness of restoration projects of lakes Kadrina, Arbi and Kambja were evaluated as moderate. The cost effectiveness of the lake restoration projects was evaluated as bad in case of restoring lakes Hellenurme, Haage, Ilmatsalu and Mäha. In case of these projects, the lake condition did not improve nor deteriorate after the implementation of the project. The cost effectiveness was evaluated as very bad in case of restoring lakes Alatskivi and Kentsi. Therefore, investments made in lake restoration projects were not evaluated reasonable as the lake ecological conditions did not improve. Furthermore, after the restoration of lake Alatskivi, degradation followed. The results good and moderate indicate that the investments made to contribute lake restoration have been reasonable as the financial resources constitute almost half of the total cost of the Project (40-89%). At the same time, a bad result indicates that 20-39% of the invested finances were reasonable, whereas on the occasion of very bad results only 0-19% of the invested finances were reasonable. The values of ecosystem services changed more or less in case of all the projects. Not only the rates of the values of ecosystem services before and after the implementation, but the difference in the rate changes affected the final results. Above all, a pre and post project monitoring report is essential to evaluate the effectiveness of lake restoration. The report is vital as it will be used to choose a course of action and the data will form the benchmark against which future studies will be compared. In addition, appropriate predictive methods allow realistic expetations. There are many methods available to restore degraded lakes, but during implementation of the project these technologies must also be monitored to evaluate their effeiciency and ensure long-term effects. Moreover, it is essential to ensure the feasibility of the restoration by developing goals appropriately for each project. There is also need for the harmonization of terminology in the field of ecological restoration. To conclude, wetlands are higly valued ecosystems and the ecosystem services are for the public good. To ensure the continous provision of ecosystem services, it is important to take their values into account while planning the restoration projects. The need for futher studies is underpinned by the fact that the results of this thesis are generalised by ecosystem services and lake restoration projects. The method used in this thesis to evaluate the cost efficiency of lake restoration projects could be developed in the need for more precise and thorough results. For example, the values of ecosystem services could be evaluated by their types. Also, the cost effectiveness results would be more profound if the research would be about one specific lake restoration project. The method used in this thesis could be implemented in making economic analyses to ascertain if the financial resources have been reasonable and thereby take the results into consideration also in future planning.

Põllumajandusettevõtted muutuvad järjest ärilisemateks ja suuremateks, mistõttu on oluline rakendada tasakaalus tulemuskaarti, mida peetakse strateegilise juhtimise kõige tähtsamaks mõõtmismudeliks võimaldades ettevõtetel viia ellu strateegiaid, tuvastada selleks õigeid mõõdikuid, saada ettevõtte arendamiseks informatsiooni, tõsta konkurentsivõimet, parandada tegevuse efektiivsust ning tagada ettevõttele pikaajaline jätkusuutlikkus. Eraldi on uuritud põllumajandusettevõtete taimekasvatuse või loomakasvatuse tulemusi, kuid pole uuritud strateegiast lähtuvalt ja kompleksselt. Uurimisprobleem seisneb selles, et klassikaline tasakaalus tulemuskaardi raamistik ei täida piisavalt põllumajandusettevõtete vajadusi. Magistritöö eesmärk on arendada välja üks võimalik tasakaalus tulemuskaardi raamistik piimakarjakasvatusega tegelevale põllumajandusettevõttele, kasutades selleks näiteettevõtet. Empiirilise uuringu läbiviimisel ja eesmärgi täitmisel kasutab autor kombineeritud meetodilist juhtumiuuringut, mille käigus tuginedes teoreetilistele alustele, analüüsi käigus ilmnenud asjaoludele ja intervjuu tulemustele töötab välja tulemuskaardi mõõdikud piimakarjakasvatuse ja taimekasvatuse osas ning koostab ettevõtte tervikliku strateegiakaardi ja tasakaalus tulemuskaardi. Autori loodud tasakaalus tulemuskaardi mudel põhineb Byrne ja Kelly (2004) väljatöötatud piimafarmi tulemuskaardil, mis jaguneb neljaks aspektiks: finantsaspekt; keskkonnakaitse, määruste ja kliendiaspekt; tootlikkus ja efektiivsus; õppimine ja areng. Mudel toob välja aspektide strateegilised eesmärgid, baastaseme, eesmärktasemed ja tegelikud tulemused. Autor lisas mudelile mõõdikud ja tegevused eesmärkide saavutamiseks. Lisaks soovitab lisada iga eesmärgi juurde vastutavad isikud. Lõpetuseks teeb autor põllumajandusettevõtetele ettepanekud tasakaalus tulemuskaardi rakendamiseks. Agricultural enterprises are getting bigger and more commercial, therefore it is crucial to implement a balanced scorecard, that is considered to be the most important performance measurement model for strategic management, helping companies to execute their strategies, find the suitable metrics for that, get information to develop the company, enhance competitiveness, improve work efficiency and ensure long term sustainability. Results for agricultural enterprises’ plant production and animal husbandry have been examined, but it has not been done based on a strategy and in complex. The problem tackled in that research is that the classical balanced scorecard framework does not meet agricultural enterprises’ needs sufficiently. The purpose of this master’s thesis is to develop one possible balanced scorecard framework for the agricultural enterprises in dairy farming, by using a sample company. For the empirical research and reaching the goal the author uses combined methodical case study. Based on theoretical grounds, circumstances stemming from the analysis and results of the interview the author develops scorecard metrics for the dairy farming and plant production and compiles the company’s comprehensive strategy map and balanced scorecard. The author’s balanced scorecard model is based on a dairy farm scorecard developed by Byrne and Kelly (2004), which is divided into four aspects: the financial aspect; the environmental protection, regulations and customer aspect; productivity and efficiency; learning and growth. The model shows the strategical goals, base level, goal levels and actual results of the aspects. The author has added metrics and actions for reaching goals to the model. In addition, the author suggests to add a responsible person to every goal. To conclude, the author outlines most important suggestions to the agricultural enterprises for the successful application of the balanced scorecard.