Search

Your search keyword '"sotsiaalsed oskused"' showing total 80 results
Start Over Descriptor "sotsiaalsed oskused"
80 results on '"sotsiaalsed oskused"'

1. Ettevõtluspädevuse mudel ettevõtlusõppe arendamise alusena

Author

Urve Venesaar, Marge Täks, Grete Arro, Elina Malleus, Krista Loogma, Kaja Mädamürk, Eneken Titov, and Martin Toding

Subjects
ettevõtlusõpe, ettevõtluspädevuse mudel, ettevõtlikkus, enesejuhtimine, väärtusloome, sotsiaalsed oskused, Education (General), L7-991
Abstract

Artikli eesmärk on kirjeldada ja empiiriliselt põhjendada ettevõtluspädevuse mudelis sisalduvate alapädevuste valikut, et luua alus ettevõtlusõppe arendamiseks ning toetada õppijate ettevõtluspädevuse arengut ja toimetulekut nii töös (sh ettevõtluses) kui ka igapäevaelus. Ettevõtluspädevuse mudel hõlmab 14 alapädevust, mis on jaotatud enesejuhtimise, väärtust loova mõtlemise, sotsiaalsete olukordade lahendamise ja äriideede elluviimise valdkonnaks. Kõrgkooliõpilaste (N = 1479) hulgas tehtud uuringust ilmneb, et seosed alapädevuste vahel on ootuspärased ja vastavad teoreetilistele eeldustele. See lubab arvata, et alapädevused moodustavad terviku ning on usaldusväärseks aluseks õppija ettevõtluspädevuse arendamisele ja toetamisele. Artikkel soodustab diskussiooni ettevõtluspädevuse ja selle arendamise võimaluste üle, pakkudes ühtlasi välja lähtekoha ettevõtlusõppe arendamiseks Eesti haridussüsteemis. Summary

Published
2018
Full Text
View/download PDF

2. Õpilasfirmade programmi mõju noorte sotsiaalsetele oskustele

Author

Katrin Saks and Janeli Virnas

Subjects
õpilasfirmad, sotsiaalsed oskused, isiksusomadused, Education (General), L7-991
Abstract

Uurimuse eesmärk on välja selgitada, milline on õpilasfirmade programmi roll noorte sotsiaalsete oskuste ja isiksusomaduste arendamisel. Uuring tehti 2016.−2017. aastal õpilasfirmade programmis osalenud noortega, kes olid pärit Tartu-, Põlva- ja Võrumaalt. Eel- ja järeltestimise käigus koguti enesekohase küsimustikuga andmeid sotsiaalsetele oskustele ja ettevõtlikkusega seotud olulisimatele isiksusomadustele antud hinnangute kohta. Tulemustest selgus, et õpilasfirmade programmis osalemine toetab noorte hinnangul nende enesejuhtimisoskust, akadeemilisi oskusi ja enesekehtestamisoskust ning ettevõtlikkuse, loovuse ja paindlikkuse arengut. Statistiliselt olulised muutused avaldusid vaid Põlva- ja Tartumaa noortel, kellele pakuti peale õpilasfirmade üldise programmi ka lisategevusi ja -tuge. Võrumaa noorte hinnangul ei avaldunud nende sotsiaalsete oskuste ja isiksus omaduste arengus suuri muutusi, mille põhjus võib olla liiga suur õpilaste arv ühe juhendaja kohta. Samuti ei olnud Võrumaa õpilasfirmadel kaasatud õppesse mentoreid ning nad ei osalenud toetavates tegevustes. Summary

Published
2018
Full Text
View/download PDF

4. Ettevõtluspädevuse mudel ettevõtlusõppe arendamise alusena.

Author

Venesaar, Urve, Täks, Marge, Arro, Grete, Malleus, Elina, Loogma, Krista, Mädamürk, Kaja, Titov, Eneken, and Toding, Martin

Abstract

Copyright of Estonian Journal of Education / Eesti Haridusteaduste Ajakiri is the property of University of Tartu Press and its content may not be copied or emailed to multiple sites or posted to a listserv without the copyright holder's express written permission. However, users may print, download, or email articles for individual use. This abstract may be abridged. No warranty is given about the accuracy of the copy. Users should refer to the original published version of the material for the full abstract. (Copyright applies to all Abstracts.)

Published
2018
Full Text
View/download PDF

5. Õpilasfirmade programmi mõju noorte sotsiaalsetele oskustele.

Author

Saks, Katrin and Virnas, Janeli

Abstract

Copyright of Estonian Journal of Education / Eesti Haridusteaduste Ajakiri is the property of University of Tartu Press and its content may not be copied or emailed to multiple sites or posted to a listserv without the copyright holder's express written permission. However, users may print, download, or email articles for individual use. This abstract may be abridged. No warranty is given about the accuracy of the copy. Users should refer to the original published version of the material for the full abstract. (Copyright applies to all Abstracts.)

Published
2018
Full Text
View/download PDF

6. 6–7-aastaste lasteaialaste sotsiaalsed oskused: hindamine ja toetamine

Author

Närep, Nele, Ranne, Aire, Häidkind, Pille, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond, and Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut

Subjects
sotsiaalsed oskused, õpetamine, magistritööd, hindamine, koolieelikud
Abstract

https://www.ester.ee/record=b5509922*est

Published
2022

8. 'Kiusamisest vabaks!' programmi seos eelkooliealiste laste suulise eneseväljendusega õpetajate hinnangul kahe Pärnumaa lasteaia näitel

Author

Lember, Anu, Grahv, Agda, juhendaja, Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, and Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kogukonnaharidus ja huvitegevus

Subjects
eneseväljendus, üliõpilastööd, lasteaiad, sotsiaalsed oskused, lapse areng, kõne areng, koolieelikud
Abstract

https://www.ester.ee/record=b5505394*est

Published
2022

10. Sotsiaalpedagoogi ametikoha vajalikkusest Kambja valla lasteaedade näitel

Author

Pärt, Maris, Hirsnik, Helen, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond, and Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut

Subjects
lasteaiad, sotsiaalsed oskused, sotsiaalpedagoogid, magistritööd, koolieelikud
Abstract

https://www.ester.ee/record=b5510618*est

Published
2022

15. Rossetti suhtlemise arengu testi kohandamine: kognitiivne intervjuu

Author

Rämmel, Anneli, Pruul, Kersti, Padrik, Marika, juhendaja, Saareoja, Helen, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond, and Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut

Subjects
sotsiaalsed oskused, väikelapsed, magistritööd, hindamine
Abstract

https://www.ester.ee/record=b5455571*est

Published
2021

21. Sotsiaalsete oskuste seos uimastite tarvitamisega Eesti 15-16-aastaste õpilaste seas 2011., 2015. ja 2019. aasta ESPADi uuringu andmetel

Author

Muri, Ly, Vorobjov, Sigrid, juhendaja, Kommusaar, Janne, kaasjuhendaja, Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond, and Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut

Subjects
noored, sotsiaalsed oskused, Eesti, ennetamine, magistritööd, narkootikumid, õpilased, uuringud
Abstract

https://www.ester.ee/record=b5357583*est

Published
2020

23. Study of the relations between three different questionnaires completed by teachers and parents (SDQ, SSQ and PKBS-2)

Author

Eosaar, Siiri, Schults, Astra, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond, and Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut

Subjects
parents and teachers, TRK, PKBS-2, üliõpilastööd, SOK, SDQ, sotsiaalsed oskused, social skills, lapsevanemad ja õpetajad, SSQ
Abstract

Käesolev töö keskendub kolme erineva küsimustike vastuste (PKBS-2, SOK ja TRK) seoste leidmisele ning vanemate ja õpetajate poolt vastatud küsimustike vastuste seoste uurimisele. Töö eesmärgiks on teada saada, kas PKBS-2 küsimustiku vastused on seoses SOKi ja TRK vastustega ning kas vanemate ja õpetajate vastatud küsimustike vastuste vahel esineb seos. Kokku täideti SOK, TRK ja PKBS-2 küsimustikke 142 lapse kohta, kellest 81 (57%) olid poisid ja 61 (43%) olid tüdrukud. Tulemustest selgus, et PKBS-2 ning SOKi ja TRK vahel esineb mõõdukas kuni väga tugev statistiliselt oluline seos. Lisaks leiti, et vanemate ja õpetajate vastatud küsimustike vastuste vahel, kas puudub seos või on see nõrk. Tulemuste põhjal saab öelda, et need kolm küsimustikku on omavahel seotud, kuid samas ei ole tugevaid seoseid vanemate ja õpetajate vastuste vahel.

Published
2020

24. Sport kui alaealiste kuritegevuse ennetusvahend Sillamäe linna näitel

Author

Savchenko, Ksenia, Kiisla, Aet, juhendaja, Tartu Ülikool. Narva Kolledž, and Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond

Subjects
enesejuhtimine, Sillamäe, kuritegevus, sotsiaalsed oskused, ennetamine, võrguväljaanded, Ida-virumaa, sekkumine, üliõpilastööd, riskikäitumine, alaealised, sport, spetsialistid, küsitlusuuringud
Abstract

https://www.ester.ee/record=b5379522*est

Published
2020

25. Kapitalide konversioon tsiviil- ja militaarvälja vahel ajateenijate käsitluses, ajateenijate kompleksuuringu näitel

Author

Kollom, Karola-Sandra, Truusa, Tiia-Triin, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond, and Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut

Subjects
kultuuriline kapital, sotsiaalne kapital, sotsiaalsed oskused, ajateenijad, oskused, sümboolne kapital, magistritööd, argioskused, ajateenistus (sõj.)
Abstract

https://www.ester.ee/record=b5359787*est

Published
2020

27. Huule- ja/või suulaelõhedega 9-12-aastaste laste rahulolu elukvaliteediga

Author

Uibo, Triin, Lehes, Lagle, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond, and Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut

Subjects
elukvaliteet, heaolu, sotsiaalsed oskused, magistritööd, huulelõhe, lapsed, suulalõhe
Abstract

https://www.ester.ee/record=b5366189*est

Published
2020

32. Special education teacher's expectations of students social skills and reactions to different kinds of behavior

Author

Põllusaar, Anu, Schults, Astra, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond, and Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut

Subjects
sotsiaalsed oskused, social skills, school, approach, magistritööd, special education teachers, pöördumised, kool, eripedagoogid
Abstract

Töö eesmärgiks oli uurida kahe eripedagoogi ootusi esimeste klasside erivajadustega laste sotsiaalsete oskuste suhtes ning välja selgitada, kuidas nad õpilaste erinevatele käitumistele reageerivad. Uuringus osales kaks eripedagoogi ning 6 erinevate häirete tunnustega erivajadustega õpilast. Uurimuse raames viidi kahes esimeses klassis kahe kuu jooksul läbi tundide vaatlused, kus jälgiti õpilaste käitumisi, õpilase-eripedagoogi suhtlust ning eripedagoogide pöördumisi õpilaste poole. Eripedagoogid täitsid lisaks küsimustikud, milles hindasid klassi struktureeritust, enda ootusi õpilaste käitumisele, positiivset suhtlust klassiruumis õpilaste ja eripedagoogi vahel, enda reageerimist kohasele käitumisele ning endapoolset õpilaste tunnustamist. Tulemustest selgus, et eripedagoogid kasutasid kõige rohkem positiivseid pöördumisi õpilastepoolse koostöö tegemise puhul ning negatiivseid pöördumisi koostöö mittetegemise puhul. Eripedagoogide hinnangud enda positiivsete ja negatiivsete pöördumiste osakaalule olid kooskõlas vaatluse tulemustega: eripedagoog, kes märkis küsimustikus kõrgema skooriga väited, mille alusel kasutab õpilastega suhtlemisel rohkem positiivseid pöördumisi, kasutas ka vaatluse põhjal rohkem positiivseid pöördumisi kui eripedagoog, kes hindas antud väiteid madalamalt.

Published
2019

33. Ettevõtluspädevuse mudel ettevõtlusõppe arendamise alusena

Author

Grete Arro, Urve Venesaar, Martin Toding, Elina Malleus, Krista Loogma, Marge Täks, Kaja Mädamürk, and Eneken Titov

Subjects
enesejuhtimine, sotsiaalsed oskused, ettevõtlusõpe, ettevõtluspädevuse mudel, ettevõtlikkus, lcsh:L7-991, väärtusloome, lcsh:Education (General)
Abstract

Artikli eesmärk on kirjeldada ja empiiriliselt põhjendada ettevõtluspädevuse mudelis sisalduvate alapädevuste valikut, et luua alus ettevõtlusõppe arendamiseks ning toetada õppijate ettevõtluspädevuse arengut ja toimetulekut nii töös (sh ettevõtluses) kui ka igapäevaelus. Ettevõtluspädevuse mudel hõlmab 14 alapädevust, mis on jaotatud enesejuhtimise, väärtust loova mõtlemise, sotsiaalsete olukordade lahendamise ja äriideede elluviimise valdkonnaks. Kõrgkooliõpilaste (N = 1479) hulgas tehtud uuringust ilmneb, et seosed alapädevuste vahel on ootuspärased ja vastavad teoreetilistele eeldustele. See lubab arvata, et alapädevused moodustavad terviku ning on usaldusväärseks aluseks õppija ettevõtluspädevuse arendamisele ja toetamisele. Artikkel soodustab diskussiooni ettevõtluspädevuse ja selle arendamise võimaluste üle, pakkudes ühtlasi välja lähtekoha ettevõtlusõppe arendamiseks Eesti haridussüsteemis. Summary

Published
2018

34. Mure Pooleks programmi roll noorte elus: osalejate ja grupijuhtide vaade

Author

Vähi, Diana, Narusson, Dagmar, juhendaja, Raudsaar, Mervi, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond, and Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut

Subjects
noored, vaimne tervis, bakalaureusetööd, sotsiaalsed oskused, enesehinnang
Abstract

https://www.ester.ee/record=b5151721*est

Published
2018

38. The validation of The Preschool and Kindergarten Behavior Scales (PKBS-2) based on three Estonian kindergartens

Author

Laaneots, Kadi, Schults, Astra, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond, and Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut

Subjects
TRK, SWQ, PKBS-2, üliõpilastööd, SOK, sotsiaalsed oskused, social skills, SKQ, kindergarten observation, lasteaialaste vaatlus
Abstract

Käesolev töö keskendub PKBS-2 valideerimisele Eestis lasteaialaste vaatlemise ning lastevanemate ja lasteaiaõpetajate poolt täidetud küsimustike põhjal. Töö eesmärgiks on saada teada, kas lasteaialaste vaatlemisel saadud andmed kattuvad lapsevanema ja õpetaja poolt PKBS-2 küsimustiku täitmisel saadud vastustega. Samuti kas PKBS-2 küsimustiku vastused on sarnased SOK ja TRK küsimustike vastustega. SOK, TRK ja PKBS-2 küsimustikud täideti nii lastevanemate kui ka õpetajate poolt kokku 31 lapse kohta, kellest 15 (48,4%) olid tüdrukud ja 16 (51,6%) olid poisid. Tulemustest selgus, et 34st võimalikust väitest olid statistiliselt olulised õpetajate vastustest 29 ning lastevanemate vastusest 24 (vastavalt 85,3% ja 70,5%). Lisaks leiti vaatluse põhjal oluline seos nelja väite ja õpetajate ning lastevanemate poolt antud vastuste vahel. Nende tulemuste põhjal saab kokkuvõtvalt öelda, et PKBS-2 eestikeelne adaptsioon täidab oma eesmärki ning sellega on võimalik anda esmane hinnang lasteaialaste sotsiaalsetele oskustele.

Published
2018

42. Factors influencing 3-7years old children's social skills in one kindergarten example

Author

Schults, Astra, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond, and Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut

Subjects
psühhosotsiaalne keskkond, sotsiaalsed oskused, social skills, child-teacher relationships, lapse-õpetaja suhted, magistritööd, psychosocial environment
Abstract

Lapse arengut ja koolivalmidust hinnates on tähtis pöörata tähelepanu sotsiaalsetele oskustele. Käesolev magistritöö keskendub ühe lasteaia näitel 3-7aastaste laste sotsiaalsetele oskustele. Eesmärgiks on leida tegureid, mis seostuvad sotsiaalsete oskuste arenguga lasteaiaealistel lastel. Magistritöös püütakse välja selgitada lapse sotsiaalsete oskuste võimalikku seost õpetaja töökogemuse ja rühma psühhosotsiaalse keskkonnaga. Kontrollitakse Sotsiaalsete oskuste küsimustiku (edaspidi SOK) kasutamisvõimalust 5-7aastastele laste sotsiaalsete oskuste hindamiseks ning riskigruppi kuuluvate laste välja selgitamiseks. Lisaks SOKile kasutatakse Tugevuste ja Raskuste Küsimustikku (TRK) ning Psühhosotsiaalse Keskkonna Hindamise Küsimustikku (PSKK). SOK täideti 122 lapse kohta (65 poisi ja 57 tüdruku). Lapsed jagunesid normgrupiks (N=90) ja riskigrupiks (N=32). Riskigruppi kuulusid kõne arengu mahajäämusega ja terviseprobleemidega lapsed. Leiti, et SOK on võimalik eristada lasteaiaea lõpuni riskigrupi lapsi normgrupi lastest, terviseprobleemidega lastel on madalamad õppimisega seotud sotsiaalsed oskused (z(1, 119)=-2,99, p < 0,002) ja eakaaslastega suhtlemise oskused (z (1, 119) = -2,90, p < 0,008). Mida suurem on õpetajate töökogemus (t (7, 76) = 1,98, p

Published
2017

45. SPIN-programmi teise hooaja mõju osalejate ja kooli kontaktisikute hinnangul

Author

Fomotškin, Keit, Markina, Anna, juhendaja, Kõiv, Kristi, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond, and Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut

Subjects
delinkventne käitumine, enesejuhtimine, riskikäitumine, alaealised, sotsiaalsed oskused, ennetamine, magistritööd, sport
Abstract

http://www.ester.ee/record=b4688422*est

Published
2017

50. Haridus, huvitegevus ja sotsiaalsed oskused: ühe asenduskodu näide noorte iseseisvasse ellu siirdumisel

Author

Rehema, Anna Elisabeth, Linno, Merle, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond, and Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut

Subjects
noored, huvitegevus, iseseisvus (psühh.), asenduskodud, bakalaureusetööd, sotsiaalsed oskused, haridus
Abstract

Käesoleva töö eesmärk oli uurida asenduskodu head praktikat laste kasvatamisel ning nende ettevalmistamisel iseseisvaks eluks. Uurimuse jaoks viidi läbi fookusgrupi intervjuu, individuaalintervjuu ja vaatlus, et saada võimalikult mitmekülgne ülevaade. Individuaalintervjuus tõi Töötaja mitmel korral välja, et asenduskodu ei ole erinev n-ö tavapere süsteemist - lapsi kasvatatakse, neid toetatakse, neile pakutakse võimalusi enesearenguks ja vajadusel aidatakse majanduslikult. Uurimustele tuginedes selgus, et asenduskodude taust Eestis on väga erinev ning regulatsioonid selles osas, mida üks iseseisvuv noor peaks teadma ja oskama, puuduvad. Erinevad ka asenduskodudes rakendatavad kasvatusmeetodid, ning see on kindlasti üheks aluseks, miks kõikidest asenduskodudest iseseisvasse ellu siirduvad noored ei saa ühtmoodi hakkama. Seega tuleks luua üleriigilised standardid ja regulatsioonid, mis tasandaksid asenduskodude erinevusi ning parandaks noorte teadmisi ja oskusi iseseisvasse ellu siirdumisel. Uurimuses osalenud asenduskodus pööratakse palju rõhku haridusele, sotsiaalsetele oskustele ning vaba aja tegevustele. Neid kolme peetakse põhiväärtusteks, mille alusel on kogu süsteem üles ehitatud. Haridus on oluline, et noored jõuaksid elus kaugele, kuna see on ainus, mis neid elus edasi viib. Sotsiaalsete oskusteta pole võimalik elada ning vaba aja tegevused on sama olulised kui haridus, sest erinevatest huviringidest saadakse uusi tutvusi ja sõpru kogu eluks. Kõik asenduskodu kasvandikud on seotud mõne huviringiga ning nad võtavad oma osalemist tõsiselt ja hingega. Paljudes uuringutes on rõhutatud majanduslike, sotsiaalsete ja majapidamisoskuste tähtsust. Asenduskodu, milles oma uurimuse läbi viisin, olid noored teadlikud oma oskustest ning rõhutasid, et kõik oskused on ajas arenevad ning algteadmised on neil kõige kohta olemas. Noored oskavad rahaga ringi käia ning kui vahepeal tekib olukordi, kus vajatakse asenduskodult finantstuge, siis neid toetatakse. Asenduskodus, kus oma uurimuse läbi viisin, tõid noored välja, et nende kasvatussüsteem on olnud hea ning nad hindavad seda, et asenduskodu prioriteediks on kasvandikud, mitte näiteks maja välimus. Samuti toovad noored välja, et ajapikku kasvab kasvandik-kasvataja suhtest välja partnerlussuhe ning üksteist võetakse võrdsemalt. Ka Töötaja nõustub sellise väitega ning rõhutab, et tugikorteris elavad kasvandikud on ka eeskujuks asenduskodus elavatele noorematele kasvandikele. Asenduskodus on tugikorterite süsteem, mida Töötaja peab kui „poolel teel koduks“. See on hea võimalus, kuidas noor saab kasvatada enda iseseisvust ja vastutustunnet, kuid alati on noorel olemas teadmine, et kui midagi juhtub, siis on võimalik asenduskodust abi küsida. Tugikorteris on olemas kindlad reeglid ja kohustused, mida tuleb järgida, kuid on olemas ka teatud mõttes vabadus ja suurem privaatsus. Noored ise peavad tugikorteri võimalust oluliseks, kuna seal on võimalik arendada oma oskusi, et saada paremini hakkama iseseisvas elus. Nii tugikorteris elavad noored kui ka Töötaja kinnitavad, et tugikorteris elamine muudab noori iseseisvamaks., http://www.ester.ee/record=b4579888*est

Published
2016

Catalog

Books, media, physical & digital resources
See catalog results