Search

https://www.ester.ee/record=b5448707*est

The present thesis focuses on the analysis of the EOP (English for Occupational Purposes) coursebook Career Paths: Beauty Salon. The author of the paper is an English teacher at Tartu Vocational Education Center and is bound to use the book. The aim of this thesis is to determine how beneficial the coursebook is for students having to deal with specialized English. The goal is to detect if students reach the necessary professional requirements in addition to language skills. The study takes into consideration two different specialties from Tartu Vocational Education Center: cosmetology and hairdressing. This analysis is done by comparing the coursebook itself to the curricula, provided by the school and conducting a questionnaire among some of the students., https://www.ester.ee/record=b5239047*est

The aim of this master thesis is to design a set of study materials for welding students at Viljandi Vocational Training Centre (VIKK). The author’s interest in the topic arose from the practical point of view; namely, from the experience of lacking suitable study materials for ESP courses generally and more precisely, for welding students at VIKK. The main research question that arose when compiling such a study was what vocabulary should be taught for welding students at VIKK? The first chapter of this paper gives an overview of ESP and materials design; in addition, examines ESP and corpus studies and analyses the national curriculum and school curriculum of welding. The second chapter describes the Brigham Young University Wikipedia corpus and how a welding sub-corpus was built by using its online application. The results of the analysis were used for creating a welding word list for students at VIKK. The created vocabulary list includes terms in English and Estonian. Additionally, based on this vocabulary list six exemplary exercises were compiled., https://www.ester.ee/record=b5237861*est

Marja-Leena Jaanuse magistritöö „Käsitöökeele korrastamine ja arendamine käsitööteaduse terminite komisjoni töö näidete varal“ (2019) eesmärk on pakkuda koostatud terminikaartide ja käsitööteaduse terminite komisjoni töö näidete varal ühte võimalikku oskuskeeleõpetusele toetuvat mudelit käsitöökeele, peamiselt oskussõnavara korrastamiseks ja arendamiseks. Magistritöö jätkab sama uurimissunda, mis lõputöö „Kõlatehnika oskussõnavara korrastamine ja arendamine“ (2016) ja seminaritöö „Kõlatehnika sõnavara tänapäeva eesti keeles“ (2015), lähenedes käsitöökeele korrastamisele ja arendamisele ning oskussõnavara kinnitamisele ja avalikustamisele laiemalt. Töö puudutab selliste käsitöövaldkondade oskussõnavara, nagu metallikäsitöö, puidukäsitööst peamiselt palkehitus ja tekstiilikäsitööst silmuskudumine, niplamine, võrkpõime. Valdkondlik peatähelepanu on suunatud käsitöökeele üldterminitele. Terminitööd vaadeldakse käsitööteaduse terminite komisjoni töö näidetele tuginedes. Magistritöö koosneb viiest peatükist ja seitsmest lisast. Esimene peatükk tutvustab käsitöökeelt kui oskuskeelt üldisemalt, teine käsitöökeelt teaduskeelena; kolmas peatükk on mitmekeelsest oskussuhtlusest ja sõnastikest. Viimased peatükid on pühendatud praktilisele terminitööle: neljanda teemaks on terminitöö metoodika ja viienda teemaks käsitöökeele probleemid. Lisas 1 on terminikaartide (lisad 2–7) alfabeetiline sisujuht. Praktiliseks osaks on 687 terminikaarti: dokumentatsioon, kuhu on kantud töös olevad terminiettepanekud, vastuvõetud ja tagasilükatud terminid, nende definitsioon, teiskeelsed vasted, erialaspetsialistide kommentaarid, näitelaused jm asjakohane. Praktilise osa juurde kuulub Termeki terminibaasisüsteemis olev avalik terminibaas „Käsitööteaduse oskussõnad“ 2111 terminiga., https://www.ester.ee/record=b5237659*est

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Sõjandus on üks väheseid valdkondi, kus mõistmisraskustel võib olla inimelude hind. Hea erialasuhtluse mõõdupuu on tõhusus. See tähendab, et sõnum jõuab adressaadini võimalikult kiiresti ja nõuab vastuvõtjalt võimalikult vähe pingutust. Väitekiri otsibki vastust küsimusele, milline on tõhus erialakeel. Selleks et uurida terminite mõistmist ja kujundada omakeelset terminivara, on vaja teada saada, kuidas mõistavad termineid erialainimesed reaalsuslähedases suhtlussituatsioonis. Samuti on oluline teada, millistele kaalutlustele tuginevad erialainimeste terminieelistused, kuidas nad hindavad terminite arusaadavust ja millised on nende vaated oskuskeelele. Selgus, et ohvitseride jaoks on erialakeel eelkõige vahend, mis peab olema võimalikult tõhus. Arvatakse, et tõhususe tagavad ühtne terminikasutus ja mõistekäsitus, nende saavutamiseks on vaja kehtestada standard. Ometi on põhimõttelisi erimeelsusi selles, milline termin konkreetse mõiste tähistamiseks sobib. Püüdest võimalikult tõhusa suhtluse poole on ajendatud terminite varieerumine ja püüe eristada mõistenüansse. Väitekirja keskmes on uuring, mis põhineb kolmel lahingustsenaariumil. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, millised tegurid mõistmist mõjutavad. Uuringus osales 164 Eesti kaitseväe maaväeohvitseri. Seitsmest uuritud terminiomadusest osutus mõistmise seisukohast olulisimaks kasutusaeg. Ootuspäraselt mõistetakse pikemalt käibel olnud termineid paremini kui uuemaid. Selgus, et nii sünonüümsete kui standardit mittejärgivate terminite kasutamine tekitab mõistmisraskust. See tulemus on kooskõlas ohvitseride arvamusega ja seab kahtluse alla tänapäeva terminiteooriates levinud seisukoha, mis pigem soosib varieerumist. Termini kujundlikkusel on kahetine mõju. Kuigi selgus, et kujundlik termin võib tekitada mõistmisraskusi, ilmnes ka, et see aitab luua mõistest ligikaudse arusaama ja viitab mõiste asukohale mõistesüsteemis. Mõistmisraskuste taga on sageli termini kujunemislugu, mõistemuutused ja teiste keelte mõju, ent segadust võib tekitada ka terminikorrastus. Keeleväliste tegurite analüüs näitas, et mõistmist mõjutavad väljaõppetaust ning teenistus- ja ametikoht. Mõistmist ei mõjuta auaste, teenistuse kestus, relvaliik ega eelmine teenistus- ja ametikoht. Huvitav on asjaolu, et kasutaja hinnang terminile ei mõjuta mõistmist. Isegi kui arvatakse, et termin raskendab mõistmist, ei mõjuta kuigivõrd arusaamist. Võib öelda, et mõistmist ei taga mitte standard, vaid pädevad, koostööle orienteeritud suhtlusosalised. Väitekirja tulemused on rakendatavad nii sõjandusterminoloogia arendamisel kui mis tahes teiste terminiarendajate tegevuses ja keelekorralduses, samuti saavad nendega arvestada keeletoimetajad ja tõlkijad., The military sphere is one of the few areas where the difficulties of understanding can cost human lives. In efficient specialised communication, the message must reach the addressee as quickly as possible and demand as little cognitive effort as possible to understand. This dissertation aims to ask what defines efficient specialised language. In order to study the understanding of terms and make appropriate decision in terminology planning, it is necessary to find out how the terms are understood by specialists in conditions imitating real-life situations. In addition, it is also important to understand the reasoning behind the choice of a term. The study has shown that for officers, specialised language is primarily a tool that must be as efficient as possible. The solution they propose is to avoid variation and increase uniform understanding by establishing a terminology standard. However, my experiments also show that there are many different interpretations of the conceptual fields and concept relationships, and term usage varies accordingly. Behind the variation is often a wish for more precise terms and an attempt to distinguish between closely related concepts. The research question of this dissertation was whether and to what extent officers differ in their understanding of military terms and what their decision is based on. Also, I aimed to find out factors that affect understanding. The main experiment of the study was based on three battle scenarios where 164 land force officers of the Estonian Defence Forces were asked to interpret commands that contained problematic terms. It turned out that military higher education is the prime supporting parameter in understanding. As expected, terms that have been used longer are better understood than the more recent ones. Synonyms, including the use of non-standard terms, could cause difficulties in understanding. These results are consistent with the opinion of the officers and call into question the prevailing view of contemporary terminology, which tends to embrace variability. The study revealed that non-figurative terms appeared to be more comprehensible than figurative ones. At the same time, figurativeness helps create a general understanding of the concept and refer to the approximate location of the concept in the conceptual system. Difficulties in understanding are also caused by the semantic shift and the influence of other languages, different educational background, as well as term changes introduced by terminology planning itself. It turned out that the understanding of terms is related to the relationship between the education and training of officers, as well as to their current structural unit and position. However, there is no relation between the comprehension of terms and the ranks, the length of service, the branch of the land forces, the previous structural unit and position. Unexpectedly, the link between the self-proclaimed difficulty of understanding and actual success in understanding was not confirmed. In summary, it can be said that understanding is not achieved by following the standard, but by competent, cooperative communication partners. The results of this dissertation cast light on how the mechanism of specialised language functions are applicable both in the development of terminology in the military and other fields. The findings also provide information for language planners, as well as for terminologists and editors.

Antud magistritöö eesmärk on Põltsamaa Ühisgümnaasiumi küberkaitse suuna pilastele erialase inglise keele ekursuse teoreetiline ja praktiline planeerimine; kursuse koostamine, läbiviimine ja tagasiside analüüs. Huvi antud teema vastu tekkis praktilisest vajadusest kuna Põltsamaa Ühisgümnaasium on esimene kool Eestis, kes pakub õpilastele küberkaitse suunal õppimist. Erialane suund koosneb akadeemilisest õppest, mis on seostatud praktiliste tegevustega ning kooli juhtkond otsustas pakkuda õpilastele erialase inglise keele kursust suunaõppe osana. Seetõttu on vaja leida, koostada ning kohandada teemakohased materjalid, kuna erialase inglise keele õpikud ning õppematerjalid puuduvad. Antud magistritöö koosneb neljast osast. Sissejuhatus selgitab teema valimise põhjuseid ning annab ülevaate erialase inglise keele tähendusest. Kuna kursus on planeeritud e-õppena, siis sissejuhatus selgitab selle tähendust ning eeliseid., http://www.ester.ee/record=b5142550*est

Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli viia läbi Eesti Kaitseväe tegevväelaste inglise keele vajaduste analüüs, et koostada erialakeele õppekavad, mis vastaksid õppurite vajadustele ja soovidele. Tegemist on esmase uuringuga pikema vajaduste analüüsi projekti raames. Töö koosneb teoreetilisest osast, mis kirjeldab sõjalise inglise keele olemust ja eripära ning annab ülevaate koolitusvajaduse analüüsi meetoditest ning allikatest. Tuginedes teistele olulisematele militaarvaldkonna keelevajaduse analüüsi uuringutele (nt Aho 2003, Lett 2005, Park 2015) viidi käesolev uurimus läbi lähtuvalt ülesandepõhise keelevajaduse analüüsi teooriast (vt Long 2015)., http://www.ester.ee/record=b5142530*est

Bakalaureusetöö Keskkonnakaitse õppekaval Keeleteaduse üheks osaks on oskuskeel, mis sisaldab endas kindla valdkonnaga seonduvaid erialatermineid. Kuna keskkonnaküsimused muutuvad praeguses ühiskonnas järjest päevakohasemaks, on oluline, et keskkonnaoskuskeel oleks arusaadav ning täpne. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida, kuidas on keskkonnaterminid eesti keelde tulnud ning millise arengu läbi teinud. Alusmaterjalideks võeti 1991. aastal ÜRO Keskkonna- ja Arengu II kongressil allkirjastatud strateegiliste dokumentide alusterminid: säästev areng, bioloogiline mitmekesisus ja kliima ning analüüsiti teemavaldkonnaga seotud põhiterminite kasutamist antud teemaga seonduvates keskkonnaalastes rakenduslikes dokumentides. Töös kasutati kontentanalüüsi metoodikat, mis seisnes terminite esinemissageduse ja kasutusvaldkonna analüüsis, mille käigus leiti kõige enam kasutatud termineid ning ka poliitilises kontekstis kõige uudsemaid termineid ja sõnapaare. Töö tulemusena selgus milliseid keskkonnatermineid kasutatakse rahvusvahelistes strateegilistes dokumentides kõige rohkem ning millised muudatused on terminikasutuses toimunud. Lisaks esinemissagedusele uuriti ka põhiterminitega haakuvaid termineid ja sõnapaare. Kolmanda osana võrreldi saadud termineid ja sõnapaare keskkonnaalastes sõnaraamatutes ja sõnastikes sisalduvate terminitega, et välja selgitada, kuidas käsitletakse keskkonnatermineid oskussõnaraamatutes. Käesolev töö näitas, et keskkonnaoskussõnad on pidevas arengus ja võivad muutuda väga kiiresti. Terminite kasutusel esineb sünonüümide rakendamist, mis võib viia tekstidest valesti arusaamiseni ning valede teadmiste kinnistumiseni ühiskonnas ja teadusringkondades. Kuna uusi termineid lisandub üsna kiirelt, siis ei kajasta keskkonnalased sõnastikud ja sõnaraamatud kõiki termineid, mida keskkonnaalastes dokumentides kasutatakse. One part of language science is a jargon, which contains specialized terms of some specific subject. Because environmental issues in todays’ society are becoming more and more actual, is important to have clear and understandable environmental language. The purpose of this study was to examine how the environmental terms have come to Estonian language and what kind of progress have it gone through. The base materials were main terms – sutainable development, biological diversity and climate, from strategic documents which were signed in The United Nations Conference on Environment and Development. Further analysis were made with terms, which were assosiated with main subject terms in strategic environmental documents. Research used content analysis, which used basic terms to analyse how much has the content of terminology anf freguency of use changed, and which kind of new terms has this created. This research showed which environmental terms are mostly used in international strategic documents and how have those terms changed and also which terms and word pairs are associated with main terms. After the basic terms and relevant new terms and words were compared woth enviornmental dictionaries and vocabularies to see how well have the environmental terms beed reflected in jargon dictionaries. Current thesis showed that environmental terminology is in constant development and can change very quickly. The usage of terms shows synonyms which can lead to the misinterpretation of texts and to the ingraining of the wrong knowledge in society and science region. Since new terms are added very quickly, therefore the environmental dictionaries and vocabularies do not include all the terms that environmental dictionaries do.

The aim of the MA thesis is to analyse the designing of an ESP course and to design sample units for the joiners of the Tartu Vocational Education Centre. The present research project is vital as there is a need for study materials for joiners. Students learn vocational language alongside general English. The vocational English language is also called English for Specific Purposes or English for Special Purposes (ESP). The thesis has the following objectives: • To provide a short introduction to “English for specific purposes – ESP” • Research how to design a course of English for specific purposes; • To create sample teaching materials for ESP classes in Tartu Vocational Education Centre., http://www.ester.ee/record=b4678068*est

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone., Muutused tänapäeva maailmas ja globaliseeruval tööturul eeldavad inimestelt lisaks uutele erialastele teadmistele ja oskustele ka tõhusamaid õpioskusi. Vastavalt Eesti elukestva õppe strateegias 2020 (2014) dokumenteeritud nüüdisaegsele õpikäsitusele, on üks olulisemaid eesmärke õppija sotsiaalse ja individuaalse arengu toetamine ning õpioskusi arendava õpikäsituse rakendamine. Toetamaks eduka elukestva õppija arengut on vaja toetada õppija enesejuhtimise oskust ning selle eeldusena enesereguleeritavaid õpistrateegiaid. Käesoleva doktoritöö uuringud keskendusid keeleõppele kõrghariduse kontekstis. Hoolimata Eesti noorema põlvkonna suhteliselt heast inglise keele oskusest (Kriisa, 2014), on eestlastel sageli raskusi inglise keeles suhtlemisel. Edukas ja sorav keelekasutus eeldab kõrgema taseme keeleõppestrateegiate teadlikku rakendamist. Kuid hea keeleoskuse omandamine ja sobivate õpistrateegiate kasutamine eeldavad muuhulgas õppija võimekust oma õpitegevust reguleerida. Selle uuringu raames uuriti õppijate strateegiakasutuse toetamise võimalusi erialase inglise keele kontekstis. Uuringu üldisemaks eesmärgiks on avardada arusaamist õppija eneseregulatsiooni ja keeleõppestrateegiate toetamise tõhususest. Ilmnes, et Eesti inglise keele õppijate strateegiakasutust selgitavad kõige paremini järgmised 6 faktorit: aktiivne keelekasutus, metakognitiivsed strateegiad, sotsiaalsed strateegiad, kompensatsioonistrateegiad, mälustrateegiad ja seostamisstrateegiad. Uuring andis vastuse ka keeleõppestrateegiate seotuse kohta õpitulemustega. Selgus, et kognitiivsed õpistrateegiad mõjutavad õpioskusi otseselt, samas kui metakognitiivsete strateegiate mõju on kaudne ja see toimub kognitiivsete strateegiate kaudu. Selline metakognitiivsete strateegiate kaudne ja suhteliselt nõrk seotus õpitulemustega väärib kindlasti edasi uurimist lähtudes mitmest aspektist. Esiteks tuleks uurida, mille poolest erinevad õpiprotsessis kasutatavad õpistrateegiad ja testi olukorras rakendatavad testi kirjutamise strateegiad. Teiseks peaks rohkem uurima riigieksami ülesehitust ja ülesande tüüpe. Samuti oleks huvitav vaadelda, kuidas toimub koolides riigieksamiks ettevalmistus. Uuringu teises osas kasutati disainipõhist lähenemist ja keskenduti tõhusaima sekkumise loomisele toetamaks keeleõppijate keeleõppestrateegiate, eneseregulatsiooni ja ainealaste teadmiste arengut. Töö tulemused andsid tunnistust sellest, et ainuüksi kombineeritud õpikeskkond ning oskuslikult loodud õpiülesanded ei too kaasa soovitud muutust. Suurem toetus ülesannete juurde lisatud märguannete näol, mis suunas õppijaid mõtlema ülesandes rakendatavate kognitiivsete ja metakognitiivsete strateegiate üle, parandas nii nende keeleõppestrateegiate kasutust, eneseregulatsiooni kui ka õpitulemusi. Olulisim järeldus on see, õppija eneseregulatsioon ei arene iseenesest, seda tuleb toetada ja õpetada. Käesoleva doktoritöö panus teadusesse on keeleõppestrateegiate struktuuri korrastamine, eestikeelse keeleõppestrateegiate mõõdiku, Est-SILL koostamine ja valideerimine, ning erialase keeleõppe kontekstis hästitöötava õpimudeli loomine toetamaks õppijate keeleõppestrateegiate ja eneseregulatsiooni arengut. Töö praktiline väärtus seisneb panuses kõrgkoolipedagoogikasse ja õpetajakoolitusse, kus peaks enam tähelepanu pöörama ka täiskasvanud õppijate eneseregulatsiooni toetamisele, ning keeleõpetajate ettevalmistamisel nende teadlikkusele kognitiivsete ja metakognitiivsete õpistrateegiate olulisusest ning nende toetamise võimalikkusest., Major changes in today’s world and the global labour market assume that working-age people are able to gain new professional knowledge and skills, but also the skills of using more efficient learning strategies. According to the contemporary approach to learning documented in Estonian Lifelong Learning Strategy 2020 (2014), one of the most essential aims is supporting learner’s social and individual development and the application of the approach developing learning skills. To become a successful life-long learner, a primary presumption of developing self-directedness is acquiring self-regulated learning strategies. The scope of the study is language learning in tertiary level. Even though learning English as a foreign language is popular with Estonian students, and the results of English state exams have been relatively high through the years (Kriisa, 2014), Estonians often face difficulties when communicating in English. Successful use of language assumes conscious implementation of advanced language learning strategies (LLS). But acquisition of good language skills and implementation of suitable learning strategies presume, among other things, learner’s capability to regulate his learning activities. Within the current study, the possibilities of supporting language learners’ strategy use was investigated in the context of Professional English. The general aim of the research was to expand the understanding of the efficiency of supporting learners’ self-regulation and LLS. It appeared that the Estonian EFL learners’ language strategy use can be best described by the factors of active language use, metacognition, social strategies, compensation strategies, memory strategies and connecting strategies. The study also gave an answer about the relations of LLS and learning outcomes which refer to the direct effects of cognitive strategies on all language competencies. The effects of metacognitive strategies are indirect influencing the learning outcomes through cognitive ones. These results encourage for further investigations considering the strategies that are used in the learning process and in the test-taking process. Also, the structure and task types of the state exam should be investigated, and the process of exam preparation should be observed. In the second part of the study, design-based research was used, and the most efficient intervention was seeked and tested to support learners’ use of LLS, self-regulation and content knowledge. The results indicated that blended learning environment and specially designed learning assignments alone do not assure the expected improvement. More efficient support with the use of prompts that guided learners to consider the cognitive and metacognitive strategies, improved their language learning strategy use, self-regulation and learning outcomes. The most important conclusion is that self-regulation does not evolve on its own, it has to be supported and instructed. The current dissertation contributes to educational science with specification of the structure of LLS, compiling and validating the LLS measurement Est-SILL, and designing a learning model to support the development of learners’ LLS and self-regulation in the context of Professional English. The practical implication of the study is its contribution to university pedagogy and teacher education where more attention should be paid to supporting grown-up learners’ self-regulation. In the preparation of language teachers, their awareness of the importance of cognitive and metacognitive learning strategies, and the ways of supporting them should be raised.

Marja-Leena Jaanuse lõputöö „Kõlatehnika oskussõnavara korrastamine ja arendamine“ (2016) eesmärk on tutvustada ja analüüsida oskussõnavara väljaselgitamise, korrastamise ja arendamise ning kinnitamise protsessi, pakkudes seeläbi üht võimalust, kuidas erialast oskus-keelt arendada. Lõputöö on seminaritöö „Kõlatehnika sõnavara tänapäeva eesti keeles“ (2015) edasiarendus. Lõputöö esimene peatükk annab ülevaate kõlatehnikat puudutavatest kirjutistest, eeskätt üliõpilaste töödest. Teine peatükk on metoodikast, kolmas oskuskeeleõpetusest, mille toel erialakeelt arendada. Neljas peatükk tutvustab kõlatehnika ja käsitöö struktuuri, kus erandlikult on tähistatud kursiivkirjas kõik terminoloogiakomisjonis kinnitatud oskussõnad, et jälgida terminite mõju erialases tekstis. Viies peatükk tutvustab oskuskeele ja üldkeele erinevusi ja oskussõnavara arendamist üldiselt ning kuuendas peatükis on kõlatehnika oskussõnavara korrastamise ja arendamise töö tulemused. Lõputöö praktilise osana valmis seminaritöös esitatud suulise keele näidetele lisaks 20 kirjaliku teksti põhjal koostatud 389-st kõlatehnika oskuskeelendist koosnev loend (lisa 2) ja 75 terminikaarti (lisa 3). Igal terminil on ühtse vormiga 13-st infoväljast koosnev infokaart, kuhu on kantud: termini kohta teada olevad andmed (termin, muutevormid, sünonüümid, võõr- ja murdekeelsed vasted ja valdkonna), koostatud definitsioon, lisatud selgitused, näitelaused (suulistest ja kirjalikest allikatest) ning lisandunud märkused ja terminoloogia-komisjoni otsus. 75-st terminiettepanekust kinnitas käsitöö terminite komisjon 55, viis lükkas tagasi ja 15 suunas järgmisele koosolekule arutamiseks., http://www.ester.ee/record=b4577617*est

The main purpose of this MA thesis is to examine the ways of blending classroombased and web-based learning and teaching of English for Specific Purposes (ESP) for adult social care learners at Kuressaare Regional Training Centre. A needs analysis research by means of questionnaires and interviews was conducted at Kuressaare Regional Training Centre in order to determine the needs of learners. The questionnaires were completed by forty learners and graduates of Kuressaare Regional Training Centre in the period of February – April 2016. The interviews were organised among twelve social care learners and graduates in the same period. In general terms, the completed research aimed to determine the language skills needed for social care learners in occupation-related fields, the most practical ESP tasks and activities in order to gain the necessary skills and finally, to evaluate and provide rationales for the implementation of the current web-based course. The thesis comprises the introduction, two core chapters, the conclusion, references and seven appendices. The introduction lists the reasons of the present study, the aims and the introduction of methodology. Furthermore, the background and rationales of the current research are discussed in this chapter. Chapter One presents a theoretical overview of combining technology and ESP, pedagogy in computer-assisted learning and in addition, the learner-centred approach in teaching adults and the discussion of needs analysis are described in this chapter. The practical part consists of the presentation and the analysis of the survey results and besides, the blended course outline is provided in the last section., http://www.ester.ee/record=b4582725*est

http://www.ester.ee/record=b4576558*est

http://www.ester.ee/record=b4484476*est

Kirjutises käsitletakse õdedele mõeldud kakskeelse oskussõnastiku („Vene-eesti tervishoiu ja sotsiaaltöö sõnastik”) koostamise põhimõtteid ja vaadeldakse, kuidas need on realiseerunud kõne all olevas sõnastikus. Peatutakse probleemidel, mis kerkisid valdkondade piiritlemisel ja sõnavara valikul. Arvukate näidete varal keskendutakse keelendite vastendamisega seotud probleemidele ja nende võimalikele lahendustele. Sõnastiku koostamisel on välistatud lähenemisviis, mille järgi autori töö seisneb keelendite mehhaanilises tõlkimises sihtkeelde. Teaduslik lähenemine eeldab paljude üksikute ja üldiste lingvistiliste küsimuste lahendamist. Süsteemsuse ja adekvaatsuse saavutamiseks sõnastiku koostamisel töötasid autorid välja sotsiolingvistilised printsiibid, täpsustades ka oma lähenemisviisi mitmele vaidlusalusele keeleteoreetilisele probleemile (normatiivsuse tagamine terminoloogias, süsteemsus jt). Sõnastiku piiratud mahu tingimustes osutus valdkondi hõlmavate erialade seisukohalt erineva profiiliga õdede jaoks olulise sõnavara määratlemine äärmiselt keeruliseks (nt pereõde, opiõde, hooldusõde, erakoralise meditsiini õde, intensiivõde jne). Tuli lahendada sõnastiku alusmaterjali kvantiteedi ja kvaliteedi küsimus. Püstitatud eesmärk nõudis sõnastiku adressaadi staatuse, tervishoiu ja sotsiaaltöötajate igapäevasuhtluse ning keeleliste väljendusvahendite mitmekesisuse arvestamist. Artiklis vaadeldakse ka olulisimaid sotsiolingvistiliste teguritega seotud leksikograafilisi probleeme.

Sisekaitseakadeemia e-väljaanne

http://tartu.ester.ee/record=b1953533~S1*est

http://www.ester.ee/record=b3545269*est

http://www.ester.ee/record=b1313705*est

http://tartu.ester.ee/record=b2646987~S1*est

https://www.ester.ee/record=b1178097*est

https://www.ester.ee/record=b1325422*est

http://www.ester.ee/record=b1351759*est

http://www.ester.ee/record=b1362740*est

https://www.ester.ee/record=b4259646*est

http://www.ester.ee/record=b3601070*est

http://www.ester.ee/record=b1374649*est

Digiteeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel, projekti "Eesti teadus- ja õppekirjandus" (2014-2020.12.03.21-0848) raames., https://www.ester.ee/record=b1897563*est

http://tartu.ester.ee/record=b1129578~S1*est