Search

Töö eesmärk on välja selgitada noorsootöö vajalikkus koolikeskkonnas koolijuhi vaates. Töö teoreetlises osas antakse ülevaade koolikeskkonna olemusest, koolijuhi rollist koolis, kirjeldatakse noorsootöö korraldust koolides, töösisu ja vajalikkust koolis. Eesmärgi saavutamiseks kasutatakse kvalitatiivset uurimismeetodit. Sellest tulenevalt viiakse läbi intervjuud. Intervjuud transkribeeritakse ja andmeanalüüsiks kasutatakse kvalitatiivse sisuanalüüsi ning induktiivse sisuanalüüsi meetodit, mille tulemused kodeeritakse. Tulemustest selgus, et kõikides koolides tehakse noorsootööd, kuid kaks koolijuhti ei nimeta noorsootööd tegevat inimest noorsootöötajaks ja sellest tulevalt nad ei pea noorsootööd koolis vajalikuks., https://www.ester.ee/record=b5563435

https://www.ester.ee/record=b5506188*est

https://www.ester.ee/record=b5485870

https://www.ester.ee/record=b5505424*est

https://www.ester.ee/record=b5508242*est

https://www.ester.ee/record=b5520792

https://www.ester.ee/record=b5518875

https://www.ester.ee/record=b5449801*est

https://www.ester.ee/record=b5448664*est

https://www.ester.ee/record=b5448394

https://www.ester.ee/record=b5448651*est

https://www.ester.ee/record=b5448645*est

https://www.ester.ee/record=b5410349*est

https://www.ester.ee/record=b5362022*est

https://www.ester.ee/record=b5379648*est

https://www.ester.ee/record=b5359608*est

https://www.ester.ee/record=b5355267*est

https://www.ester.ee/record=b5355190*est

https://www.ester.ee/record=b5237827*est

Me kõik puutume iga päev kokku tuhandete asjadega, mille on avastanud või loonud inimesed, kes tegutsevad loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (LTT) valdkonnas. See maailm on põnev ja köitev, kuid nõuab tegutsejatelt spetsiifilisi oskusi ja teadmisi. Eesti tööturul teravneb lähiaastail vajadus reaal- ja tehnikateaduste taustaga tööjõu järele – vaja on senisest enam insenere, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialiste, tehnikuid ja mehhatroonikuid1. Üheks LTT erialadel õppijate ja lõpetajate arvu suurendamise viisiks on parandada noorte teadlikkust valdkonna võimalustest ning selle tulemusena juhatada neid erialade juurde. Seda toetab varane kokkupuude LTT valdkonnaga teadushuvihariduses.„Kvaliteetsem teadushuviharidus“ on järg raamatule „Arenev teadushuviharidus. Õpime kogemustest“ (2015). Käesolev kogumik koosneb 11 eksperdi teemakäsitlustest koos asjakohaste teadusuuringute tulemuste, mõtlemisülesannete, näidislugude ja juhtumi-kirjeldustega.Raamat koondab huviringi korraldamiseks olulisi teemasid nagu huvihariduspedagoogikatähtsus teadusringi juhendaja töös ja loodusteadusliku kirjaoskuse arendamine praktika käigus. Ülevaade on antud noorsootöö eesmärkidest ja võtmepädevustest ning kuidas või kes peaks hindama pakutava kvaliteeti. Käsitletakse huviringis osalemise motivatsioonigaseotud põhiküsimusi: kuidas tekitada, hoida ja taastada huvi. Teadushuviringi kavandamist ja elluviimist kirjeldavas peatükis jätkub avastamist või meeldetuletusi nii algajale kui juba kogenud juhendajale – mis on oluline noorele, mis juhendajale, huvikoolile, kogukonnale või kogu Eestile. Juttu tuleb huvikoolide osast erivajadustega noorte arendamisel ja nende eripäradega arvestamisel. Eraldi peatükk räägib mängu ja mängimise tähtsusest. Artiklikogumiku lõpetab ülevaade huvi- ja üldhariduse koostööst ning üksteise toetamisest Pärnus asuva Pernova hariduskeskuse näitel.Kogumiku koostamise käigus kerkis esile uusi ideid ja teemasid, mis nende kaante vahele enam ei mahtunud. Ehk leiavad need teemad käsitlemist kunagi tulevikus. Loodame, et huvihariduse ja eriti teadushuvihariduse teemal hakkab valmima rohkem teadustöid ka ülikoolides.Täname kõiki koostööpartnereid ja teadushuviharidusse panustajaid! Rahastaja: TeaMe+ programmi raames Euroopa regionaalarengu fondi toel

https://www.ester.ee/record=b4770135*est

Magistritöö Linna- ja tööstusmaastike õppekaval Pidevalt kasvava inimeste populatsiooni tõttu on oluline säästlikult ja jätkusuutlikult loodusvarasid tarbida ning seetõttu on oluline, et inimestel oleks selleks olemas vastavad teadmised ja oskused. Keskkonnahariduse kaudu on kõigil võimalus tutvuda ja tegeleda keskkonnaalaste probleemide lahendamistega ning rakendada mitmesuguseid meetmeid, et suurendada keskkonna heaolu. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on hinnata keskkonnaharidusprogrammide kasutamist LõunaEesti üldhariduskoolide gümnaasiumi õppekavas. Keskkonnaharidusprogrammide ülevaade on koostatud toetudes www.keskkonnaharidus.ee portaalile, kuhu on koondatud enamus Eestis pakutavatest keskkonnaharidusprogrammidest. Töö autor koostas küsimustiku, et teada saada missugustel eesmärkidel ja kuidas rakendatakse keskkonnaharidusprogramme gümnaasiumi astmes, mis edastati nii Lõuna-Eesti gümnaasiumi õpilastele kui ka õpetajatele. Töö tulemused: Keskkonnaharidusportaali andmetel pakutakse Lõuna-Eesti gümnaasiumitele erinevates maakondades ligikaudu 150 õppekavaga seotud keskkonnahariduse programmi. Küsitlusest selgus, et õpetajate peamiseks eesmärgiks on programmide kasutamisel õpitu seostamine igapäevase eluga ning olulisel kohal on ka õpitud teoreetiliste teadmiste kinnistamine, vahelduse pakkumine, erinevate õppeainete omavaheline sidumine ning praktiline kogemus. Õpilased leidsid, et kõige enam saavad nad keskkonnaharidusprogrammides osalemisest uut infot looduse kohta. Kõige populaarsem keskkonnaharidusprogrammi vorm on Lõuna-Eesti gümnaasiumites tööleht ja sellele järgnev arutlus. Menukateks keskusteks on Riigimetsa Majandamise Keskus ja Keskkonnaamet. Keskkonnaharidusprogramme rakendatakse tavaliselt 1-3 korda õppeaasta jooksul ning kestvuseks on üldjuhul kuni 45 min. Valdavalt kasutatakse keskkonnaharidusprogramme looduainetevaldkonnas (bioloogia, keemia, geograafia, füüsika), kuid meelsasti kasutavad neid ka keelte õpetajad. Diskussioon: Töö tulemustele toetudes võib öelda, et õpetajate meelest on keskkonnaharidusprogrammide kasutamiset soodustavateks teguriteks piisavad finantsilised võimalused, kooli toetav suhtumine ja ajaressursi olemasolu. Takistavate teguritena toovad õpetajad välja ajaressursi puudumist (kõige olulisem), finantsilisi võimalusi ja pakutava programmi ning õppekava vahelise seose puudumist. Nii õpilaste kui ka õpetajate meelest ei ole keskkonnaharidusprogrammid õppetöös ajaraiskamine, vaid tegu on kasulike programmidega, mis aitavad omandada nii uut infot kui ka kinnistada õpitut. Oluline on parandada keskkonnaprogrammide seotust õppekavadega, et õpetajatel oleks tulemuslikult võimalik siduda õppetööd väljasõitudega. Continuously growing human population is one of the reason why we need to use natural resources with economically and sustainably and that is the reason why people need to have relevant knowledge and skills about that. Everyone has the opportunity to get acquainted and interact with environmental problem solving through environmental education and therefore also implement different kinds of measures for growing the well being of the environment. The aim of this master’s thesis is to evaluate the use of the environmental education programs in high schools curriculum in South Estonia. An overview about the environmental education programmes is based on www.keskkonnaharidus.ee portal to where the most of the environmental education programmes that are offered in Estonia are collected. The author composed a questionnaire to know what is the main purpose and how are the environmental education programmes used in high schools. The questionnaire was sent to students and teachers in South Estonia high schools. Results of the research: There are about 150 curriculum connected environmental programs for high schools in South Estonia based on the environmental education portal. The results of the questionnaire showed that the main purpose for teachers for using the environmental education programs is to integrate learning into daily life and the results also showed that it is important to fix the theoretical knowledge, to offer some change for students, to make the links between different subjects and to give some practical experience. Students thought that they usually get new information about nature while participating in environmental education programs. The most popular environmental education program form is worksheet and the following discussion. The most popular environmental education programmes are from the State Forest Management Centre and the Environmental Board. Typically the environmental education programs are used 1 to 3 times per academic year and they usually are about 45 minutes long. Mostly the environmental education programs are applied in biology, chemistry, geography and physics, but also language teachers are happy to use them in their subjects. Discussion: Based on the results of the research and in the opinion of the teachers it is possible to conclude that the favoring factors of using the environmental education programs are sufficient financial resources, supportive attitude from school and availability of time resources. The teachers brought out that the preventing factors are most importantly the lack of time resources and therefore financial resources and the lack of a link between the environmental educational program and the curriculum. According to the students and the teachers, environmental education programs are not waste of time, but are useful for acquire new information and confirm the theoretical knowledge. It is important to improve the link between curriculum and environmental education programs, especially for the teachers who therefore would have possibilities to connect the studies with the environmental education programs.

https://www.ester.ee/record=b5148166*est

https://www.ester.ee/record=b5158065*est

https://www.ester.ee/record=b5146965*est

Formaalne, mitteformaalne ja informaalne õpe on noore inimese jaoks kõik olulised õppemeetodid. Ligipääs formaalsele õppele on lihtne, sest seda pakub kool, kus noored veedavad suurema osa ajast. Informaalne õpe toimub igal pool ja on sellepärast samuti lihtsasti kättesaadav. Mitteformaalset õpet pakuvad erinevad noorsootöö asutused ning sellest osa saamiseks peavad noored ise seda soovima ning minema näiteks noortekeskusesse. Põhjus, miks noored noortekeskustesse lähevad on, et neil on kodused probleemid, puuduvad huviringid, neil on soov veeta aega sõpradega siseruumis ja samuti on ka sõprade tehtud reklaam noortekeskuste kohta hea. Intervjueeritavad noored hakkasid noortekeskuses edasi käima, sest seal võeti neid hästi vastu, seal sisustati nende vaba aega ja neil on hea võimalus sõpradega ka niisama aega veeta siseruumides ilma suurema organiseeritud tegevuseta. Seal toimuv mitteformaalne õpe avardas noorte silmaringi haridusliku poole pealt. Lisaks nende enda mõtetele lisandus neile veel palju muid võimalusi, mida õppima minna. Noored said planeerimise ja organiseerimise oskuse. Samuti õpiti meeskonnatööd ja suhtlemist. Noortekeskuses toimuvad tegevused on väga kasulikud, sest noorte endi sõnul leitakse seal enda talent, silmaring avardub, muututakse aktiivsemaks, hakatakse suhteid rohkem väärtustama, ollakse suhtlusaltimad ja tolereerivamad erinevuste suhtes. Noortekeskus muudab noored tegusamateks ja suhtlusaltimateks. See tähendab, et seal toimuv tegevus avaldab noortele suurt mõju ja õpitakse oskuseid, mida formaalse õppe ja informaalse õppe kaudu on keeruline omandada. Seal käinud noortel on tulevikus tööturul eelis, sest ollakse avatumad erinevatele erialadele ja tänu noortekeskuses saadud kogemustele ollakse teistest noortest kogenenumad. Noored tunnevad, et nad oleksid teistsugused inimesed, kui nad ei oleks noortekeskuste tegevustes kaasa löönud. Mitteformaalne õpe tähendab esmapilgul lõbusat tegevust, kuid tegelikult toetab see noore inimese arengut ja õppimist. Tänu noortekeskuses toimuvale mitteformaalsele õppele on seal käinud noortel palju sotsiaalseid oskuseid, et täiskasvanu elus hästi toime tulla., https://www.ester.ee/record=b5151725*est

http://www.ester.ee/record=b4681279*est

http://www.ester.ee/record=b4579259*est

http://www.ester.ee/record=b4579309*est

http://www.ester.ee/record=b4579317*est

http://www.ester.ee/record=b4600530*est

Uurimuses osalejate arvamuses kõlas läbi tugev seos rahvusvahelisel noorsootööl ja peamiselt välisriigi partneritega noorteprojektide läbiviimisel. Eelkõige nähti rahvusvahelise noorsootöö toimumiskohana välismaad ning peamiselt peeti rahvusvaheliste noorteprojektide all silmas Erasmus+ programmi noortevahetusi. Samuti peeti rahvusvahelise noorsootöö lahutamatuks osaks mitteformaalset õpet, ilma milleta ei nähtud tõhusat rahvusvahelist kogemust võimalikuna. Enim noortele mõju avaldavaks peeti samuti välismaal noortevahetusel osalemist. Mõju, mida noortel nähti sellest saavat puudutas ka tolerantsemaks ning sallivamaks muutumist lisaks silmaringi avardumisele ning kogemustest õppimisele ja suhtlusjulguse ja -oskuse arendamisele. Lisaks leiti rahvusvahelise noorsootöö seos pagulasteema leevendamisega meie ühiskonnas, kus rahvusvahelistes projektides teistest kultuuriruumidest pärit inimestega kokku puutunud noori peeti tolerantseteks ja sallivateks ka meie riiki saabuvate pagulaste suhtes. Noorsootöötajad on kasutanud rahvusvahelisi noorteprojekte ka selleks, et noored taas motivatsiooni leiaks ning oskaks oma elule suunda valida läbi seal osaledes õpitu ja kogetu. Noorsootöötajad nägid endil parimaid rahvusvahelisest noorsootööst saadud kogemusi just keerukatest mitmekultuurilistest olukordadest välja tulles ning sellest õppides. Samuti peeti oluliseks enda tolerantsemaks ja kannatlikumaks muutumist. Nenditi, et siiski on rahvusvahelise noorsootööga tegelejaid vähe ning neid võiks rohkem olla, sest ka noorte huvi selliste tegevuste vastu on väga suur. Teise Euroopa noorsootöö konverentsi deklaratsioonis (2015) tuuakse välja tagajärjed, mis noorsootöö tähelepanuta jätmisega kaasnevad. Nendeks on lahtiütlemine vastutusest järgneva põlvkonna ees, misläbi kaotatakse võimalus tänapäevase Euroopa kodanikuühiskonna tugevdamiseks ning noorsootöö mittetoetamine, mis nõrgendab noorte töötuse ja äärmusluse probleemidega toimetuleku võimekust. Seega on oluline jätkata noorsootööd ka rahvusvahelisel tasandil, mis on eriti oluline üha multikultuursemaks muutuvas Euroopas noorte väärtuste kujundamisel., http://www.ester.ee/record=b4580085*est

Uuringu eesmärk oli välja selgitada huvihariduses ja huvitegevuses osalemise võimalused ning nende mitmekesisus ja kättesaadavus kohalikes omavalitsustes, kaardistada noorte osalus huvihariduses ja huvitegevuses ning koostada ülevaade noorsootöötajatest. Selleks koguti andmeid olemasolevatest registritest (Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA register, spordiregister, ETAGi kogutud üldhariduskoolide huvitegevuse andmed, EHIS, Eesti äriregister). Lisaks viidi läbi kaks veebiküsitlust: KOVi töötajate ning noorsootöötajate seas. Küsitluse tulemusel on huvitegevusse ja -haridusse kaasatud ca 40% eesti noortest vanuses 7-26, kõige enam tegelevad noored nii registriandmete kui küsitlustulemuste põhjal spordi ning muusikaga ning kõige vähem matemaatika ja mõttemängudega ning tehnikaga. Kogutud andmete põhjal on Eestis ligi 3500 huviharidust ja huvitegevust pakkuvat asutust ning hinnanguliselt on kõigis Eesti koolides olemas mingisugused huvitegevuse võimalused, kõige enam spordi valdkonnas. Üldiselt on aga huviharidus koondunud pigem suurema populatsiooniga omavalitsustesse ning väiksemates maapiirkondades ei pruugi olla kvalifitseeritud juhendajaid ja võimalusi huvihariduse pakkumiseks.

Antud bakalaureusetöö käsitles hip-hop kultuuri nii subkultuuri kontekstis kui ka elustiilina, mille elemente on võimalik kasutada noorsoo- ja sotsiaaltöös nii mujal maailmas kui ka Tartus. Kvalitatiivsest lähenemisviisist lähtuvalt viisin läbi ja analüüsisin kolme intervjuud – kaks noorsootöötajatega ning ühe JJ-Street tantsukooli treeneriga. Saadud andmete põhjal soovisin leida vastuse sellele, kas Tartu noorsootöös on praktiline rakendada hip-hop kultuuri elemente, arvestades sealjuures Tartu noorsootöö olemusega ning hip-hop kultuuri kontekstiga Tartu linnas. Toetava näitena tõin välja JJ-Street tantsukooli. Esmalt on oluline mõista, kuivõrd teadlikud on Tartu noorsootöötajad hip-hop kultuurist kui sellisest. Küll aga olid uurimistulemused oodatust positiivsemad – intervjueeritud noorsootöötajatel on laiaulatuslikud, kuid samas spetsiifilised teadmised (Tartu) hip-hop kultuuri iseloomustavatest elementidest. Kuigi teadmised hip-hop kultuurist on Tartu noorsootöötajatel olemas, puudub sellele teadlik ja spetsifiiline rakendus. See on tingitud asjaolust, et Tartu linna noorsootöö soovib jõuda kõikide linna noorteni ning noorsootöötajatel on keerulisem keskenduda ühele kindlat elustiili viljelevale noortegrupile. Lisaks toimub noorsootöö peamine tegevus just noortekeskustes, mille eesmärgiks ongi pakkuda võimalikult palju erinevaid eneseteostusvõimalusi noortele. Tartu noorsootöös üldistatakse ning rakendatakse hip-hop kultuuri elemente meediumina noore inimese ja erinevate keerukamate teemade vahel. Erinevad tantsuprojektid jms on aidanud pääseda noorteni. Hip-hop kultuuri rakendamine Tartu noorsootöös on seega pigem pinnapealne ja kaudne. Hip-hop kultuuri rakendamine Tartu noorsootöös edaspidi on lootustandev. Intervjueeritavad oskasid seostada hip-hop kultuuri elemente noorsootööga ning toodi välja võimalusi, kuidas hip-hop kultuuri noorsootöösse integreerida, eeldusel et nii noored kui ka noorsootöötajad huvituvad kultuurist väga. Noortelinnaku näitel võib endiselt rääkida noortekeskustest ka kui meediumist hip-hop kultuuri ja noore vahel. Noorsootöötajast võib saada edaspidi just see isik, kes tutvustab noorele mingit subkultuuri, mille kaudu leiaks noor oma identiteedi ja väljundi. Samuti pakuti välja võimalus tuua ülikoolide noorsootöö eriala õppekavasse sisse subkultuuride suund. Sellise lähenemise abil oleks võimalik kasutada subkultuure just nö üleval pool, noorsootöös. Tartu noorsootöö tugevuseks on selle targad ning uuendusmeelsed noorsootöötajad. Tänavanoorsootöö ning MOKO avavad järjest rohkem võimalusi erinevate noortega kontakti loomiseks. Usun, et hip-hop kultuuril, nii subkultuuri kui noorte elustiilina, saab noorsootöös edaspidiselt olema veelgi suurem ja spetsiifilisem roll. Noortekeskuste noorsootöötajatel on võimalus huviringides rohkem rakendada hip-hop muusikal põhinevat biblioteraapiat jms. Küll aga tuleb arvestada, kuivõrd suur on noorte tegelik huvi hip-hop kultuuri vastu. Teema sügavamaks käsitlemiseks peaks esmalt uurima Tartu linna noorte seas väljajoonistuvat subkultuuride ja elustiilide struktuuri. Samuti tuleks keskenduda noorte endi perspektiivile – mida arvavad nad Tartu noorsootööst ja kuidas suhestuvad noored hip-hop kultuuriga. Noorsootöötajatel on nende teadmiste põhjal võimalik paika panna juba edasised efektiivsed meetodid ümbruskonna noortega tegelemiseks., http://www.ester.ee/record=b4580071*est

http://www.ester.ee/record=b4509091*est

http://www.ester.ee/record=b4483028*est

http://www.ester.ee/record=b4541470*est

http://www.ester.ee/record=b4483039*est

http://www.ester.ee/record=b4452193*est

Minu bakalaureusetöö „Sotsiaalpedagoogiline lähenemine töös probleemidesse sattunud noortega rahvusvahelise kirjanduse põhjal“ on pühendatud tööle noortega, keda on vaja õigele rajale tagasi aidata. Huvi sellise teema vastu tekkis töötades vanglas ja nüüd ka kooli sotsiaalpedagoogina. Oma igapäevatöös näen, millised lähenemised noortele on tulemuslikud ja millised mitte. Juhendaja Marju Seljaga arutades märkasin, et see mis võiks aidata, näib seostuvat sotsiaalpedagoogikaga. Kõigepealt lugesin läbi Anton Makarenko Pedagoogilise poeemi, milles ta tutvustab ilukirjanduslikus vormis oma kogemusi sotsiaalse kasvatuse rakendamisest alaealiste õigusrikkujate koloonias. Seepeale otsustasingi lähemalt tundma õppida sotsiaalpedagoogilisi lähenemisi, mida kasutatakse erinevates maades tänapäeval, ja kirjutada sellest oma bakalaureusetöös. Minu bakalaureusetöö eesmärk on juhtida tähelepanu sotsiaalpedagoogilise lähenemise vajalikkusele töös probleemidesse sattunud noortega, kuna sellest võiks olla suur abi. Otsisin vastust küsimusele, milliseid sotsiaalpedagoogikal põhinevaid korralduslike vorme ja meetodeid tutvustatakse teiste maade kirjanduses ning mida neist sobiks Eestis kasutusele võtta. Uurimismaterjaliks ongi rahvusvaheline erialakirjandus. Jõudsin oma töös selgusele, et sotsiaalpedagoogiline lähenemine on kasulik ja pikaajalise mõjuga töös juba probleemidesse sattunud noortega, aga ka ennetustöös. Sotsiaalpedagoogilises sotsiaaltöös käsitletakse noort tervikuna, võttes arvesse kõiki tema tahkusid ja omadusi, tema elukäiku ja keskkonda. Töö toimub noortega koos nende endi argipäevas, mitte hierarhiliselt eraldatud maailmades. Põhiliselt on bakalaureusetöö koostatud kirjanduse põhjal. Lisaks erialakirjandusele lugesin läbi hulga ilu- ja teatmekirjandust ning interneti allikaid, mis seostub sotsiaalpedagoogilise mõttelaadiga ja aitab sellesse süveneda. Töö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis lõin uurimusele tausta, kirjeldades Eesti praegust tööd probleemidesse sattunud noortega. Teine peatükk on pühendatud teiste maade kogemuste ülevaatele. Kolmas peatükk on arutelu., http://www.ester.ee/record=b4453623*est

Teie ees on juba viies noorteseire aastaraamat. Sel aastal oleme valinud keskseks teemaks noorsootöö tulemuslikkuse hindamise. Traditsiooni jätkates alustame noorteseire aastaraamatut noorte eluolus toimunud muutuste kajastamisega. Vaatleme valdkondade kaupa, kuidas on noorte elu muutunud võrreldes eelmise perioodiga. Andmete kogumise viitaega arvestades saame näitajad esitada kas 2012. või 2013. aasta seisuga, v.a noorte arv, mille kohta on olemas ka 2014. aasta andmed. Ülevaates kasutatud noorteseire indikaatorid tuginevad Statistikaameti, Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS), Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK), Eesti Töötukassa, Euroopa Noored Eesti büroo (ENEB), Justiitsministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi andmetele. Kuna analüüs põhineb erinevate asutuste andmetel, mis on esitatud erinevate perioodide ja vanuserühmade kaupa, ei ole andmed kohati omavahel võrreldavad.

http://www.ester.ee/record=b4431660~S1*est

http://tartu.ester.ee/record=b2692879~S1*est

http://tartu.ester.ee/record=b2693007~S1*est

http://www.ester.ee/record=b4413161~S1*est

http://tartu.ester.ee/record=b2693011~S1*est

http://www.ester.ee/record=b4422515~S1*est

http://tartu.ester.ee/record=b2692979~S1*est

http://www.ester.ee/record=b4422553*est

http://tartu.ester.ee/record=b2693882~S7*est