Search

Antud loov-praktilise töö teemaks on Eestis 19. sajandil ja 20. sajandi alguses rõivastuse juures kasutusel olnud lahtkraed. Eesmärgiks on tutvuda lähemalt Eesti muuseumides olevate lahtkraede, nende lõikeliste- ja tehnoloogiliste lahendustega ning praktilise tööna esitada nähtust inspireeritud omaloominguline kraede kollektsioon. Töös antakse ülevaade lahtkraede tegumoest, kandmistavadest ja nende kohta rahvasuus kasutusel olnud nimetustest. Detailsemalt vaadeldakse muuseumiesemeid, mis enim mõjutasid ning inspireerisid praktilise töö kavandamisel ning kokkuvõtteks esitletakse valminud kraede kollektsioon, mis koosneb kuuest käsitööna valminud kraest. Märksõnad: lahtkrae, krae, petus, rants, särk, moe ajalugu, https://www.ester.ee/record=b5562579*est

Lõputöö "Rekonstruktsioon Paistu kõrikust SU 4106:750" teoreetiline osa uurib kõrikute aja loolist tausta, terminoloogiat ja kandmistraditsioone 18. sajandil. Tuginedes Ants Viirese uurimustele ja vanimale leksikograafide tööle 17.–18. sajandil on kõrik kitsas ümber keha mähitud villane seelik, mille Põhja–Eesti vaste on ümbrik. Soome Rahvusmuuseumis asuva kõriku SU 4106:750 viimaseks omanikuks oli Maria Lassman, kes kandis eset seelikuna, mida mäletati Hallistes ja Karksis veel 20. sajandilgi. Kõriku kasutamine pulmarituaalis ujuna muutub veelgi tähenduslikumaks, kui on tegemist seelikuga, naissugu sümboliseeriva rõivaesemega. Uurimistöö tulemusena valmis rekonstruktsioon kõrikust. Fookuses on kõriku valmistamise tehnoloogiad ja materjalid. Võimalikult täpselt on kirjeldatud traditsioonilisi töövõtteid. Uurimuses ilmnes, et juba 18. sajandil vanamoodne tikand on ääristatud sedavõrd uudses tehnikas heegelpitsiga, mis on hetkel vanim teadaolev heegeldis regioonis. Võtmesõnad: Kõrik, seelik, vaipseelik, sõba, pruudilinik, uig, rekonstruktsioon, traditsioonilised töövõtted, Mulgi tikand, arhailine tikand, vabakäeline tikand, 18. sajandi rõivad, arhailised rõivad, Mulgimaa, Paistu kihelkond, Tuhalaane küla, https://www.ester.ee/record=b5562587*est

Magistritöö „Pärandtekstiilide puhastamine keemilise puhastuse töökoja tingimustes“ uurib vanade tekstiilide puhastamiseks sobilikke puhastusmeetodeid kaasaaegse keemilise puhastuse töökoja tingimustes. Magistritöö eesmärgi täitmiseks on teostatud erinevate puhastusmeetodite ja -vahenditega katsed 128 erineva määrdumisastmega vanade tekstiilidega. Magistritöö jaguneb eessõnaks, sissejuhatuseks, neljaks sisupeatükiks ja kokkuvõtteks. Esimene peatükk annab ülevaade uurimistööks kasutatud teemakohasest kirjandusest ja teoreetilistest allikatest. Teine peatükk annab ülevaate tekstiilide puhastamisest konserveerimisel. Kolmas peatükk kirjeldab pärandtekstiilide puhastamisel kasutatud keemilise puhastuse meetodeid. Neljas peatükk käsitleb pärandtekstiilide puhastuskatseid, valitud tekstiilide instrumentaalseid uuringuid ja uuringute tulemusi. Töö lisades on esitatud tabelitena detailsed andmed pärandtekstiilide puhastamisest., https://www.ester.ee/record=b5562537*est

https://www.ester.ee/record=b5504371*est

Lõputöö „Tori kihelkonna meeste nahkpükste rekonstrueerimine ERM-i A 563:998 näitel“ eesmägiks oli tuvustada meeste rahvarõivakomplekti juurde kuuluvaid nahast põlvpükse. Töö käigus otsiti vastust küsimusele, kas Eestis kütitud ja pargitud kitsenahk sobib tänapäeval pükste valmistamiseks. Töö koosneb kolmest peatükist. Esimene annab lühiülevaade pükste ajaloost ning teine ERM-i muuseumi kogus leiduvatest nahkpükstest tuginedes etnograafilisele arhiivile ja tulmeraamatu legendidele. Kolmas praktiline osa käsitleb tööprotsessi nahkpükste valmimise kohta etappide kaupa ning lõikelisi kohandusi, mis on sisse viidud seoses nahamaterjali ja püksikandja mõõtudega. Rekonstruktsiooni käigus valmisid Tori kihelkonna nahkpüksid, mis on õmmeldud museaali eeskujul käsitsi ja mille valmistamiseks kasutati jahimeestelt saadud Eestis pargitud nahku., https://www.ester.ee/record=b5437842*est

https://www.ester.ee/record=b5367624*est

http://www.ester.ee/record=b4577106*est

Muuseumid tegelevad nii materiaalse kui immateriaalse pärandi kohta oleva teave süstemaatilise ja korrastatud kogumisega. Lõputöös uurisin läbi museaalide kirjeldamise, kuidas Pärnu Muuseum on tuleviku tarbeks kultuuripärandit talletanud ja kas andmeväljade sisestused MuIS infosüsteemi olid toimunud eesmärgipäraselt. Uurimistöös esitatud hüpoteesile: Pärnu Muuseum on kasutanud kahest eesmärgist - kogudest statistilise ülevaate saamine ja kogudest sisulise ülevaate saamine - lähtuvat museaalide kirjeldamist Muuseumide Infosüsteemi, otsisin vastuseid läbi püstitatud küsimuste:  kui suur on I eesmärgi täitmiseks ja II eesmärgi täitmiseks oluliste andmeväljade (I kirjeldusetapp: museaali number; muuseumikogu; alaline/püsiasukoht; nimetus; kogusse registreerimiseaeg; objekti olemus ja II kirjeldusetapil lisanduvad: sündmus; toimumiseaeg; toimumiskoht ja osalejad) täitmatajätmise esinemissagedus kirjeldustasanditel MuISis Pärnu Muuseumi kogudes?  millised Pärnu Muuseumi poolt sisestatud museaali kohustuslikud kirjeldusväljad MuISis sisaldavad puudulikku või liigset teavet objekti kohta? Küsimustele vastuste saamiseks analüüsisin välja valitud Pärnu Muuseumi museaale juhendi „Museaali kirjeldamine MuISis“ (2011) alusel. Üldise hinnangu kohaselt oli kõikidel vaatluse all olnud Pärnu Muuseumi poolt MuISi sisestatud museaalidel täidetud esimene eesmärk. See tähendab, et sisestuse tulemusena tekivad kogudest loetelud ning statistika saamise võimalus. Välja „Objekti olemus“ täitmata jätmise põhjused peituvad varasemates võimalustes, piirangutes ja nõuetes, mis on juba välja toodud uurimustöös. Teine eesmärk, kus sisestuse tulemusena saadakse kogudest sisuline ülevaade, oli tulemuseks, et andmetega täitmata andmeväljad ei võimalda teostada erinevaid museaalide otsinguid, kuna MuISi ei teki museaalidest ühtseid elektroonilisi katalooge. Selgitamaks, kas objekti andmeväljad sisaldavad puudulikku või ebatäpset infot, teostasin analüüsi valitud kirjeldusväljadele „Nimetus“ ja „Sündmuse kommentaar“. Väljale „Nimetus“ sisestamisel oli Pärnu Muuseum lähtunud osaliselt kirjeldamise juhendist. Kuigi ilmnes puudujääke, ei takista need registrite ja kogude tekkimist või museaalide otsingute teostamist. Analüüsitud andmevälja „Sündmuse kommentaar“ sisestused tagavad osaliselt eesmärgist lähtuva tulemuse, kuid resultaat ei võimalda avalikkusele arusaadava teabe tekkimist. Selgus, et esitatud hüpotees leidis kinnitust vaid osaliselt. Pärnu Muuseum oli rakendanud juhendit eesmärgipäraselt kogudest statistilise ülevaate saamiseks, kuid kogudest sisulise ülevaate saamise eesmärk jäi kohustuslike andmeväljade mittetäitmise tõttu saavutamata. Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks valitud meetod, sisuanalüüs, osutus sobivaks, kuna analüüsi tulemused andsid vastuse esitatud hüpoteesile. Üheks peamiseks töö nõrkuseks võib olla väike valim. Kuid tulenevalt töö mahust oligi valitud ainult üks muuseum, Pärnu Muuseum, minu huviorbiiti. Sellest olenemata saab uurimistöö põhjal tehtud järeldusi üldistada ka teistele muuseumitele Eestis. Lõputöö autorina leian, et Muuseumide Infosüsteemi MuIS kirjeldusväljade uurimine läbi süsteemi sisestatud museaali kirjeldusandmete, võiks aidata kaasa andmeväljade hulga vähendamisele. Samuti võiks uurimistöö innustada juhendeid korrigeerima ja muutma vastavalt kehtivatele seadustele ning terminitele. Hinnates kasutajate mitmekülgseid vajadusi, võiksid infosüsteemi sisestajad paremini läbi mõtlema hakata, kuhu-mida-kuidas sisestada, siis oleks sellest abi avaliku kasutaja jaoks. Samuti ei oska kasutaja lugeda vaid märksõnadest kokku museaali konteksti. See vajaks muuseumitöötajatelt pisut mõttemõlgutust, et märksõna juurde saaks lisatud kirjeldav täislause. Loodan, et lõputöö paneb mõtisklema museaali kirjeldusandmete sisestamise ning nende loetavuse ja kasutamise probleemide üle, olles ühtlasi aluseks edasistele uurimistele., http://www.ester.ee/record=b4575855*est

Tõuke uurimistööle andis erinevates rahvarõivaraamatutes soovitatud Virumaa rahvarõivakostüümide vähesus. Kaasaegses kultuurisituatsioonis, kus inimesed soovivad kanda kodukihelkonna rahvarõivaid, tekkis eluline vajadus uurida paikkondlikku mitmekesisust ning pakkuda inimestele kandmiseks juurde erinevaid ajaloolistel allikatel põhinevaid rahvariiete variante. Magistritöö annab ülevaate naiste ja meeste rahvarõivakomplekti üksikesemetest. Töös on kaardistatud muuseumides ja erakogudes säilinud Virumaa rahvariideesemed. Välja on selgitatud ajaloolistel allikatel põhinevate seni koostatud rahvarõivakomplektide koostamise põhimõtted. Kogutud materjalide analüüsi ja uurimise tulemus andis tõenduse rahvarõivakomplektide koostamise võimalikkusest naiste puhul kihelkonniti, meestel aga Virumaa siseselt laiemale piirkonnale. Magistritöös on välja pakutud ajaloolistele allikatele tuginevad naiste rahvarõivakostüümid kõigile üheteistkümnele Virumaa kihelkondadele, kokku 21. Meeste rõivastuse variandid on pakutud Virumaale tervikuna ning kitsamalt lääne- või idapoolsetele kihelkondadele kandmiseks. Praktilise osana on valminud Rakvere kihelkonna naise, Virumaa mehe ja Jõhvi kihelkonna neiu kostüümid., http://www.ester.ee/record=b4481232*est, 2025-05-29

https://www.ester.ee/record=b4479159*est

Lõputöö eesmärgiks oli leida vähemtuntud ja huvitava lõikega etnograafilisi- ja linnamoelisi jakke ning nende alusel valmistada naistejakkide silmkoeline autorikollektsioon, välja tuua muuseumiesemete originaalsus ja ilu ning nende alusel toodete loomisega populariseerida nende kasutamist tänapäeval. Lõputöö uurimuslikus osas on vaadeldud ERMi kogudes olevaid etnograafilisi naistekampsuneid ja linnamoelisi jakke. Naistejakkide kollektsiooni aluseks olevad kaheksa jakki on mõõdistatud, nendest tehtud tehnilised joonised, lõikejoonised ja esemevaatluse põhjal kirjeldused. Samuti on tutvutud ERMi tulmeraamatu legendidega ja seal olevate kirjeldustega. Töö praktilise osana valmis tänapäevane naistejakkide kollektsioon. Kollektsioon koosneb 12 naistejakist., http://tartu.ester.ee/record=b2692819~S13*est

Lõputöö „Muhu naiste silmkoeliste vattide kaunistusvõtted. Uurimus Eesti muuseumkogude põhjal. Kollektsioon Muhu naise silmkoelistest vattidest“ annab ülevaate 19. Saj. lõpus – 20. Saj. alguses Muhu naise rahvarõivakomplekti ühest esemest – nipiga vatist. Töö on valminud Eesti muuseumites hoitavate esemete (25 tk.) ja erakogudest pärit esemete (8tk.) põhjal ja kirjeldab kampsunite värvi, lõiget, kudumistehnikaid ja kaunistamist. Vaatluse põhjal on üles joonistatud muuseumiesemete kaunistuste tikandijoonised, heegelskeemid ja kudumismustrid. Töö praktilise osana on kavandatud seitsmest esemest koosnev kollektsioon, millest valmis viis. Need on kavandatud tähistamaks tänase Muhu naise elus olulisi sündmusi. See osa põhjendab tehtud valikuid, kirjeldab tööd tehes ette tulnud probleeme ja nende lahendusi. Vati erinevate osade kudumise kohta on lisaks antud põhimõttelised skeemid., http://tartu.ester.ee/record=b2692838~S13*est

http://tartu.ester.ee/record=b2693564~S1*est

Töö eesmärgiks oli kaardistada Eesti Rahva Muuseumi kogudes olevaid Bosnia tehnikas heegeldatud kindaid, kirjeldada neile iseloomulikke tunnuseid, valmistamise tehnoloogiaid, töövahendeid ja materjale. Uurimustöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses osas antakse lühiülevaade Bosnia tehnikas heegeldamise ajaloost maailmas ja tutvustatakse ERM-i tekstiilikogudes leiduvaid kindaid. Teises peatükis peatutakse Bosnia tehnikas heegeldatud kinnaste töövõtetel, kasutatud materjalidel ja töövahenditel. Kolmandas osas kirjeldatakse sõrm- ja labakinnaste valmistamise tehnoloogiat. Lisades on toodud ERMi tekstiilikogudes olevate Bosnia tehnikas heegeldatud kinnaste andmed, esemekogu numbrid, fotod ja legendid. Koostatud on nii laba- kui sõrmkinnaste valmistamise tehnoloogiline juhendmaterjal, mis on esitatud töökirjelduste, jooniste ja videotena. Uurimuse tulemuseks on kaardistaud ülevaade unustusehõlma vajunud tehnikast., http://tartu.ester.ee/record=b2692815~S13*est

Töö kirjeldab Suure-Jaani kihelkonna ajaloolisi labakindaid muuseumides leiduvate säilikute põhjal. Esimene osa annab ülevaate varem ilmunud andmestikust, kinnaste muutumisest XIX-XX sajandi vahetusel, tutvustab kinnaste kirjeldamisel vajalikke termineid ja tehnilisi võtteid. Teine osa tutvustab seitsme paari kirikinnaste läbikudumist vanade eeskujude järgi. Analüüsitud on vanade töövõtete sobitamist tänapäevase materjali ja kandjaga, http://tartu.ester.ee/record=b2692833~S1*est

Lõputöö Trükitud sitsikangas kui moekaup 1850-1920 ja selle kasutus lapitekkides uurimuslik pool on osaliselt jätk eelmise aasta seminaritööle. Kajastasin Hiiumaa muuseumis olevate erilisemate lapitekkide tehnikaid ning seal kasutatavaid sitsimaterjale. Tegin viimaste kohta ajastute kaupa Euroopas moes olnud mustrite ülevaate, et vaadelda millised kangad jõudsid meile ning kuidas seda kasutati kasutati lapitekkides. Püüan siduda seda teemat, eriti Hiiumaal, Rootsi mõjutustega. Praktilise tööna õmblesin naisterõivaste kollektsiooni. Ideed ja sitsikangaste mustriäidiseid annab edasi lapiseelik ning ajastut toetab linnamoeline jakk. Enamus komplektidest on värvide järgi liigitatud, kuid lõiked on kõigil samad., http://tartu.ester.ee/record=b2692841~S13*est

Helmetikandiga kaetud meeste nahkvööd moodustavad väikese, kuid põneva osa Eesti etnograafilisest pärandist. Ese on huvitav ja atraktiivne, kuid neid on vähe tutvustatud. Vöid leidub üle Eesti erinevates muuseumikogudes, kuid siiani ei ole analüüsitud nende tikkimise ja õmblemise erinevaid töövõtteid. Põhjuseks võiks tuua selle, et vööde valmistamiseks ei kasutatud vanale käsitööle omaseid traditsioonilisi koduseid materjale vaid müügikaupa – helmeid (Astel 1983: 104). Ka Soome etnograaf (hilisem Eesti Rahva Muuseumi direktor) I. Manninen on öelnud: „.....meeste helmestikandis vööd on kõik ostetud ja pakuvad meile sellistena vähe huvi.“ (Manninen 1927: 377). 19. sajandi alguses kasutasid eesti talunaised tikandite kaunistamiseks helmeid paljudel esemetel: tanudel, käistel ja taskutel, reeglina oli see naiste rõivaste kaunistusviis. Sellepärast mõjubki 19. sajandi keskpaigast levinud meeste helmetikandis vööde kandmistava üsnagi kummalisena. Tänasel päeval on helmetööd jälle väga populaarsed. Kultuuripärandi tutvustamine läbi vanade töövõtete oleks minupoolne panus väärtustada esiemade käsitööd. A. Arelaid ja E. Jansen on öelnud: „Kultuuripärandi tundmaõppimine tähendab ühteaegu ise¬endale küsimuse esitamist: milline peaks olema minu edasiviiv osa?“ (Aarelaid, Jansen 1982, lk 79). Helmevöö on huvitav ja ilus ese, mis võiks tänapäeval uuesti kasutust leida.

Maris Rosenthali lõputöö 1850.-1940. aastate tekstiilinukud Eesti muuseumides: tüpoloogia, valmistamistehnoloogiad ja materjalikasutus tegeleb Eesti muuseumides kuni 1940. aastateni valmistatud maa piirkonnast pärit kaltsunukkudega ning keskendub uurimisprobleemile, kuidas eristuvad tekstiilnukutüübid arvestades nukkude valmistamistehnoloogiaid ja materjalikasutust. Uurimisobjektiks on kaltsunukkude tehnilised tunnused – materjalikasutus, erinevate kehaosade olemasolu ja nende omavaheline ühendamine, näo ja juuste olemasolu ning nende tegemisviisid. Uurimisobjektide analüüsimeetodiks sai tehniliste tunnuste omavaheline võrdlemine. Uurimismaterjali valim oli 27 objekti. Uuritava kogumi sees eristusid kolm tekstiilnukutüüpi: rullnukud, eraldi keha külge kinnitatavate jäsemetega nukud ning keha ja jalad osaliselt või ühes tükis nukud. Omakorda on erinevusi tüüpide siseselt. Rullnukud on kõige lihtsamini valmistatav nukud, kuna selle puhul saab õmblustöö üldsegi välistada. Tüübi siseselt saab eristada käteta ja kätega variante. Eraldi keha külge kinnitatavate jäsemetega nukke oli uuritavas kogumis kõige rohkem. Siia rühma kuuluvad need titad, kelle käed ja jalad õmmeldakse eraldi keha külge ning iga kehaosa lõigatakse välja iseseisva tükina. Viimase ja väiksema rühma moodustasid nukud, kelle keha ja jalad osaliselt või ühes tükis ning pea ja käed kinnitatakse eraldi. Esitletud tekstiilnukutüüpide puhul ei saa välja tuua paikkondlike erinevusi. Samuti ei selgu, millised tüübid olid varasemad ja millised hilisemad. Diplomitöö praktilise osana on kaasas Tite tegemise õpetus ehk lühike kaltsunuku õmblemise raamatu makett, kus leiab metoodilise juhendi kolme kaltsunuku õmblemiseks, mille eeskujuks on muuseumide nukud.

http://tartu.ester.ee/record=b2483583~S1*est

http://www.ester.ee/record=b2344444*est

https://www.ester.ee/record=b2097222*est

https://www.ester.ee/record=b1615312*est