Search

Bakalaureusetöö Aianduse õppekaval Linnades elavate inimeste arv suureneb nii ülemaailmselt kui ka Eestis. Seetõttu on ka linnastumisega kaasnevad ökoloogilised, sotsiaalsed ning majanduslikud probleemid suurenemas. Kogukonnaaiad on võimaluse paljude probleemide leevendamiseks, mistõttu on oluline teada, mis motiveerib elanike kogukonnaaedadega liituma ning nendes tegutsema. Kogukonnaaedu on enim uuritud Põhja-Ameerikas ning Suurbritannias, kuid oluline on uurimistöid läbi viia ka teistes riikides. Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada kogukonnaaialiikmete motivatsioon aias tegutsemiseks ning peamised kasvatavad kultuurid MTÜ Tartu Maheaed näitel. Uuritava probleemi lahendamiseks kasutas autor ankeetküsitlust. Andmete kogumine toimus 2023. aasta jaanuaris online küsitlusena, mis saadeti MTÜ Tartu Maheaed liikmete meililisti. Küsitlusele vastas 91 MTÜ Tartu Maheaed liiget. Uurimistulemustest selgus, et pindalalt enim kasvatati köögivilju ning vähim lilli. MTÜ Tartu Maheaed liikmete kolm peamist motivatsiooni kogukonnaaias tegutsemiseks olid: tervislik toit, värskes õhus viibimine ning kodust välja saamine. The population in cities worldwide, including Estonia, is rising. Therefore, ecological, social, health-related, and economic problems caused by urbanization are also increasing. Community gardens have been proven to relieve these problems. It is important to understand what motivates residents to join and participate in community gardens. Most of the research on community gardens has been conducted in North America and the United Kingdom, so it is crucial to conduct research on these topics in other countries as well. The aim of the current research was to identify which crops are being cultivated by community gardeners and what motivates them to participate in community gardening. The nonprofit organization MTÜ Tartu Maheaed was used as an example. The questionnaire contained both closed-ended and open-ended questions and questions were asked about the percentage of specific plant groups being cultivated on their community garden land and their motivations for gardening. 91 people responded to the online questionnaire, which was sent to MTÜ Tartu Maheaed members’ e-mail list. The results indicated that vegetables are the most common crops cultivated by MTÜ Tartu Maheaed members. The three main motivations for participating in community gardens are growing fresh and healthy food, spending time in fresh air, and getting out from home.

Magistritöö Ökonoomika ja ettevõtluse õppekaval Esimest korda ajaloos töötab kõrvuti viis generatsiooni, selle tõttu on organisatsioonide jaoks oluline teada, kas erinevaid generatsioone motiveerivad erinevad või sarnased tegurid. Motivatsioonitegurid on olulised, et töötjad oleksid motiveeritud ning samas tekitada huvi organisatsiooni vastu potentsiaalsetes töötajates. Magistritöö eesmärk on analüüsida Põllumajandus- ja Toiduameti töötajate töömotivatsiooni mõjutavaid tegureid generatsioonide lõikes ning uuringu tulemustele tuginedes teha asutusele parendusettepanekuid. Uurimustöö eesmärgi saavutamiseks viidi Põllumajandus- ja Toiduameti töötajate seas läbi ankeetküsitlus, millele vastas 48% kogu valimist. Küsimused olid koostatud nii töömotivatsiooni kui ka generatsioonide koostöö kohta. Saadud andmeid analüüsiti ning nende põhjal tehti järeldusi. Uuringu tulemustest selgus, et töömotivatsiooni mõjutavad tegurid on erinevatel generatsioonidel küllaltki sarnased. Saadud tulemusi kinnitas ka teooria, et kõikidele generatsioonidele on olulised nii sisemised kui ka välised motivatsioonitegurid. Põllumajandus- ja Toiduameti töötajad hindasid erinevate generatsioonide koostööd asutuses pigem heaks. Küll aga arvati, et vanemad generatsioonid ei taha uuendustega kaasa minna ning noorematel puuduvad kogemused. Magistritöös saadud tulemuste põhjal tõi autor välja ettepanekud, mida võiks Põllumajandus- ja Toiduameti pakutavas motivatsioonipaketis muuta. For the first time in history, five generations are working side by side, making it important for organizations to know whether different generations are motivated by different or similar factors. Motivational factors are important for the employees to stay motivated and at the same time generate interest in the organization in potential employees. The purpose of the master's thesis is to analyse the factors influencing the work motivation of the employees of the Agriculture and Food Board across generations and to make suggestions for improvement to the institution based on the results of the study. In order to achieve the goal of the research, a survey was conducted among the employees of the Agriculture and Food Board, which was answered by 48% of the entire sample. The questions were prepared both about work motivation and cooperation between generations. The obtained data were analysed and conclusions were drawn based on them. The results of the study revealed that the factors affecting work motivation are quite similar in different generations. The obtained results were also confirmed by the theory that both internal and external motivational factors are important for all generations. The employees of the Agriculture and Food Board rated the cooperation of different generations in the institution as rather good. However, it was believed that the older generations do not want to come along with the innovations, and the younger ones lack experience. Based on the results obtained in the master's thesis, the author brought out suggestions that could be changed in the motivation package offered by the Agriculture and Food Board.

Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli koostada Eccles’i ootuste ja väärtuste teoorial põhinev eestikeelne küsimustik, kontrollida koostatud küsimustiku statistilisi väärtusi ning uurida selle abil 9-12 aastaste tüdrukute motiveeritust mõjutavaid tegureid tehnoloogiaringis osalemisel HK Unicorn Squad (HKUS) tehnoloogiaringis käivate tüdrukute näitel. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks püstitati kaks uurimisküsimust ning üks hüpotees. Valim koosnes 23-st 9-12 aastasest huviringis käivast tüdrukust, kelle motivatsiooni mõjutavaid tegureid uuriti 20 küsi-muse ja väite abil. Tüdrukute motiveeritust uurivaid väited oli 12 ning need jagunesid origi-naalküsimustikule tuginedes kolme faktorisse. Küsimustiku statistilisi väärtusi kontrollides ilmnes, et originaalküsimustiku eestindatud versioonis jagunesid väited nelja faktorisse. Tule-mustest ilmnes, et motivatsiooni mõjutavate tegurite osas ei esine gruppide vahel statistiliselt olulisi erinevusi. Huviringiga esmakordselt ning jätkukursusega liitumise põhjuste seost moti-veeritusega saab väita vaid teatud mööndustega. Märksõnad: tehnoloogia, tüdrukud, motivatsioon, huviring, https://www.ester.ee/record=b5563494

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Haridus- ja psühholoogiavaldkonnas kasutatakse teste inimeste teadmiste ja oskuste hindamiseks. Tihti ei ole selliste testide tulemused testitavate endi jaoks tähenduslikud, kuigi võivad olla olulised mõnel teisel tasandil – näiteks võidakse nende alusel võrrelda omavahel õpilasi või õpilaste gruppe koolide ja riikide lõikes. Varasemad uuringud on näidanud, et keskmiselt on testitäitjate jaoks madala olulisega testide tulemused madalamad kui kõrge olulisusega testide puhul. Ka valiidsuse teoreetilised käsitlused viitavad sellele, et testi tulemuste tõlgendamisel tuleks arvestada erinevate teguritega, sh motivatsiooniga, mis võivad tulemust mõjutada, aga ei ole osa konstruktist, mida soovitakse hinnata. Testi täitmise motivatsiooni (TTM) käsitletakse peamiselt ootuse-väärtuse teooria raamistikus. Selle alusel on motivatsiooni tekkimine seotud erinevate teguritega, näiteks inimese eelnevad kogemused, väärtused ja uskumused. Seega TTM ei ole seotud vaid testi ja testimise olukorraga vaid ka testitava enda sisemiste protsessidega. Sellest lähtuvalt võib eeldada, et TTM võib olla tulemustega seotud ka kõrge olulisusega testimise olukorras. Selleks, et TTM.iga oleks võimalik tulemuste tõlgendamise arvestada, on oluline seda hinnata. Peamiselt on hindamiseks kasutatud enesekohaseid küsimustikke, kuid kuna vastused nendele ei pruugi olla piisavalt objektiivsed, on välja pakutud ka alternatiivseid TTM-i hindamise meetodeid, näiteks ajalist pingutust vastamisel (APV, Wise ja Kong, 2005). APV alusel antakse hinnang testitäitja testile pühendatud pingutusele selle alusel, kuidas ta kasutas testi ülesannete lahendamisel selleks ettenähtud aega. Doktoritöös uuriti, kuidas avaldub testi täitmise pingutus nii madala kui ka kõrge olulisusega testimise olukordades. Pingutuse hindamiseks kasutati nii enesekohast küsimustikku kui ajalisi pingutust iseloomustavad indikaatoreid, sh APV. Leiti, et testi täitmise pingutus on testi tulemusega seotud nii madala kui ka kõrge olulisusega testis, kuigi ootuspäraselt seletab see suurema osa variatiivsusest madala olulisusega testi puhul. Veel leiti, et enesehinnatud pingutus ja testi täitmise aja põhjal arvutatud pingutuse näitaja võivad kirjeldada motivatsioonispektri erinevaid osi ning et mõlemad võivad anda väärtuslikku informatsiooni testi täitmise motivatsiooni kohta., In the fields of education and psychology, tests are used to measure people's knowledge and skills. However, the results of such tests are often not personally relevant to the test-takers, although these may be relevant on other levels – for example, test results may be used to compare students or groups of students across schools and countries. Previous studies have shown that results on low-stakes tests, that do not have significant consequences for test-takers, are lower compared to results in high-stakes tests. Validity theory also suggests that different factors contributing to construct irrelevant variance, including motivation, should be considered when interpreting test results. As test-taking motivation (TTM) is mainly seen in the framework of expectation-value theory, it can be inferred that the motivation to complete a test can also manifest itself in a situation that is generally considered to be high-stakes. Therefore, it is important to assess TTM. Mainly self-report questionnaires have been used for this, but as answers to these may not always be sufficiently objective, alternative methods for assessing test-taking motivation have been proposed such as Response Time Effort (RTE, Wise and Kong, 2005). RTE gives an indication of the amount of effort used in the test based on test-taking times. In this doctoral dissertation, it was investigated how the effort to complete the test manifests itself in both low-stakes and high-stakes testing contexts. Test-taking effort was assessed with a self-report questionnaire and time-based measures of effort, including RTE. Test-taking effort was related to test performance in both low-stakes and high-stakes testing contexts, although test-taking effort explained a larger part of the variance in the low-stakes test. It was reasoned that self-reported effort and RTE describe different parts of the motivation spectrum, and that both can provide valuable information about test-taking motivation., https://www.ester.ee/record=b5508995

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Vaatamata lugematule hulgale tõenditele kehalise aktiivsuse positiivse mõju osas ei täida enamus noori soovitust olla mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehaliselt aktiivne vähemalt 60 minutit iga päev ühe nädala lõikes. Varasemad uuringud on leidnud, et noorte kehalise aktiivsuse prognoosimisel on olulisel kohal autonoomsuse toetuse pakkumine nende kehalise kasvatuse õpetajate, vanemate ja kaasõpilaste poolt, mis omakorda on seotud noorte autonoomse motivatsiooni ja kavatsusega olla kehaliselt aktiivne, mis on seotud ka nende eneseraporteeritud kehalise aktiivsusega vabal ajal. Nende seoste uurimise aluseks on trans-kontekstiline motivatsioonimudel. Käesolevas doktoritöös testiti trans-kontekstilise motivatsioonimudeli komponentide seoste kehtivust Eesti kooliõpilastel erinevatel ajaintervallidel – ühe kuu ja ühe aasta möödudes, sealjuures hinnati noorte vaba-aja kehalist aktiivsust lisaks eneseraportile ka kiirendusanduritega. Lisaks uuriti erinevate motivatsiooni alaliikide seost noorte kiirendusanduritega mõõdetud kehalise aktiivsusega. Töö tulemustest selgus, et trans-kontekstilise motivatsioonimudeli tunnuste vahelised seosed kehtivad ajas nii ühe kuu kui ka ühe aasta möödudes. Tulemused on kooskõlas varasemate uuringutega, lisades aga olulise panusena trans-kontekstilise motivatsioonimudeli komponentide vaheliste seoste testimise pikema aja jooksul. Ehkki uuringute tulemused ei näidanud seost kavatsuse ja kiirendusanduritega mõõdetud kehalise aktiivsuse vahel pärast kooli, ilmnes statistiliselt oluline seos kehalises kasvatuses kogetud sisemise motivatsiooni ja kiirendusanduritega mõõdetud päevase kehalise aktiivsuse vahel. See tulemus kinnitab veelgi kehalise kasvatuse õpetajapoolse autonoomsuse toetuse pakkumise olulisust tunnis, mis soodustab noorte sisemise motivatsiooni kujunemist kehalise aktiivsuse suhtes psühholoogiliste põhivajaduste rahuldamise kaudu. Kokkuvõttes rõhutavad läbiviidud uuringute tulemused autonoomsuse toetuse pakkumise olulisust nii kehalise kasvatuse õpetajate, lapsevanemate kui ka eakaaslaste poolt noorte kehaliselt aktiivse elustiili kujundamisel., Despite lots of evidence regarding the positive impact of physical activity most adolescents do not meet the recommended 60 minutes of moderate-to-vigorous physical activity a day on average per week. Studies have found that adolescents’ physical activity is predicted by autonomy support from their physical education teachers, parents, and peers, which, in turn is related to adolescents’ autonomous motivation and intentions toward physical activity which is also related to their self-reported physical activity. Trans-contextual model of motivation forms the basis of these predictions. The current doctoral thesis tested the trans-contextual model of motivation among Estonian school students over different time periods – one month and one year. Students’ leisure-time physical activity was evaluated both with self-reported measures and accelerometers. Furthermore, relationships between different motivational regulations and accelerometer-based physical activity were investigated. The results demonstrated that the trans-contextual model is stable over time both over a one-month and a one-year time period. These results are in line with previous studies adding an important contribution by testing the constructs of the model over longer time periods. Although, no relationship emerged between intentions and accelerometer-based physical activity after lessons, there was a positive relationship between intrinsic motivation and daily accelerometer-based physical activity. This confirms once again the importance of providing autonomy support in physical education lessons, which promotes the development of adolescents’ intrinsic motivation toward physical activity through satisfying their basic psychological needs. In conclusion, the results of the conducted research emphasize the importance of providing autonomy support from physical education teachers, parents, and peers in the development of physically active lifestyle of adolescents., https://www.ester.ee/record=b5489018

Magistritöö Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekaval Magistritöö autori eesmärk oli ettevõttele Härjanurme Mõis OÜ luua uus motivatsioonisüsteem. Teoreetilise osa koostamisel oli kasutatud mitmeid uuringuid, artikleid, tulumaksuseadust, töölepingu seadust ning sotsiaalmaksuseadust. Käesolev uuring on kvantitatiivne - andmed esitatakse arvudena, statistikana; järeldused tulenevad statistilistest andmetest. Andmete kogumise meetodiks on ankeetküsitlus. Ankeetküsitlused jagati välja nii juhtkonnale kui ka töötajatele. Magistritöö autor võrdles töötajate soove ja juhtkonna hinnanguid ning selle põhjal tõi välja aspektid, millega juhtkond oli nõus ja mis töötajate jaoks olid olulised. Kuna ettevõttes oli olemas motivatsioonisüsteem, siis autori poolt välja pakutud motivatsioonisüsteem on täiendus vanale süsteemile (ehk jäid ka varasemalt olnud motivaatorid, lisandusid uued). Tulemuseks valmis uuenenud motivatsioonisüsteem, mis koosneb rahalistest hüvedest kui ka mittemateriaalsetest motivaatoritest. Käesolev uuring on võrdluse aluseks teistele tulevastele töörahulolu ja motivatsiooni uuringutele. Autor soovitab ka edaspidi mõne aja vältel sooritada ettevõttes rahulolu ja motivatsiooni kordusuuringuid, saamaks teada, mis töötajaid mingil teatud ajahetkel motiveerib ning milline on nende töörahulolu. The aim of the author of the master's thesis is to create a new motivation system for the company Härjanurme Mõis OÜ. A number of studies, articles and laws have been used in compiling the theoretical part. This study is quantitative - data are presented in numbers, statistics; the conclusions are based on statistical data. The method of data collection is a questionnaire survey. Questionnaires were distributed to both management and employees. The author of the master's thesis compared the wishes of the employees and the assessments of the management and based on this pointed out the aspects that the management agreed with and that were important for the employees. As the company had a motivation system, the motivation system proposed by the author is an addition to the old system (ie the previous motivators remained, new ones were added). The result is a renewed motivation system consisting of financial benefits as well as non-monetary motivators. This study will serve as a basis for comparison with other future job satisfaction and motivation surveys. The author recommends to continue to conduct re-surveys of satisfaction and motivation in the company for some time to find out what motivates employees at a certain point in time and what their job satisfaction is.

https://www.ester.ee/record=b5509655*est

Magistritöö Ettevõtlus ja ökonoomika õppekaval Magistritöö eesmärk oli välja selgitada Estonian Plywood AS personali töörahulolu ja motivatsioon ning uurimistulemustele tuginedes teha juhtkonnale parendusettepanekud. Arvestades ettevõtte uudsust ja jooksvat tööjõuvoolavust, oli läbiviidav uuring oluline ettevõtte arengu, maine kujunduse ja stabiilsuse saavutamiseks. Töötajate tagasiside aitab organisatsiooni juhtkonnal saada ülevaade ja informatsioon probleemkohtadest ja võtta kasutusele uusi meetmeid või parendada juba olemasolevaid. Magistritöö koosneb kahest peatükist, alapeatükkidest, kokkuvõttest, kasutatud kirjandusest ja lisadest. Magistritöö kaks põhiosad jaotuvad teoreetiliseks ja empiiriliseks. Magistritöö teoreetilises osas kirjeldatakse töörahulolu ja motivatsiooni olemust ning erinevaid rahulolu ja motivatsiooni tuntuimaid teooriaid ning nende mõõtmist. Magistritöö empiirilises osas antakse ülevaade uuritavast ettevõttest, valimist, uurimis- ja andmekogumismeetoditest, küsimustikust ja statistilise analüüsimeetoditest, autori poolt läbi viidud uuringu tulemustest. Uuringu tulemusena selgitati välja, et Estonian Plywood AS-i töötajate töörahulolu ja motivatsiooni võib üldiselt pidada pigem heaks. Töötajad pidasid oluliseks kõiki uuritud tegureid – keskmised hinnangud olid vahemikus 4,14–4,58 (5astmelisel skaalal hinnatuna). Töötajate hinnangutest rahulolule jäid keskmised hinnangud pisut madalamaks (vahemikku 3,45–4,05), kuid olid siiski üle keskmise (M = 3, 5astmelisel skaalal hinnatuna). Kõige olulisemaks hindasid töötajad tasustamise faktorisse kuuluvad tegurid, seejärel info liikumist ja koostööd ning otsese juht tegevust. Teistega võrreldes said madalama hinnangu töökeskkond ning karjäär ja areng. Kõige enam olid töötajad rahul oma otsese juhi tegevusega, seejärel töö omaduste ning info liikumise ja koostööga. Kõige madalama hinnangu sai karjäär ja areng. Tööjõuvoolavuse vähendamiseks ja töötajate motiveerimiseks, tuleks tööandjal pöörata tähelepanu motivatsiooni ja rahulolu faktoritele ja nende hinnangutele. The aim of the master's thesis was to find out the job satisfaction and motivation of the staff of Estonian Plywood AS and to make suggestions for improvement to the management, based on the research results. Given the company's age and employee turnover rate, the survey was important for supporting the company's development, reputation and stability. Employee feedback helps the organisation's management to gain insight and the information about problem areas as well as strengths, to introduce new measures or improve existing ones. The master's thesis consists of two chapters, subchapters, a summary, references and appendices. The two main parts of the master's thesis are divided into theoretical and empirical. The theoretical part of the master's thesis describes the nature of job satisfaction and motivation, alongside various well-known satisfaction and motivation theories and their evaluation. The empirical part of the master's thesis provides an overview of the surveyed company, the target group, research and data collection methods, questionnaire and statistical analysis methods, based on the results of the research conducted by the author. The results of the survey revealed that the job satisfaction and motivation of Estonian Plywood AS employees can generally be considered rather good. Employees considered all the factors examined important - the average ratings ranged from 4.14 to 4.58 (rated on a 5-point scale). The average ratings of employee satisfaction were slightly lower (between 3.45 and 4.05) but still above average (M = 3.5 on a 5-point scale). The employees considered remuneration factors to be the most important, followed by information flow and cooperation, as well as line management. Work environment, career and professional development were rated lower than other factors. Employees were most satisfied with line management, then with their job characteristics, information flow and cooperation. Career and professional development received the lowest ratings. In order to reduce employee turnover and motivate them, the employer should pay attention to the motivation and job satisfaction factors and their ratings.

Magistritöö Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekaval Tööjõukulud on paljude ettevõtete jaoks üheks suurimaks kuluks, eelkõige teenindus- ja teadmistemahukas sektoris. Selleks, et olla atraktiivne uute töötajate silmis ning hoida olemasolevaid töötajad on oluline teada, milliseid tegureid peavad ettevõtte töötajad motiveerivaks ning milline on nendega rahulolu. Magistritöö eesmärk on välja selgitada töötajate töörahulolu ja motivatsioon ettevõttes KPMG Baltics OÜ ning lähtuvalt uuringu tulemustest töötada välja parendusettepanekud töörahulolu ja motivatsiooni tõstmiseks. Esmaste andmete kogumiseks viidi läbi ankeetküsitlus, küsimustik saadeti kõikidele ettevõtte töötajatele. Andmete analüüsimisel on kasutatud kirjeldavat statistikat, korrelatsioonanalüüsi ja dispersioonanalüüsi. Uurimusest selgus, et küsitlusele vastanute töörahulolu ja motivatsiooni võib hinnata pigem heaks. Enim ollakse rahul kollektiivi ja arenguvõimalustega. Madalam rahulolu on peamiselt seotud töötasu ning töö ja eraelu tasakaaluga. Uuringust selgus, et kõik küsitlusele vastanud on teadlikud vähemalt enamikest kui mitte kõigist ettevõtte poolt pakutavatest täiendavatest hüvedest ja boonustest. Tulemustele tuginedes tegi autor ettepanekuid uuringus osalenud töötajate töörahulolu ja motivatsiooni tõstmiseks. Kordusuuringu läbiviimine võimaldab selgitada rahulolu ja motivatsiooniga toimunud muudatusi. Employment costs are one of the highest costs for many companies especially in the service sector and knowledge industry. In order to attract new employees as well as to motivate current employees, it is important to know the job satisfaction as well as motivating factors of the employees of the company. The aim of the master’s thesis is to find out the job satisfaction and motivation of KPMG Baltics OÜ employees and based on the results develop suggestions to increase job satisfaction and motivation. In order to collect the data, a survey was carried out using a questionnaire which was sent to all of the employees in the company. Analysing the results, descriptive statistics, correlation analysis and analysis of variance were used. The results of the survey showed that the job satisfaction and motivation of the employees who participated in the survey can be considered good. Employees who participated in the survey are most satisfied with colleagues and development opportunities. Lower satisfaction is mainly related to salary and work-life balance. According to the survey, all of the respondents are aware of at least most of the additional benefits and bonuses offered by the company. Based on the results, the author made recommendations how to increase the job satisfaction and motivation of the employees who participated in the survey. Repeating the survey allows to find the changes that have taken place in terms of satisfaction and motivation.

Magistritöö Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekaval Põllumajandussektoris valitseva tööjõupuuduse vähendamiseks tuleb ettevõtetel leida sobivad vahendid töötajate motiveerimiseks. Üheks võimaluseks on pakkuda töötajatele rahaliselt hinnatavaid hüvesid. Põllumajandusssektoris ei ole selle teemakohaseid uuringuid varem tehtud. Magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada, mis eesmärgil ja milliseid rahaliselt hinnatavaid hüvesid pakuvad Eesti põllumajandusettevõtted oma töötajatele ning analüüsida hüvedega kaasnevaid maksuriske ja maksustamise praktikat Eesti põllumajandusettevõtetes. Magistritöö empiirline uuring viidi läbi Eesti põllumajandusettevõtete seas. Uuringus osales 121 ettevõtet ning andmeid koguti veebipõhise ankeetküsitluse tagasiside põhjal. Tulemuste analüüsimiseks kasutati kvantitatiivset analüüsi ning andmete tõlgendamiseks kasutati sagedustabeleid, protsentjaotusi, erinevaid diagramme ja korrelatsioonanalüüsi. Uuringu tulemuste põhjal selgus, et rahaliselt hinnatavaid hüvesid töötajate motiveerimiseks peavad oluliseks 75% põllumajandusettevõtetest ning hüvede andmise kolm olulisemat eesmärki on motiveerimine, premeerimine ja olemasoleva tööjõu hoidmine. Põllumajandussektoris ei ole selle teemakohaseid uuringuid varem tehtud ning seega ei ole võimalik tulemusi varasemate uuringutega võrrelda. Enamlevinud hüved on ettevõtte poolne kingitus tähtpäeval, ühisüritused, ettevõtte omatoodangu pakkumine soodustingimustel ning tasuta sooja joogi võimaldamine tööl. Neid hüvesid pakuvad üle poolte põllumajandusettevõtetest. Enim pakutavad omatoodangu artiklid on piim, liha või lihaproduktid ja teravili. Paljud ettevõtted pakuvad oma töötajatele ka mitmeid teisi rahaliselt hinnatavaid hüvesid. Uuringu käigus ei tuvastatud ettevõtte keskmise töötasu suuruse ega pakutavate hüvede vahel olulist seost. Küll aga selgus uuringust, et paljudes ettevõtetes pakutakse hüvesid üksnes osadele või üksikutele töötajatele. Teatud juhtudel klassifitseerub rahaliselt hinnatav hüve erisoodustuseks, millega kaasneb maksukohustus. Uuringu tulemusena selgus, et 46% põllumajandusettevõtetest ei deklareeri tehtud erisoodustusi. Magistritöö autor tegi ettepaneku teemat edasi uurida ning välja selgitada, millised rahaliselt hinnatavad hüved on põllumajandusettevõtete töötajate jaoks motiveerivad ning milliseid hüvesid töötajad ise eelistaksid. In order to reduce the labor shortage in the agricultural sector, companies need to find appropriate measures to motivate the workforce. One of the options is to offer benefits in kind to its employees. Until now there have been no respective studies carried out in the agricultural sector. The aim of the master's thesis is to find out for what purposes and which benefits are offered by Estonian agricultural companies to its employees and to analyze the associated tax risks and taxation practices by the companies. The master's thesis’ empirical study was conducted among Estonian agricultural companies. 121 companies participated in the survey, the date was collected via online questionnaire. The results were analyzed by using quantitative analysis, and data was interpreted by frequency tables, percentage divisions, various charts, and correlation analysis. The results of the survey show that 75% of agricultural companies consider employee benefits to be important, and the three main purposes of such benefits is to motivate, to reward and to retain the current workforce. There have been no similar studies carried out in the agricultural sector before and therefore it is not possible to compare the results with previous studies. The most common employee benefits are gifts on special occasions, corporate events, allowing the employees to buy the company's own products at a discounted price and providing hot drinks free of charge. More than half of the agricultural companies provide the listed benefits. Milk, meat, meat products and crops are the most common articles of own products provided. Other benefits are also offered by many companies. The study did not find a significant correlation between the company's average salary and the employee benefits being offered. However, the survey found that many companies offer benefits to limited number of employees only or to some selected employees. In certain cases, the employee benefits are deemed fringe benefit subject to taxation. The survey revealed that 46% of the agricultural companies do not declare the taxable fringe benefit in tax returns. The author suggested to research the topic further and to determine which employee benefits are motivating in practice and which benefits would the employees prefer if they had the opportunity to choose.

https://www.ester.ee/record=b5505401*est

https://www.ester.ee/record=b5504871*est

Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekaval Looduses viibimine ning rekreatiivsete tegevuste harrastamine on koondumas erinevatele kaitsealadele ning muutmas järjest populaarsemaks. Töö eesmärk oli saada selgust erinevate looduskeskkonnas toimuvate aktiivsete tegevuste harrastajate motivatsioonidest, selgitada välja, kas erinevatel harrastajatel: maismaa- ja veealade harrastajatel on looduses aktiivsete tegevuste harrastamiseks sarnased motiivid ning kas harrastajate motivatsioonid erinevad vanuseliselt ja sooliselt. Rekreatiivsete tegevuste motiivide skaalast (REP, The Recreation Experience Preference, Manfredo, 1996) kasutati töös 15 väidet, mille abil mõõdeti matkaja motivatsiooni erinevaid dimensioone. 15 väidet jagunesid omakorda viie motiivi alla: põgenemine, loodus, sidemete loomine, õppimine ja sotsiaalne; iga motiivi all kasutati kolme väidet. Andmeid analüüsiti MS Excel for Office 365 abil ning oluliste tulemuste kohta koostati joonised. Uuringus selgus, et veealade ja maismaa-alade harrastajatel on üsna sarnased motiivid looduses viibimiseks. Harrastajate jaoks on oluline viibida looduses, saada eemale rutiinist ning nautida loodusmaastikku/- veestikku. Seetõttu on oluline praeguseid taristuid hooldada ning luua juurde uusi, et vältida looduses käijate sattumist puutumata loodusesse ning ennetada seeläbi uute looduskahjude tekkimist. Being outdoors and engaging in recreational activities is becoming concentrated in protected areas and growing in popularity. The aim of the thesis was to gain a better understanding of the motivation of enthusiasts of different recreational activities in the natural environment and to identify if different enthusiasts of land and water sports have similar motives for engaging in outdoor recreational activities and if the motivation of enthusiasts differs in age and gender. The thesis uses fifteen arguments from the recreation motivation scale (REP, The Recreation Experience Preference, Manfredo, 1996) to measure the different dimensions of a camper’s motivation. The fifteen arguments were divided into 5 motives: escape, nature, building relationships, studying, and social; three arguments were used for each motive. The author analyzed the data using MS Excel for Office 365 and created figures for important results. The study showed that enthusiasts of both land and water sports have similar motives for being outdoors. Enthusiasts find it important to be outdoors, escape routine and enjoy the natural landscape/water. Therefore, it is important to maintain existing infrastructures and create new ones to avoid to keep nature travelers from going into untouched wilderness and prevent additional damage to nature.

https://www.ester.ee/record=b5451142*est

https://www.ester.ee/record=b5450948*est

https://www.ester.ee/record=b5450365*est

Estonia has not experienced terrorist attacks for the last 15 years. However, Estonia has been gradually developing its counterterrorism policies. What explains the counterterrorism policy development in Estonia in 2005 to 2020? The purpose of this thesis is to contribute to the existing scholarship on counterterrorism policy development, offering an insight into the behavior of a low-risk country. It is a theory-testing case study, offering counterterrorism policy development explanation through three competing theories: Rational choice theory, Constructivism, and Reference group theory. The study uses a triangulation method in collecting data and conducts a content analysis on sources. The findings indicate that the Reference group theory explains the development the best, suggesting that Estonian counterterrorism policy development is influenced by the necessity to maintain its memberships in the EU and NATO for instrumental purposes., https://www.ester.ee/record=b5439306*est

https://www.ester.ee/record=b5423598*est

Magistritöö Loodusturismi õppekaval Liikumine on inimese igapäevane tegevus. Kogu maailmas pööratakse üha enam tähelepanu aktiivsele liikumisele ja inimese teadlikumale käitumisele looduses. Jalgsi matkamine on kõige lihtsam ja kättesaadavam matkaliik, see on vähese planeerimise ja ettevalmistusega tegevus. Seda saavad teha kõik ning see sobib igasse aastaaega. Magistritöö teemaks on jalgsi matkajate motivatsiooni ja rahulolu uuring Eesti looduses ja matkaradadel. Varasemad uuringud ei ole keskendunud konkreetselt Eesti jalgsi matkajate motivatsiooni ja rahulolu aspektidele. Töö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas matkaja valib oma matkamarsruudi, millised on matkaja eesmärgid matkale minnes, mis motiveerib teda jalgsi matkama ning milline on tema rahulolu peale matka. Uurimuse teostamiseks viidi läbi veebipõhine ankeetküsitlus, mis on kvantitatiivne uurimismetoodika. Ankeetküsitlusest saadud tulemusi töödeldi tabelarvutussüsteemiga Microsoft Excel ja lisaks kasutati vabavaralist statistikaprogrammi R faktoranalüüsi teostamiseks. Faktoranalüüsi abil koostati matkajate profiilid motivatsiooni ja rahulolu käsitlevate tunnuste alusel. Uuringu tulemustest selgusid tähtsamad jalgsi matkajate eesmärgid, motivatsioon ja rahulolu matkast. Kõige enam naudivad matkajad looduses rahu ja vaikust. Mets aitab rutiinist vabaneda ja paremini lõõgastuda. Rahulolu saavutamine peale matka on otseselt seotud jalgsimatka eesmärkide ja ootuste täitumisega. Enne matka püstitatud eesmärkide täitmine matka käigus, suurendab rahulolu ja tekitab uue motivatsioon matkama minekuks. Jalgsi matkajad on loodust hindavad ja keskkonnast hoolivad matkalised. Matkaraja eelistuste osas selgus, et metsarajal matkamine on kõige populaarsem jalgsimatka eelistus. Kokkuvõtlikult on Eesti jalgsi matkajatel suur huvi matkata looduses ja avastada uusi kohti. Kuid siiski on paljudele matkajatele olulisem tähistatud matkaradade olemasolu. Sellest tulenevalt on oluline pakkuda Eesti matkajatele turvalist matkarada ja tähistatud matkamarsruute. Olemasolevate matkaradade korrashoid ning uute matkaradade planeerimine ja loomine on jalgsimatka kogukonna hoidmiseks ja kasvatamiseks olulised tegevused. Physical activity or exercise is a crucial part in a person's everyday life and has an important role in overall human well-being. In the field of physical activities, there is a global trend towards sustainable and responsible behaviour when being active in nature. With little preparation and motivation hiking is one of the easiest and the most feasible activities available to everybody at any time of the year. The focus of the current master thesis is to study the motivation and satisfaction of the hikers in Estonian nature and hiking trails. To date no similar research has been previously conducted among Estonian hikers. Based on the previous knowledge the aim of the study is to find out and describe how the hikers choose their walking routes, what are their purpose and motivation towards hiking and elaborate the satisfaction level after the activity. For the quantitative analysis, a web based questionnaire survey was prepared and conducted among focus groups. The results were processed and analysed in Microsoft Excel spreadsheet format combined with the factor analysis in the freely available software R. A factor analysis was used to profile the hikers based on their motivation and satisfaction characteristics. The results of the survey revealed the most relevant and important goals as well as motivation and satisfaction aspects for the hikers during their journey. Majority of hikers showed to enjoy peace and quiet when being on nature. As an important ecosystem service provider, forest showed to help people to get rid of their everyday life routine and relax during the activity. In addition, the study revealed the positive correlation between the satisfaction achievement and the goals and expectations set before the hike. The higher the preparation before the hike the better satisfaction was observed among hikers and served as a seed for the new motivation to hike in the future. Regarding the preferences of the hiking trail, the forest trails revealed to be the most popular hiking preference among Estonians. They like to discover new hiking tracks with the marked walking paths. In conclusion, the Estonian hikers have a great interest in hiking in nature. They appreciate the ecosystem service nature provides them and care about the environmental aspects during their hiking. The hikers prefer safe, managed and marked hiking routes. As a result, it is important to offer Estonian hikers are safe and marked hiking routes. The maintenance of existing hiking trails and the planning and creation of new hiking trails are important activities for maintaining and growing the hiking community.

https://www.ester.ee/record=b5438770*est

Bakalaureusetöö Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekaval Töös võrreldakse põllumajandus- ning elektroonikatootjate töötajatele pakutavaid motivatsioonitegureid. Teoreetilises osas antakse ülevaade teemakohastest varasematest uurimustest. Bakalaureusetöö eesmärk on välja selgitada ja võrrelda motivatsioonitegurid, mida põllumajandustoodangut ja elektroonikat tootvad ettevõtted kasutavad. Eesmärgi täitmiseks esitati järgnevad uurimisküsimused: „Kas elektroonikat tootvad ettevõtted kasutavad rohkem motivatsioonitegureid kui põllumajandustootjad? Kas motivatsioonitegurite kasutamine erineb ettevõtte töötajate arvu, kapitali päritolu ja käibe puhul? Millised on enam ning millised vähem kasutatavad motivatsioonitegurid? Kas kahe sektori vahel on märkimisväärseid erinevusi?“ Bakalaureusetöö andmete kogumise jaoks koostati ankeetküsitlus, mis koosnes 12. valikvastustega küsimusest. Küsitlus viidi läbi internetis, Google Formsi keskkonnas. Kogutud andmeid analüüsiti kvantitatiivselt MS Excelis. Tulemuste olulisust kontrollis autor dispersioonanalüüsi abil. Saadud tulemustest selgus, et elektroonikaettevõtted kasutavad põllumajandustootjatest rohkem nii rahalisi kui ka mitterahalisi motivatsioonitegureid. Tulemustes selgus, et mitterahaliste motivatsioonitegurite rakendamisel oli kahe sektori vahel oluline erinevus (p=0,014), kuid rahaliste motivatsioonifaktorite kasutamisel olulist erinevust ei avastatud (p=0,52). Tulemustest selgus, et nii erineva kapitali päritolu (p=0,02) kui ka töötajate arvuga (p=0,01) ettevõtetes erineb motivatsioonitegurite rakendamine märkimisväärselt. In this study the motivation factors that are offered to the employees of electronics and agricultural production enterprises are compared. The theoretical part provides an overview of previous research on the topic. The aim of the bachelor's thesis is to find out and compare the motivational factors used by companies producing agricultural products and electronics. The research questions were: “Do electronics companies use more motivation factors than companies that produce agricultural products? Does the use of motivation factors differ between companies of different size and origin of capital? What are the most and least used motivational factors? Are there significant differences between the two sectors?” A questionnaire, which consisted of 12 multiple-choice questions, was used to collect data for the bachelor's thesis. The survey was conducted online in Google Forms. A quantitative research method was used, and the data was analyzed in MS Excel. Analysis of variance was used for checking the significance of the data. The results showed that electronics companies used more monetary and non-monetary motivational factors than agricultural enterprises. The results showed that there was a significant difference between sectors in the application of non-monetary motivation factors (p=0.014), but no significant difference was found in the use of monetary motivation factors (p=0.52). The results showed that the application of motivation factors differed significantly in companies with different origin of capital (p=0.02) and number of employees (p=0.01).

https://www.ester.ee/record=b5450667*est

https://www.ester.ee/record=b5451399*est

https://www.ester.ee/record=b5453234*est

Magistriprojekti tegevusaruanne., https://www.ester.ee/record=b5378605*est

This research purpose was to find the difference between the level of academic motivation and stress of Estonian-speaking and Russian-speaking students at the University of Tartu. For data collection were used Stress questionnaire ASQ and questions about academic motivation and self-efficacy from General Self-Efficacy Scale. Sample consisted of 70 Estonian-speaking and 40 Russian-speaking students from the University of Tartu. Comparison of means, factor analysis and Pearson correlation were used as data processing methods. It was found that Estonian-speaking students have higher level of academic motivation and lower level of stress from relationships and uncertainty related to study process. Also the research found weak negative link between native language and academic motivation and weak positive link between native language and stress from relationships and uncertainty related to study process.

Magistritöö Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekaval Kaugtöö tegemise vormi võib pidada aktuaalseks mitmel põhjusel. Näiteks loovad selleks soodsad tingimused muutuv töökeskkond ja tehnoloogia areng, mis võimaldavad töövõtjal sealjuures vabamalt töö tegemise kohta valida. Kaugtöö vormis töötamise populariseerimine aitab paremini valmis olla kriisiperioodideks ning seeläbi tööd efektiivsemalt ümber korraldada. Magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada kas ja kuidas kaugtöö vormis töötamine töövõtjaid motiveerib ning millised kaugtööga seotud ootused ja võimalused on tööotsijatele ja töötajatele enim motiveerivad. Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks koostati küsimustik, mis sisaldas 16 motivatsiooni ja kaugtööga seotud väidet, millele vastajad viie palli süsteemis Likerti skaalal oma hinnangu andsid. Küsitlus viidi läbi ajavahemikus 04.02 – 12.02.2020 ning selles osales 427 vastanut. Küsitluse tulemuste põhjal selgitatakse välja olulisemad motivatsiooni tegurid, mis kaugtöö vormis töötamisega kaasnevad ning antakse ülevaade peamistest kaugtöö eelistest ja puudustest. Uuringu tulemustest selgus, et kaugtöö vormis täis- ja osalise ajaga töötavad isikud annavad kõrgemaid hinnanguid rahulolule. Peamiste motiveerivate aspektidena toodi välja töö arusaadavus, pere- ja tööelu parem tasakaal ning meeskonna toetavus. Uuringu tulemustest selgus, et 56,7% vastajatest oleks valmis kaugtöö vormis töötama. Uuringu tulemustele tuginedes koostas töö autor tööandjatele ülevaate ning toob välja järeldused ja soovitused kaugtöö vormis töötamise rakendamiseks. Teleworking as a form of employment may be considered relevant owing to several reasons. For instance, the constantly changing working environment and new developments in the field of technology provide favourable conditions for teleworking whilst allowing the employee more freedom of choice regarding their place of work. Promoting teleworking aids in better preparations for periods of crisis and provides an opportunity for rearranging work more efficiently. The aim of this master’s thesis was to determine if and how employees are motivated by teleworking as a form of employment and which expectations and possibilities related to teleworking are most motivating for employment seekers and employees. For the purposes of achieving the aim of this thesis, the author compiled a questionnaire of 16 claims related to motivation and teleworking. Respondents evaluate the claims based on a 5-point Likert scale. The survey was carried out between the 4th of February to the 12th of February, 2020. There were 427 respondents. On the basis of the results of the survey, the author elicited the most significant factors related to motivation concerning teleworking as a form of employment and provided insight into the main advantages and disadvantages of teleworking. Results of the study outlined that persons employed either full-time or parttime in the form of teleworking rate their level of satisfaction higher. The main motivating aspects highlighted by respondents were comprehensibility of work, a better balance of work and family life and support provided by the team. Results demonstrated that 56,7% of the respondents are prepared to telework. Relying on the results of the survey, the author put together an overview for employers, outlining the deductions and suggestions for implementing teleworking as a form of employment.

https://www.ester.ee/record=b5374662*est

https://www.ester.ee/record=b5366756*est

https://www.ester.ee/record=b5360985*est

https://www.ester.ee/record=b5377557*est

https://www.ester.ee/record=b5361497*est

https://www.ester.ee/record=b5367381*est

Magistritöö Loodusturismi õppekaval Digitaalse fotograafia tulekuga on pildistamine muutunud kättesaadavaks kõigile huvilistele. Kaasajal on fotografeerimine muutunud üheks olulisemaks reisimise motiiviks ja reisielamuse oluliseks osaks, seetõttu käesoleva töö fookuses oli fotograafiahuviliste reisijate motivatsioon. Fotograafiaturismi uurimine on suhteliselt uus nähtus ja sellekohaseid teadusuuringuid on läbi viidud vähe. Eesti turismimajanduse mõistes on fotograafiaturismi kui turismivormi veel vähe käsitletud ja ära kasutatud. Paremad teoreetilised teadmised fotograafiahuviliste välisturistide reisimotiividest aitavad kaasa kvaliteetsemate ja mitmekesisemate turismiteenuste arendamisel ning võimaldavad sihtkohta edukamalt turundada. Töö teooria osas käsitleti reisimotivatsiooni ja fotograafiaturismi teoreetilisi lähtekohti ning fotograafiahuviliste välisturistide reisimotivatsiooni. Uurimistöö teoreetiline raamistik põhines motivatsiooni tõmbe- ja tõukefaktorite teoorial. Antud töö eesmärgiks oli välja selgitada Soome fotograafiahuviliste reisijate motivatsioon ja looduspõhise sihtkoha valikut mõjutavad tegurid. Uurimuse läbiviimiseks kasutati kvantitatiivset struktureeritud ankeetküsitlust veebipõhises keskkonnas. Uuringutulemustest selgus, et Soome fotograafiahuviliste peamised motiivid olid ehedate looduselamuste kogemine, ainulaadsete loodushetkede jäädvustamine ning uue õppimine ja enesearendamine. Soomlasi meelitavad Eestisse vaba ligipääsuga mererannad ja idüllilised väikesaared ning kohaliku elava looduskultuuri ja säilinud looduspärandi pildistamine. Pakettreisi olulise eelisena peetakse uute looduskohtadega tutvumist kõige mugavamal ja lihtsamal viisil. Varasemate uuringute kohaselt lähitulevikus suureneb organiseeritud fotograafiahuvil põhinevate reiside nõudlus. Pildistamise populaarsuse kasvamisega üldhuviga turistide hulgas on fotograafiaturismi ja reisikäitumise uurimise tähtsust turismitegevuses veelgi suurenenud. Vaja on aga esinduslikke ja pikaajalisi uuringuid reisimotivatsiooni ja seda mõjutavate tegurite kohta. The research subject of this thesis is photographic tourism and travel motivations. Photography is popularity today. The revolution of digital photography has made photography accessible to almost everyone. Photographic tourism is expected to grow, therefore knowing the photographic travellers and their travel motivations is important. Despite the interest, avid photographer travellers will remain a small market segment. In Estonia photographic tourism is however, quite a new phenomenon and there have been only few studies on the topic. The Finnish are the biggest foreign group of tourists in Estonia. The aim of the thesis was to examine motivational factors and preferred destination attributes of the Finnish photographic travellers when choosing Estonia as their nature-based tourism destination. This study applies the conceptual framework of push and pull motivations. The thesis quantitative research was conducted as an online survey. A structured questionnaire was used to collect the data (n=262). The research found out that the spontaneous image of Estonia as a nature-based destination is surprisingly positive in the minds of Finns. The results of this study revealed that the most important travelling motives for the Finnish photographer tourists are enjoying the natural environment, having new nature experiences and self-development in photography. The most important destination attributes for Finnish photographer tourists are the sea, local living cultural life and historical heritage. Estonia is tempting and people want to travel there. It is essential to understand travel behaviour and the factors influencing the behaviour of visitors. The lack of specific information poses development and marketing challenges.

Tööturustatistika kohaselt on inseneride nappus Eestis suur probleem. Uurides kõrgkoolist väljalangemust, selgub paraku, et just tehnilist kõrgharidust omandavate üliõpilaste seas on väljalangemus kõige suurem. Uuringud näitavad, et vaimse võimekusega seotud juurdekasvuuskumuste toetamine parandab õppijate edasijõudmist matemaatikas ning et tehnikavaldkonna üliõpilaste implitsiitsed võimekususkumused mõjutavad kõrgkooliõpingutes edasijõudmist, sealhulgas väljalangemist. Siinses artiklis võetakse vaatluse alla Tallinna Tehnikakõrgkooli esimese õppeaasta üliõpilaste (N = 270) uskumused võimekuse muudetavuse kohta ning muud motivatsiooni ja õpipädevusega seotud tegurid. Uuringu eesmärk on hinnata, millised õppimisega seotud aspektid ennustavad edasijõudmist inseneriõppes. Samuti uuritakse, kas lühiajalise sekkumisega on võimalik muuta õppijate mõtteviisi juurdekasvuuskumuste suunas. Eksperimentaalsest sekkumisuuringust ühe õppekava alusel õppivate esmakursuslaste seas (N = 37) ilmneb, et sekkumisrühma üliõpilaste mõtteviisi muutus oli positiivne ehk jäävususkumused võimekuse muudetavuse kohta muutusid nõrgemaks. See osutab vajadusele toetada õppimisprotsessi puudutavaid arusaamu süsteemselt, õpetamismetoodikasse integreerituna ning kavandada õppejõudude õpetamis- ja õppimisalaste teadmiste arendamiseks asjakohaseid koolitusi. Summary

The purpose of this MA thesis is to research motivation to learn English by the students who are already more advanced in the language than their classmates. In addition, factors that may have contributed to students becoming advanced are studied. Being a basic school English teacher, I have come into contact with many students who are more advanced in English than their classmates. For this reason I decided that for my MA thesis I would like to know what are the factors that have contributed to such results and what are the opportunities that the more advanced students have had for learning English compared to regular students. The research questions posed in the current thesis are as follows: How does students‟ social background influence their English skills? How do students‟ everyday habits influence their English skills? What are the motivators for regular and advanced students to learn English?, https://www.ester.ee/record=b5237221*est