Search

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Arterite jäikus iseloomustab arterite laienemisvõimet vererõhu mõjul. Arterite jäikuse suurenemise korral suureneb ka südame vasaku vatsakese koormus, mis põhjustab selle ülemäärast hüpertroofiat. Varasemad uuringud on näidanud, et kehalisel aktiivsusel on arterite jäikusele soodne mõju. Paraku enamus neist uuringuist on teostatud treenimata, ülekaalulistel või kõrge vererõhuga isikutel, rakendades kerge kuni mõõduka intensiivsusega aeroobseid koormusi. Tippsportlaste kehalised koormused on väga suured, ületades oluliselt kehalise aktiivsuse üldisi soovitusi. Selle kohta, kuidas mõjub arterite jäikusele jõutreening, on vähe andmeid. Samas on jõualade sportlastel võrreldes vastupidavusalade esindajatega täheldatud sagedamini kõrgvererõhktõbe ja südame ülemäärast hüpertroofiat. Aeroobsetel koormustel on südame-vereringesüsteemile üldiselt soodne toime. Teisalt on teada, et vastupidavusaladel võib võistluste ajal pingutuse intensiivsus olla väga kõrge, ületades anaeroobse läve. Selline olukord esineb näiteks poolmaratoni jooksuvõistlustel. Seega on õigustatud küsimus, kas korduvad jõutreeningule omased intensiivsed koormused või ühekordne tugev vastupidavuslik pingutus võistlustel ning sellele järgnev puudulik taastumine võivad suurendada sportlaste kardiovaskulaarse riski taset, sealhulgas mõjudes negatiivselt arterite jäikusele. Arterite seisundit võivad mõjutada ka koormusest tingitud põletikulised protsessid ning oksüdatiivse stressi taseme tõus. Käesoleva doktoritöö raames uurisime erineva suunitluse ja kestusega kehaliste koormuste mõju arterite jäikusele ning selle seoseid vere biomarkeritega hästitreenitud meessportlastel. Leidsime, et kolmekuuline jõutreening alandas oluliselt jõutõstjate perifeerset ja tsentraalset süstoolset vererõhku, samas arterite jäikus ei muutunud. Esiletõstmist väärib tõsiasi, et uuritavatel rakendatud juhendatud jõutreeninguprogramm mõjutas soodsalt südame vasaku ja parema vatsakese funktsiooni ning HDL-kolesterooli taset vereseerumis. Sellel osal uuritavatest, kellel oli suhteliselt kõrgem oksüdatiivse stressi tase, ilmnes väikese ulatusega negatiivne muutus arterite jäikuses. Ühekordne poolmaratoni jooksuvõistluse läbimine erineva treenitusega jooksjatel arterite jäikusele olulist mõju ei avaldanud. Võistlusjärgsel taastumisperioodil seondus mõningane arterite jäikuse halvenemine kõrgema treenituse taseme ja võistlusdistantsi läbimise lühema ajaga., Arterial stiffness characterizes the ability of the arteries to dilate under the influence of blood pressure. In case of stiffed arteries, the chronically increased load on the heart may lead to excessive ventricular hypertrophy. Previous studies have shown beneficial effect of exercise on arterial stiffness. However, most of these studies have been performed in untrained, obese or hypertensive subjects involved in low to moderate intensity aerobic exercise training. On the other hand, training loads in well-trained athletes are usually much higher, far exceeding the generally recommended physical activity level. Furthermore, there is lack of data on the effect of strength training on arterial stiffness in competitive powerlifting athletes. At the same time, an increased prevalence of hypertension and myocardial hypertrophy has been reported in strength-trained athletes compared to endurance athletes. Generally, aerobic endurance exercise has a beneficial effect on the cardiovascular system. Nevertheless, the intensity of acute physical load during competition in well-trained endurance athletes is very high, exceeding the anaerobic threshold. Such an intensive exertion is characteristic of a competitive half-marathon race, for example. Therefore, an important question arises: whether an intense strength training program or a competitive half-marathon race followed by an incomplete recovery will cause adverse effects on the cardiovascular system, including increased arterial stiffness. In addition, the inflammatory response and oxidative stress induced by intense exercise may contribute to adverse changes in arterial stiffness. In the framework of this doctoral thesis we evaluated the effects of 12-week supervised strength training and a competitive half-marathon race on arterial stiffness and related cardiovascular risk markers. Our results reveal that the 12-week pre-season strength training program had a beneficial effect on the brachial and central systolic blood pressure in male elite powerlifters and it also improved their left and right ventricular function. Strength training did not affect arterial stiffness in our athletes. Similarly, a half-marathon race had no significant influence on arterial stiffness in competitive and recreational male athletes during the post-competition recovery period. Nevertheless, regression analysis revealed that relatively higher training status and faster finish time correlated with relatively higher oxidative stress level and unfavourable shifts in arterial stiffness., https://www.ester.ee/record=b5508730

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Liigne alkoholi tarvitamine on üheks enneaegse suremuse põhjuseks nii nagu on välditavaks surmapõhjuseks mürgistused psühhotroopsete ainetega. Oluline on välja selgitada alkoholi roll inimese organismi kahjusta¬misel ning selle suurusjärk rahvastiku tervise mõjutamisel. Lahanguleidudel baseeruv uuring on üks viis selle teostamiseks. Sellised väärtuslikku informatsiooni andvad uuringud on keerukad ning seetõttu pole neid palju läbi viidud. Selleks, et tuua välja alkoholi roll surmade põhjustajana ning selle kajastumine rahvastiku surmade statistikas, on omakorda oluline hinnata ja vajadusel parendada surmapõhjuste kodeerimist. Antud uuring oli Eestis esimene, kus kasutati detailset kohtuarstlikku lahangut alkoholi rolli uurimiseks enneaegses suremuses. Uurimistöö eesmärk oli anda tõenduspõhine ülevaade tööealiste meeste alkoholist põhjustatud surmadest, kasutades selleks süvitsi minevat kohtuarstlike lahangute analüüsi, uurida põhihaiguse kodeerimisega seotud probleeme hulgiorganite alkoholist põhjustatud kahjustuse korral ning kirjeldada surmaga lõppenud alkoholi, psühhotroopsete ja muude ainete mürgistusi Eesti kogurahvastikus aastatel 2000-2009 ja 2010-2019. Uuringu tulemused näitasid, et Eestis kohtuarstlikule lahangule suunatud tööealistel meestel esinevad sageli alkoholist põhjustatud haiguslikud muutused siseorganites, mis viitab selles vanuserühmas alkoholi tervistkahjustavale tarvitami¬sele. Uuringu tulemustest nähtus, et osad alkoholi biomarkerid (PEth, EtG ja EtS) on kasutatavad surmajärgses diagnostikas ning neid võiks enam kasutada tavapraktikas ja lahanguid hõlmavates uuringutes, eriti kui puuduvad andmed lahkunu alkoholi tarvitamise harjumuste kohta. Lahanguleiuna hulgiorganite alkoholkahjustuse esinemise korral oli raske diagnoosida põhihaigust Rahvusvahelises Haiguste Klassifikatsioonis puuduvate võimaluste tõttu. Mürgistussurmade uuringu põhjal olid aastatel 2000–2009 esikohal alkoholi¬mürgistused, kuid aastatel 2010–2019 mürgistused narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega. Uuringust saadavad teadmised on vajalikud alkoholistrateegia ja -poliitika kujunda¬jatele ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile kui kohtu¬arstlikke lahanguid teostavale asutusele., Excessive alcohol consumption has been implicated as a major cause of premature mortality. Other preventable causes of death are poisonings with psychotropic substances. It is important to find out the role of alcohol in causing damage to human body as well as the magnitude of it affecting population health. One of the ways of doing that is to carry out an autopsy-based study. Because of the complicated nature of such study they are quite rare, but still produce valuable information. Similarly, it is important to assess and improve ways of coding causes of death to reveal the role of alcohol in causing deaths, and how this reflects in mortality statistics at population level. This study was the first in Estonia to use in-depth forensic autopsy to explore the role of alcohol in premature mortality. The aim of the study was to give an evidence-based overview of deaths among working-aged men caused by alcohol using an in-depth forensic autopsy analysis, to explore the coding problems of underlying cause of death in presence of multiple alcohol-related pathologies of internal organs, and to describe fatal poisonings by alcohol, psychotropic and other substances among general population in 2000–2009 and in 2010–2019. This study showed that alcohol-related pathologies were common among working age men subject to forensic autopsy in Estonia, indicating harmful alcohol consumption in this age group. The study showed that several of the novel alcohol biomarkers appeared to perform well in post mortem samples and could be more widely used in forensic practise. At the same time, in case of multiple alcohol-related pathologies it was not possible to allocate underlying cause of death because of rigidity of classification. Among poisoning deaths, ethanol was the most frequent substance causing death in 2000–2009, but in 2010–2010 narcotic and psychotropic substances prevailed in poisoning deaths in Estonia. The findings of the study are useful for policy makers and for Estonian Forensic Science Institute as the institution where forensic autopsies are carried out., https://www.ester.ee/record=b5498263

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Julgeolekupoliitikas on Eesti lähtunud juba mitmeid aastaid avarast käsitlusest, mis hõlmab kõiki julgeolekuks olulisi valdkondi ning mida viiakse ellu, lähenedes ühiskonnale ja valitsusele kui tervikule. Sõjaline kaitse on vaid üks sammas avaras julgeoleku-kontseptsioonis, kuid ka siin rõhutatakse, et Eesti riigikaitse toetub laiapindsuse põhimõttele. Doktoritöö käsitleb meesoost Eesti kodaniku kokkupuuteid kaitsevaldkonnaga, tuues välja erinevad tsiviil- ja militaarsfääride lõimumise kohad tema elu jooksul. Tavateadmine sedastab, et Eesti meeste militaarsfääriga kokkupuudetest valdav enamik piirduvad vaid ajateenistuse läbimise ja mõne reservõppekogunemisega, kuid tõenäoline on, et neid põimpunkte on üksjagu rohkem, kuid nende iseloom ei ole nii selgepiiriline ja kohe äratuntav. Tavapärased tsiviil- ja militaarsuhete käsitlemise raamistikud selliseks uuringuks väga hästi ei sobi, sest klassikaliselt on tegemist pigem politoloogia valdkonnast lähtuvate teooriatega, mille fookuses on eelkõige poliitiline- ja militaareliit. Paremal juhul on ühiskond nendesse teooriatesse kaasatud vaid laiemal ja abstraktsemal viisil. Oma doktoritöös pakun välja tsiviil- ja militaarpõimikute analüüsiraamistiku, mille toimimist analüüsin väitekirja alusartiklite tekstide põhjal. Töö tulemusena leian, et erinevalt klassikalistest lähenemistest võimaldab pakutud analüüsiraamistik paremini välja tuua tsiviil- ja militaarsfääride lõimituse ning erinevate põimikute olulisuse meesoost Eesti kodaniku elus., For many years, Estonia has taken a comprehensive approach to security policy, which encompasses all fields essential to national security and is implemented through an approach that considers society and government as a whole. In Estonia, military defence – just one pillar in the comprehensive security approach – also emphasizes a broad-based approach. This doctoral dissertation treats the connections between male Estonian citizens and the defence sector, highlighting various intersections between the civil and military spheres over the men’s lifetime. Conventional theory holds that the overwhelming majority of contacts between Estonian males and the military sphere are limited to compulsory military service and a few reservist training call-ups, but it is likely that there are actually more interactions – ones that are not as clearly defined and readily identifiable. Conventional frameworks for studying civil-military relations, being grounded in political science and focusing mainly on the political and military elite, were not ideal for this study, which examines the lives of servicemen. At best, society is incorporated into the political science-based approach only in a broad and abstract manner. In my dissertation, I therefore propose a new framework for understanding civil-military relations. On the basis of the research, I conclude that compared to the classical approach, the novel analytical framework of civil-military entanglements nexus, allows a more insightful look at the civil-military nexus, https://www.ester.ee/record=b5476073

https://www.ester.ee/record=b5450686*est

Bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada meeste ja naiste õiglasena tajutud töötasu erinevus ja uurida seda mõjutavaid tegureid. Töö eesmärgi täitmiseks tutvus autor varasema teemat käsitleva kirjandusega ja defineeris neli valdkonda, mille abil prognoosida ning mõista meeste ja naiste jaoks õiglase töötasu summa kujunemist. Nendeks valdkondadeks olid: tööelu, pereelu, tõekspidamised õigluse osas ning sooline stereotüpiseerimine ja diskrimineerimine. Kvantitatiivne analüüs viidi läbi kasutades Euroopa Sotsiaaluuringu 9. vooru ehk 2018. aasta Eesti andmeid. Autor koostas mitmest lineaarset regressioonanalüüsi, et uurida selgitavate muutujate seost sõltuva muutuja ehk õiglase brutotöötasu hinnanguga. Töös loodi selleks kolm mudelit: esmalt õiglase brutotöötasu kirjeldamiseks, seejärel mudel naiste ja mudel meeste õiglase brutotöötasu kirjeldamiseks. Analüüsis selgus, et naistel oli madalam õiglase töötasu hinnang kui meestel. Ametigruppide seas esines suurim sooline erinevus oskus- ja lihttööliste grupis. Analüüsi valitud kindlate valdkondade tegurid, nagu tööelu, pereelu, tõekspidamised õigluse osas ning stereotüpiseerimise ja diskrimineerimise tegurid, kirjeldasid hästi õiglase töötasu kujunemist. Töös selgus, et tunnused, nagu tööturu kogemus ja ametigrupp mõjutavad oluliselt hinnanguid õiglase töötasu osas. Õiglase töötasu hindasid madalamaks tööturule sisenejad ja lahkujaid, aga ka ametihierarhias madalamatesse ametigruppidesse kuulujad. Samuti selgus, et laste olemasolu oli mõlema sugupoole õiglase töötasu hinnangule olulise tähtsusega. Meeste õiglase töötasu hinnangule mõjus laste olemasolu positiivselt, naistele aga negatiivselt. Palgahindamise valdkond on mitmekesine ja käsitletud kirjanduse põhjal on veel valdkondi, mida siinses töös ei kaasatud, ent mida tuleks edaspidi rakendada õiglase töötasu uurimises. Praegustest tulemustest lähtuvalt tuleks naiste ja meeste vahelist segregatsiooni õiglase töötasu tajumise osas uurida ametialade kaupa ning arvestada nii isikuomaduste kui ka erinevate töökeskkonda kirjeldavate teguritega. Lõputöö selgitas õiglase töötasu sooliste erinevuste olemasolu ja tekkepõhjuseid. Tajutava õiglase töötasu uurimine on oluline, kuna tajutava õiglase töötasu soolistest erinevustest saavad alguse ka tegeliku töötasu erinevused meeste ja naiste vahel. Läbipaistvuse tagamine suurendaks teadlikkust diskrimineerimisest ja aitaks seeläbi soolist erinevust tegeliku ja õiglase töötasu osas vähendada., https://www.ester.ee/record=b5451181*est

https://www.ester.ee/record=b5451178*est

Dopamiinil on leitud seos aktiivsus- ja tähelepanuhäire ja alkoholismiga. Dopamiini D2 retseptori (DRD2) C957T polümorfismil on leitud seos alkoholismile ja ATH-le omaste sümptomitega. Praegune uuring keskendus antud polümorfismi, ATH ja alkoholismivahelistele seostele. Alkoholismi uurimisel vaadeldi andmeid tarbimise sageduse, sõltuvuse ja kuritarvitamise kohta ning ATH uurimisel vaadeldi tähelepanematust ja hüperaktiivsust/impulsiivsust. Uuringu tulemused näitasid, et DRD2 C957T genotüübil ei tundu olevat seost ATH ja alkoholismiga. Kooskõlas varasemate uuringutega leiti ATH ja alkoholismi vahel positiivne seos ning et mehed tarbivad naistest rohkem alkoholi. Soolisi erinevusi uurides avastati, et naistel avaldub alkoholismi mõju ATH-le tugevamini kui meestel. Töö selgitab DRD2 C957T genotüübi olulisust ja sugudevahelisi erinevusi ATH-s ja alkoholismis.

Antud töö eesmärk oli uurida, kuidas Eesti noored suitsetavad, vaadeldes seda kõike läbi ühiskondliku ja teadusliku spektri. Selle jaoks uuriti kahe 7 aastase vanusevahega kohordi 10 aastast suitsetamise teekonda. Sooviti teada saada, kas on erinevusi meeste ja naiste suitsetamisharjumustes ning kas ühiskonnas on suitsetamine vähenenud. Selgus, et mehed suitsetavad rohkem kui naised. Suitsetamine polnud katseisikute seas vähenenud ning uuringu lõpuks oli kohortide vahel see väga sarnane.

https://www.ester.ee/record=b5359797*est

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Käesolev doktoritöö uurib Eesti-Soome vahelise pendeltöö mõju peresuhetele. Töö koondab viite iseseisvat teadusartiklit, mis avavad oskus- ja lihtööd tegevate Eesti meeste ja nende perekondade nägemust sellest, kuidas Soomes töötamine on mõjutanud pereelu ja suhteid lähedastega. Töörände põhjused on tihedalt seotud soorollide, perekonna ootuste ja tänapäevaste mobiilsusvõimalustega ning paljudel juhtudel valitakse Soomes töötamine eesmärgiga parandada lähedaste majanduslikku elujärge. Kuue aasta pikkune etnograafiline välitöö näitab, et hargmaised peremustrid on mõjutatud Soome kultuurist ja ühiskonnast, vaba ja tööaja muutunud vahekorrast ning lahusolekuga kaasnevast suuremast lähedusvajadusest. Pendeltöötajate elu ei ole kerge – pendeldamist on emotsionaalselt raske taluda, see on väsitav, võtab palju aega ning vajab väga suurt paindlikkust ja valmisolekut pidevalt kohaneda. Hargmaiste perekondade elurütm ja hakkamasaamine on väga individuaalne – osale perekondadest piiriülene suhtlemine ei sobi, teised aga oskavad selle enda jaoks sobilikuks muuta. Sealjuures teevad pereelu veelgi raskemaks ühiskonnas levivad stereotüübid ning üldine negatiivne kuvand pendeltöötajatest. Doktoritöö esitab tasakaalukama vaate kahes riigis elamisele ning toob esile argipraktikaid, mis aitavad peresuhteid üleval hoida. Pendeltöö on enamjaolt kaalutletud valik ja mõtestatud karjääristrateegia, millega kaasnevad nii majanduslikud kui sotsiaalsed muutused, mis hakkavad mõjutama ka teisi elu aspekte, sealjuures pereelu. Doktoritöö näitab, kuidas hargmaise eluviisiga kanduvad väärtusmudelid ühest riigist teise. Soomes töötamine mõjutab seda, kuidas mehed pereelust räägivad ja selles osalevad, kuivõrd nad kasutavad peredele mõeldud sotsiaaltoetusi ning kuidas nad laiemalt näevad oma isarolli. Hargmaiste meeste jaoks ei ole oluline vaid raha teenimine, samavõrra tähtis on olla perekonnaga nii sotsiaalmeedia kui külaskäikude kaudu kontaktis – heade suhete hoidmine on nende jaoks väga oluline. Vaatamata sellele, et üldjuhul pendeldab perekonnas vaid mees, saab pendeltöötajate perekonda ning kõiki pereliikmeid pidada hargmaisteks. Piiriülene elamine on kogu perekonna igapäevaseks reaalsuseks ning pereliikmed mobiilsusprotsessidesse distantsilt kaasatud., The dissertation, based on five independent articles, explores cross-border long interval commuting between Estonia and Finland. More specifically, how working in another country has impacted unskilled and skilled labour migrants’ family-life and relations with their nuclear families back in Estonia. Many aspects of labour migration are actually connected with family issues, gender expectations, and everyday transnational practices that at the same time allow and force them to span family life across the two countries. Six-year-long ethnographic research shows the changes in family structures that may appear due to the impact of the new culture and social norms, a new work and leisure balance, and the growing need for emotional close relations due to the physical distance. Cross-border commuting is not easy — it is emotionally difficult, physically demanding, time-consuming, and as well as requires constant adaptability. Also, the public opinion and rumours make the family life across borders especially difficult. At the same time, it is visible that cross-border commuting is a calculated life-choice that can be seen as a rather permanent decision that is followed by different economic and social changes that starts from changes in work-rhythm. The research shows the transmission of family-centred values from Finland to Estonia and witnesses how fatherhood, masculine care-taking patterns, and ways to talk about family life change. Transnational fathers are present in family life not only through remittances; they attempt to be involved using communication technologies and visiting and they think a lot about how they can and will maintain a good connection with their families back in Estonia. Even when mainly the men commute, their families are very much involved. Mobile family life needs full commitment and collaboration between family members and the whole family can be characterised as transnational., https://www.ester.ee/record=b5244771

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Probleemid laste saamisel puudutavad ligi 15 protsenti viljakas eas paaridest ning pooltel juhtudel osutavad muutused mehega seotud teguritele. Viimase sajandi vältel on meeste spermakvaliteet oluliselt langenud. Viljakusnäitajate võimaliku halvenemise põhjusena nähakse teiste tegurite kõrval kiirelt muutunud eluviise ning teisenenud liikumis- ja söömisharjumusi. Paralleelselt viljakusprobleemide kasvuga on kolmekordistunud ülekaaluliste meeste osakaal. Ülekaal on probleemiks ka Eesti meestele. On uuringuid, mis kinnitavad rasvumise negatiivset mõju viljakusvõimele kui neid, mis eitavad seda. Vastukäivad uurimistulemused iseloomustavad ka vööpiirkonna rasvumisega seonduva metaboolse sündroomi (MS) ja spermakvaliteedi vahelisi seoseid. Küll ollakse pea ühiselt nõus, et ülekaal mõjutab hormonaalset tasakaalu, mis väljendub eelkõige testosterooni taseme languses. Meeste viljakust hinnatakse põhiliselt seemnevedeliku analüüsi alusel. Samas on viljakuspotentsiaali määramise üheks lihtsamaks meetodiks munandimahttude (MM) mõõtmine, kuid kriitilist MM, mis tagaks adekvaatse reproduktiiv-funktsiooni, pole siiani kindlalt määratletud. Eelnevat arvestades tõstaks eluviisi, ülekaalu ning ülekaaluga seonduvate tervisenäitajate ja viljakusparameetrite vaheliste seoste täpsem kaardistamine nõustamise kvaliteeti. Viljatute paaride meespartnerite ja rasedate naiste meeste uurimine, ning tulemuste analüüs näitas, et gruppide võrdluses oli enam ülekaalulisi ning MSga mehi viljatute paaride meespartnerite hulgas. Vööpiirkonna rasvumine seondus mõlemas grupis viljakusnäitajate langusega. Olulise tulemusena ilmnes, et kaalutõusust ja vööpiirkonna rasvumisest olid enam mõjutatud väiksema MMga mehed. MS ja spermanäitajate vahel seoseid ei saadud, kuid esines negatiivne seos MS ja testosterooni taseme vahel. Lisaks näitasime esmakordselt seoseid GGT taseme ja viljakuse languse vahel. Uuritavate meeste alkoholitarvitamine seondus ülekaaluga. Alkoholitarvitamine koos GGT taseme tõusuga oli negatiivselt seotud spermaparameetritega., About 15% of couples in fertile age have experienced fertility problems and males are found to be contribute to 50% of cases overall. Men's semen quality has dropped dramatically over the last century. The possible reasons for the decline of fertility parameters can be the rapidly changed lifestyle, altered physical activity and eating habits along with other factors. The proportion of overweight men has tripled in parallel with the increase in fertility problems. Overweight is also a problem for Estonian men. There are studies that link fertility with obesity and those who deny it. Furthermore, there are also a few studies that have found a negative relationship between central obesity-related metabolic syndrome (MS) and sperm quality. There is, however, an almost unanimous agreement that increased weight has a negative correlation with testosterone levels. Semen analysis are mostly used to investigate fertility, but one of the easiest methods for determining fertility potential is the measurement of testicular volumes (TTV). Nevertheless, a critical TTV that would ensure adequate reproductive function has not been formally established. Altogether, a better understanding of the relationship between lifestyle, weight gain and overweight related health parameters and fertility would increase the quality of counseling. Investigating and comparing the results of a group of provenly fertile men and male partners of infertile couples showed that a significantly higher prevalence of adiposity and MS was found among male partners of infertile couples. Central obesity was associated with a decline in fertility parameters in both groups. Importantly, our analysis revealed that men with smaller testicles were more affected by changes in body composition. MS had no independent effect on major fertility parameters in different subgroups of men, but MS was negatively correlated to testosterone levels. The present results revealed an association between semen quality and GGT for the first time. In both groups, alcohol consumption was positively correlated to adiposity parameters. Alcohol consumption together with elevated GGT was negatively related to semen quality., https://www.ester.ee/record=b5229678

The present thesis focuses on the study of confinement and freedom in Margaret Atwood’s novel Alias Grace. The aim of this thesis is to find out whether Grace Marks, the novel’s protagonist, was truly free in her life or was she always restricted by something or someone. The thesis consists of four parts: an introduction, a literature review, an empirical part, the latter of which is divided into three sections, and a conclusion. The introduction provides a historical background to the novel. The literature review, based on the scholarship on Alias Grace, focuses on the gender roles, the issues of the silenced woman and madness in the Victorian era, and the prison narrative. The empirical part deals with the dynamics of confinement and freedom in the life of Grace Marks. The analysis follows her life in a chronological order and through her relationships with the men who had an important role in her life, with an emphasis on Jeremiah the peddler, Dr. Simon Jordan, and Mr. Jamie Walsh, who affected Grace the most. The conclusion summarizes the main findings of the thesis., https://www.ester.ee/record=b5238992*est

https://www.ester.ee/record=b5250408*est

https://www.ester.ee/record=b5238462*est

Kõik inimesed vananevad erinevalt. Vananemisprotsessi mõjutavad erinevad tegurid, näiteks kuidas inimene oma vaba aega veedab, kuidas ja kas ta oma tervise eest hoolt kannab või millised on tema sotsiaalsed suhted. Meeste kuuride liikumine pakub vanematele meestele võimalust tegeleda mõtestatud tegevustega, suhelda teiste meestega ning tegeda enesearendamisega, mis parandab meeste elukvaliteeti. Ka Eestisse on tekkinud meeste kuuride liikumisega seotud organisatsioon nimega MTÜ Meeste Garaaž. Meeste kogemusi MG-is on oluline uurida, et mõista, mis on neile tähtis ja millistest tegevustest on nemad huvitatud. Seda on vaja, et teada, millega arvestada sarnases vanusegrupis meestele suunatud projekte luues. Antud uurimistöö eesmärk on kirjeldada meeste kogemusi MG-i tegevustes osalemisest. Uurimistöö eesmärgid püstitasin lähtudes uurimisküsimustest, milleks on: 1) Kuidas kirjeldavad mehed oma kogemusi MG-i tegevustes osalemisest? 2) Mis motiveerib mehi MG-i tegevustes osalema? Esimese uurimisküsimuse vastuseks leidsin, et MG-is saadud kogemusi kirjeldati valdavalt positiivselt. Räägiti küll, et alguses oldi skeptilised organisatsiooni osas ning ei kujutatud ette, mis seal toimub, olles aga veidi aega kohtumistel käinud, kadusid kahtlused. Positiivsete kogemustena toodi välja teiste liikmetega suhtlemise ning erinevad harivad ja igapäevaelu mitmekülgsemaks tegevad üritused. Teise uurimisküsimuse vastuseks leidsin, et mehi motiveerib MG-i tegevustes osalema võimalus enesearendamiseks ja soov leida tähendusrikkaid suhteid. Soovitakse värskendada juba olemasolevaid teadmisi ning omandada uusi. Seltskond on MG-i tegevustes osalemiseks oluline motivaator ning ollakse nõus tähendusrikaste suhete leidmiseks ka vaeva nägema. Tulevikus oleks põnev uurida, kuidas erinevad mõnda organisatsiooni kuuluvad mehed nendest, kes kuhugile ei kuulu. Antud uurimusest võib olla kasu MG-i liikmetele ja korraldajatele, et teada, mida organisatsiooni juures enim hinnatakse ja millise tuleviku poole liikuda. Seda on nad juba kahtlemata teinud, kuna grupiintervjuu käigus tehti ka projektile hindamine, kuid antud tööst saab põhjalikuma ülevaate meeste soovidest ja vajadustest seoses MG-i tegevustega. Uuringust võib olla kasu sarnases vanusegrupis olevatele meestele mõeldud teenuste loomisel ning seeläbi ka aktiivse vananemise edendamisel keskealiste ja vanemate meeste seas., https://www.ester.ee/record=b5250410*est

https://www.ester.ee/record=b5251136*est

Käesoleva töö eesmärgiks on analüüsida fundamentalismi ning meeste ja naiste suhteid puudutavate teemade kompleksset käsitlust Margaret Atwood’i romaanis Teenijanna lugu vastandades seda lihtsustatud või kallutatud teemakäsitlustele, mis on ilmunud erinevates tänapäeva meedia väljaannetes avaldatud artiklites. Sissejuhatuses on antud lühike ülevaade Margaret Atwood’i romaanist Teenijanna lugu. Samuti on välja toodud taust, mis selgitab uuritavate teemade aktuaalsust tänapäeval ja selle seost vastavaid teemasid ühekülgselt käsitlevate artiklitega. Toodud on ka töö eesmärk. Esimeses peatükis on esitatud ülevaade romaani ilmumisaegsest vastukajast, seejärel on vaadeldud, kuidas tänapäeva meedia artiklites on käsitletud fundamentalismi ning meeste ja naiste vahelisi suhteid puudutavaid teemasid võrreldes varasemate hinnangutega. Teises peatükis on analüüsitud romaanis kujutatud maailma fundamentalistlikke aspekte, samuti on läbi teose peategelase vaadeldud mehi ja naisi ning nende omavahelisi keerulisi suhteid, hõlmates nii võimuküsimust kui ka tundeid., http://www.ester.ee/record=b5142878*est

Käesoleva töö eesmärk oli leida vastuseid kahele uurimisküsimusele, mis puudutavad tegureid, mis mõjutavad Eesti meeste ja naiste kolme või enama lapse saamise soove ning võimalikke erinevusi nendest tegurites. Kasutades andmeid uuringutest Eesti Naiste Tervis 2014: seksuaal- ja reproduktiivtervis, tervisekäitumine, hoiakud ja tervishoiuteenuste kasutamine (Lippus jt, 2015) ning Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuring: tervis, haridus, tööhõive, ränne ja pereloome (Themas jt, 2015) viidi läbi kvantitatiivne andmeanalüüs. Analüüsist selgus, et nii Eesti meeste kui naiste laste saamise soove mõjutavad nende vanus, nägemus ideaalsest laste arvust perekonnas üldiselt, nende isa haridus ning emakeel. Sealjuures kolme või enamat last sooviti seda enam, mida suurem oli vastajate nägemus ideaalsest laste arvust perekonnas või kui vastajate emakeel ei olnud eesti keel; kolme või enamat last sooviti aga seda vähem, mida vanemad olid vastajad või mida madalam oli olnud vastajate isa haridustase. Kolme või enama lapse soov oli seotud ka olemasolevate laste arvuga. Nii meeste kui naiste laste saamise soove mõjutas ka nende perekonnaseis, kuid eri suundades – meeste puhul on kolme või enamat last võrreldes ühe-kahe lapsega suurem tõenäosus soovida nendel, kes olid olnud suhtes, kuid enam mitte (lahutatud, lahku läinud või lesk), kuid naiste puhul nendel, kes on vallalised. Ainult meeste laste saamise soove mõjutasid tööga seotud tegurite faktor, ning nende majanduslik olukord, sealjuures sooviti kolme või enamat last enam, kui vastajad tähtsustasid nende töö- ja pereelu kombineerimisega seotud vajadusi; kolme või enamat last sooviti aga vähem, kui enda majanduslikku olukorda halvemaks hinnati. Ainult naiste laste saamise soove mõjutasid majanduslike tegurite faktor ning nende haridustase, sealjuures sooviti kolme või enamat last enam, kui vastajad tähtsustasid rohkem majandusliku toimetulekuga seotud tegureid ning vähem, kui vastajate haridustase oli madalam. Meeste kolme või enama lapse saamise soov oli seotud ka nende õdede-vendade arvuga, samas tuleb tähelepanu juhtida faktile, et naiste ankeedis puudus küsimus õdede-vendade arvu kohta, mistõttu meeste tulemused pole selles osas naiste omadega võrreldavad. Üheks valdkonnaks, mida antud lõputöö ei käsitlenud, on nende inimeste analüüsimine, kes ei soovinud endale mitte ühtegi last. Fakt, et inimesed ei soovi endale lapsi, on tegelikult oluline info ning selle tagamaad väärivad kindlasti lähemalt uurimist, seega loodab töö autor, et keegi tulevaste uuringute raames ka sellega tegelemise ette võtab., https://www.ester.ee/record=b5151604*est

https://www.ester.ee/record=b5350426*est

Arvestades terves maailmas ja ka Eestis jätkuva vanemaealiste inimeste osakaalu kasvuga, ning lähtudes aktiivsena vananemise põhimõttest, on oluline pöörata tähelepanu vanemaealiste inimestega seotud valdkondadele ja nende paremale kaasatusele kogukonnaellu. Intervjuudest selgus, et vanemaealised mehed ei tunne, et neile olulist tähelepanu pöörataks ning nende arvates on fookuses pigem noored. Samuti selgus intervjuudest, et osade meeste arvates on naised vaba aja tegevuste osas paremas seisus kui mehed. Käesoleva magistritöö eesmärk on luua uusi teadmisi Eesti vanemaealiste meeste kogemustest vaba aja sisustamiseks ja mida nad sealjuures selleks kõige rohkem iseendi arvates vajavad. Selleks kirjeldasid mehed esmalt enda pensionile jäämise lugu, tuues välja oma kogemuse tööelust pensionikka liikumisel. Intervjuudes osalenud mehed kirjeldasid enda meelistegevusi vaba aja veetmiseks ning tõid välja mitmeid põhjuseid või takistusi selle kohta, miks nende arvates vanemaealised mehed ei osale vaba aja tegevustes. Kokkuvõtlikult saab käesoleva magistritöö uurimistulemuste osas välja tuua seda, et pensionile jäämine pole vanemaealistele meestele olulisi raskusi põhjustanud. Nende kogemustele tuginedes on see olnud pigem loomulik potsess. Meeste vaba aja tegevused on pigem kodukesksed ja individuaalset laadi, kui koduvälised ja gruppides teostatavad tegevused. Vanemaealiste meeste vaba aja tegevused ei ole ainult üksluised ja ühetaolised, vaid tegeldakse erinevate tegevustega. Siinkoha saab välja tuua rea koduga seonduvaid tegevusi nagu näiteks aia ja metsa hooldamine, muru niitmine, esivanemate kodu korrashoidmine, televiisori vaatamine ja ajalehtede lugemine. Koduväliste tegevuste osas saab välja tuua kabemängu, lauatennise, petanki, osalemise pensionäride ühenduses, teatri- ja tantsuõhtutel, poksivõistluste korraldamise ja osavõtu suuremate organisatsioonide poolt organiseeritud loengutest ning väljasõitudest. Lõpetuseks saab välja tuua meeste kogemustele tuginedes, et vaba aja tegevustes osalemine sõltub nii isikuomadustest, sissetulekust, tervisest, elukoha tüübist ja piirkonnast. Vaba aja sisustamiseks oleks vanemaealiste meeste arvates tarvis üht konkreetset eestvedajat, kes korraldaks, organiseeriks ja kutsuks mehed kokku. Antud magistritööst saadud teadmine aitab paremini mõista vanemaealiste meeste olukorda seoses vaba aja veetmise võimaluste ja piirangutega kogukonnas. Seoses vanemate inimeste osakaalu kasvuga on tõenäoline, et vaba aja sisustamine muutub järjest olulisemaks teemaks vanemaealiste hulgas. Sellest olukorrast lähtuvalt võiks maailmas populaarsust koguv meeste kuur olla heaks eeskujuks aktiveeriva tegevusena, mida meestele kooskäimise ja -tegemise kohana välja pakkuda kuna see annaks neile võimaluse osaleda kogukonnaelus., http://www.ester.ee/record=b5152100*est

Käesoleva uurimistöö eesmärk oli tuua välja ekspertide tõlgendused meestele suunatud lähisuhtevägivalla tugigrupi tegevuse kohta. Tulenevalt uurimuse eesmärgist püstitati kolm uurimisküsimust: 1. Kuidas toimub meeste suunamine lähisuhtevägivalla tugigruppidesse Tartus ekspertide kogemustele tuginedes? 2. Milliseid aspekte meestele suunatud lähisuhtevägivalla teemaliste tugigruppide tegevuses toovad eksperdid esile? 3. Milliseid arenguvõimalusi kirjeldavad eksperdid tugugruppide tegevuses? Tartus toimuvatesse meeste lähisuhtevägivalla tugigruppidesse suunatakse mehi enamjaolt prokuröri kaudu, kes määrab grupis osalemise, kas karistuse osana või pakub kokkuleppe lahendina lõpetada kriminaalasi kui mees on nõus lähisuhtevägivalla tugigrupi programmi läbima. Suunamisega tegeleb ka politsei, kes lähisuhtevägivalla juhtumite väljakutsetel edastab infot erinevate asutuste kohta, kust nii ohver kui vägivallatseja abi leiaks. Info edastamisega küll tegeletakse, aga selle kaudu jõuab mehi tugigruppi väga vähe. Kuna lähisuhtevägivalla tugigrupid meestele on Tartu ja ka Eesti kontekstis alles viimastel aastatel käima läinud projekt, siis on kogu programm ja selle läbiviimine veel lapsekingades. On konkreetne „sisemise kindluse programm“, mis on koostatud just Eesti jaoks, aga seegi täieneb ja läbib väiksemaid või suuremaid muudatusi iga uue grupiga. Peamine probleem on see, et ei ole piisavalt palju motiveeritud ja osavõtlikuid mehi, et kaks korda aastas grupp kokku saada. Ei ühiskond ega mehed ise ei ole selleks valmis. Mehed kardavad sildistamist, sest ühiskond ei ole valmis aktsepteerima neid kui mehi, kes tahavad oma probleemiga tegeleda ja on astunud sammu lahenduse leidmiseks. Samas intervjueeritavate sõnul mehi, kes peaks ja tahaks nendes gruppides käia, on Eestis palju. Tähtis on ära märkida, et nendesse gruppidesse kõik ei sobi ja eeltööga sõelutakse välja, kellega üldse saab tööd teha ja kellega mitte. See on väga tähtis aspekt grupitöö korralduses, sest üks vale inimene võib kogu grupi edu alla tuua. Seega tehakse eeltöö nii prokuröri poolt, kes suunab mehi gruppi kui ka grupijuhtide poolt, kes teevad enne grupi alustamist kõigiga vähemalt ühe eelkohtumise. Tugigrupi meetodil lähenemine on kindlasti tulemuslik ja jätkusuutlik, sellega on mõlemad antud töös intervjueeritud spetsialistid nõus, vaja on tegeleda kvaliteediga. Kvaliteedi puhul saab tulemuste ja arutelu peatükkide põhjal välja tuua, et üheks väga tähtsaks edu saavutamise asjaoluks oleks vabatahtlikult gruppidesse koonduvad mehed. Intervjuudest selgus, et see on suund ja lahendus enamikele hetkel ilmnevatele probleemidele. Lähisuhtevägivallaga tegelemine on arenemas ja muutumas nii sotsiaaltöö vaatenurgast kui ka seadusandluses. Siiani on politsei praktikas pere- ja lähisuhtevägivalla juhtumite puhul toimetatud olukorrast eemale füüsilise vägivalla all kannataja. Istanbuli konventsioonis, millele Eesti 2014. aastal allkirjastas, on väga olulisel kohal ohvri kaitsmine ja arusaama juurutamine, et kannatanu pole kunagi juhtunus ise süüdi. Konventsiooni allkirjastamise praktilise väljundina on Pärnus pilootprojektina juba katsetamisel lähisuhtevägivalla väljakutse puhul politsei poolt vägivallatseja, mitte ohvri eemaldamine. Käesolevat uurimistööd saaks kindlasti väga huvitavalt jätkata kui saada andmeid Pärnus katsetatava pilootprojekti või meestele suunatud tugigrupi muutuste ja arengu kohta., https://www.ester.ee/record=b5151724*est

Lisa 2 on paberkandjal tööle lisatud CD-l., Kohtingurakenduste kasutamine on viimastel aastatel levima hakanud trend. Teema on aktuaalne ning selle uurimine vajalik, kuna üha enam armu- ning sõprussuhteid saab alguse Tinderist. Noorte seas on hakanud traditsioonilised suhete loomise viisid asenduma veebipõhise suhtluse ning partnerite leidmisega. Sellest tulenevalt on suhtele loomine kujunenud lihtsamaks, kuid suhtluse pealiskaudsus teeb raskemaks inimese tundmaõppimise ning vastassugupoole tegelike rakenduse kasutamise eesmärkide tajumise. Bakalaureusetöö eesmärk oli saada teada, millised on naiste kasutuspraktikad kohtingurakenduses Tinder. Soovisin ka teada, millistel eesmärkidel kasutavad noored naised Tinderit ning milline on naiste nägemus tüüpilistest Tinderi meeskasutajatest. Püüdsin leida vastuse küsimusele, kuidas presenteerivad noored naised end Tinderis. Selle teadasaamiseks kombineerisin intervjuud vaatluse ning loovuurimismeetodiga. Uurimisküsimustele vastuse saamiseks viisin läbi intervjuud üheksa noore Eesti naisega vanuses 20-24. Intervjuude tulemustest ilmnes, et Tinderit kasutatakse peamiselt tutvuste leidmiseks ning meelelahutuseks. Räägitus ilmnesid vastuolud, kuna valikuid tehes võtsid naised arvesse potentsiaalse suhte tulevikuperspektiivi. Tinderit peavad naised valdavalt tabuteemaks ning mõned naised lähtuvad Tinderis valikute tegemisel sotsiaalsest survest ning ühiskonna poolt tekitatud normidest. Tinderiga kaasnevateks ohtudeks on enesepresentatsioonil enese seksuaalobjektiks muutmine ning liigse informatsiooni jagamine. Samuti peavad naised ohuks võõraste meestega kohtumist, kuna sellele võivad järgneda vargus-, ahistamis- või vägistamisjuhtumid. Ohuna nägid naised ka suhete väärtuse kadumist ning suhete loomise tavade muutumist. Vaatlusest ilmnenud tulemuste põhjal võib väita, et noored naised peavad Tinderis valikute tegemisel kõige olulisemateks aspektideks meeste välimust, piltide valikut ning vähemal määral vanust, hobisid, rahvust ning hariduslikku tausta. Kõige enam tõid naised tüüpimisülesandes välja Eksponeerijat, kes eksponeerib Tinderis oma keha ning keda naised näevad valdavalt negatiivsena. Intervjuudest ilmnes, et enamik naistest panevad oma profiili loomisele rõhku ning tahavad sellega jätta meeskasutajatele vastavat muljet., http://www.ester.ee/record=b4681699*est

http://www.ester.ee/record=b4684703

http://www.ester.ee/record=b4767705

http://www.ester.ee/record=b4683889*est

http://www.ester.ee/record=b4660894

Käesolevas uurimustöös võeti vaatluse alla piiratud liikumisvõimega inimeste kogemused seoses Iseseisva Elu elementide rakendusvõimalustega Eestis. Vaadeldavateks valdkondadeks valiti: kogukonnas osalemine, õiguskaitse, elamine, haridussüsteem ja tööhõive kui inimese osalemist ühiskonnas käsitlevad peamised valdkonnad. Toetudes vastavasisulistele teoreetilistele kontseptsioonidele, viidi läbi neli kvalitatiivset poolstruktureeritud intervjuud, millest selgusid peamiselt ligipääsetavusega seotud puudused töös käsitletud valdkondades. Samuti leiti puudused olevat seoses toetavate sotsiaalteenuste kättesaadavusega, mis on tingitud osalt puudulikust õiguskaitsest. Lähtuvalt püstitatud uurimisküsimustest ja neid täpsustavatest intervjuuküsimustest leiti, et ühiskonnas osalemist takistab peamiselt ligipääsetavus füüsilisele ja institutsionaalsele keskkonnale. Samuti oli probleemiks toetavate sotsiaalteenuste kättesaadavus, mis tagavad osalemise erinevates eluvaldkondades. Viimaks toodi probleemina välja ka suhtumine inimestesse, kellel on puuded. Andmeid analüüsides ja järeldusi tehes leiti, et piiratud liikumisvõimega inimeste paremaks ühiskonda kaasamiseks tuleks tõhustada esiteks toetavate sotsiaalteenuste kättesaadavust, teiseks kõrvaldada ligipääsetavusega seotud takistused ja kolmandaks võiks tegeleda ühiskonna teadlikkuse tõstmisega piiratud liikumisvõimega inimeste kaasamisest läbi sotsiaalsete aktsioonide. Toetudes käesoleva uurimustöö tulemustele, võiks neist mingil määral abi olla sotsiaalpoliitika kujundamisel nii vastavate meetmete väljaarendamise seisukohalt kui ka ühiskonna teadlikkust tõstvate aktsioonide administreerimisel. Konkreetsemalt võiks toetavate sotsiaalteenuste osutamisel enam usaldada teenusekasutajate organisatsioone (KOV’ide partnereiks olevaid MTÜ’sid). Ligipääsetavusega seoses tuleks kaaluda lähtumist universaalse disaini põhimõtetest ja leida vahendeid selle teostamiseks avalikus ruumis. Samuti võiks kaaluda ka haridussüsteemi ja tööturu korraldamist selliselt, et see võimaldaks võrdset ligipääsu kõigile ühiskonnaliikmetele sarnastel alustel., http://www.ester.ee/record=b4580110*est

Bakalaureusetöö eesmärgiks oli selgitada, millistest perekonna, töö ja individuaalsetest teguritest on seotud Eesti meeste töö- ja pereelu ühitamine. Käesolevas töös selgus, et töö- ja pereelu ühitamine oleneb üldiselt nii perekondlikest, individuaalsetest kui ka tööga seotud teguritest. Kõige suurem roll igapäevaselt on aga perekondlikel ning tööst tulenevatest aspektidel. Töö- ja pereelu ühitamist mõjutavad otseselt meeste rahulolu oma panusega kodutöödesse, lastega tegelemise aeg tööpäevadel ning rahulolu tööandjaga. Väiksemaid mõjutusi ilmneb ka sotsiaaldemograafilistest aspektidest nagu tegevusala, haridus ning vanus. Töö tulemused on üllatavad ning valdavalt positiivsed, kui võrrelda neid üldlevinud arvamusega, et meeste peamiseks tegevusalaks on perekonna majandusliku olukorra eest hoolitsemine. Väga huvitav oli, et kodutöödesse panustatav aeg ei mänginud suurt rolli selles, kas töö- ja pereelu ühitamine on keeruline või mitte. Samas rahulolu panusega kodutöödesse on oluline näitaja töö- ja pereelu ühitamise puhul. Positiivsete tulemusena selgus, et enamus valimis olnud meestele pakutakse töökoha poolt vajadusel paindlikke tööajatingimusi. Antud tulemus on väga oluline töö- ja pereelu ühitamisel, kuna igapäevaselt tuleb elus ette ootamatuid probleeme, millega on vaja kohe tegeleda, seda näiteks katkise toru puhul kodus või lapsega arsti juurde minemisel, sellistes olukordades on paindlik tööaeg oluline abikäsi ning annab partneritele omavahel võimalusi kohustusi jagada. Uuringust selgus, et isade puhul on väga oluline aspekt töö- ja pereelu ühitamise juures nende lapsed. Lastega seoses mängisid olulist rolli mõlemad tunnused, nii lastega koos veedetud aeg kui ka süütunne lastega koos veedetud aja osas. Hea on tulemustest näha, kuidas isad üritavad igapäevaselt tegeleda mitu tundi oma lastega ning tunnevad süütunnet, kui nad seda teha ei saa. Tulemustest saab järeldada, et peamiselt levib kaheleivateenijaga peremudel varasema üheleivateenija asemel, kuna töö- ja pereelu ühitamise juures on oluline perekondlikud ning töösfäärist tulenevad tegurid. Antud tulemused on positiivsed ning lootustandvad, et naiste ja meeste vaheline töö- ja pereelu ühitamine ning kohustuste jagamine laheneb perekonna siseselt üha hõlpsamini., http://www.ester.ee/record=b4580126*est

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida soopõhiseid arvamusi Politsei- ja Piirivalveameti töötajate seas ning soo mõju nii alluvate omavahelisele kui otsese ülema-alluva suhtlusele PPAs. Töö teooriaosas selgitasin asjakohaseid mõisteid ning andsin ülevaate, millised on soopõhised ja juhtimist puudutavad stereotüübid, kuidas on nad tekkinud ja miks jäänud. Kirjeldasin hea juhi omadusi ja vahetu juhi-alluva suhet organisatsioonis. Uurimisküsimustele vastamiseks kasutasin kvalitatiivset meetodit. Andmekogumismeetoditeks oli kaks vaatlejana osalevat vaatlust kahes PPA üksuses ning kuus individuaalintervjuud sealsete töötajatega – kahe juhi ning nelja alluvaga. Andmeanalüüsimeetodiks oli kvalitatiivne sisuanalüüs, mille toorandmetena kasutasin enda vaatlusmärkmeid ja intervjuude transkriptsioone. Kõrvutasin teooriaosa tulemustega ning tegin selle põhjal järeldused. Üldiselt peavad PPA töötajad mehi introvertseteks, püsimatuteks, enesekindlateks ning naisi nende kõrval emotsionaalsemateks, organiseeritumateks. Heaks juhiks peetakse õiglast, analüüsivõimelist tiimimängijat. Leidsin, et juhi puhul on siiski määravaks tema isiksus, sugu ei märgi selle juures nii suurt rolli. Olgugi, et mehi on peetud paremateks juhtideks, on sisekommunikatsiooni seisukohalt parim, kui juht suudab olla paindlik kõigi alluvatega suhtlemisel, sealjuures analüüsides samaaegselt nii enda, alluvate kui organisatsiooni tööd. Hea juht on silmapaistev isiksus ning avatud ja sõbralik suhtleja, sugu juhtimisstiilile suurt mõju ei avalda. Ka juhi suhtluses alluvatega määrab suhtlusstiili juhi isiksus, mitte sugu. Osade alluvatega tekib lähedasem side ning osadega on see pelgalt tööalane. Minu hinnangul mõjutab seda inimestevahelise sobivus ning iseloomuomadused. Sugupooltele omistatud stereotüüpide kehtivust oli mingil määral küll näha alluvate omavahelises suhtluses, kuid see oli pigem juhuslik ning üldiselt sugu PPAs töötajate omavahelist suhtlust ei mõjuta. Tehtud uuringu põhjal võib öelda, et soorollid ei mängi Politsei- ja Piirivalveameti organisatsioonisiseses suhtluses rolli., http://www.ester.ee/record=b4579457*est

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli saada ülevaade sellest, kui suur osa tudengeid töötab õpingute kõrvalt ning millised on selle nähtuse peamised põhjused. Teema käsitlemisel tõi töö autor välja valdkonna erisused sugude lõikes. Uurimuse teostamiseks viis töö autor läbi kvantitatiivse andmeanalüüsi Eurostudent V 2013. aasta Eesti andmete põhjal. Analüüsi põhitulemused olid järgmised: Naistudengid on meestudengitest statistiliselt olulisel määral õpingute kõrvalt tööturul osalemises aktiivsemad. Analüüsist selgus, et 63 protsenti naistudengitest töötavad õpingute ajal regulaarselt või aegajalt võrreldes meestudengite 60 protsendiga. Keskmiseks töötamise osakaaluks kogu tudengkonna kohta on 62 protsenti, mis ühtis varasemalt Eestis läbiviidud uuringutega. Peamiseks põhjuseks õpingute kõrvalt palgatööle siirdumiseks on soov majanduslikult toime tulla. Naistudengitest oli 64 protsenti täiesti nõus, et käivad tööl selleks, et toime tulla. Vastav näitaja meestudengite seas oli 58 protsenti. Andmeanalüüsist selgus, et antud väite puhul on hinnangud sugude vahel statistiliselt olulisel määral erinevad. Naistudengid lähevad meestudengitest enam toimetuleku eesmärgil palgatööle. Analüüsist selgus, et 64 protsenti naistest käivad õpingute kõrvalt palgatööl eesmärgiga toime tulla. Vastav näitaja meestudengite seas on 58 protsenti., http://www.ester.ee/record=b4580119*est

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone., Sooline palgalõhe on Eestis kõrge. Mitmetes varasemates uuringutes on hinnatud, kui suur osa keskmiste palkade soolistest erinevustest on tingitud soolistest erinevustest tunnustes nagu haridus, ameti- ja tegevusala jm. On aga leitud, et suurem osa soolisest palgaerinevusest ei ole Eestis selliste erinevusega selgitatav. Uurimistöö eesmärk oli hinnata, mil määral varemkasutatutest erinevate hindamismeetodite ja andmete kasutamine aitab paremini selgitada soolise palgalõhe kujunemist Eestis. Doktoriväitekiri koosnes kolmest uurimusest: Esimeses vaadeldi küsimust, mil määral on soolise palgalõhe suur mitteselgitatav komponent tingitud liiga vähedetailsetest andmetest. Näiteks kui tippspetsialistide kategoorias grupeeritakse kokku raamatukoguhoidjad ja neurokirurgid, tekib küsimus, kas analüüsis võrreldi võrreldavate töötajate palku. Leiti, et kuigi detailsemate ameti- ja tegevusala andmete kasutamine võimaldas mitteselgitatavat palgalõhet vähendada, jäi see ikkagi üpris kõrgeks (16,5%). Teises uuringus käsitleti palgalõhe hindamismetoodikate tehnilisemat poolt. Leiti, et teatud meetodi puhul (täppissobitamise põhine dekompositsioon) võib sisuliselt meelevaldne võrdlusgrupi valik (ehk see, kas hinnatakse meeste palgaeelist või naiste palgapuudujääki) viia vastupidistele järeldustele. Pakuti välja meetodi edasiarendus, mis eristaks eraldi komponentidena meeste palgaeelist ja naiste palgapuudujääki keskmise palga suhtes. Kolmandas uuringus testiti, kas palkade allapoole jäikus erineb sooti. Kasutades Maksuameti andmeid aastatest 2002-2008 leiti, et naised aktsepteerivad palgalangetust suurema tõenäosusega kui mehed. Üks võimalik selgitus on, et see tulemus peegeldab erinevusi riskikartlikkuses: mehed võivad keelduda palgalangetamisest, aktsepteerides pigem kõrgemat koondamisriski. See tõlgendus on siiski seni veel vaid hüpotees, mis vajab täiendavat testimist tulevastes uuringutes., The gender wage gap in Estonia is high. Previously, several studies have estimated how much of the gender difference in average wages can be explained by gender differences in characteristics such as education, occupation, industry etc. It has been found that most of the gender wage gap is unexplained by such differences. The primary question addressed in this thesis is whether better explanations for the gender wage gap in Estonia could be obtained by using different methods and data than those used in previous studies. The dissertation consists of three studies: Study I addressed the question of whether and to what extent the large unexplained gender wage gap is due to insufficiently detailed data. For example, if the category of professionals includes surgeons as well as librarians, a question arises whether wages of comparable workers are being compared. It was found that while using more precise data on occupation and industry reduces the unexplained wage gap somewhat, it nevertheless remains rather high (16.5%). Study II addressed more technical questions regarding wage gap decomposition methods. It was shown that certain methods (exact matching based decomposition) the essentially arbitrary choice of reference group (that is, whether men’s advantage or women’s disadvantage is estimated) can lead to opposite conclusions. A modification of the method was proposed, which estimates separately advantage and disadvantage in comparison with overall average wage. Study III tested whether there are gender differences in downward rigitity of wages. Using Tax Board data, it was found that women are more likely to accept wage reductions. A possible explanation for this result is that it reflects differences in risk aversion: men may be more likely to refuse pay reduction, accepting higher risk of layoff instead. This interpretation, however, is hypothetical and needs further research.

http://www.ester.ee/record=b4497972*est

Paarisuhtevägivald on meie ühiskonnas suhteliselt uus uurimisteema. Rohkem on uuritud naiste- ja lastevastast vägivalda, vähem naistepoolset meestele suunatud vägivalda. Antud töö eesmärk ongi teadvustada probleemi olemasolu. Edukaks probleemiga tegelemiseks on vaja teada selle tekkepõhjusi, arenguid jms. Sageli ei osata vägivalda (eriti vaimset) ära tunda ja/või ei pöörata sellele vajalikku tähelepanu. Ka siis, kui mees naise vägivaldset käitumist vägivallatsemiseks peabki, on tal väga keeruline sellest politseile või ohvriabitöötajale teatada isiklikku eneseväärikust kaotamata. Kuna viimasel ajal räägitakse vägivallast ja sellega toimetulekust üha rohkem, on suurenenud ka vägivallast teatajate arv. Antud töö jaoks viisin kolme mehega läbi silmast silma intervjuud, mille käigus uurisin meeste vägivallakogemusi, milliseid vägivallaliike suhetes esines ja kuidas nad nendega toime tulid. Kõikides suhetes oli vägivalda soodustavaks teguriks naiste alkoholitarbimine, mille käigus asuti klaarima vanu tülisid. Vahel võis tüli eskaleerumist soodustada ka meestepoolne alkoholitarvitamine. Emotsionaalne ja vaimne pinge muutusid kohati nii teravaks, et laskuti käsikähmlustesse. Vahel kasutati külmrelvi ja erinevaid köögitarbeid (nt panni). Kodused pinged ruineerisid ka meeste tervise - kahel neist on püsiv töövõimetus. Intervjueeritud meeste kogemusi uurides näitasid tulemused, et meestevastane vägivald omab pikaajalist laostavat mõju kõikide pereliikmete nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Keegi meestest ise abi otsima ei läinud, soostereotüübi järgi peavad mehed olema tugevad ja ise toimetulevad. Vägivalla all kannatavad mehed vajavad vajavad sageli tuge ja nõustamist (nagu kõik teisedki vägivallaohvrid), et edaspidi eluga toime tulla. Teadusliku kinnituse lisavad läbiviidud uuringud. Et vägivalla teema on üha aktuaalsem ja leiab üha rohkem vastukaja, tuleks seda kindlasti edasi uurida., http://www.ester.ee/record=b4498522*est

http://www.ester.ee/record=b4498514*est

Uppumine on suviti üks sagedasemaid elu kaotamise viise ning nii Eesti kui muu maailma statistikat arvestades ohustab uppumine tunduvalt rohkem mehi kui naisi. Oluline on mõista, et uppumissurmad on suures, kui mitte täies ulatuses ärahoitavad ning siin on oluline panus just neil, kes veekogu ääres koos puhkavad või pidu peavad. Magistritöö eesmärk oli uurida, kuidas just noored mehed veekogude ääres pidusid peavad ja puhkavad ning selle teadmise pinnalt luua ettepanekud, kuidas muuta puhkamise- ja peopidamise praktikad ohutumaks ning veeõnnetusi mitte soosivaks. Selleks, et mõista, kuidas erinevad puhkuse- ja peopidamise praktikad koos eksisteerivad ja kuidas erinevad tegevused veeõnnetuseni viivad, kasutasin info kogumiseks erinevad kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Kvantitatiivsetest meetoditest kasutasin ankeetküsitlust, mis andis teadmise, kuidas hinnatakse ohutusvarustust ja mil moel suhtutakse kaaslaste purjus peaga vettemineku jälgimisse ning takistamisse. Kvalitatiivsetest uurimisviisidest andis fookusgrupp sisendi, kuidas eksisteerivad olemasolevad jälgimise- ja takistamispraktikad veeäärsetes pidudes, lisaks kirjutasid kümme noort meest etteantud juhendi abil blogi. Tulemused olid huvitavad, sest pidude pidamisel kasutatakse alkoholi tarbimisel erinevaid pehmendus ja vähendusstrateegiaid, mistõttu lahja alkoholi joomist ei peeta joomiseks vaid muude suviste tegevuste kõrvaltegevuseks. Samuti eksisteerivad mitmed ohutuspraktikad, kuid seda kokkuleppimata ja juhuslikult, mistõttu tekkida võiva ohtliku olukorra märkamine on pigem juhus kui teadlik jälgimine. Samas ei ole noored mehed kaaslaste jälgimise vastu, seda peetakse üldiselt vastuvõetavaks tegevuseks, mis annab usu jälgimise- ja takistamispraktikate loomise edukusse. Töö lõpus tehtud soovitused on ajendatud seltskondades rohkem esindatud kaine rooli eksisteerimisest, mistõttu oleks teatud tingimustel võimalik sama põhimõtet rakendada ka veeohutuses. Ohtlike olukordade puhul on tähti, et veeäärses tegevuses osalevad inimesed oskaksid ohtu ära tunda, sekkuda ja takistada, mistõttu on abstraktse tekkida võiva ohuolukorra lahendamiseks sobilikud erinevad situatsioonide kehalised läbimängimised. Endiselt on tähtis alkoholialane teavitustöö, sest purjus peaga vetteminekul suureneb uppumisrisk ka väikese alkoholikoguse juures. Paraku ei nähta veeäärset alkoholi tarbimist kui joomist vaid kui enese jahutamist ja värskendamist, mistõttu on oluline muuta alkohol inimeses nii talle kui kaaspidutsejatele nähtavaks. Jätkuvalt on veeohutuses mitmeid seadusandlikke võimalusi, mille abil kehtestada ohutumaid veega seotud tegevusi, üks olulisimaid on päästevesti kohustuslikuks muutmine. Samuti on oluline veeäärsete tarbimise- ja müügikohtade piiramine. Kuigi Päästeamet tegeleb veeõnnetuste ennetamisega koostöös mitmete teiste asutustega ning on olnud oma töös edukas, on veeohutusega seotud ennetustöös kasvuruumi. Kuna viimastel aastatel on suurenenud laste uppumiste arv, soovitan uurida vanemate lastejälgimise praktikaid ning luua ettepanekud, mil viisil laste hukkumisi vähendada. Teiste inimeste elude tagamine ei ole ainult erinevate ametkondade ülesanne, suvisel peol alkoholi tarbinud kaaslaste vee ääres silmas pidamine peaks olema meie kõigi ülesanne., http://www.ester.ee/record=b4486652*est

Varasemad uuringud maailmas on näidanud, et meeleolu- ja ärevushäired ning suitsidaalne käitumine on meestega seksivate meeste (MSM) seas sagedasemad kui heteroseksuaalsete meeste seas. MSMid on ka suuremas alkoholi ja illegaalsete uimastite kuritarvitamise ohus. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida suitsidaalsust (enesetapumõtteid ja -katseid) ja sellega seotud tegureid MSMide seas Eestis. Töö põhineb Tervise Arengu Instituudi poolt 2013. aastal Eestis korraldatud homo- ja biseksuaalsete ning meestest huvituvate meeste internetiuuringu andmetel, milles osales 265 MSMi. Uuringust selgus, et igapäevaseid alkoholitarvitajaid on 3% ning alkoholisõltuvuse riskis ligi kolmandik uuringus osalenutest. Illegaalseid uimasteid on elu jooksul tarvitanud ligi pooled ning viimasel 12 kuul ligi veerand osalenutest. Depressiooni riskis on ligi kolmandik ning ärevushäire riskis ligi veerand osalenutest. Enesetapule mõtles viimase 12 kuu jooksul enam kui kümnendik osalenutest, elu jooksul mõtles sellele 44%. Elu jooksul oli enesetapukatse teinud 11% ja viimase 12 kuu jooksul 2% osalenutest. Depressiooni sümptomid ja homoseksuaalsuse avalikustamine olid statistiliselt oluliselt seotud enesetapumõtetega elu jooksul ja võimalik alkoholi liigtarvitamine enesetapukatsetega elu jooksul. Kokkuvõtlikult järeldus andmetest, et suitsidaalsus on MSMide seas väga sage. Enesetapu ennetamise strateegiate loomisel tuleks seega arvesse võtta MSMide kuulumist kõrgemasse riskigruppi., http://www.ester.ee/record=b4515422*est

http://www.ester.ee/record=b4498700*est

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone., 26. aprillil 1986 toimus Tšernobõli tuumajaamas avarii, mille tagajärjel radioaktiivsed ained saastasid põhjapoolkera. Kõige enam kahjustatud aladele Ukrainas saadeti puhastustööd tegema umbes 530 000 inimest (Tšernobõli veterani), kellest veidi üle 17 000 mehe oli pärit Baltimaadest. Kas ja kuidas on Tšernobõli piirkonnas töötamine mõjunud veteranide tervisele? Epidemioloogiline uuring, milles kasutati Eesti, Läti ja Leedu vähiregistrite andmeid, näitas, et aastatel 1986–2007 oli veteranide ja nende nende riikide meesrahvastiku vähihaigestumus võrdne. Veteranidel diagnoositi sagedamini kilpnäärmevähki, mis on tingitud nende seas tehtud sõeluuringust. Mõnevõrra põhjalikumalt käsitleti veteranide tervist Eestis, kus saadi andmeid lisaks veel surmapõhjuste registrist ja Haigekassa andmekogust. Veteranide suremus 1986–2011 ei erinenud riigi meesrahvastiku suremusest. Samas ilmnes, et veteranide enesetapurisk oli 30% kõrgem kui meesrahvastikus. Haigekassa 2004.–2012. aasta andmetel tehtud analüüsi järgi oli veteranide ja meesrahvastiku üldhaigestumus (ilma vähkkasvajateta) ühesugune. Silmatorkavaim erinevus ilmnes kilpnäärmehaiguste korral: veteranid haigestusid 1,7 korda sagedamini. On tõenäone, et taoline haigestumuse suurenemine tekkis mitte kiirguse tõttu, vaid see kajastab veteranidele osaks saanud põhjalikumat arstlikku järelevalvet. Seega veerand sajandit pärast Tšernobõli avariid puudub tõendus, et puhastustöödel saadud väikesed kiirgusannused on suurendanud veteranide haigestumust või suremust., The April 26, 1986, accident at the Chernobyl nuclear power plant caused radioactive pollution that spread over the Northern Hemisphere. Some 530,000 persons, among them a bit over 17,000 men from the Baltic countries, were sent to cleanup in the most affected territories of Ukraine. This study investigates whether and how working in the Chernobyl area had an effect on the clean-up workers’ health. The epidemiological study, based on the data of the Estonian, Latvian, and Lithuanian cancer registries for 1986–2007, showed that cancer incidence among cleanup workers was equal to that of the male population in these countries. An excess of thyroid cancers in cleanup workers is due to thyroid screening among them. The health of cleanup workers has been studied more extensively in Estonia by using additional data from the causes of death registry and the database of the Health Insurance Fund. In 1986–2011, the mortality of cleanup workers did not differ from that in the male population. But the suicide risk of cleanup workers was 30% higher than that of the male population. Non-cancer morbidity analysis revealed almost equal all-disease risk of cleanup workers and male population in 2004–2012. The workers experienced 1.7 times higher risk of thyroid diseases. Probably, this excess risk is not explained by radiation, but it indicates that the cleanup workers were kept under closer medical supervision. Thus, a quarter of century after the Chernobyl accident, there is no evidence of increased morbidity or mortality of cleanup workers attributable to radiation doses received during cleanup activities.

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone., Mehe reproduktiivtervise uuringutele pööratakse kogu maailmas järjest rohkem tähelepanu järgnevatel põhjustel. Esmalt, sündivate laste vanemate keskmise vanuse tõus arenenud riikides, mida mõjutavad hariduslikud ja tööalase karjääriga seotud otsused ning meeste soov saada isaks läbi uue partnersuhte. Teiseks, kehavälise viljastamise meetodite kättesaadavuse paranemine ja odavnemine, mis mõjutab eelkõige eelnevalt lastetute paaride reproduktiivsusega seotud otsuseid. On teada, et umbes 15 protsenti fertiilses eas olevatest paaridest on viljatud. Neist umbes ¼ juhtudest on põhjused ainult mehepoolsed. Mehe viljakusnäitajaid mõjutavad teadaolevalt veresoonkonna-, hormonaalsed- ja ainevahetushaigused, organismi anatoomilised ja füsioloogilised muutused ning paljud elustiili- ja keskkonnafaktorid. Vanus on ka üks olulisemaid eesnäärmemahu suurenemise ja urineerimishäirete tekkega seotud riskifaktoreid. Ligi 50% viiekümne-aastastest meestest kurdab urineerimisega seotud kaebuste üle, alates viiekümnendatest eluaastatest tõuseb urineerimiskaebustega meeste osakaal 10% ühe eludekaadi kohta. Hetkel puuduvad teadaolevalt uuringud eesnäärmemahu suurenemise, alumiste kuseteede kaebuste ning meeste reproduktiivfunktsiooni seoste kohta. Seetõttu on üha olulisem uurida tegureid, mis mõjutavad vanemate meeste seemnevedeliku kvaliteeti ja sellega seotud viljakusnäitajaid. Senistes uuringutes on keskealistele meestele tähelepanu pööratud vaid valikuliselt ja üksikutes artiklites. Käesolevas uuringus on fookuses 45-aastaste meeste viljakusparameetrid ning neid mõjutavate tegurite avaldumine. Väitekirja peamine eesmärk oli täpsustada keskealiste meeste reproduktiivfunktsiooni ning hinnata selle võimalikku seost erinevate eesnäärmehaiguste ja elustiilifaktoritega. Uuringu tulemusena selgus, et keskealise mehe viljakusnäitajad ei sõltu ainult vanusest, vaid ka seonudvatest elustiili mõjuritest, näiteks kehalisest aktiivsus ning varem põetud suguhaigused. Samuti leiti uuringus, et keskealiste meeste seemnevedeliku kvaliteet langeb seoses eesnäärme suurenemise ning urineerimisprobleemide tõusuga. Sarnane seos avaldub uuringu alusel ka suguteede põletikuliste muutustega. Põletikufoon mehe sugutraktis tõstab ka PSA ja östradiooli taset seerumis. Kuna varem on sarnaseid seoseid leitud noortel asümptomaatilise suguteede põletikuga meestel, võib uuringu läbiviijate arvates üheks meeste viljakunäitajaid langetavaks ja seerumi PSA taset tõstvaks põhjuseks olla (põletikuline) eesnäärme ja mehe suguteede kahjustus nooremas eas ning sellele järgnev põletikufooni pikaajaline kahjustav mõju mehe viljakusnäitajatele. Antud seos võib ka tähendada, et subfertiilsed (madalamate viljakusnäitajatega) mehed peaksid alustama enda PSA taseme jälgimist soovitatavast vanusepiirist varem ning pöörduma PSA tõusu korral täpsustavale eesnäärmehaiguste uuringule. Uuringu tulemusena selgus ka, et premaliigsed ja pahaloomulised eesnäärmepatoloogiad mõjuvad negatiivselt mehe seemnevedeliku parameetritele. Uuring viidi läbi Tartu Ülikooli Kliinikumi Androloogiakeskuses., The issue of semen quality and fertility in the aging male receives increasing attention due to the following factors. Initially, there is a trend in developed countries toward higher paternal ages predominantly due to socioeconomic factors. Family planning often begins after the establishment of education and professional career, resulting in higher paternal age. Also, the divorce, remarriage, and the wish to be a father of child(s) in a new partnership are increasing trends. Secondly, the improvements in assisted reproduction techniques in recent years, particularly intracytoplasmic sperm injection (ICSI), have endowed to generate genetic offspring in the males (and couples) who were previously considered infertile. At the same time the accumulation of several factors and conditions occurs along with aging that may affect male reproductive function. There are some reports about the impact of paternal occupation on seminal function. Additionally, factors like vascular, hormonal, metabolic and malignant diseases, anatomical and physiological conditions, injuries, lifestyle-related conditions or accumulation of toxic substances may be responsible for alteration in body functioning and therefore also in reproductive function. Male aging is a multifactorial process that causes changes in different reproductive organs, including the prostate. The prostate, an accessory gland of the male reproductive system, is directly related to male reproductive, sexual, and ejaculatory function. Although some recent studies have described the risk of prostatitis and prostate cancer in middle-aged infertile males, little is known about common associations between reproductive function and prostate pathologies in males >45 years. Therefore the main aim of this study was to specify the reproductive function in middle-aged male and to find out possible influences of different prostate conditions and lifestyle-related factors on male reproduction of that age. The main finding in our study comparing healthy men and male partners of infertile couples was that reproductive function in middle-aged subjects is related not only with general aging as described previously, but associated significantly with certain lifestyle factors, like prior history of sexually transmitted diseases. In addition, fertile men had higher sexual capability and physical activity. Our study of prostate-related diseases and male reproductive function showed that the increased levels of seminal inflammatory markers were associated with reduced semen volume, total sperm count, and sperm motility. Also, the reduced seminal parameters in middle-aged men were associated with prostate enlargement, bladder outlet obstruction and with pre-malignant and malignant prostate conditions. Probably, the alterations could be related with changes in general health status, malnutrition and gonadal function, but also with subsequent (partial) obstruction in the level of male accessory glands and/or damage of the prostate. Additionally, the serum marker of prostate, PSA, correlated with main seminal parameters like semen volume, sperm motility, and total sperm count. Therefore, according to an initial speculative view, an increased serum level of PSA in middle-aged males could give information not only about prostate-related conditions, but may be an additional indicator for impaired reproductive quality. The study was performed in the Andrology Centre of Tartu University Hospital.

Käesoleva empiirilise uuringu eesmärk oli välja selgitada üle 65- aastaste juhtimiskogemusega Eesti meeste negatiivsed enesekohased ja pahameele hinnangud ning võrrelda tulemusi alla 30- aastaste meestudengite hinnangutega. Andmekogumise vahenditeks olid juhendaja poolt koostatud enesekohaste negatiivsete tuumikhinnangute küsimustikud, pahameele küsimustik ning kohandatud tuumikenesehinnangute (Judge et al, 2003) ja SDS-17 (Stöber, 2001) sotsiaalse soovitatavuse küsimustikud koos asjakohaste biograafiliste andmete küsimustikuga vanemale eagrupile. Vanema grupi – (N=80) vanuses 65-92 a (keskmine=72, mood=65), juhtimiskogemusega, valdavalt kõrgharidusega ja eesti emakeelega meeste uuringu tulemusi võrreldi 20-29-aastaste (keskmine=22, mood=21) Tartu Ülikooli ja Eesti Lennuakadeemia meestudengite (N=80) kohta varem kogutud sama küsimustikekomplekti tulemustega. Lisaks saadi kahe vanusegrupi võrdlused enesemõjukuse, vastutustundlikkuse, nartsissistlike ja psühhopaatiliste tendentside kohta. Tulemuste põhjal ei leidnud kinnitamist hüpotees, et üle 65-a mehed hindavad pahameelega seotud tundeid nagu viha ja vaenulikkus, rohkemal määral ja sagedamini esinevateks, kui alla 30-a meestudengid. Negatiivsete enesekohaste tuumikhinnangute kontekstis olulise, negatiivse enesehinnangu alaskaala tulemuste ning impulsiivsuse, vastutustundlikkuse, tähelepanu kontrollivõime, vihatunnete esinemissageduse ja usaldamatuse määra tulemuste poolest ei erinenud eagrupid oluliselt. Erinevused ilmnesid emotsionaalsete enesehinnangute, vaenulikkuse, agressiivsuse, hetkeviha välja näitamise, ärevuse, nartsissismi ja psühhopaatilisuse alaskaalade tulemustes – üle 65-a juhid või eksjuhid said neil alaskaaladel madalama tulemuse, kui alla 30-a tudengid. Tulemused kinnitasid hüpoteesi, et negatiivsed enesekohased tuumikhinnangud seostuvad pahameelega (viha, vaenulikkus, agressiivsus) positiivselt ja enesekohaste positiivsete tuumikhinnangutega negatiivselt, sest käesolev uuring kinnitas negatiivsete enesekohaste tuumikhinnangute küsimustekomplekti skaalade tulemuste positiivset korreleerumist pahameele küsimustiku alaskaalade näitudega (p < 0.01) ja kahe vastandskaala – tuumikenesehinnangute (Judge et al, 2003) ja Aavo Luugi poolt koostatud negatiivsete enesekohaste tuumikhinnangute küsimustekomplekti skaalade näitude omavahelist negatiivset korreleerumist (p < 0.01), http://tartu.ester.ee/record=b2688360~S1*est

https://www.ester.ee/record=b5353878*est

http://www.ester.ee/record=b5142177

http://tartu.ester.ee/record=b2654944~S1*est

http://tartu.ester.ee/record=b2676796~S1*est

Keskendusin oma bakalaureusetöös perekonnaelu avamisele pereemade vaatenurgast, kelle mees töötab välismaal. Töö eesmärk oli selgitada välja, millisena tajuvad ja kuidas tõlgendavad oma perekonnaelu ja kohanemist muutustega naised, kelle mees töötab välismaal. Mind, kui uurijat huvitas see, millised on perekonnasisesed protsessid, vaadates ühelt poolt seda, kui mees oli välismaal tööl ja teiselt pool, kui mees oli perekonn keskel. Uuring viidi läbi kvalitatiivset meetodit kasutades, tehes neli poolstruktureeritud intervjuud pereemadega. Kokkuvõtvalt võib öelda, et töö eesmärk sai täidetud ja uurimusküsimustele vastused leitud. Uurimuse käigus otsisin vastuseid järgmistele küsimustele: 1. Kuidas tõlgendavad pereemad mehe siirdumist välismaale? 2. Milline osatähtsus on mehel/isal perekonnas? 3. Millised on suhted lähedastega? 4. Millised on perekonna tegelikud võimalused ja vajadused igapäevaelus? Tööjõu migratsiooni peetakse meie ühiskonnas tänasel päeval tavapäraseks nähtuseks, mis on mõjutanud inimesi, sh ka eestlaste valikuid ja otsuseid. Majanduslanguse tingimustes on välismaale siirdumine olnud erinevatel põhjustel vajalik samm uuringus osalenud perekondade jaoks, kas parandada pere majanduslikku toimetulekut, töö on kujunenud mehe jaoks elustiiliks või võimalus tulevikus kindlustada muretu pensionipõlv. Perekondades on mõtteid mõlgutatud ka kogu perekonna teise riiki kolimisele, kuid praeguseks ei ole need ideed reaalsuseks saanud. Selline kooseluvorm nõuab kõigilt perekonnaliikmetelt kohanemist ja harjumist. Mehed, kes siirdusid välismaale tööle, olid juba varasematel aastatel töötanud välismaal. Uuringut läbi viies selgus, et perekonnaliikmed olid tänasel päeval jõudnud kohaneda ja harjuda mehe töötamisega välismaal. Võib öelda, et välismaal töötamine mõjutab kõiki perekonna liikmeid – meest, naist ja lapsi. Uuringu tulemused toovad esile, et pereemad tajuvad nii negatiivseid kui positiivseid aspekte seoses mehe välismaal töötamisega, mis on perekonda mõjutanud. Esiteks häirub pereliikmete elukorraldus mehe kodus käies ja kodus lahkumise korral, kuna pidevalt toimub elurütmi muutus. Sellest tulenevalt on mehe tervis on halvenenud, pereemal on tekkinud ülekoormusest stress, laste ja isa suhe on nõrgenenud ning mis on isegi viinud perekonna lahkuminekuni. Positiivse külje pealt on märkimisväärne asjaolu, et mõningate inimeste ja perekondade jaoks on selline kooseluvorm – kokku ja lahku olemisel oma võlu, kuna see annab iseseisvust ja sõltumatust suhetes. Üheleivateenijaga perekonna jaoks ei olnud olemasolev kooseluvorm siiski kõige sobivam just väikeste lastega perekondade seisukohalt, mis oli tekitanud pereemadele ülekoormusest põhjustatud tüdimust ja stressi. Kaheleivateenijaga perekondade jaoks oli olemasolev kooseluvorm sobilik, kuna see andis pereemadele iseseisvust ja mehest sõltumatust igapäevastes toimingutes ning partnerite omavahelist kooselu iseloomustas võrdsus. Mehe/isa osatähtsust perekonnas kinnitab see, et mees loob sideme lapsega, mis on oluline lapse edaspidises arengus. Laps õpib maailma nägema ja tundma läbi oma isa ja ema ning vajab mõlemaid vanemaid. Kui mees/isa on välismaal ära, on pereema see, kes peab olema nii ema kui isa eest. Peredes, kus mees on välismaal tööl, tekib mehe/isa koju saabumisel ootusärevus, mis paneb ühelt poolt nii kogu perekonna tegutsema kui ka sõbrad selle nimel, et mees/isa tunneks ennast kodumaal hästi. Perekonna ühtsusele aitavad kaasa perekondlikud traditsioonid ja ka vanemate enda koos veedetud aeg, mis muuda perekonna tugevamaks. Võib öelda, et kõigil uuringus osalenud perekondadel on olemas piisav tugivõrgustik, kes pakub perekonnale igakülgset abi, et perekonda toimetulekut toetada. Uuringu tulemused näitasid, et enamasti suheldakse oma lähikeskkonnaga, kelleks on vanemad, õed, vennad jm, kes abistavad perekondi peamiselt moraalselt. Vähemal määral suheldi kaugemate sugulastega, naabritega ning kogukondlik suhtlus puudus üldse. Perekonnad ise panustavad enda tööga loodud väärtustesse, et materiaalsed ressursid oleksid eluks piisavad, olenemata sellest, kas ollakse ühe leivateenijaga või kahe leivateenijaga perekond. Perekonna võimalused ja vajadused tulenevad sellest, et perekondadel on olemas tugivõrgustik, et on olemas materiaalsed ressursid igapäevaeluks. Samas puudust tuntakse stabiilsest elust nii iseenda kui oma laste jaoks., http://tartu.ester.ee/record=b2683593~S1*est

Keywords: sex differences; gender differences; reasons for differences; Internet usage; online entertainment; social media; work; information seeking; Estonia. The aim of this bachelor’s thesis, „Men’s and women’s reasons for using the Internet: a qualitative study”, was to find out whether the differences (that men use the Internet more than women for entertainment and social media and women use it more than men for work and information related content) found in previous quantitative studies (Kalmus et al 2011, 2012) would also appear in this qualitative one and what might be the reasons for the differences. For the study, six couples aged 21 and 23, 35 and 35, 45 and 48, 53 and 53, 66 and 66, 75 and 73 were interviewed. The only hypothesis was that the cause for women to use the Internet more for searching work and information related content and less for entertainment and social media is due to the society, which puts the duty of raising the children and taking care of the household mainly on women’s shoulders and therefore makes them search for tips related to aforementioned topics and also leaves them less time for entertainment. The results confirmed that men do use the Internet more for entertainment: men mentioned listening to music online twice as much as women, they also watched more videos and unlike women, downloaded movies. The two people who did not use the Internet for entertainment at all, were women. However, men and women mentioned using social media and e-mail equally. It was nevertheless true that the entertainment and social media related use factor was higher in men’s case. As said, one of the main aims of this study was to find out the reasons for the differences. Why men use the Internet for entertainment more than women, did not become clear from the interpretations of the interviewees. It appeared that women did have on average slightly less free time than men since two women said they do not have any free time at all, but all men had at least some free time. Therefore, one possible explanation still is that men simply have more free time for entertainment. Although, this does not explain why the rest of the women, who did have free time, do not download movies or watch as many videos. One possible explanation for the movie aspect is that women’s self-rated ability to use the Internet is lower (Dutton et al 2009) and thus they may abstain from using more difficult than average software required to download movies (e.g. BitTorrent clients). The reason may also be that since women take fewer risks (Harris & Jenkins 2006), they avoid illegal downloading more than men in fear of punishment. It may also be a sort of labour distribution in which men, who are more interested in technology, download the movies in the family so that women do not have to do that, although they may still watch the movies. Contrary to earlier studies, however, was the result that men and women used the Internet equally regarding work and information. All working men used the Internet at work and some of them also read news there, but out of the five working women only two used the Internet at work and did it only for work purposes. Two men out of five also used the Internet at work for work purposes and an equal number of men and women mentioned using the Internet for work-related purposes at home. More men than women also mentioned online shopping and searching for practical information, e.g. bus timetables. An equal number of men and women mentioned reading the news online. Therefore, from these results it isn’t possible to say why at population level women use the Internet more for work and information related content. The results also proved false the hypothesis that women’s larger amount of duties makes them search the Internet for helpful information. Most of the interviewees used the Internet for duties outside work and men and women did it approximately equally (women dealt more with paying the taxes, men used internet more for home improvement tips), but all the interviewees said that duties outside work constitute a rather small proportion of their Internet usage. Even the only mother of young children in the sample said that she does not use the Internet for tips on child rearing and taking care of the household. The amount of home duties was also approximately equal in men and women based on their own assessment. The main factors hindering interviewees’ Internet use were time-consuming duties, mainly work and school, which was mentioned by two women and one man. Women had slightly more hindering factors since they had slightly less free time. Most of the interviewees nevertheless said that they do not wish to use the Internet more and that they have no serious obstacles to using the Internet. In a nutshell, differences only occurred in Internet use regarding entertainment. One befitting explanation for the difference is men’s longer free time, different skills and willingness to take risks may also play a part. But it also cannot be ruled out that the differences are due to genders’ different agency, free will, which is shaped by different psychological backgrounds and personal interests. Although this and the previous studies (Kalmus 2011, 2012) did not specifically ask about these aspects, the differences in watching videos and entertainment for example may be in part caused by men’s ten times higher rate of visiting web pages with sexual content and higher rate of gambling (Dutton et al 2009), which’s reasons are probably partly biological. The main weakness of the study is its qualitative method, because of which it happened that the sample was different from the average of the population and therefore could not explain some trends apparent in the population. I also had to be very careful with the conclusions, because the small sample did not allow generalizations and it is possible that with twelve different interviewees the results would have been notably different. If possible, this subject should in the future be studied with a quantitative or combined (poll and an interview) method. In addition, the future study should, if the tendency arises, ask the women, why they do not use some applications, e.g. do not download movies from the Internet, since this time this question was left unasked. Also, the differences between Estonians’ and Russians’ Internet use that emerged from previous works (Kalmus et al 2011, 2012) should be studied, since this subject was too much work for this study. The interview method of the study might have influenced the accuracy and thoroughness of the answers, because in the course of an interview, answers are given instantly and without longer reconsideration. It also cannot be ruled out that the interviewees might have tried to create a certain impression of themselves or their consorts in some aspects and did not say exactly what they thought., http://tartu.ester.ee/record=b2612186~S1*est

http://tartu.ester.ee/record=b2610570~S1*est

The aim of the present BA thesis „Constructing men in women’s magazine Cosmopolitan articles 2005 – 2009“ is to analyze how men are represented in one of the most popular women’s magazine in Estonia. The main idea of the thesis was to learn whether Cosmopolitan uses stereotypical approaches towards men and how eager are men themselves either confirm or contradict to those qualities. Textual analysis was carried out among Cosmopolitans that had appeared in print during the period of 2005 till 2009. It should be mentioned that the analysis of 2009 was carried out during author’s seminar work (look Kempel 2010). In total there were 48 magazines during 2005 – 2008 and 12 magazines in 2009. Largely, the thesis was divided into two – analysis of interviews and analysis of articles. Analysis of interviews focused on finding out if men are eager to represent themselves, using stereotypical approaches or to the contrary – show themselves as softer and more emotional than the stereotypical approach shows men to be. The aim of the analysis of written articles was to find out whether Cosmopolitan uses stereotypical approaches to present men and if there are some deflections from it. The author also wanted to find out if and how much Cosmopolitan presents new types of men. The results showed that stereotypical man was the main type of man that was constructed in Cosmopolitan. However, the results also showed that alongside the stereotypical male figure, the new types of men were also presented. Comparing to the presentation of stereotypical male, constructing new men types is modicum. But the tendencies show that constructing softer male figures is slowly increasing. The author of this BA thesis presented that due to the fact that the USA is considered to be masculine society and Cosmopolitan is largely an American magazine, the main male type presented there is related to American culture which is the stereotypical male figure. Secondly, it came out that articles which were about sexuality, men were presented as typical males – always ready to have sexual intercourse and always eager to try new sexual experiences. When talking about dominating, the analysis showed that Cosmopolitan constructs men and women mostly as equals – however, dominating men were also noticed, mainly in the articles that talked about sex. The difference between Estonian and American culture was noticed during the analysis of the interviews. Interviews that were taken into the analysis were carried out mainly amongst Estonian men and the results showed that men are quite eager to show them as emotional and family oriented males who are not afraid to show their emotions. On the other side, men were also eager to show themselves in the way that stereotypical approaches call for. The author suggested that it may be due to the fact that men want to get the approval of the society and they think that by using stereotypical masculine qualities when talking about themselves makes fitting in easier. In conclusion, the findings show that Cosmopolitan is a traditional magazine that is not so eager to change the main male types that are presented in the magazine. Although the representation of new male types was noticed, the main focus is on constructing stereotypical masculinity., http://tartu.ester.ee/record=b2510465~S1*est

The aim of the present BA thesis „The portrayal of men in advertisements in the magazines Cosmopolitan and FHM” is to analyse how men were portrayed in advertisement in female-oriented magazine Cosmopolitan and what kind of similarities and differences there may be in comparison with men in advertisement in the male- oriented magazine FHM. The keywords in this thesis are: men in advertisements, stereotypes, masculinity, new man and visual analysis. Visual content analysis involving elements of Kress and van Leeuwen´s (2006) and Bell´s (2001) method of „reading images” was carried out to analyse 93 advertisements in Cosmopolitan where was at least one man portrayed. In this thesis 11 hypotheses were posed and they were based on the results of previous media researches or theories. Although the portrayal of men in the advertisements in Cosmopolitan and FHM were quite similar, there are some remarkable differences in these advertisements analysed. The results of this study showed that most men in both magazines were photographed from the personal distance and therefore the emphasis was laid on their faces. This result could be viewed as stereotypical portrayal of men. Also most men in both magazines were in a dominant stance- they were standing. However, in Cosmopolitan there were a number of men sitting or in a lying position and this indicates that men physically lowered themselves. Men were usually portrayed with serious faces and did not smile. But in Cosmopolitan there were a little bit more men with smiling faces. Although many researches have found that bodies of muscular men are quite numerous in present day advertisement business my results did not confirm these previous findings, because most men in the current study were not with muscular body type. Also the results of my study did not confirm the tendency that erotic male images in advertisements have increased, because in my study most men did not expose their bodies in erotic manner. In both magazines the most popular masculinity types were the consumer and the urban man and the most advertised products were beauty products. In both magazine advertisements men were usually in the passive decorative role. The most significant difference between these two magazines was that in FHM most men were depicted alone and were showing not touching anybody, but in advertisements in Cosmopolitan most men were portrayed with a woman and they were touching each other. In Cosmopolitan men were depicted as offering themselves as an object and also there were a number of men who looked at a woman with a “male gaze”. In FHM men were presented through demand/affiliation category, which means they looked directly at the viewer. In conclusion the results of this study showed that in FHM men were portrayed more in a stereotypical way and in Cosmopolitan men were more often depicted as a new man., http://tartu.ester.ee/record=b2450587~S1*est