Search

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Tehnotroonika õppekaval Täppispõllumajanduse üks oluline komponent on täpne ning vajaduspõhine seemne ning väetise doseerimine. Üks laialdaselt kasutatav doseerimismehhanism on soonrullil põhinev dosaator. Käesoleva töö eesmärk on uurida ühe sellise dosaatori eripärasid, seejuures modelleerida erineva geomeetriaga soonrulle, simuleerida nende tööd kolme erineva kultuurmustika väetisega kasutades DEM simulatsioone ning leida seoseid soonrulli geomeetriliste parameetrite ning doseerimistäpsuse vahel. Doseerimistäpsust väljendatakse variatsioonikordajaga, mille soovitud saavutatav väärtus käesolevas töös on 10%. One crucial component of precision agriculture is the accurate and need-based dosing of seeds and fertilizer. A commonly used dosing mechanism is a metering unit based on a fluted roller. The aim of this work is to study the peculiarities of such a dosing unit, in particular, to model fluted rollers of different geometries, simulate their operation with three different blueberry fertilizers using DEM simulations, and find correlations between the geometric parameters of the fluted roller and the dosing accuracy. The dosing accuracy is expressed with the coefficient of variation, the desired achievable value in this work being 10%.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Tehnotroonika õppekaval Tänapäeval kasutatakse tööstuses automatiseeritust, tänu nende täpsusele ja järjepidevusele. Töö eesmärgiks on välja arendada ja valmistada töötav universaalhaarats manuseliimimisrobotile , sest teine haaratsite tootja ei ole paindlik universaalsuse suhtes. Analüüsitakse enimkasutatavaid võimalusi mitme manuse liimimiseks ühe haaratsiga. Võrreldakse nende eeliseid ja puudusi ning luuakse üks võimalikest lahenditest. Haarats valmistati ja juurutati ning on läbinud katsetused ja võetud kasutusse. Eesmärk sai täidetud. In today's industry, automation is widely employed due to its precision and consistency. The aim of this work is to develop and manufacture a functional universal gripper for a manual gluing robot, as the existing gripper manufacturer lacks flexibility in terms of universality. The most used options for gluing multiple attachments with a single gripper are analysed. Their advantages and disadvantages are compared, and one of the possible solutions is created. The gripper is fabricated, implemented, and subjected to testing before being put into operation. Therefore, it can be confidently stated that the objective has been achieved.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Puidutöötlemise tehnoloogia õppekaval Kuigi hüdrotermiline töötlemine on tõhus lähenemisviis puidu ja sellest valmistatud toodete mehaaniliste omaduste parandamiseks, siis oleks vajalik uurida ka hüdrotermilise töötluseta puidu omadusi. Lõputöö eesmärgiks oli uurida (katse meetodil) hüdrotermiliselt töötlemata kase-, haava- ja sanglepa vineeri ja spooni kõvadus-, painde- ja nihketugevusi ning kontaktnurka ehk puidu märgavust. Töö käigus kasutati eelnevalt nimetatud puuliikide puidust toodetud spooni, pakuses 1,4 mm, millest tooteti 9-kihilised vineerplaadid, millest lõigati välja katsekehad mõõtudes 50x290 mm ja 25x150 mm Eesti Maaülikooli puidutehnoloogia töökojas. Katsekehade katsetamisel kasutati Eesti Maaülikooli Puidutehnoloogia laboris INSTRON 3369 universaalset testimissüsteemi, millega viidi läbi katsekehade kõvadus-, painde- ja nihketugevus katsed. Kontaktnurga katsed viidi läbi Tallina Tehnikaülikooli puidulaboris, seadmega Data Physics OCA 20. Kõiki tulemusi arvesse võttes võib öelda, et hüdrotöödeltud kase ja sanglepa tulemused olid üldiselt paremad hüdrotöötlemata omadest. Kokkuvõttes töö eesmärk saavutati ning saadud tulemused võivad olla kasulikeks lähteandmeteks tulevikus põhjalikuma uurimisülesande käigus. Although hydrothermal treatment is an effective method to improve the mechanical properties of wood and wood-based products, it would also be necessary to investigate the properties of wood without hydrothermal treatment. The aim of the thesis was to investigate (by experimental method) the surface hardness, flexural and shear strengths and the contact angle, i.e. the wettability of the wood, of hydrothermally untreated birch, aspen and alder veneer and plywood. In the course of the work, 1.4 mm veneer plywood was used to produce 9-ply plywood boards, from which test specimens measuring 50x290 mm and 25x150 mm were cut in the wood technology workshop of the Estonian University of Life Sciences. Considering all the results, it can be said that the results of hydro thermally treated birch and alder were generally better than those of the non-hydrotreated ones. In conclusion, the aim of the work was achieved, and the results obtained may be useful as a starting point for a more in-depth study in the future.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Tehnotroonika õppekaval CNC lõikemasinatega tootmises töötades on kontrollosakonnas tuntud puudust koordinaatmõõtemasinast. Olles tihti kokku puutunud selliste olukordadega, kus tavaliste mõõteseadmetega ei ole lihtsalt võimalik valmistoodangut vahepeal mõõta, on tihti mõeldud selle peale, et soetada koordinaatmõõtemasin, kuid oleks vaja inimest, kes oskaks seda kasutada. Koordinaatmõõtemasina tootmisesse soetamine tekitas autoris huvi ja seoses sellega valis ta enda lõputööks teema, mis on seotud koordinaatmõõtemasinatega. Eesmärgi saavutamiseks antakse lõputöös ülevaade koordinaatmõõtmiste põhimõtetest, uuritakse ja proovitakse läbi tarkvara peamised funktsioonid, tehakse rida näidismõõtmisi ning luuakse üldine strateegia mõõtmiseks mõõtemasinaga. While working with CNC cutting machines in production, a problem was encountered where there was a lack of a coordinate measuring machine in the inspection department. Having often encountered situations where it is simply not possible to measure finished products in the meantime with conventional measuring equipment, it has often been considered to purchase a coordinate measuring machine, but one would need a person who could operate it. The acquisition of a coordinate measuring machine for production aroused the author's interest and in this connection the author chose to write his thesis on the subject of coordinate measuring machines. In order to achieve the objective, the thesis provides an overview of the principles of coordinate measuring, explores and tests the main functions of the software, performs a series of sample measurements and establishes a general strategy for the measurement process on the measuring machine.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Puidutöötlemise tehnoloogia õppekaval Puitseotised on puutöö tegemise aluseks. Puitseotise kasutamine kahe või enama puitosa ühendamiseks on väga levinud töövõte. Puitseotis moodustatakse puitdetailide omavahelise ühendusena, mis jagatakse traditsioonilisteks puitseotisteks, kus ei ole kasutatud lisaliitevahendeid ja seotisteks, kus kasutatakse lisaliitevahendeid. Puittoodete detailide, koostude, elementide ühendamiseks kasutatakse mitmesuguseid erinevaid lisaliitevahendeid. Seetõttu ei ole võimalik ilma erinevate lisakinnituselementide kasutamiseta ühendada puidust detailide osasid ja ehitada tähtsaid puitkonstruktsioone nagu näiteks ehituses kasutatavad karkassid. Uuringu eesmärgiks on teha kindlaks erinevatest puitmaterjalidest valmistatud seotiste lõpptugevuste väärtused. Töö uurimisobjektiks on katsekeha. Katsekehasid valmistati testimise jaoks kokku 54 tk, sh kümme erinevat puitseotise tüüpi. Töös kasutatakse kvantitatiivset uurimismeetodit, mis on loomult deduktiivne ehk kus arutluskäik liigub üldiselt üksikule. Antud kvantitatiivse uuringu lähtekohaks on varasem uuring, Martin Saare magistritöö 2014. aastast, Tallinna Tehnikaülikooli Materjalitehnoloogia erialal, teema kohta “Nurkühenduste tugevus erinevates materjalides”. Selles uuringus tuletatud hüpoteesi, kus uuritakse, kuidas erinevad puitmaterjalid mõjutavad seotiste efektiivsust ehk kuidas erinevad seotised peaksid olema mõnedes materjalides efektiivsemad kui teistes, kontrollitakse antud töös esitatud andmete analüüsis. Mõlemates uuringutes esitatud andmete valimi moodustavad erinevad puitseotiste tüübid ja -materjalid, kuid hüpotees, mida kontrollitakse kogutud andmeid analüüsides, on mõlemas uurimuslikku meetodit kasutavas töös sarnane. Antud uuringus tehti katsekehade testimise tulemusena kindlaks, et naturaalpuidust valmistatud seotised omavad suuremaid lõpptugevuse väärtuseid, kui termotöödeldud puidust valmistatud seotised. Samuti leiti, et lisakinnituselementide kasutamine erinevates seotistes enamasti mitte ei tugevda seotiseid, vaid nõrgestavad nende vastupidavust välistele koormustele ehk jõududele. Võrreldes omavahel kahe erineva uuringu katsetetulemusi, siis mõlemal juhul käitusid erinevad puitmaterjalide ühendused erinevates seotistes eriviisidel, mille puhul purunesid mitmed nurkühendused kohesiivselt ehk purunes liimühendus, kuid mõnedes nurkühendustes purunes enne materjal kui liim. Wood joints are the basis of woodwork. Using wood joinery to join two or more pieces of wood is a very common technique. To connect the details, assemblies, and elements of wooden products, a variety of different joints, otherwise connections are used. A wooden joint is formed as a mutual connection between wooden parts, which are divided as traditional wooden joints, where no additional fastening elements are used, and joints, where additional fastening elements are used. Therefore, it is not possible to build important wooden structures, such as carcasses used in construction, without connecting wooden parts using various additional fastening elements. The aim of this study is to determine the ultimate strength values of wooden joints made of different wood materials. The research object of this study is an experiment specimen. A total of 54 experiment specimens were made for testing purposes, including ten different types of wooden joints. Quantitative research method is used in the study, which is deductive in its nature, i.e. the discussion moves from general to the individual. The starting point of this quantitative study is an earlier study on the topic "Strength of corner joints in different materials", from Martin Saare's master's thesis from 2014, Tallinn University of Technology, Department of Materials Technology. The hypothesis derived in that study, which examines how different wood materials affect the effectiveness of joints, i.e. how different joints should be more effective in some materials than in others, is verified in the analysis of the data presented in this work. The range of data presented in both studies consists of different connections and materials used in wooden joints, but the hypothesis that is verified by analyzing the data is similar in both studies. In this study, as a result of testing specimens, it was established that connections made of natural wood have higher ultimate strength values than connections made of thermo-treated wood. Likewise, it was found that the use of additional fastening elements in different wooden joints mostly does not strengthen the connection, but weakens its resistance to external loads or forces. Comparing the test results of two different studies, in both cases different connections made of different wood materials behaved in different ways in different wooden joints, in which occasion several corner joints broke cohesively, i.e. the adhesive connection broke, but in some corner joints, the material broke before the adhesive connection broke.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Tehnotroonika õppekaval Elektrotehnika õppeaines on vattmeeter veel viimane analoogmõõteriist millega laboritöid teostatakse. Teised mõõtevahendid on asendatud digitaalsetega. Lõputöö eesmärk on valmistada õppevahendina kasutatav digitaalne vattmeeter. Eesmärgi täitmiseks tutvutakse kirjandusega, tehakse turu-uuring, projekteeritakse seadeldis, see koostatakse ning teostatakse võrdlusmõõtmised. Projekteerimise osas seatakse õppevahendile vajalikud tingimused, koostatakse elektriskeem ja pinnalaotus, disainitakse korpus, kirjutatakse vattmeetri juhtprogramm. Töö tulemusena saadi valmis digitaalse vattmeeteri prototüüp. Võrdlusmõõtmistel leiti, õppevahend ei sobi hetkel laboritööde tegemiseks, vaja on vattmeetrit kalibreerida ja leida metroloogilised suurused. Seadme edasi arendamiseks saab seadmele lisada pingevahemikke valimise funktsiooni ning lisada toiteahel 5 V adaptriga toitmiseks. In the field of electrotechnics, the wattmeter is the last analog measuring device used in laboratory work, as other measuring instruments have been replaced by their digital counterparts. The objective of this thesis is to develop a digital wattmeter specifically designed for educational purposes. The project includes various stages: review of literature, market research, design implementation, and a comparative analysis with an analog wattmeter. Regarding the design phase, essential criteria are established to meet the requirements of an effective educational tool. Design phase involves creating the electrical diagram and PCB layout, designing the case, and developing the control program for the wattmeter. A functional wattmeter prototype is made by the end of the project. During the comparative measurements, it is found that the device is not yet ready to be used in laboratory. However, it is necessary to calibrate the wattmeter and determine the uncertainty value to ensure accurate laboratory experimentation. Furthermore, this project holds the potential for further advancements and improvements.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Tehnotroonika õppekaval Kasvav rahvastik vajab üha enam toitu ning tekitab seeläbi hinnasurvet väetistele. Lahendusena töötatakse Eesti Maaülikoolis välja täppisväetamise agrorobotit. Antud töö eesmärgiks on välja töötada juhtsüsteem joondamaks agroroboti manipulaatori visuaalselt leitud objektiga ning paigaldada robotile selleks vajalikud komponendid. Selleks tutvuti täppispõllumajanduse ning selles kasutatavate tehnoloogiatega, mustika kultuuriga ning agroroboti arendusprojektiga. Projekteeriti detailid vajalike komponentide paigaldamiseks agrorobotile. Viimaks arendati välja manipulaatori joondamist võimaldav juhtsüsteem. Kaamera paigaldati roboti raami külge manipulaatori alla. Arendati välja ROS kimp nimega mustikas_alignment, mis täidab juhtsüsteemi ülesannet. Töö võib lugeda õnnestunuks, sest paigaldati kõik vajalikud komponendid ning valmis töötav juhtsüsteem. Edaspidi tuleks leida mooduseid objekti asukoha täpsemaks leidmiseks, mustikataime keskpunkti leidmiseks ning arendada juhtsüsteem manipulaatorile kinnitatud kaamera abil joondamiseks. The growing population needs more and more food and thereby creates price pressure on fertilizers. As a solution, a precision fertilization field robot is being developed at the Estonian University of Life Sciences. The aim of this thesis is to develop a control system to align the manipulator of the field robot with a visually found object and to install the necessary components on the robot. For this purpose, research was carried out about precision agriculture, blueberry culture and the development project of the field robot. Parts for installing the necessary components on the agrorobot were designed. Finally, a control system enabling manipulator alignment was developed. The camera was mounted on the robot frame under the manipulator. A ROS package called mustikas_alignment was developed, which performs the task of the control system. The work can be considered a success, because all the necessary components were installed and a working control system was created. In the future, ways should be found to find the location of the object more precisely, to find the center of the blueberry plant, and to develop a control system for alignment using a camera attached to the manipulator.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Tehnotroonika õppekaval Eestis on tekkinud turbatootmise tagajärjel ammendunud freesturbaväljasid, mis on sobilikud kultuurmustikate kasvatamiseks. Turbaväljade suuruse ning seal kasvavate kultuurmustika taimede hulga tõttu on soovituslik teostatavad mustikaviljelusprotsessid mehhaniseerida. Käesolevas lõputöös projekteeriti modulaarse šassiiga marjakoristusrobot, mis oleks võimeline teostama marjakoristust ammendunud freesturbaväljadel. Teostati kirjanduslik analüüs, mis esitas vajalikud nõuded projekteeritavale marjakoristusrobotile. Esitatud nõuete abil teostati lahenduste ülevaade ja sobivuse analüüs turu- ja patendiuuringu tulemustele. Analüüsi tulemusel esitati projekteeritava marjakoristusroboti kontseptsioon. Projekteeriti marjakoristusroboti šassii ning marjakoristusmoodul. Kirjeldati masina elementide lahendusviise. Roboti raami ning akuhoidikule teostati tugevusanalüüs. Veoülekande jaoks teostati lihtsustatud arvutused sobiva rummumootori valikuks. Otsustati valida korjebiitri ja marjakonveieri käitamisajamiks elektrimootor, mille võimsusele teostati arvutus. Mooduli ja šassii ühendusele teostati tugevusanalüüs. Võrreldi projekteeritud marjakoristusrobotit teiste madalakasvuliste marjade marjakoristitega. Esitati võimalikud edasiarendused lõputööle. Lõputöö võib lugeda õnnestunuks, projekteeriti modulaarse šassiiga marjakoristusrobot, mis vastab seatud tehnilistele nõuetele ning mille sobivust töökoormustele kontrolliti simulatsioonidega. As a result of peat production in Estonia, milled peat fields are suitable for cultivating blueberries. Due to the size of the peat fields and number of cultivated blueberry plants growing there, it is recommended to mechanize blueberry growing processes. In this thesis, a berry harvesting robot with a modular chassis was designed, which would be able to carry out berry harvesting on milled peat fields. A literary analysis was carried out, which provided necessary requirements for berry picking robot. An overview of solutions and an analysis of suitability were carried out for results of market and patent research. As a result of analysis, concept of designed berry harvesting robot was presented. The chassis of the berry harvesting robot and harvesting module were designed. Solution methods of machine elements were described. Strength analysis was performed on the robot frame and battery holder. For transmission, simplified calculations were performed to select a suitable hub motor. To power the harvester and berry conveyor, calculations were made for suitable electric motor. Strength analysis was performed on the connection between module and chassis. Designed berry harvesting robot was compared with other low-bush berry harvesters. Possible further developments for thesis were presented. The thesis can be considered a success, a berry harvesting robot with a modular chassis was designed, which meets set technical requirements and whose suitability for workloads was checked with simulations.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Tehnotroonika õppekaval Tänapäeval rakendatakse õpetamises erinevaid praktilisi ülesandeid, et õpetatavaid motiveerida ning läbi eluliste katsete selgitada teooriat, mis muidu võib olla raskesti arusaadav. Õppestendidel on oluline roll praktilise õppe läbiviimiseks. Käesoleva lõputöö eesmärk on luua ujuvkehade stabiilsuse katsetamise õppestend. Antud stend on vajalik hüdraulika aluste õppetöö edendamiseks Eesti Maaülikooli pneumaatika ja hüdraulika laboris. Stendi väljatöötamisel uuriti olemasolevaid lahendusi, mida modifitseeriti vastavalt vajadusele. Raalprojekteerimiseks kasutati Autodesk Fusion 360 tarkvara. Katsestend loodi vastavalt Eesti Maaülikooli Tehnikamaja töökoja võimekustele. Loodud stendiga saab läbi viia läbi ujuvkehade stabiilsuse katseid. Õppe läbiviimiseks koostati laboritöö, kus tudengid saavad õppestendilt saadud andmeid kasutada arvutuslikeks ülesanneteks. Nowadays, various practical tasks are applied in teaching in order to motivate the students and teach theoretical science through real-life experiments, which otherwise can be difficult to understand. Teaching benches play an important role in conducting practical learning. The purpose of this thesis is to create a teaching bench for testing the stability of floating bodies. This bench is necessary for studying the basics of hydraulics in Estonian University of Life Sciences pneumatics and hydraulics laboratory. During the development of the teaching bench, existing solutions were studied, which were modified as needed. Autodesk Fusion 360 software was used for designing the bench. The test bench was created according to the capabilities of the laboratory of Technical Institution. Created bench can be used to carry out stability tests of floating bodies. The study is organized by prepared laboratory work, where students can use the data obtained from the floatation tests to perform calculation tasks.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Tehnotroonika õppekaval Üheks oluliseks komponendiks ATV ’de küljes on jalakorvid, millel ATV juht seisab. Jalakorvid peavad taluma, maapinna ning sealsete objektidega kokku puutudes, suurt pinget ja löökkoormust. Käesoleva lõputöö eesmärgiks on ATV ’dele originaalist tugevamate ja vastupidavamate jalakorvide konstrueerimine. Tugevamad ja vastupidavamad jalakorvid suurendavad sõiduki töökindlust läbi mille paraneb sõiduki suutlikkus raskel maastikul. The footwells where the ATV driver stands on are fundamental elements of ATVs. Footwells must bear high tension and impact stress when exposed to the ground and things found there. The goal of this thesis is to build stronger and more durable than the original footwells for ATVs. Stronger and more resilient footwells improve vehicle reliability, which increases vehicle capabilities on challenging terrain.

Rakenduskırghariduse lõputöö Tehnotroonika õppekaval Istandustes kasutatakse kultuurmarjade nõudluse täitmiseks marjapõõsaste kohtväetamist, et tagada taime kasvuks vajalikud toitained. Käsitsi täppisväetamine on rutiinne ja väsitav töö, mille leevendamiseks kavatsetakse kasutusele võtta Eesti Maaülikooli poolt loodud põldrobot. Töö eesmärgiks on portatiivse kohtväetusseadme prototüübi parendamine ja kohandamine põllurobotile. Ülesanneteks on tutvuda Jaan Pettai poolt loodud portatiivse kohtväetusseadmega, tutvuda põldroboti konseptsiooniga, uurida kohtväetamisel kasutatavate väetiste kohta, modelleerida suurema mahutavusega paakmahuti koos autonoomse täitmisega ning valmistada süsteemi sobiv samm-ajami juhtplaat. Lõputöö raames loodi paakmahuti ja samm-ajami juhtplaadi prototüübid ning modelleeriti Solidworks keskkonnas luugisüsteem. Edaspidi on vajalik 3D printida modelleeritud luugisüsteemi osad ning testida nende töökindlust, autonoomse täitmise lahenduse kalibreerimine ja katsetamine. In orchards, precise fertilization of berry bushes is utilized to meet the demand for cultivated berries and ensure the necessary nutrients for plant growth. Manual precision fertilization is a routine and tiring task, which is intended to be alleviated by the implementation of a field robot developed by the Estonian University of Life Sciences. The objective of this study is to improve and adapt the portable precision fertilization device prototype for integration into the field robot. The tasks include familiarizing oneself with the portable precision fertilization device developed by Jaan Pettai, understanding the concept of the field robot, exploring the types of fertilizers used in precision fertilization, modeling a larger-capacity tank with autonomous filling, and designing a suitable stepper driver board for the system. As part of the thesis, prototypes of the tank and stepper driver board were created, and a hatch system was modeled using the Solidworks environment. The next steps involve 3D printing the modeled parts of the hatch system and testing their reliability, calibrating and testing the autonomous filling solution.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Tehnotroonika õppekaval Käesoleva lõputöö eesmärk on projekteerida 3D-printerile otseülekande materjali etteandemehhanism. Töö käigus uuriti erinevaid materjali etteandemehhanismide tüüpe, valiti välja 3D-printer, millele otseülekande materjali etteandemehhanism projekteerida ja uuriti antud 3D-printerile turul pakutavaid otseülekande materjali etteandemehhanisme. Projekteerimisel kasutati SOLIDWORKS modelleerimistarkvara, kus kasutati 3D-printeri tootja poolt pakutavat avatud allika raalmudelit. Projekteeritud lahendus toodeti valmis ja seadistati. Projekteeritud- ja originaal etteandemehhanismi tõmbejõu katsetamiseks viidi läbi katsed. Turul pakutavate lahendustega võrdlemiseks arvutati välja printimispeale kiirendusel mõjuvad jõud erinevate lahenduste kasutamisel. Arvutuste tulemusel mõjub töös projekteeritud materjali etteandemehhanismiga printimispeale kiirendusel väiksem jõud kui turul pakutavate lahenduste kasutamisel. Seeläbi on võimalik suurendada printimispea kiirendusi, mis omakorda võimaldab lühendada detailide tootmisaega. The aim of this thesis is to design a direct drive feeder mechanism for 3D printer. During the work, different types of material feeder mechanisms were studied, a 3D printer was selected, on which to design a direct drive material feeder mechanism, and direct drive material feeder mechanisms offered on the market for this 3D printer were investigated. SOLIDWORKS modeling software was used in the design, where the open source model provided by the 3D printer manufacturer was used. The designed solution was manufactured and assembled. Tests were conducted to test the pulling strength of the designed and original feeder mechanism. In order to compare with the solutions offered on the market, the forces acting on the acceleration of the printhead when using different solutions were calculated. As a result of the calculations, a smaller force acts on the print head with the material feed mechanism designed in the thesis during acceleration than when using the solutions offered on the market. In this way, it is possible to increase the accelerations of the print head, which in turn makes it possible to shorten the production time of the parts.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Puidutöötlemise tehnoloogia õppekaval Suurenev vajadus materjalide järele ja tarbimine on hakanud mõjutama keskkonda. Kõige enam tekitavad keskkonna probleeme materjalid, mille toorained on taastumatud. Teadlased on välja pakkunud, et mükokomposiidid võivad asendada mitmeid keskkonda kahjustavaid materjale. Käesoleva lõputöö peamine eesmärk oli uurida kuumpressitud mükokomposiitide mehhaanilisi omadusi ja teha kindlaks, kas need on võrreldavad puidu ja puitkomposiitide omadustega. Ühtlasi uuriti kas või kuidas mõjutab niiskus ja erinev pressimisurve kuumpressitud mükokomposiitide mehhaanilisi omadusi. Eesmärgi täitmiseks kasvatati seenematerjali, mida kuumpressiti, kuivatati ja konditsioneeriti ning katsetati universaalse katsetusseadmega. Saadud andmeid analüüsiti kasutades statistilisi analüüsi meetodeid. Lõputöö tulemustest selgus, et kuumpressitud mükokomposiitide tugevus on puitmaterjalidest kordades väiksem. Samas olid tiheduse ja kõvaduse näitajad teatud tingimustel puitmaterjalidega võrreldavad. Niiskus mõjus üldjuhul mehhaaniliste omaduste väärtustele negatiivselt. Suurem pressimissurve suurendas mehhaaniliste omaduste väärtuseid, kuid ei mõjutanud oluliselt pundumist. Tulevikus oleks mõistlik uurida kuumpressitud mükokomposiitide kasutatavust näiteks isolatsioon- või pakkematerjalina. Increasing need for materials and the consumption has begun to affect the environment. Materials made from non-renewable feedstock are the most problematic. Scientists have proposed that mycelium composites can replace many environment threatening materials. The aim of this study was to determine whether the mechanical properties of heat-pressed mycelium composites are comparable to wood and other wood-based materials. The effects of moisture exposure and pressure values on the mechanical properties of heatpressed mycelium composites were also investigated. To conduct the study, fungal material was grown, heat-pressed, dried, conditioned, and tested with a universal testing machine. Data gathered from testing was analysed statistically. Results showed that the strength of heat-pressed mycelium is several times smaller compared to wood-based materials. Although, the density and hardness were comparable in certain instances. Exposure to moisture usually resulted in lower values of mechanical properties. Higher pressure values resulted in higher values of mechanical properties, although there was no significant effect on swelling. Further studies should be conducted to determine whether heat-pressed mycelium composites can be used for insulation and packaging applications.

Rakenduskõrghariduseõppe lõputöö Tehnotroonika õppekaval Lõputöö eesmärgiks on projekteerida saekaatri ettevõttele mitmikspindlilise puurpea lahendust, mille ülesandeks on puurida korraga neli ava puidust detaili. Ettevõttel on soov hakata tootma uut toodet. Antud puurpea lahendus lihtsustaks ja kiirendaks plaanitava toote tootmist ja annaks ettevõttele konkurentide ees turueelise tulenevalt võimalikust madalast tootehinnast. Prototüübi valmistamiseks kasutati kolmemõõtmelist raalprojekteerimiseks mõeldud CAD tarkvara SolidWorks. Projekteerimist alustati hammasrataste valikust, lähtudes geomeetrilisest arvutusest. Tulenevalt hammasratasest valiti sobilikud laagrid, võllid, prismaliistud ja plaadid. Komponentide sobivust kontrolliti erinevate arvutustega, alustades laagrite elueast ja lõpetades prismaliistu lubatava pöördemomendiga. Reaalne puurpea koost on tegemata ja hetke seisuga on tegemist ainult projektiga. Vajalike detailide soetamise korral on võimalik katsetada neljaspindlilise puurpea toimimist. The aim of the thesis is to design a multi-surface drill head solution for the sawmill company, the task of drill head is to drill four openings to wooden detail at once. The company wants to start producing a new product. This drillhead solution would simplify and accelerate the production of the planned product and give the company a market advantage over competitors due to the possible low product price. The prototype was manufactured using SolidWorks, a three-dimensional CAD (computeraided engineering) software designed to create visual models. The design was started from a range of gears based on a geometric calculation. Due to the gears, suitable bearings, shafts, parallel keys and plates were selected. The compatibility of the components was checked by various calculations, starting with the lifetime of the bearings and ending with the admissable torque of the parallel keys. A real drill head assembly has not been completed and at the moment it is only a project. If necessary, it is possible to test the operation of the four-spindle drill head.

Rakenduskõrgharidusõppe diplomitöö Tehnotroonika õppekaval Lastel esineb tähelepanuvõime vähenemise tõttu järjest enam probleeme muusikahariduse omandamisel. Tunduvalt rohkem oleks tarvis vahendeid, mis oleks õppijale huvitavad, kuid arendaksid samal ajal mälu ja keskendumisvõimet. Käesoleva lõputöö eesmärk on luua elektrooniline seade, mis arendab kasutaja muusikalist rütmitunnetust ja rütmimälu. Projekti tulemus on reaalne elektrooniline seade, mille põhieesmärk on võimaldada 6-aastastel ja vanematel kasutajatel omandada muusikaharidust ning arendada mälu ja keskendumisvõimet. Kõrvaleesmärgina lihtsustab seade ka õpetajate tööd. The decrease in children’s attention spans has made it increasingly challenging for them to acquire music education. There is a clear need for tools that helps maintain the learners’ interest while developing their memory and concentration. The purpose of this thesis is to create an electronic device that develops the user's musical sense of rhythm, and rhythm memory. The project results in a real electronic device which, as its primary purpose, enables users aged 6 and older to acquire music education and develop their memory and concentration. The secondary purpose of this device is to simplify the work of music teachers.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Puidutöötlemise tehnoloogia õppekaval Puidu vanutustöötluse käigus eemaldatakse mehhaaniliselt puidu pinnalt pehme kevadpuit selliselt, et tugevam sügispuit säiliks ja pind jääks reljeefne. Vanutamine on puidu väärindamise viis mille puhul ei ole APJ-tehnoloogia võimalusi varasemalt rakendatud. Töö eesmärgiks oli luua tööriistad ning metoodika, mis võimaldaksid APJ-tehnoloogia rakendamist puidu vanutamiseks ja seeläbi hinnata sellise tehnoloogi tööstuslikku potentsiaali. Töö käigus loodi APJ-pingile kaheksa erinevat harjamistööriista. Pingi töö koordineerimiseks kasutati erinevaid projekteerimis- ja juhtprogramme. Põhilisteks töötlemise parameetriteks olid tööorgani pöörlemis- ja etteandekiirus. Katsetes kasutati kuuse- ja männipuust katsekehi. Pöörlemiskiirused varieerusid vahemikus 500 kuni 12500 p/min. Etteandekiirused varieerusid vahemikus 1 – 11 m/min. Katsetel, kus kasutati messingiga kaetud terasharju, oli kasutatud puiduliikide puhul sobivaimaks töökiiruseks 1000 p/min ühe etteande meetri kohta minutis. Töö käigus leiti, et APJ-tehnoloogia rakendamine laiendab oluliselt seniseid vanutustöötluse võimalusi. Lisaks võimaldab see töödelda keerulisemaid detaile kui harjamismasinad. Töid saab teostada suurema täpsuse ja kiirusega, seega on olemas toomispotentsiaal. Töö käigus nähti võimalusi tehnoloogiat veelgi täiendada, puidumustri skaneerimise ja masinõppe tehnoloogiate liitmisel. During the aging treatment, the soft early wood is mechanically removed from the surface so that the stronger late wood is preserved, and the surface becomes embossed. Wood aging is a way of upgrading wood products for which the possibilities of CNC technology have not been applied before. The aim of the thesis was to create tools and methodologies that would allow the application of CNC technology for wood aging and by that to assess the industrial potential of such technology. During the project, eight different brushing tools were created for the CNC machine. Various designing and control programs were used to coordinate the work of the CNC machine. The main machining parameters were the rotation speed and feed speed. Spruce and pine test specimens were used in the experiments. Rotational speeds ranged from 500 to 12 500 rpm. Feed speeds ranged from 1 to 11 m/min. In experiments using brass-coated steel brushes, the most suitable operating speed for the types of wood used was 1000 rpm per meter of feed per minute. In the course of the work, it was found that the application of CNC technology significantly expands the existing possibilities of aging treatment for wood. In addition, it allows more complex parts to be processed than wood brushing machines do. Work can be performed with greater precision and speed, so there is potential for production. During the project, potential opportunities were realised to further improve this technology by combining it with wood pattern scanning and machine learning technologies.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Tehnotroonika õppekaval Maailmas üha rohkem rajatakse uusi firmasid ning enamustel on vaja tõsta raskemaid kaupu kui inimesed käsitsi on suutelised tõstma. Selleks tulevadki appi erinevad tõstukid. Siinkohal on just fookuse alla võetud väiksemad mobiilsed töökojatõstukid, millega on mugav tõsta kaupu ning hiljem töö lõpetades need kokku pakkida ruumi kokkuhoidmiseks. Käesoleva lõputöö eesmärgiks on pakkuda välja tehniline lahendus tõste mehhanismile kasutades tigureduktorit ja trapetskeermelatti. Töö käigus on tehtud ülevaade hetkel turul müüdavatest töökojatõstukitest ning viiakse läbi mitmeid tugevusarvutusi, osade dimensioneerimist ja 3D modelleerimist. Selle tulemusena valitakse vastav osad: noole ja toetala sõlme silindriline tihvt, trapetskeermelatt, prismaliist, tigureduktor, sobiv materjal ning vastav profiil konstruktsiooni ehitamiseks. Ühtlasi tehakse seadme tõstmist kiiremaks ja et käitamine toimuks kasutades käepärast akutrelli või mutrikeerajat. Lõputöö lisades on toodud tehnilised joonised projekteeritud töökojatõstukile. Diplomitöös püstitatud eesmärk sai täidetud. Tulevikus on autoril plaan antud töökojatõstuk valmistada ning läbi viia täpsem uuring seadme kohta peale selle kasutamisele võtmist. Every day new companies are started and most of them need to have products lifted, that are heavier than what a person can lift with bare hands. That is what different kinds of lifts were made for. The research is narrowed down to small size mobile workshop forklift, that is easy to use when lifting products and when the work is done, it can be packed up to a smaller size to save space. In this diploma thesis, the aim is to propose a technical solution to the lifting mechanism using worm gear reducer and trapezoidal threaded rod. In the course of the work, an overview of the workshop forklifts currently on the market has been made and several strength calculations, dimensioning of parts and 3D modeling has been performed. As a result, the appropriate parts are selected: the cylindrical pin of the boom and the support beam assembly, the trapezoidal thread rod, the prism strip, the worm gearbox, the suitable material and the corresponding profile for the construction of the structure. It also speeds up the lifting and allows it to be operated using a cordless drill or nut driver. The technical drawings for the designed workshop lift are provided in the appendices of the thesis. The goal set in the diploma thesis was achieved. The goal set in the diploma thesis was achieved. In the future, the author plans to manufacture this exact workshop lift and to carry out a more detailed study of the device to be introduced for usage.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Tehnotroonika õppekaval Pneumobile Technics 5 on suruõhusõiduk, mis on ehitatud Emersoni poolt korraldatud „International Aventics Pneumobile Competition“ jaoks. Rakenduskõrgharidus lõputöö eesmärgiks on optimeerida pneumobile Technics 5 käigukasti. Käesoleva töö käigus vähendati käigukasti massi ja tõsteti üldist kasutegurit. Eesmärgi saavutamiseks otsiti vähendatud laiusega hammasratastele sobiv materjal. Sammuti muudeti käikude arvu ja ülekandesuhteid. Kasuteguri suurendamiseks vahetati liugelaagrid kuullaagrite vastu. Arvutuste põhjal projekteeriti optimeeritud käigukast. Optimeerimise tulemusena saavutati 10% massi vähenemine ja 5% kasuteguri suurenemine. Pneumobile Technics 5 is a compressed aircraft built for the International Aventics Pneumobile Competition organized by Emerson. The aim of the profesional higher education thesis is to optimize the pneumobile Technics 5 gearbox. In the course of this work, the weight of the gearbox was reduced and the overall efficiency was increased. To achieve this goal, a suitable material for reducedwidth gears was sought. The number of gears and gear ratios were also changed. To increase efficiency, plain bearings were replaced with ball bearings. Based on the calculations, an optimized gearbox was designed. The optimization resulted in a 10% weight reduction and a 5% increase in efficiency.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Tehnotroonika õppekaval Nüüdisajal on populaarsust kogunud 3D printimine, sest on andnud kodukasutajatele võimaluse toota odavalt väiksemaid detaile. Antud tehnoloogia on võetud ka tööstuslikku kasutusse, kus rakendatakse suuremaid 3D printereid. Suuremate printeritega esinevad teatud väljakutsed, mis langetavad printimiskvaliteeti. Lõputöö eesmärgiks 3D printeri Creality CR-10 5s printimiskvaliteedi parendamine. Selleks tehakse selgeks 3D printimise tehnoloogia ja põhimõtteid. Käesolevas töös tuuakse esile printimise probleeme ja võimalike lahendusi. Konstrueeritakse lisa etteandemehhanism olemasoleva 3D printer kere seina külge. Etteandemehhanismi modelleerimiseks kasutatakse tarkvara Solidworks (2019) ning printimiseks kasutatakse viilutamistarkvara Simplify3D. Enamus detailid on modelleeritud selliselt, mis võimaldaks neid 3D printida. 3D prinditud detaile on võimalik lihtsalt ning kiiresti toota ning teeb prototüüpimise mugavamaks. Konstruktsiooni jaoks on lisatud juurde alalisvoolumootor, mis aitab kaasa filamendi edasi andmisele ning 3D printeri filamendi etteandmismootor ei pea iseseisvalt filamenti tõmbama. Lisaks koostati valmis etteandemehhanismi elektriskeem, see koosneb kahest releest, kahest lõpplülitist, pingemuundurist ja mootorist. Vajutades ühe lüliti hooba hakkab mootori võll pöörlema senikaua kuni vajutatakse teist lülitit. Valmistatud etteandemehhanismi printimise kvaliteedi efektiivsuse analüüsimiseks prinditi Creality CR-10 5s 3D printeriga katsekehi. Kvaliteedi efektiivsuse analüüsimiseks prinditi Creality CR-10 5s 3D printeriga katsekehi. Ilma lisaseadet kasutamata võrreldakse prinditud katsekehade kvaliteeti lisa etteandemehhanismiga printimisel. Katsekehade analüüsimise käigus selgus, et lisa etteandemehhanism on parendanud printimiskvaliteeti, kuid ei ole teinud seda iga printimise korral. Konstruktsiooni ehitamise käigus tuli välja, et osad mõõdud sai valesti pandud, mistõttu mudelid modelleeriti ümber ning prinditi uued detailid, mis oleksid vastupidavamad pingetele. Antud etteandemehhanism ei ole valmis toode, vaid prototüüp, selle toote arendust kui ka väljatöötamist on võimalik edasi arendada. Tehes rohkem katseid on võimalik uurida etteandemehhanismi probleemseid kohti ning neid parendada. 3D printing has become more popular due to entry-level users having the opportunity to produce smaller details cheaply. Moreover 3D printing technology has also been introduced for industrial use, using larger 3D printers. Bigger printers have certain challenges that may lower print quality. The aim of the dissertation is to improve the print quality of the Creality CR-10 5s 3D printer that has a larger work area. For that purpose technology and principles of 3D printing are clarified. The author highlights printing problems and their possible solutions. An additional feed mechanism is constructed to the wall of the existing 3D printer body. Modeling software Solidworks (2019) is used to create the model of the feed mechanism and Simplify3D slicing software is used for 3D printing. Most parts in the feed mechanism are modelled so to allow them to be 3D printed. 3D printed parts can be produced easily and quickly, making prototyping more convenient. DC motor is added to the design to assist in passing the filament so the filament feed stepper motor of the 3D printer does not have to pull the filament independently. In addition, an electrical wiring diagram of the filament feed mechanism was prepared, consisting of two relays, two limit switches, a voltage converter and a motor. When one lever is pressed, the motor shaft begins to rotate until the other switch is pressed. To analyze the print quality of the new feed mechanism test pieces were printed pressed. To analyze the print quality of the new feed mechanism test pieces were printed using the Creality CR-10 5s 3D printer. The quality of the printed test pieces are compared with and without using the added feed mechanism. Analysis of the test specimens revealed that the additional feed mechanism has improved the print quality, but has not done so for each print. During the construction of the feed mechanism, it turned out that some of the dimensions had been set incorrectly, so the models were redesigned and new details were printed that would be more resistant to stress. This feed mechanism is not a finished product, but a prototype. The feed mechanism can be further developed and by performing more experiments, it is possible to investigate the errors in the feed mechanism and correct them.

Rakenduskõrghariduse diplomitöö Tehnotroonika õppekaval Hetkel maailmas ei toodeta tööstuslikult täielikult automatiseeritud kettsaeraame. Töö eesmärgiks on kettsaeraami automatiseerimine. Töö käigus koostati kettsaeraamipingist 3D mudel, elektriskeemid ning nendele vastavad trükkplaadi skeemid. Välja on toodud ohutusalased tähelepanekud ja võimalused edasiseks arendamiseks. Pingi automatiseerimisel kasutati hammaslattülekandega ning trummel-trossülekandega elektrimootoreid. Kavandatud pinki on võimalik edasi arendada täisautomaatseks. Väljatöötatud kettsaeraamipink on tootmisvalmis ja müügikõlblik. At present, fully automated chainsaw mill frames are not industrially produced. The aim of the work is to automate the chainsaw mill frame. In the course of the work, a 3D model of the chainsaw mill frame was created, electrical diagrams and the corresponding circuit board diagrams were developed. Safety observations and opportunities for further development are outlined. Electric motors with rack-and-pinion transmission and drumrope transmission were used to automate the bench. The compiled frame can be further developed into a fully automatic one. The constructed chainsaw mill frame is ready for production and marketable.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Tehnotroonika õppekaval Mustikataimede täpisväetamise põldroboti projekti raames on selle lõputöö teemaks võetud robotile teleopereerimissüsteemi väljatöötamine. Töö eemärgiks on olemaolevate seadmetega välja arendada kaugjuhtimistehnoloogia põldrobotile. Eesmärgi saavutamiseks analüüsiti eelnevaid lahendusviise, katsetati olemasolevaid seadmeid ja tehti parendusi operaatori kasutustingimustele. Tulemusena koostati tehnoloogia, kuidas rakendada olemasolevad seadmed teleopereerimiseks ja täiustati olemasolevat kaugjuhtimisplatvormi. Saadud tulemus erineb eelnevatest lahendustest kasutatavate seadmete ja rakendusvaldkonna poolest. Lõputööd on võimalik edasi uurida optimeerides teleopereerimise tarkvaralist külge ja lõputöö reaalset rakendamist põldroboti juhtimiseks. On the topic of blueberry plant precision fertilization field robot project, the topic for this thesis is the development of a teleoperating system fot the field robot. The aim of this thesis is to develop remote control technology for the field robot with given hardware. To aschieve this, existing solutions were analyzed, given hardware was tested and improvements were made to the operator´s driving conditions. As a result, technology was developed to implement given hardware for teleoperation and the existing remote operation control platform was improved. The results differ from the existing solutions in terms of devices used and the field of application of the technology. The thesis can be furder studied by optimizing the software of teleoperation and physically implementing the thesis to the field robot.

Lõputöö Tehnotroonika õppekaval Lõputöö autori eesmärk on modelleerida klass D helivõimendi koos signaaligeneraatoriga. Kasutajal on võimalik valida, kas võimendi väljundisse jõuab helisignaal või skeemi poolt genereeritud siinussignaal. Töö on jaotatud kaheks osaks. Esimeses osas tutvustatakse klass d helivõimendite tööpõhimõtteid ning jagatakse võimendi ehitus kolme etappi, milleks on modulatsioon, võimendus ning väljundfilter. Helivõimendi suudab kaheksa oomiste kõlarite väljundisse ühendamisel saavutada väljundvõimsuse väärtusega 15 vatti. Töö teises osas disainitakse võimendile juurde signaaligeneraator. Sisendsignaalide vahel valimiseks on kasutusel multiplekser. Siinussignaali genereerimiseks kasutatakse mikrokontrolleri ATmega32u4 digitaalset väljundit, mis läbib digitaal-analoog konverterit. Signaali sageduse muutmiseks on kasutusel potentsiomeeter, mis ühendatakse mikrokontrolleri analoog sisendisse. Võimendi skeem koostatakse programmis nimega Autodesk EAGLE. Lisaks skeemile disainitakse kaks trükkplaati, millest ühel on helivõimendi ning teisel signaaligeneraator The aim of this paper is to design a class d audio amplifier with an internal signal generator. The user must be able to choose between the audio input signal and the sine wave generated by the circuit. The paper is divided into two main parts. The first part is an introduction into the class d audio amplifier design basics. The design process consists of the modulation stage, amplification stage and output filter stage. It is required for the amplifier to be able to power eight ohm speakers with peak power of 15 watts. The second part consist of the sine wave generator which is done by using the digital output of ATmega32u4 microcontroller. The digital square wave is sent throught a digital to analog converter. A multiplexer is used to choose between the audio input signal and the sine wave generated by the circuit. The amplifier schematic is desigined in Autodesk Eagle. In addition to the schematic an actual pcb board is designed for the amplifier.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Puidutöötlemise tehnoloogia õppekaval Käesoleva lõputöö eesmärk on projekteerida ja valmistada telekalaud kasutades ülikooli õpingute ja erialase praktika käigus saadud teadmisi ja oskusi. Telekalaua valmistamine koosneb järgmistest etappidest: projekteerimine, jooniste koostamine, plaatmaterjali juurdelõikuskaardi koostamine, spoonmaterjali juurdelõikuskaardi koostamine, plaatmaterjali saagimine, spoonmaterjali lõikamine, plaatmaterjali spoonimine, detailide välja lõikamine, servapealistamine, puurimine, lihvimine, viimistlemine ja montaaž. Antud lõputöös on süvitsi kirjeldatud kõiki tootmisprotsesse koos illustreerivate jooniste ja tabelitega. The aim of this thesis is to desing and manufacture a TV table using the knowledge and skills gained during university studies and professional practice. The production of a TV table consists of the following steps: design, preparation of drawings, preparation of plate material nesting sheet, preparation of veneer material nesting sheet, plate material sawing, veneer material cutting, plate material veneering, cutting out parts, edge banding, drilling, sanding, finishing and assembly. In this thesis, all production processes are described in depth, with illustrative drawings and tables.

Rakenduskõrgharidus lõputöö Tehnotroonika õppekaval Ettevõtte arendatava elektrilise sõiduki raames on vajalik disainida sobilik akupakk. Lõputöö eesmärgiks on disainida sobilik akupakk elektrilise krosskarti tarbeks ning teha õhuliikumise analüüs. Ette antud nõuete järgi oli vajalik valida pakile sobivad mõõtmed ning hiljem analüüsida õhuvoolavust läbi kogu süsteemi. Saadud analüüsi tulemused näitasid, et õhk liigub peamiselt ühtlaselt ja läbib kogu pakki. Reaalses elus tulemusi on võimalik analüüsida kogu sõiduki valmides ning simulatsioonis saadud vastused on vaid eelduslikud. As part of the electric vehicle is being developed by the company, it is necessary to design a suitable battery pack for the vehicle. The purpose of the thesis is to design a suitable battery pack for electric crosskart and to perform and analysis of air movement inside the pack. According to given requirements it was necessary to choose suitable dimensions for the pack and analyze air movement through system. Results of the analysis showed that air moves mostly evenly and passes through whole pack. In real life conditions results can be analyzed when whole vehicle is fully built and results can vary from simulated results.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Tehnotroonika õppekaval CNC freespingi operaatorid puutuvad kokku lõiketöötlusel jahutusvedeliku kasutamise tagajärjel tekkiva õhusaastega. See on probleem, sest selline õhureostus on kahjulik operaatori tervisele ja lõikepingi töökindlusele. Eesmärk on lõputööks projekteerida probleemi lahendamiseks turul olevatest toodetest odavam õhupuhastusseade, mille hooldusel on võimalik kasutada komponentide väljavahetamiseks universaalseid lahendusi. Lõputöö teooria annab ülevaate lõiketöötluses tekkiva õhureostuse eemaldamiseks sobilikest lahendustest, tutvustab töökoha ventileerimist määravaid nõudeid, kirjeldab kõrge efektiivsusega õhufiltriti standardit ja toob turul olevatest seadmetest näited. Praktilise osa kirjelduses on ülevaade projekteeritud seadme komponentide mudelitest, valitud ventilaatorist ja filtrist. Samuti arvutatakse reaalne vooluhulk seadmes, seadme hind ning tööpinkides õhu vahetamise kiirus. Tööks valmistatud mudelite põhjal planeeritakse valmis toota õhupuhastusseade. While working, CNC operators experience negative effects of coolant mist. To solve this problem, a mill mist collecting device is needed. It was decided to design a suitable solution for lower cost than offerings on the market. The purpose of this higher education thesis is to design a cnc mill mist. Theoretical part of this thesis includes an overview of solutions for mist collecting, local requirements for ventilation, high efficiency air filter standard and some CNC mill mists. Description of practical side of this thesis includes a brief explanation of 3D designed parts for the mill mist, chosen industrial fan and air filter. Lastly, there are calculations for the actual flow rate of the device. It is planned to manufacture a working device from the models designed in this thesis.

Rakenduskõrghariduse lõputöö Tehnotroonika õppekaval SmartPump (SP-V1) on ettevõtte SmartStuff OÜ poolt arendatud peristaltiline mikropump. Vajadus sellise pumba arendamiseks tekkis alalisvoolumootoriga kontrollitava peristaltilise mikropumba mittetöökindlast töötamisest väikestel kiirustel. Käesoleva lõputöö eesmärk on edasi arendada SP-V1te järgmise versioonini (SP-V2), eeskätt töökindluse parendamiseks ja toodetavaks muutmise osas. Pumba parameetrite ja töökindluse parendamiseks optimeeriti pumba kuju, mille arenduses läheneti iteratiivselt ja prototüüpimisel kasutati SL/SLA tehnoloogia 3D-printerit. Kestvustestide jaoks freesiti SmartPumba detailid POM-st. SmartPumba tööorganiks on samm-mootor FIT0503. Samm-mootor ja ekstsentriliselt paigutatud kuullaager eristavad pumpa enamikest teistest turul olevatest mikropumpadest. Läbiviidud testide lihtsustamiseks ja kiirendamiseks konstrueeriti rakis. Samm-mootori karakteriseerimiseks ja kvaliteedikontrolliks testiti mootorite vastavust tehase spetsifikatsioonile. Pumba testides võrreldi turul olevat analoogset BMT mikropumpa SP-V1 ja SP-V2 versioonidega. SP-V2 kuju optimeerimise tulemusena paranes ülerõhuga pumbatav vooluhulk 13-30% ja alarõhuga 4-7% võrreldes SP-V1ga. Võrreldes BMT mikropumbaga on võimalik SP-V2ga saavutada kuni kolm korda suurem vooluhulk, samal ajal tagades töökindluse kõikide testitud kiiruste juures. Parenduse tulemusena tõusis töörõhk 50% võrreldes SP-V1ga. Töö viimases peatükis selgitatakse välja, millal ja mis koguse juures oleks majanduslikult mõttekas SP-V2 tootmiseks kasutada survevalu tehnoloogiat. SmartPump (SP-V1) is a peristaltic micropump developed by SmartStuff OÜ. The need to develop such a pump arose from the unreliable operation of a DC-controlled peristaltic micropump at low speeds. The aim of this thesis is to further develop the SP-V1 to the next version (SP-V2), especially to improve reliability and make it producible. To improve the pump's parameters and reliability, the shape of the pump was optimized, through an iterative approach, and a 3D printer with SL / SLA technology was used for prototyping. SmartPump components were milled from POM for endurance tests. The SmartPump is powered by the FIT0503 stepper motor. The stepper motor and eccentrically mounted ball bearing distinguish the pump from most other micropumps on the market. A rig was designed to simplify and speed up the tests performed. To characterize and quality control the stepper motor, the motors were tested to meet the factory specification. The pump tests compared a similar BMT micropump on the market to the SP-V1 and SP-V2 versions. As a result of optimizing the shape of the SP-V2, the overpressure pumped flow was improved by 13-30% and the underpressure pumped flow by 4-7% compared to the SP-V1. Compared to the BMT micropump, the SP-V2 can achieve up to three times the flow rate, while ensuring reliability at all speeds tested. As a result of the improvement, the operating pressure increased by 50% compared to the SPV1. The final chapter of the work explains when and at what quantity it would be economically feasible to use injection molding technology to produce SP-V2.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Tehnotroonika õppekaval Kaablitõmburi seadme kasutamise vajadus on ettevõtetel, kes tegelevad elektrikaablite paigaldusega reservtorudesse, kus on pikad vahemaad ning mis ületab inimese füüsilist tõmbejõudu. Lõputöö eesmärgiks on projekteerida ettevõtte Fabira Tehnika OÜ lintekskavaatorile hüdrauliline kaabli tõmbamise seade. Antud lõputöös kirjeldati kaabli tõmbamise vajadust, erinevaid lahendusi ning anti turuülevaade. Seati projekteerimise tingimused, arvutati mootori parameetrid ning teostati konstruktsiooni kui ka mootori võllile tugevusarvutusi. Kirjeldati kasutatavaid komponente ning toodi välja terviklik seade. The cable retractor is needed by companies that install electric cables in spare pipes that have long distances and exceed the physical tensile strength of the person. The goal of this research project is to design a hydraulic cable pulling device for the excavator of the company Fabira Tehnika OÜ. This thesis described the need for cable pulling, different solutions and gave a market overview. The design conditions were set, the motor parameters were calculated, and strength calculations were performed on the structure as well as the motor shaft. The used components were described and the complete device was described.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Puidutöötlemise tehnoloogia õppekaval Hoonete ehitamise ja lammutamise käigus tekib erinevat tüüpi jääki, kuid võrdlemisi suurt osa on võimalik taaskasutada uue hoone püstitamisel. Antud töös on uuritud just puidu taaskasutamist ehitamisel, selle eeliseid ja puudusi, samuti väikemajade, eeskätt just saunade erinevaid ehituslikke lahendusi ja materjalide valikut ning nende keskkonnasõbralikke alternatiive. Constructing and demolishing buildings produces different kinds of waste from which most can be reused to construct a new building. This paper is focused on wood reuse in construction, its strenghts and weaknesses, also different kinds of construction solutions, material choices and their alternatives for small buildings, especially saunas.

Minu lõputöö eesmärgiks oli uurida võimalusi isikliku raamatukogu haldamiseks sotsiaalkataloogis ning leida selleks sobivaim variant. Eesmärgi saavutamiseks püüdsin leida vastuseid kahele küsimusele: 1. Millised on lugejate ootused sotsiaalkataloogidele? 2. Milline olemasolevatest sotsiaalkataloogidest neile ootustele kõige paremini vastab? Lõputöös kasutasin kvantitatiivseid uurimismeetodeid. Uurimistööks võrdlesin viie suurema aktiivse sotsiaalkataloogi funktsionaalsust ning seejärel küsitlesin lugemishuvilisi, et selgitada välja nende eelistused sotsiaalkataloogide omaduste osas. Küsimustiku koostasin Google Forms keskkonnas ja vastajad värbasin peamiselt „Lugemise väljakutse“ grupist Facebookis. Küsitlusele vastajad pidasid kõige olulisemateks kataloogi omadusteks võimalust kataloogi telefonis või tahvelarvutis kasutada; märkida raamatute välja laenamist; raamatute kohta märkmete või arvustuste lisamist; ning eestikeelset kasutajaliidest. Neile nõudmistele vastab kõige paremini LibraryThing, kus on kõik need funktsioonid olemas. See ei näi kokku sobivat praeguse käitumismustriga, kus LibraryThing kataloogi kasutajaid on mitu korda vähem kui Goodreadsil. Niisugust erinevust saab selgitada teistsuguse eesmärgiga – Goodreadsi kasutatakse just sotsiaalkataloogina ehk oma lugemiskogemuste jagamiseks, mitte isikliku raamatukogu kataloogimiseks. Selleks piisab Goodreadsi võimalustest. Kuna tegemist oli esimese seda laadi uuringuga Eestis, siis vajaks see kindlasti kordamist ning laiendamist ka muudele isikliku raamatukogu haldamise meetoditele peale sotsiaalkataloogide, sealhulgas kogu paigutusele kui kogu haldamismeetodile.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Tehnotroonika õppekaval Robotite kasutuselevõtt põllumajanduses aitab tõsta töö efektiivsust ja langetada tootmise ja tööjõukulusid. Robotitel on vajalik põllul või istandustes töötamisel vaja teada oma asukohta. Käesoleva lõputöö eesmärgiks on projekteerida satelliitnavigatsioonil baseeruv positsioneerimissüsteem Eesti Maaülikooli agrorobootika töörühma poolt arendatavale autonoomsele täpisväetusplatvormile. Ülesanneteks on tutvuda satelliitnavigatsiooni tehnoloogiaga, valida sobiv riistvaraline lahendus, projekteerida süsteemi paigalduslahendus ja hinnata projekteeritud süsteemi stabiilsust. Lõputöö raames loodi ArduSimple poolt pakutavate riistvaraliste komponentide alusel põldroboti tööks sobiv GNSS-RTK riistvaraline lahendus, projekteeriti süsteemi paigalduslahendused põldrobotile ja hooldejaamale ning viidi läbi projekteeritud süsteemi stabiilsust hindavad katsed. Projekteeritud süsteem töötas testimisel katsemudelitega 1 Hz positsioneerimissageduse juures stabiilselt, saavutatavad tulemused on sentimeetritasemel. Edasises arendustegevustes saaks hinnata põldrobotil paikneva positsioneerimissüsteemi üleviimise otstarbekust võrgu-RTK lahendusele. The use of robotics in agriculture helps to increase cost-effectiveness of crop production. For robots to independently work on fields or in plantations they need to have awareness of their location. The main goal of this thesis is to develop satellite-based navigation system for a precision fertilization robot that is developed by Agri robotics research group in Estonian University of Life Sciences. The tasks are to explore the field of satellite navigation, choose appropriate hardware configuration, create system installation solution and validate stability of created navigation system. In course of this thesis a GNSS-RTK navigation system based on the hardware developed by Ardusimple was created. In addition, documentation for implementation of system was created and lastly, developed system was tested for stability. System stability tests with test models using navigation rate of 1 Hz yielded in excellent results, achieving centimeter level accuracy. For future improvements a suggestion was made to conduct analysis of whether switch over to existing GNSS-RTK correction service is favored.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Puidutöötlemise tehnoloogia õppekaval Ristkihtliimpuit on keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik ehitusmaterjal, mille kasutusel ehituses tuleb arvestada mitmete niiskusest tingitud probleemide ning piirangutega kasutusvaldkondade osas. Käesoleva töö eesmärk oli uurida, kas termotöödeldud puidust kihtide integreerimine ristkihtliimpuidus on võimalik, rakendades samasugust tootmistehnoloogiat nagu hariliku CLT tootmises. Uuringus testiti ettevõtte CLTEST OÜ toodetud nelja erineva konfiguratsiooniga ristkihtliimpuit plaati, mis erinesid üksteisest kuumtöödeldud ning töötlemata hariliku kuuse (Picea abies) vahekorra poolest. Vastavalt standardile EVS-ES 14080-2013 läbisid katsekehad delaminatsioonikatse. Samuti testiti erinevate CLT plaatide pundumist. Delaminatsioonikatses selgus, et kõik liimühendused vastasid standardile ning lahutust esines katsekehade lõikes erakorrapäraselt ning alla standardis kehtestatud lubatud määra. Pundumise katse tulemused olid kooskõlas eelnevate termopuidu uuringutega, mille kohaselt pundub kuumtöödeldud puit vähem kui töötlemata puit. Käesoleva töö kontekstis võib järeldada, et ettevõtte tootmistehnoloogias midagi muutmata on võimalik ristkihtliimpuidu kihtidesse integreerida ka termotöödeldud puitu. Uue materjali rakendamiseks tuleb testida eesmärgipäraselt koostatud retsepte vastavates olukordades. Näiteks asendades pindmised kihid kuumtöödeldud puiduga saaks testida uue materjali vastupidavust kolmandas kasutusklassis või uurida hoonete sisemistes seintes eksponeeritud CLT-s esinevate lõhede ja õhulekete teket, kui CLT-d on kasutatud õhukindla kihina. Cross laminated timber is an environmentally friendly and sustainable building material which faces various risks regarding exposure to moisture in the building phase. Thus, there are limitations when it comes to exterior application. The aim of this thesis was to study whether a standard CLT manufacturing process can be implemented to produce hybrid CLT where layers of thermally modified wood are introduced. Four panels with inconsistent configurations of heat treated and untreated Picea abies were produced by CLTEST OÜ which underwent a delamination and swelling test. The subjects were examined in accordance with standard EVS-ES 14080-2013. While minor delamination was observed, the results concluded all specimen filled the minimum requirements. The swelling test results complied with previous findings and showed that the swelling of heat treated wood is lesser than that of untreated wood. The improved properties of thermally modified wood could be implemented in various situations where CLT is used nevertheless further research is required to test purposeful configurations of the new material in certain applications. It would benefit to test the durability of the new material in more humid outdoor environments or investigate the formation of cracks and possible air leakages where CLT is used as an air barrier layer.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Tehnotroonika õppekaval Käesoleva lõputöö eesmärk on projekteerida koostöösüsteem robotmanipulaatori UR3 ja konveieri vahel. Antud lõputöös uuriti suuremõõtmeliste detailide printimise protsessi robotiga. Projekteeriti konveier ja uuriti võimalusi ühendada robotmanipulaator ning konveier ühiseks süsteemiks. Goal of this research project is to design co-operation system between robot manipulator UR3 and a conveyor. In this dissertation, process of large scale 3D printing with robot was researched. Conveyor was designed and different methods of communications were researched to connect conveyor with robotmanipulator.

Rakenduskõrghariduse lõputöö Tehnotroonika õppekaval Ühiskond liigub üha rohkem automaatika suunas. Vajadus isesõitvate masinate järele, mis lihtsustaks inimeste tööd on suurenemas. Maaülikoolis arendatakse põldrobotit, mis oleks võimeline ise sõitma ja väetama mustikaid. Lõputöö eesmärgiks on arendada liikumissuuna alamsüsteem põldrobotile. Selleks on vaja luua tehtavad ülesanded. Töös tuuakse välja mustikakasvatuses olev tehnoloogia ja kirjeldatakse taimede kasvutingimusi. Kirjeldatakse seal olevaid probleeme ja istanduses olevaid tehnoloogilisi lahendusi. Töö osas tehakse elektriskeemid ja plaadi arendus. Arvutatakse vajalikud raja laiused. Koostatakse võimsuse arvutused ja võrreldakse maksimaalsete väärtustega. Joonestatakse mudelid. Mudelite põhjal luuakse tööjoonised. Roolisüsteemile ja juhtrauale tuuakse välja parendus lahendused. Mõõdetakse rataste pöördenurk. Koostatakse kontrollarvutused väändele. Kolmemõõtmelise printeriga prinditakse välja vajalikud kinnitused. Tarneraskuste tõttu pole võimalik täielikult süsteemi valmis saada. Saavutatakse valmis tööjoonised, skeemid ning kinnitusvahendid. Töös on esitatud parenduse ettepanekud. Society is moving more and more towards automation and the need for machines that can self-drive and ease the work of humans is on the rise. The Univerity of Life Sciences is developing a field robot that is capable of driving and fertilizing blueberries on its own. The thesis of the work is to develop machines subsystem to the direction of the movement. For that, tasks need to be defined. Blueberry plantation technology and conditions for plant growth are described, as well as problems and technical solutions. Electrical schemes and the development of the board are made. Trace width of the board is calculated. Power is calculated and compared to the maximum values. Models and techincal drawings are created. Modification options are given to steering system and control lever. Turning radius of the wheels is measured. Control calculations are done to torsion and fixtures are made by additive manufacturing. Due to supply difficulties, it was not possible to get the entire system ready. Technical drawings, schemes and fixtures were completed, and improvement proposals are given at the end

Lõputöö „Árpád Arderi raamatukogu ja selle bibliofiilsed osised“ uurimisobjektiks oli Árpád Arderi eraraamatukogu. Uurimistöö eesmärk oli Árpád Arderi eraraamatukogust ja selle bibliofiilsetest osistest esmase ülevaate andmine. Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised uurimisülesanded: • anda üldine ülevaade Árpád Arderi raamatukogust; • iseloomustada raamatukogu keeleliselt ja liigiliselt; • selgitada välja raamatukogu bibliofiilsed osised ning püüda neid võimaluse piires kirjeldada. Kuna kogu kohta olid olemas vaid väga üldised andmed, eelnes uurimisele andmete kogumine ja töötlemine nii, et neid oleks võimalik kvantitatiivselt analüüsida. Algne metoodika, mis seisnes andmete käsitsi Exceli tabelisse sisestamises, osutus aeganõudvaks. Kogutavate andmete hulka piirati ning töö automatiseeriti osaliselt programmi abil, mis siltidega märgistatud informatsiooni ühte mahukasse arvutustabelisse koondas. Täiendavalt koguti vaatluse käigus andmeid, mille abil otsiti ja uuriti seoseid raamatukogu, selles leiduvate trükiste ning kogu omaniku või trükiste varasemate omanike elukäigu vahel. Kogutud andmete analüüsimisel selgus, et raamatukogu sisaldab 10 966 trükist. Liigiti on kõige suurem esindatus liigil 2 (Religioon. Teoloogia) – 43%. Teisel kohal on liik 8 (Keel. Keeleteadus. Kirjandus) – 21% ning kolmandal liik 9 (Geograafia. Biograafiad. Ajalugu). Enim trükiseid on saksa keeles – 41%, järgnevad eestikeelsed – 35% ja venekeelsed – 10%. Trükiste bibliofiilsuse määramisel lähtuti teemat nii laiemalt kui ka kitsamalt käsitlenud tunnustatud autorite (Puksoo, Matjus, Annus, Liivak) välja pakutud printsiipidest. Bibliofiilseks määratletud usukirjanduse osa, mille puhul kogu rajaja bibliofiilne huvi oli teada, osutus lõputöö mahu raames käsitlemiseks liiga mahukaks ning fookus suunati ümber kahele isikukesksele, Eduard Laamani ja Ksenia Poska alakogule. Kogude uurimisel leiti, et nende sisu ilmestab raamatute kunagiste omanike elukäiku ja erialast tegevust, haakudes ühtlasi 20. sajandi esimese poole kultuuritausta ja ajaloosündmustega. Bibliofiilseid trükiseid oli kogus kokku 2367, selgepiirilisemaid bibliofiilseid alakogusid viis. Uuriti ka omanikumärke, mida esines 1596 juhul. Neist 910 olid bibliofiilseks määratletud trükistes. Uurimistöö käigus kogutud andmete ja kasutatud allikmaterjali toel saab Árpád Arderi raamatukogu üldiselt iseloomustades öelda, et tegemist on eristuva ja omanäolise koguga. Kogu sisaldab arvukalt väärtuslikke, haruldasi, isegi rariteetseid trükiseid, kuid ühtlasi ka palju sellist, mille väärtus tuleb esile alles õigetes kätes.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Tehnotroonika õppekaval Käesoleva lõputöö eesmärgiks on välja töötada võistlussuunitlusega sõiduauto veosilla diferentsiaalülekande lukustussüsteemi tehniline lahendus. Tehnilise lahenduse väljatöötamise käigus uuriti olemasolevaid lahendusi ning valiti sobivaima karakteristikaga lukustussüsteem, mida raalprojekteerimise käigus modifitseeriti sobivaks. Õppemudeli digitaliseerimiseks kasutati laserskaneerimist ning raalprojekteerimiseks kasutati Solidworks tarkvara. Lukustussüsteemi tehniline lahendus on aluseks, et luua prototüüp toode. Prototüüp tootearendust ning tootmistehnoloogia väljatöötamist on võimalik jätkata magistriõppeastmes. Esmane prototüüp loodi kasutades kihtlisandustehnoloogiat. Antud lõputöö eesmärk on täidetud, lõputöö koostamise käigus töötati välja diferentsiaalülekande lukustussüsteemi tehniline lahendus. The aim of this thesis is to develop a technical solution for the competition-oriented passenger car differential transmission locking system. During the development of the technical solution, the existing solutions are studied and a locking system with the most suitable characteristics is selected, which is modified during the computer-aided design. Laser scanning is used to digitize the test model and Solidworks software is used do modify the design. The technical solution of the locking system is the basis for creating a prototype product. The development of a prototype product and the development of production technology can be continued at the master's level. The initial prototype was created using layered addition technology. The aim of this thesis has been fulfilled, the technical solution of the differential transmission locking system was developed.

Lõputöö Puidutöötlemise tehnoloogia õppekaval Käesoleva rakenduskõrgharidusõppe lõputöö eesmärk oli tutvuda CNC valdkonnaga ning Fusion 360 programmis luua elektrikittarri mudel ja välja töötada efektiivsed CNC töörajad, mis muudaksid elektrikitarride tootmise tõhusamaks. Lõputöös kirjeldatakse lühidalt CNC ajalugu. Kirjeldatakse kitarri tööstuses kasutatavat CNC tehnoloogiat. Selgitatakse CNC masina töötluse põhimõtteid ning näiteks tuuakse välja kolm peamist CNC liiki. Antakse ülevaade CNC masinates kasutatavatest tooriku kinnitustest ning erinevatest lõiketööriistadest. Tehakse lühiülevaade elektrikitarrist ning erinevatest kitarri komponentidest. Töö käigus põhjendati projektiks vajamineva materjali valikuid, kirjeldati kitarrikorpuse ja kaela välja lõikamist CNC masinaga ning nende kokku sobitamist. Antakse ülevaade kitarri kokkupanekust ning viimistlusest. Projekti käigus viidi CNC freespingil läbi mitmeid katseid kasutades erinevast materjalist toorikuid ning selgitati välja kõige efektiivsemad töörajad. Tulemustes selgus, et kõige efektiivsema tulemuse annab 5-teljeline töötlus, eriti kumeratel ja nurga all olevatel pindadel. Avastati, et kõiki süvendeid pole kasulik CNC masinas teha, kuna osade komponentide installeerimisel, tuleb detail käsitsi paika rihtida. Kokkuvõtteks võib öelda, et CNC tehnoloogia lihtsustab tunduvalt kitarri valmistamisprotsessi, kuid osad töötlused tuleb siiski teha käsitsi. The purpose of this thesis was to examine the CNC field and to generate effective CNC routings and the model of an electric guitar using Fusion 360 , what would make manucturing of guitars easier. Thesis briefly describes the history of CNC. CNC technology used in the guitar industry is also described. Explaining the principles of CNC machining and pointing out three main types of CNC. An overview of various cutting tools and workpiece fasteners used in CNC machines. A brief overview of electric guitar and it´s various components. Explaining the choice of used material, describing the cutting process of the body and neck. Giving an overview of the assembly and finishing of the guitar. During the project, several experiments were made on a CNC milling machine using blanks of different materials and the most efficient working paths were determined. The results showed that the most effective result is obtained with 5-axis processing, especially on curved and angled surfaces. It was found out that it is not recommended to make all the recesses through CNC machine, because when installing some components, the part has to be adjusted manually. In conclusion, CNC technology greatly simplifies the guitar manufacturing process, but some machining still needs to be done by hand.

Lõputöö eesmärgiks oli uurida põhikooli II astme õpilaste valmisolekut distantsõppeks ja kohanemise kogemust distantsõppega ning kuidas õnnestus infotehnoloogiliste vahendite kasutamine õppetöös. Eesmärgi täitmiseks püüdsin leida vastuseid küsimustele: 1. Kuidas hindasid õpilased enda kohanemist distantsõppeks? 2. Kuidas muutis distantsõpe õppetööga seonduvaid praktikaid? Lõputöös kasutasin kvalitatiivset analüüsimeetodit. Uurimistööks viisin läbi kuus poolstruktureeritud intervjuud, kus osalesid põhikooli II astme õpilased ja nende lapsevanemad. Intervjuude tulemuste analüüs näitab, kuidas hindasid õpilased enda kohanemist distantsõppega, milliseid infotehnoloogilisi vahendeid õppetöös osalemiseks vajati, kuidas muutis distantsõpe õppetööga seonduvaid rutiine ja harjumusi. Intervjuude analüüs näitas, et kõigil õpilastel puudus varasem e-õppe kogemus. Valmisolek üleminekuks distantsõppele ja õppetöö korraldus distantsõppe perioodil erines kooliti. Õppetööks vajalike infotehnoloogiliste vahenditena nimetavad õpilased enim sülearvutit ja nutitelefoni. Enim tõrkeid esines keskkondadesse sisselogimisel ja probleeme võis valmistada arvuti video esitamise võimekus - olles tingitud kas seadme tehnilistest näitajatest või internetiühenduse kiirusest ja mahust. Distantsõppe perioodil ei muudetud senist suhtlemiskorda, tulemuste analüüs näitas, et õpilased ja lapsevanemad pöördusid nii õppetööga kui ka korralduslike küsimustega seonduvalt harvem või üldsegi mitte õpetaja poole, küsimuste tekkimisel eelistati teisi allikaid. Distantsõppe perioodil tundsid õpilased enim puudust füüsiliselt ühes ruumis viibimisest kaasõpilastega ja üldisest sotsialiseerumisest. Lapsevanemad hindavad distantsõppe positiivseks küljeks õpilaste suurenenud iseseisvumist. Andmete analüüsist lähtub, et antud kuue õpilase ja viie kooli näitel kohanesid õpilased distantsõppega küllaltki hästi ja tehniline võimekus ei valmistanud suuri probleeme.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Tehnotroonika õppekaval FFF-tehnoloogiaga 3D prinditud detailide pinnad on karedad, kuna neid luuakse kihtide kaupa ja kihtide vahele jääb süvis. Erinevate järeltöötlusviisidega, millest üks on atsetoonjäretöötlus, on võimalik nende pinnakvaliteeti parandada. Käesoleva lõputöö eesmärk on uurida atsetoonjäreltöötluse mõju 3D prinditud ABS detailide kvaliteedile. Kvaliteet tähendab antud lõputöö raames madalat pinnakaredust ja välismõõtmete muutumatust. Uurimiseks 3D prinditi 15 katsekeha, millega tehti 3 korduskatset 5 erineva järeltöötlusajaga: 5, 15, 30, 45 ja 60 minutit. Katsekehasid järeltöödeldi selleks eraldi valmistatud järeltöötluskambris. Järeltöötluskambri ehitamist oli alustatud eelmisel aastal Egert Pedassaare lõpputöö raames. Olemasolevale järeltöötluskambrile tehti parendusi. Uuriti atsetoonjäreltöötluse mõju 3D prinditud ABS detailide välismõõtmetele, pinnakaredusele ja detailisusele. Katsekehasid mõõdeti enne ja pärast järeltöötlust ja Võrreldi tekitatud muutusi katsekehades. Lõputöö käigus selgus, et konkreetse järeltöötluskambriga kasutatud sätetel oli mõistlikum järeltöötlusaeg 15 kuni 20 minutit. 15 minutiga oli pinnakareduse näitaja Ra muutunud keskmiselt 7,4 μm algselt mõõdetud pinnakaredusest, mis jäi vahemikku 8,8-10,3 μm olenevalt katsekehast. Pärast 15 minutit järeltöötlust oli katsekehad omandanud läikiva välimuse. Pikemaajalisel järeltöötlusel paranes muutus Ra väärtus kuni 9 μm, saavutades minimaalse väärtus 0,75 μm. 15 ja enam minutisel järeltöötlusel hakkasid katsekehad deformeeruma. Katsekeha teravad nurgad muutusid ümarateks ja tekkisid kujuhälbed. Juba 5 minutiline järeltöötlus parandab ABS detailide pinnakvaliteeti, seejuures jättes välismõõtmed muutumatuks. Parts 3D printed with FFF technology have a rough surface. This is due to the FFF process which makes peaks for the layer lines and valleys between them. This can be mitigated with post-processing. One type of chemical post-processing is acetone vapor polishing. The goal of this thesis is to study the effects on acetone vapor polishing on 3D printed ABS part quality. Part quality is defined as lowered surface roughness and minimal changes in part dimensions. In this thesis, fifteen parts were post-processed with five different post-processing lengths: 5, 15, 30, 45 and 60 minutes. The parts were vapor polished in a purpose-built post-processing chamber. The construction of the chamber was started last year by Egert Pedassaar as part of his thesis. Before post-processing the apparatus was improved. To assess the effects of the post-processing on part quality, the author looked at part dimensions, surface roughness and part detail. Measurements were taken before vapor polishing and after, and the result compared. It was found that for this apparatus and with the chosen settings, the ideal post processing time was 15-20 minutes. With fifteen minutes surface roughness Ra had changed on average by 7.4μm from its original value of 8,8-10,3μm and the parts had a glossy finish. After fifteen minutes of post processing, the change in Ra increased to 9μm to a minimal value of 0,75μm but the parts started rapidly deforming. Most of the deformations were at the edges, which became round. Even brief five-minute post-processing yielded a decrease in the surface roughness.

Uurimustöö eesmärgiks oli anda läbi püstitatud uurimusküsimuste ülevaade 2020. aasta oktoobrikuu ajateenijate meediatarbimisest erinevate allikate näidetel ja meediakanalite kasutamise mõjust suhtumisele riigikaitsesse ning seostele väärinfo tuvastamisega. Töö jaoks küsitleti nii eesti- kui venekeelsed ajateenijad, kelle vastuseid teemakohastele ankeetküsimustele sai analüüsitud statistilise andmeanalüüsiprogrammiga PSPP. Selle uurimuse tulemused näitavad ajateenijate meediatarbimise hetkeseisu ja annavad sisendi võrdluste läbiviimiseks varasemate ning hilisemate analoogiliste uurimustöödega, et omakorda hinnata tulemusi ja mõjusid pikema perioodi jooksul. Uurimusest selgus, milline on 2020. aasta ajateenijate meediatarbimise üldine aktiivsus ning millised allikad on erineva kodukeelega vastajate seas usaldusväärsed ja millised mitte. Samuti näitas uurimus, millised tegurid aitavad tarbija jaoks muuta uudist usaldusväärseks ning kuidas hinnati oma oskusi valeuudiste äratundmise osas. Ka sai vaadeldud valeuudiste äratundmise hinnangute seoseid võimaliku sooviga saada valeuudiste äratundmise õpet Eesti Kaitseväes. Kõikide analüüsi tulemusel saadud andmete, nendevaheliste seoste ja võrdluste põhjal saab teha järeldusi, kuidas meediakanalid, Kaitsevägi, aga ka meediatarbija ise saaks oma meediatarbimise teadlikkust tõsta, mida võiks paremaks muuta ning kuidas tagada meedia kvaliteet ja usaldusväärsus eri keeltega kasutajate seas? Nendeks on näiteks eneseharimine, meediatarbimise õpetamine õppeasutustes sealhulgas ka Kaitseväes, pidev selgitustöö ühiskonnas ja loomulikult erinevate uuringuandmete põhjal meediakultuuri parandamine. Uuringupiiranguks on, et see ei näita ajateenijate vastustevalikute põhjuseid ega kajasta ka vastajate selgitusi, seetõttu oleks mitmeid statistilisi tulemusi vajadus täpsustada läbi intervjuude või täiendavate küsimuste. Selline lisavõimalus annaks selgema ülevaate ning tekitaks parema võimaluse eesmärkide täimiseks nii Kaitseväele kui uudistetarbijale endale. Kindlasti on meediatarbimise seoseid ühiskonna kaitsetahtega vajadus edasi uurida ning tulemustest lähtuvalt pehmete väärtuste kaudu soodustada kvaliteetmeedia tarbimist ja usaldamist eriti venekeelsete hulgas, sest riigi sõjalist võimekust ei taga ega näita kvaliteetne relvastus, vaid eelkõige kodanike motiveeritus oma riiki usaldada ning soov seda kaitsta.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Puidutöötlemise tehnoloogia õppekaval Käesoleva lõputöö eesmärk oli disainida, projekteerida ja toota eritellimusel valmistatud köögimööbel. Köögimööbli tootmine koosneb erinevatest etappidest: disainimine, jooniste koostamine, detailide lahtikirjutamine, lõikamine, servapealistamine, puurimine, lihvimine, viimistlemine ja monteerimine. Lõputöös on väljatoodud kõik tootmiseks vajalikud tootmisprotsessid. Detailjoonised puuringute ja freesimiste asukohtadega. Lisaks on tehtud ajakulu ja töötsükli arvutused iga detaili pingist läbimisel. The aim of this thesis was to design, engineer and produce custom-made kitchen furniture. The production of kitchen furniture consists of different stages: design, preparation of drawings, unwriting of details, cutting, edgebanding, drilling, grinding, finishing and assembly. All production processes necessary for production are outlined in the dissertation. Detailed drawings with locations for drilling and milling. In addition, time and cycle calculations have been made for each part to pass the bench.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Puidutöötlemise tehnoloogia õppekaval Puidu termiline töötlemine on kaua aega olnud tuntud, kui üks puidu modifitseerimise meetoditest, mis parandab puidu dimensioonilist stabiilsust ja vastupidavust puidu mädanike vastu. Üldjuhul paigutatakse töödeldav materjal ühes kihis lippide vahele. Vahelippidele materjali asetamine moodustab töötlusprotsessist kõige töömahukama osa ning spooni puhul võtaksid vahelipid enda alla suure osa töötluskeskkonna ruumalast. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli uurida kuidas mõjutab termiline töötlemine erinevaid spooni omadusi kui vahelippide vahel on suurem arv spoonilehti koos ning millised erinevused esinevad värvuses, lõhede esinemises, pinnakareduses ja märguvuses välimiste ja sisemiste kihtide vahel. Lisaks võrreldi omadusi erinevate töötlusastmete vahel ning töötlemata katsekehadega. Uuritavateks omadusteks olid värvus, lõhede esinemine, pinnakaredus ja märguvus. Tulemustest selgus, et värvus, pinnakaredus ja märguvus sisemiste ja välimiste spoonikihtide vahel oluliselt ei erinenud. Lõhede pikkuse analüüsimisel selgus, et välimistes kihtides võib esineda pikemaid lõhesid kui sisemistes kihtides. For a long time thermal treatment of wood has been known as one of the wood modification methods that improves dimensional stability and resistance against microbiological attacks. Usually, during thermal treatment there are sticks between each layer of material. Spacing material from each other is the part of treatment process that requires most work and in the case where material is veneer the sticks take away most of the treatment space. Purpose of this thesis was to study how does thermal treatment affect different properties of veneer on condition where the number of veneer sheets between spacing sticks is more than 1. Additionally, properties were compared between different treatment levels and with untreated veneer. Studied properties were color, length of cracks, surface roughness and wettability of veneer. Results showed that color, surface roughness and wettability were not different in inner and outer layers of veneer. However results of crack lengths showed that longer cracks can form on the outer layers of veneer sheets.