Search

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Erinevalt teiste valdkondade juhtidest ei ole koolijuhtide tööülesanded täpselt kindlaks määratud. Koolijuhid moodustavad olulise haridusvaldkonna sidusrühma, sest nad on oma rollis asendamatud. Nii nagu ühiskond, muutuvad ka koolijuhtide tööülesanded üha mitmetahulisemaks, mistõttu ei ole neid lihtne määratleda. Ka tööstress mõjutab koolijuhtide tegevust ja rahulolu kooli kvaliteedi parandamisel ning paremate õpiväljundite saavutamisel. Doktoritöö eesmärk ongi anda ülevaade koolijuhtide tööülesannetest ja nendest tingitud stressist, samuti teguritest, mis mõjutavad koolijuhtide tööstressi ja tööülesannete täitmist. Lisaks soovitakse doktoritöös välja selgitada tööalased toimingud, mis aitavad parandada kooli kvaliteeti, ning nendega seotud stressorid ja toetavad tegurid. Kvantitatiivse uuringu andmed koguti Ghana keskkooli juhtidelt ja kvalitatiivse uuringu omad Volta piirkonna koolijuhtidelt. Uurimistulemusena eristusid 22 tööalast tegevust, mida koolijuhid eelistasid. Selgus, et kuigi koolijuhtide tegevus on stressirohke, ei tagane nad oma kohustustest. Koolijuhtide tööstressi mõjutavad koolijuhi vanus ning kooli tüüp ja klassifikatsioon. Seevastu vanus ja ametikoht avaldavad mõju tööga rahulolule, ametikoht ka tööülesannete täitmisele. Reformide elluviimisel täidavad koolijuhid reformimisega seotud tööülesandeid, ehkki need on stressirohked. Hea kooliga seotud uuenduste kontekstis näitavad tulemused muu hulgas seda, et koolijuhid toetavad töötajate professionaalset arengut ja õpilased on hästi juhendatud. Samas avaldavad õpetajate supervisiooniga kaasnevad raskused, ressursside nappus, õpetajate vähene tugi ja bürokraatia koolijuhtide tegevusele negatiivset mõju. Stressiolukordadega toimetulekuks loodavad koolijuhid eelmistest töökohtadest saadud kogemustele ja oma akadeemilisele taustale. Uurimistulemuste põhjal saab anda mõningaid praktilisi soovitusi, kuid edasistes uuringutes tuleb koolijuhtide tegevust uurida suurema valimi peal ja töötada välja strateegiad, mille kaudu toetada koolijuhte nende kohustuste täitmisel., Unlike the leadership of other sectors with well-defined roles, that of School heads differ. School heads are significant stakeholders in education with irreplaceable duties. Their roles keep evolving as society develops with much complexity. Thus, they are not easily define, and the incidence of job stress affects their performance and satisfaction in improving school quality for quality learning outcomes. The current thesis aims to provide an overview of the practices performed by School heads, the stressfulness of the practices, the factors that affect their job stress and the performance of practices. In addition, the thesis sought to determine the practices perform to improve school quality, the job stressors, and support factors in that regard. Data was first collected from secondary school heads across Ghana for the quantitative part of the study and from Heads in Volta Region for the qualitative study. The results indicated 22 most preferred practices of school heads. The results also indicate that though the practices were stressful, the Heads did not renege on their duties. The result revealed age, school type, and classification affected the heads’ job stress. In contrast, age and position affected the job satisfaction level of schools, with position also affecting the performance of practices. On implementing reforms, the results indicated that Heads perform tasks related to reforms though stressful. With specific reference to quality school improvement, the results revealed among others, that School heads promote professional staff development, and students are also well tutored. However, challenges with supervision, lack of resources and support from teachers and bureaucracy negatively impacted their performance. These notwithstanding, Heads relied on support from experiences from past roles and their academic background to cope with stressful situations. Based on the results, some practical implications were adduced. Further research should test the practices in a bigger sample and develop strategies to support school heads in performing their duties., https://www.ester.ee/record=b5527914

Alaealiste suitsiid on Eestis tõsine probleem. Antud töös küsiti õpilaste tagasisidet SOS Signs of Suicide suitsiidiennetusprogrammi kohta, millele tuginedes eestindati programm- uue nimega SOS Suitsiidi Ohu Signaalid. Eestindatud programmi uuriti 10-s Eesti koolis sõltumatute gruppide eel- ja järel testiga (N=166), kasutades andmeanalüüsiks segatüüpi ANOVAt, sõltumatute muutjuate t-testi ning odds ratiod. Tulemusteks saadi, et SOS programmis osalenud õpilaste teadmised ja suhtumine depressiooni ning abi otsimisse paranesid, eneseraporteeritud suitsidaalne käitumine ja abi otsimine ei muutunud. Programmi kohta küsiti tagasisidet läbiviijatelt (N=11), kelle arvamuse kohaselt on programm õpilastele kasulik ja selle läbiviimine on jõukohane aineõpetajale ning sobiv alates 8ndast klassist.

https://www.ester.ee/record=b5517436

https://www.ester.ee/record=b5505897*est

Kristlik eetika on miski, mis 21. sajandil on üpris kirgi küttev teema. Kristlikud koolid Eestis sõnastavad, et annavad lastele kristlikku väärtuskasvatust, mis tõukub kristlikust eetikast ning põhineb kristlikul maailmapildil? Mida siis ikkagi kristlikes koolides tehakse? Käesoleva töö eesmärgiks oli mõtestada Eestis kristlikes koolides rakendatavat kristlikku väärtuskasvatust ning vaadelda kristlike koolide rolli 21. sajandi alguse Eesti ühiskonnas. Seda nii Eesti ühiskonna väärtusraamistikus kui ka võrdluses teiste riikide kristliku haridusega. Eesti haridussüsteemi eesmärgiks saavutada tasakaalukas ja üksteisega arvestavate kodanikega ühiskond, kus iga inimene tunneb nii iseenda kui teise väärtust ning kus püüeldakse ühiselt ühiskondliku arengu suunas. Väga palju sõltub siinkohal aga koolide endi väärtusvalikutes nii sõnastatud väärtutes kui väärtuskasvatuse meetodite valikutes. Kristliku väärtuskasvatust on võimalik anda väga mitmete väärtuskasvatuse meetoditega, kuid üldjuhul võib tõdeda, et meie kristlikes koolides saab seda kokku võtta integreeriva väärtuskasvatuse mõistega, kus kokku on põimitud nii iseloomukasvatus kui ratsionalistlik kõlbluskasvatus. Peamise mõistena on kasutusel hingeharidus, mida nähaksegi holistlikuna nii õpilase kui kogu tema keskkonna osas. Kristliku väärtuskasvatuse aluseks on kristlik inimesekäsitlus, mis lähtub ühelt poolt inimese Jumala näolisusest ning tänu pattu langemisele lunastust vajavana ning teisalt pauliinlikust traditsioonist tulenevalt kui hinge, vaimu ja ihu täiuslikku tervikut. Kristliku kooli vajadus tänases ühiskonnas tuli eriti selgelt välja koolijuhtidega peetud intervjuudest, kus kirjeldatakse nelja olulist valdkonda: 1) väärtusühtsus kodus ja koolis; 2) turvaline traditsionaalsus; 3) usuteemadel rääkimise vabadus ja turvalisus;4) kristlik inimesekäsitlus. Neid ühendab läbiva joonena ühiskondlik lünk kristlikus hariduses, mis on seotud meie riigi lähiajalooga ning kristliku hariduse katkestusega selles., Christian ethics is a topic that many people feel rather hot-headed about. Christian Schools in Estonia declare that they conduct Christian values education that bases on Christian Ethic and Christian Worldview. What do they mean by that? The aim of my thesis was to interpret the Christian values education applied at Christian schools and to examine the role of Christian schools in Estonian society at the beginning of the 21st century both in the framework of the values of Estonian society and comparing to Christian education in other countries. An aim of the Estonian education system is to achieve a balanced society where citizens respect each other, are aware of both their own values and those of others, and strive for social progress. However, a lot depends on the value choices of the schools themselves in terms of expressed values and the methods chosen for values education. The Christian values education can be provided by a variety of values education methods, but in the case of Estonian Christian schools the chosen approach can generally be covered by the concept of integrative values education. The main term used is spiritual education, which is seen as holistic with regards to students and their environment. The basis of the Christian values education lies on the Christian view of human, which on the one hand stems from the idea of human being made in the image of God and needing salvation due to the Original Sin, and on the other from the Pauline holistic tradition. The need for a Christian school in today’s society became particularly evident in interviews with school leaders who discussed four important areas: 1) The alignment of values at home and at school; 2) Safe traditionalism; 3) The freedom and safety of religious speech; 4) The Christian approach to man. All these are important for many as we have a societal gap in the Christian education in recent Estonian history due to discontinuance of Christian education., https://www.ester.ee/record=b5459629

https://www.ester.ee/record=b5449801*est

https://www.ester.ee/record=b5450948*est

Mida aeg edasi, seda olulisem on rääkida HEV õpilaste digipädevustest, sest digipädevused on ajas muutunud universaalseteks oskusteks, mis on läbi põimunud kõikidest teistest eluvaldkondadest. Seetõttu on tähtis, et tulevikus suudetaks ka HEV õpilastele pakkuda piisavalt tuge ning õppematerjale, mis nende digipädevusi arendaksid. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli läbi ekspertide hinnangute saada esimene sissevaade probleemidesse, mis esinevad HEV õpilaste digipädevuste kasutamises ning kuidas õpetajad on siiani õpilastele digipädevusi õpetanud. Minu töö valimisse kuulusid õpetajad ja tugispetsialistid, kes töötavad iga päev hariduslike erivajadustega õpilastega. Intervjueeritud õpetajad olid kõik pärit erinevatest koolidest üle Eesti, et tuua tulemustesse variatiivsust väike- ja suurkoolide vahel. Kokku toimus seitse eksperdiintervjuud ning andmeanalüüsi meeotdiks oli kvalitatiivne sisuanalüüs, millele eelnes kodeerimine ja transkriptsioon. Intervjuude tulemustes selgus, et HEV õpilastel esineb erinevaid probleeme, mis puudutavad otseselt või kaudselt digipädevusi. Diskussiooni käigus selgus, et probleemid jagunevad peamiselt kaheks: tehnilised ja sotsiaalsed. Tehniliste probleemide alla kuulusid peamiselt arvutikasutusoskused, sotsiaalsete probleemide alla info tõlgendamine ning sisuloomega seotud murekohad. Kuigi õpetajate hinnangul on õpilased probleemidest altid rääkima, ei ole lahendusi alati lihtne leida. Lisaks selgus intervjuudes, et HEV õpilastele on võimalik digipädevusi õpetada, kuid see nõuab kannatust ning teistsugust lähenemist. Õpetajad tõdesid, et HEV õpilastel võtab teatud oskuste kujunemine kauem aega, kuid nad olid üldiselt optimistlikud. HEV õpilaste puhul tuleb õpetajate hinnangul olla õppetöös loovam, kaasata õpilasi praktilise tegevusega ning korrata ühe ülesannet mitu korda, et seeläbi oskused kinnistuksid. Arvestades asjaolu, et HEV õpilaste digipädevusi ei ole varasemalt üldse käsitletud, siis võib seda bakalaureusetööd pidada justkui seemneks uude uurimisvaldkonda, mis ühendab omavahel eripedagoogika, õpetajahariduse kui ka digipädevuste valdkonna. Kindlasti on selle teema edasiuurimine ja käsitlemine oluline just seetõttu, et õpilased on õpihimulised ja valmis uusi oskuseid omandama ning üha enam kasvab ka vajadus digipädevuste arendamise järele. Bakalaureusetööga sain sissevaate väga laia teemasse seitsme eksperdi pilgu läbi, kuid edasisied uuringud võiksid keskenduda juba väga konkreetselt HEV õpilaste digipädevuste arengu uurimisele, et näha, mis ajaperioodil ja kuidas nende oskused arenevad, sest pelgalt õpetajate seisukohtade ja kogemuste põhjal ei saa veel tervikpilti üldistada., https://www.ester.ee/record=b5449796*est

https://www.ester.ee/record=b5448887*est

Magistritöö Keskkonnakorralduse ja -poliitika õppekaval Eesti mahepõllumajanduse arengukavas 2014–2020 on tähelepanu pööratud mahetoidu pakkumisele lasteasutustes ning 2020. aastaks seati eesmärk, et 30% Eesti lasteasutustest tarbiksid mahetoitu. Eesmärki täita ei suudetud, kuid Eestis on juba mitmeid koole, kus mahetoitu pakutakse igapäevaselt. Magistritöö eesmärgiks oli anda ülevaade, kuidas on Tartu linna koolides arendatud mahetoitlustamist ning selgitada välja toitlustajate ja koolide senine kogemus seoses mahetoitlustamisega. Magistritöös kajastatud andmed on kogutud poolstruktureeritud intervjuu ning ankeetküsitluste kaudu. Ankeetküsitluste valimisse on valitud 10 Tartu linna kooli, kus pakutakse mahetoitu alates 2018. aasta sügisest ning kolm toitlustavat ettevõtet, kes on neis koolides toitlustajateks. Soov eestimaist mahetoodangut eelistada on nii Tartu Linnavalitsusel, kui ka toitlustajatel, kuid probleemiks on see, et eestimaist mahetoodangut ei ole tihti sobivas koguses ja hinnaga saada ning on ka toidugruppe, mida Eestis veel mahedana pakutakse vähe või ei pakuta üldse. Selgus, et kõik küsitlusele vastanud toitlustajad on informeerinud kooli õpilasi, töötajaid ning ka lapsevanemaid, et nad kasutavad koolitoidus mahetoorainet, kuid kooli õpilaste ja töötajate vastustest selgub, et neil on vähene teadlikkus selle osas, et nende koolis mahetoitu pakutakse. Lisaks on kooli õpilaste hulgas palju neid, kes pole varasemalt mahetoidust üldse kuulnud. Nii õpilased kui ka kooli personal sooviksid kõige enam informatsiooni saada mahetoidu kvaliteedi ning hinna kohta. Oluline on edendada koostööd kõikide mahetoiduga seotud osapoolte (mahetoidu hankija, pakkuja, tarbija) vahel ning suurendada koolides õpilasete ja töötajate teadlikkust mahetoidust ning selle kasutamisest nende koolitoidus. The Estonian Organic Farming Development Plan for 2014-2020 pays attention to the offering of organic food in child care institutions and by 2020 the goal was set, that 30% of Estonian child care institutions consume organic food. The goal was not achieved, but there are some schools in Estonia where organic food is offered in daily basis. The aim of the master`s thesis was to give an overview of how organic catering has evolved in schools in Tartu and to find out the experience of caterers and schools in relation to organic catering so far. The data used in the master´s thesis has been collected through semi-structured interviews and questionnaires. A survey was conducted among the 10 schools in Tartu, where organic food has been offered since the autumn of 2018 and three catering companies, who cater these schools. Both, the Tartu City Government and caterers wish to prefer Estonian organic food, but the problem is that local organic food is often not available in suitable quantities and prices, and there are also food groups, that are still offered little, or not at all, in Estonia. All three caterers have informed students, school staff and also parents that they are using organic ingredients in school meals, but the responses of students and staff show that they have little awareness that organic food is offered in their school. In addition, there are many students who have never heard of organic food before. Both students, and school staff, would like to have more information about the quality and price of organic food. It is important to improve cooperation between all parties involved in organic food sector (supplier, provider, consumer) and to increase the awareness of students and staff in schools about organic food and its use in their school meals

Lõputööl oli kaks eesmärki. Esimeseks eesmärgiks oli uurida, millist informatsiooni avaldasid Tartumaa üldhariduskooli 2020. aasta kevadperioodil, veebruari lõpust kuni mai lõpuni, mis puudutas COVID-19 viiruse levikut ning informatsiooni kaugõppe kohta. Teine eesmärk, mille töö alguses püstitasin, oli soov saada teada, millist informatsiooni olid koolid ise uuritaval vahemikul koostanud ning jaganud. Esimese eesmärgi saavutamiseks kasutasin standardiseeritud kontentanalüüsi, et koguda koolide kohta üleüldist informatsiooni ning saada esimene ülevaade koolide informatsiooniedastamise praktikast. Teisele eesmärgile vastuse leidmiseks kasutasin kvalitatiivset sisuanalüüsi, läbi mille uurisin koolide enda poolt koostatud uudiseid ning vaatlesin seda, kas uudised olid loogiliselt koostatud, kas informatsioon oli selgelt esitatud ning kas uudistel olid olemas pöördumised ja kas veebilingid, mis uudistega kaasas olid töötasid. Koolide uudiseid analüüsides selgus, et 55st koolist avaldasid uudiseid kokku 25 kooli. Koolide puhul oli näha, et mõned koolid jagasid võimalikult palju erinevat informatsiooni ning oli koole, kes tegid seda minimaalselt ehk jagasid uudiseid nii vähe kui võimalik. Lisaks oli erinev ka see, kuidas koolid teavet avaldasid. Leidus koole, kes jagasid pikkasid ning põhjalikke uudiseid, kus anti erinevaid ülevaateid ning edastati juhiseid. Küll aga leidus ka koole, kes avaldasid lühikesi uudiseid, kus avaldati võimalikult vähe informatsiooni ning suuremalt jaolt suunati edasi teiste ametkondade lehtedele. Küll aga võiks koolidel olemas olla kindel ning paikapandud informatsiooni edastamise viis. Seda sellepärast, et siis edastaksid koolid kindlat informatsiooni ning neil oleksid ees juhised, kuidas teatud olukordades inforatsiooni üleüldiselt edastada. Lisaks saaks läbi kommunikatsioonistrateegiate loomise panna paika ka selle, millist informatsiooni nii õpetajad, õpilased, lapsevanemad kui ka kooli ümbritsevad kogukonna liikmed vajavad ning koolidelt üleüldse ootavad. Üldhariduskoolide poolt koostatud uudiseid analüüsides selgus, et koolid edastavad küll sarnase sisuga teavet, kuid teevad seda siiski erinevalt. Mitmed koolid edastasid põhjalikke juhiseid, kuidas erinevates olukordades käituda tuleb ning edastasid informatsiooni ka vallas toimuvate sündmuste osas, kuid leidus koole, kes edastasid teavet lühikeselt ning toonud välja erinevaid lisaselgitusi. Töö käigus selgus, et maakonna lõikes on siiski üldhariduskoolide informatsiooni edastamine väga erinev. On koole, kes avaldavad võimalikult palju teavet, olgu see siis kas vahendatud kujul või kooli enda poolt koostatud, kuid on ka koole, kes üldse informatsiooni ei avalda oma kodulehel. Uudiste koostamisel ning informatsiooni edastamisel oleks koolidel vaja selgeid juhiseid, millest kinni pidada, sest siis ei juhtuks seda, et mõned koolid edastavad võimalikult palju erinevaid uudiseid ning otsuseid ning mõned koolid edastavad jällegi võimalikult vähe uudiseid. Lisaks võiksid koolidel olla eraldi juhised selleks, kuidas kriisiolukorras informatsiooni edastada ehk kas mõtekam oleks jagata teiste organisatsioonide poolt koostatut teavet või luua uudised ise., https://www.ester.ee/record=b5449812*est

https://www.ester.ee/record=b5405532*est

https://www.ester.ee/record=b5359808*est

https://www.ester.ee/record=b5370597*est

https://www.ester.ee/record=b5379648*est

https://www.ester.ee/record=b5377599*est

Lapsed võivad kogeda perevägivalda mitmel erineval viisil. Nad võivad pealt kuulda või näha vägivalda vanemate vahel, olla ise ohver või kaasatud teise vanema vastu suunatud vägivalda. Aga nad võivad ka tajuda vägivallajuhtumi tagajärgi. Perevägivald on reeglina korduv sündmus ning võib kahjustada last mitmel moel. Bakalaureusetöö eesmärk oli teada saada vanematevahelise vägivalla mõju lapse tundmustele, suhetele eakaaslastega ja koolis toimetulemisele. Samuti soovisin analüüsida, kuidas võib lähedaste vägivalla pealt nägemine mõjutada laste eluga rahulolu. Lähtuvalt sellest koostasin ankeedi ja viisin läbi küsitluse Põlvamaa ühe kooli 6–9 klassi õpilaste hulgas. Uurimuses osales 310 Põlva kooli 6.–9. klassi õpilast vanuses 12–16 aastat. Ligi pooled uurimuses osalend lapsed vastasid, et nende peres on esinenud vähemalt üks emotsionaalse või füüsilise vägivalla juhtum vanemate vahel. Enamasti märkisid lapsed siinkohal emotsionaalse vägivalla toimumist (karjumine ja alandamine). 7% uuringus osalenud lastest tunnistas, et peres on esinenud ka füüsilist vägivalda isa poolt ema vastu ning 4% andis teada, et ema lööb isa. Pooled vägivaldses peres kasvavad lapsed tundsid ennast peale vanemate vahelist tõsist tüli õnnetuna ning märkisid, et neil on raske koolitundides keskenduda ja kaasa töötada. Kolmandik tundis hirmu ja arvasid ennast olevat tüli tekkimises süüdi ning ei taha üldse kooli minna. Üle 90% oma vanematevahelist vägivalda pealt nägevatest lastes tõid välja tõsiasja, et neil on esinenud oma sõpradega tülisid ning ligi pooltel on koolis esinenud õpetajaga konflikte. Ühe märkimisväärse probleemina ilmnes, et 82% vägivaldsest perest pärit lastel esinevad raskused magama jäämisel. Lapsed, kelle vanemate vahel esineb vägivalda, oma eluga üldiselt vähem rahul kui need, kelle peres vägivalda ei esine. Nimelt on oma eluga täiesti rahul ainult 27% uurimuses osalenud vägivaldsetest peredest pärit lastest. Turvalisusega oli täiesti rahul 32% lastest. Oma tulevikuga oli rahul 14% vägivaldsetes peredes kasvavatest lastes. Uurimistöö tulemusena selgus, et vanematevaheline vägivald avaldab mõju laste tundmustele, suhetele eakaaslastega ja koolis toimetulemisele ja eluga rahulolule., https://www.ester.ee/record=b5360096*est

https://www.ester.ee/record=b5377942*est

https://www.ester.ee/record=b5359763*est

Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekaval Töö uurib õpilaste teadmisi taime- ja loomaliikide tundmise osas kahe Tartumaa kooli näitel. Teoreetilises osas käsitletakse sarnaseid varasemaid uurimusi. Uurimistöö eesmärk on välja selgitada, kuidas tunnevad erinevate kooliastmete (3., 6., 9. ja 12. klasside) õpilased taime- ja loomaliike. Eesmärgi väljaselgitamiseks esitati uurimisküsimused: „Kui hästi tunnevad kooliõpilased õppekirjanduses läbivalt käsitletud ja Eesti looduses tavapäraseid looma- ja taimeliike? Kas liikide tundmine erineb õpilaste kooliastme, soo või elukoha lõikes? Millised on enamtuntud ning millised vähemtuntud liigid?“. Kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit ning teadmiste välja selgitamiseks koostati test, kus oli kümne taime ja kümne looma pildid. Andmed analüüsiti programmiga MS EXCEL, kus peamiselt kasutati ühefaktorilist dispersioonanalüüsi. Saadud tulemustest selgus, et õpilased tundsid vaid pooli küsitud liikidest. Samuti selgus et taimi tuntakse loomadest vähem ning paremad teadmised olid linnast väljas elavatel õpilastel. Poiste ja tüdrukute tulemustes erinevusi ei olnud, kuigi eelnevatest uurimustest on teada, et tüdrukutel on poistest paremad teadmised liikide nimetamisel (Wandersee 1986; Ojasoo 2014; Kaasinen 2019). Töös selgus, et 6., 9. ja 12. klasside tulemused ei erinenud üksteisest oluliselt, ehk õpilaste teadmised taime- ja loomaliikide nimetamisel piirdusid 6. klassi tasemega. Edaspidi on võimalus uurida, kas õpilaste liigitundmine on sarnane üle kogu Eesti ja välja selgitada abinõud õpilaste liigitundmise parandamiseks. In this Bachelor Thesis we study students` knowledge about plant and animal species in four school degrees on the example of two Tartu county schools. The aim of the study was to find out, how students from different school levels (3 th, 6th, 9th, 12th) know plant and animal species. The research questions were: “How well do the students know plant and animal species that are addressed in educational literature and are common in Estonian nature? Is the knowledge of students related to the student’s level of education, sex or place of residence? What are the best known and what are the less known species?” The theoretical part of the thesis covers previous research. A quantitative research method was used and a test with twenty pictures of animals and plants was redacted to determine the knowledge of students. Data was analyzed with MC EXCEL where mainly single-factor analysis of variance was used. The results revealed, that students recognized only half of the presented species and plant species were less recognized than animal species. The students, living in the countryside had better knowledge of species. There was no significant difference between the results of boys and girls, although previous studies showed that girls have a better knowledge of naming species then boys (Wandersee 1986; Ojasoo 2014; Kaasinen 2019). The study showed that in 6th, 9th, 12th grade results did not differ significantly, however the knowledge of naming plant and animal species was limited to the 6th grade level for the upper school levels. In the future it will be possible to study if students have similar knowledge of species over Estonia and elaborate measures to improve the knowledge about species

https://www.ester.ee/record=b5303219*est

В данной работе мы реконструировали модели биографии А.С. Грибоедова, представленные в следующих школьных учебниках по литературе: – первый послевоенный стабильный учебник по литературе для 8 класса, 1954-1970 гг., автор С.М. Флоринский; – последний советский стабильный учебник по литературе для 8 класса под редакцией Н.И. Громова, 1971-1990 гг., автор главы о Грибоедове – Н.А. Спицына; – современный учебник по литературе для 9 класса под редакцией В.Я. Коровиной, издания 2006-2019 гг., автор главы о Грибоедове – В.И. Коровин. Мы восстановили идеологический, образовательный и научный контексты создания учебников в том объеме, который мы считаем необходимым для понимания изложенных в них концепций жизни и творчества Грибоедова. Опираясь на работы исследователей и собственный анализ, мы подробно раскрыли следующие положения., https://www.ester.ee/record=b5306663*est

https://www.ester.ee/record=b5372851*est

Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekaval Käesolev töö uurib õpilaste keskkonna- ja looduskaitse teadmis ja õpilaste enda hoiakuid. Eesmärk on saada ülevaade, kui palju õpetatakse erinevates vanuseastmetes keskkonna- ja looduskaitset ja selle kajastamist õpikutes ja õppekavades. Uurimistöö aluseks võeti kaks Tartumaa kooli. Samuti on eesmärk saada ülevaade õpilaste teadmistest ja hoiakutest ning millistest allikatest saavad õpilased enam infot loodus- ja keskkonnakaitsest. Töö aluseks on ankeetküsitlus, kus on nii vabas vormis küsimusi, kui ka küsimusi, mis kontrollivad õpilaste teadmisi. Andmete analüüsimiseks kasutati MS EXCEL programmi, kus analüüsi tegemiseks kasutati ühefaktorilist dispensioonianalüüsi. Töö tulemustest selgus, et õpilaste teadmised olid üldjuhul head ning suurt erinevust ei olnud sugude ja elukoha vahel ning samuti ei mõjutanud oluliselt teadmisi see, kui tihti õpilane aega looduses veedab. Oluline erinevus ilmnes klasside vahelisel võrdlusel, kus kõige paremad teadmised olid üheksanda klassi õpilastel. Õpilaste aktiivsus looduses ei erinenud oluliselt sugude, elukoha ja klasside vahel. This study examines students’ knowledge and attitudes towards of environmental protection and nature conservation. The aim of the research is to get an overview how much different levels of school curricula covers environmental and nature protection topics and how it is reflected in the textbooks. The research was based on two schools in Tartu county. The aim is also to get an overview of students’ knowledge and attitudes and the sources where students get more information about nature and environmental protection. The paper relies on a questionnaire, where there are free form questions and questions that test students’ knowledge. Data was analyzed using MS EXCEL program, where one-way analysis of variance was used for analysis. Results showed that the students’ knowledge was generally good and there was no big difference between the sexes and the places where students live, nor it did not significantly matter how often student spends time in nature. A significant difference was found in the comparison between classes, where ninth-grade students had the best understanding of the topic. Students environmental activitys in nature did not differ signficantly between gender, places of resisdence and class.

https://www.ester.ee/record=b5377619*est

https://www.ester.ee/record=b5242694*est

https://www.ester.ee/record=b5250847*est

Данная работа посвящена типом ошибок в письменной речи эстонских школьников с эритажным русским языком. Актуальность нашей работы заключается в том, что в Эстонии мало учебных материалов, которые были бы направлены на учеников с доминантным эстонским языком и русским фоном (т. н. «эритажных»1 носителей русского языка). Многие русскоязычные дети учатся с первого класса в эстонской школе и наравне с другими посещают уроки русского как иностранного, то есть изучают системные языковые явления, которые они знают уже с детства (например, произношение, грамматическую систему, лексику). При этом русскоязычные дети почти не получают новой информации о языке — такой, которая способствовала бы развитию их уровня владения русским языком., https://www.ester.ee/record=b5240444*est

https://www.ester.ee/record=b5148286*est

https://www.ester.ee/record=b5153945*est

https://www.ester.ee/record=b5152790*est

https://www.ester.ee/record=b5146435*est

Liikumisel on oluline roll noorte igapäevaelus ning sellele tuleb pöörata tähelepanu. Eesti koolilapsed liiguvad aga vähem kui on soovituslik. Liikumisaktiivsus noorte seas tuleb suurendada, sest see võib mõjutada kognitiivseid oskusi ja akadeemilist võimekust. Seega on oluline, et noored oleksid ka koolipäeva sees füüsiliselt aktiivsed. Õpilaste liikumisaktiivsuse tõstmise koolipäeva sees on eesmärgiks võtnud Tartu Ülikooli liikumislabor, kelle algatusel loodi laste ja noorte liikumisprogramm "Liikuma kutsuv kool". Koolipäeva liikuvamaks muutmise üheks võimaluseks on õpilastele tagada liikumist soodustavaid vahendeid, mille kasutamine nõuab enda liigutamist. Bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade koolides olevatest liikumist soodustavatest vahenditest ning nende kasutamisest projekti „Liikuma kutsuv kool― näitel. Samuti kaardistada vahenditega seotud jagamise ja kasutamise süsteemid ning nendega seonduvad prombeemid/takistused. Töö praktiliseks väärtuseks on liikumist soodustavate vahendite soovituste tabel, kus saab lugeda koolides kasutuses olevate vahendite tagasisidet. Samuti on tabelis soovitusi, mida peaks vahendite tellimisel ja kasutamisel arvestama ning kus vahendeid kasutada. Tabeli eesmärgiks on anda koolidele ja teistele asutustele ülevaade enne, kui hakatakse vahendeid tellima. Töö teoreetilises peatükis andsin ülevaate liikumisaktiivsuse ja liikumist soodustavate vahendite vajalikkusest õpilaste seas ning miks neid peaks edendama ka koolides. Kasutasin bakalaureusetöö raamistamisel praktikateooriat, sest käsitlesin vahetunni sisustamist ja vahendeid kui praktikat, keskendudes eelkõige materiaalsele poolele – liikumist soodustavad vahendid. Bakalaureusetöö tulemuste esitamisel kasutasin kvalitatiivset uurimismeetodit, kus kasutasin koolidega läbiviidud intervjuusid ning vahendite hinnangute küsitlust. Töö valimi moodustasid projekti „Liikuma kutsuv kool― üheksa liiget, kes tellisid 2016. aastal liikumist soodustavaid vahendeid. Liikumist soodustavate vahendite tellimisel lähtusid koolid eelkõige oma võimalustest ning kooli keskkonnast. Vahendite kasutamisel tuleb kindlaks teha, millises kooliruumis neid saab kasutada, sest kõik vahendid on erinevad – mõni vajab rohkem järelevalvet ja ruumi. Tellimisel lähtuti ka vahenditest, mida oleks õpilastel lihtne kasutada. Vahendite jagamisel täheldasid koolid erinevaid probleeme või segavaid faktoreid – ruumipuudus; kooli inventari turvalisus; õpilased pole suutelised iseseisvalt teatud vahendeid kasutama; järelevalve; laiali jagatud vahendid kaovad ja purunevad; õpetajate madal aktiivsus vahendite jagamisel. Eelmainitud probleemid olid lahendatavad, sest koolid arvestasid asjaoluga, et kõiki vahendeid ei saa jagada õpilastele ühte moodi. Selleks lõid koolid süsteemid, mis olid abiks nii vahendite jagamisel kui ka nende kasutamisel. Vahendeid saab kasutada vahetundides, tunnis ning aktiivsetes vahetundides. Viimane loetletust on heaks võimaluseks kaasata suur hulk õpilasi ühiselt ennast liigutama. Aktiivsetes vahetundides (võimlas/saalis) saab kasutada ka vahendeid, mida ruumipuuduse tõttu ei saa kasutada koridoris või klassiruumis ning mis vajavad suuremat järelevalvet. Õpilased on liikumist soodustavad vahendid koolides omaks võtnud ning nende sõnul on nüüd vahetundides lõbusam ja on rohkem tegevusi. Õpilaste sõnul ei pea nad enam vahetunnis lihtsalt tunni algust ootama, vaid nüüd saab ennast liigutada. Seega liikumist soodustavad vahendid aitavad tõsta õpilaste liikumisaktiivsust, kuid muutuse saab toimuda koostööl kooli juhtkonna ja õpetajatega., http://www.ester.ee/record=b4681629*est

Uurisin oma magistritöös, mis kannab pealkirja „Koolide liikumisprogramm: sotsiaalsed praktikad ja eneseesitus“, sotsiaalse muutuse programmi nimega Liikuma Kutsuv Kool. Tänapäeva laste vähene füüsiline aktiivsus on keerukas probleem, mille lahendusvõimalust nähakse seniste liikumispraktikate muutmises. Minu analüüsitud sekkumisprogramm on võtnud sihiks praktikate muutuse koolikeskkonnas. 2016. aastal alustanud programm piloteerib kümnes koolis, katsetades erinevaid liikumisaktiivsust soodustavaid sekkumismetoodikaid, toetades ja koolitades koolide meeskondi, juhtkondi, klassiõpetajaid ja õpilasi, pakkudes koolidele nõustamist ning spordi- ja mänguvahendeid. Programmi eesmärk on muuta pilootkoolides koolikultuuri nii, et see hakkaks soosima paremaid liikumispraktikaid, ning laieneda seejärel ka teistesse Eesti koolidesse. Oma töös olen tegelenud nelja küsimusega: (1) Millised on liikumisaktiivsust soodustavate sekkumiste rõhuasetused ja senised praktikamuutused? (2) Kes on sekkumisega seotud praktikate olulisemad osapooled? (3) Kuidas toimib võrgustik sotsiaalse muutuse toetajana? (4) Milline on eneseesituse roll sekkumisprogrammis? Esimesed kolm uurimisküsimust kaardistavad sekkumisprogrammi tegevustest moodustuvat “välja”, tuginedes peamiselt sotsiaalsete praktikate teooriale. Neljas uurimisküsimus analüüsib seda välja, inspireerituna sotsioloog Erving Goffmani loodud eneseesituse-teooriast ning sotsiaalset interaktsiooni organiseerivatest dramaturgilistest printsiipidest. Töös olen analüüsinud üpriski mahukat andmevaramut, kus leidub eri meetodeil kogutud andmeid alates isiklikest uurimispäevikutest ja vaatlusraportitest kuni erinevate dokumentide ja küsimustikeni. Tööst järeldub, et programm on edukalt sekkunud kümne üpris erinevate eeltingimustega kooli toimimisse. Iga kool on moodustanud meeskonna, kes toetudes sekkumisprogrammi soovitustele on teinud suhteliselt autonoomsed otsused, millised uued praktikad koolis kasutusele võtta ja milliseid olemasolevaid praktikaid teisendada, samuti valinud vahendid, mille abil muutusi teostada. Sõltuvalt kooli eeltingimustest ja meeskonna senistest tegevusest on igas koolis toimunud muutused liikumispraktikate sotsiomateriaalses võrgustikus. Eelkõige on muutusi tunda kooliruumis: koridorides on rohkem 94 pingpongilaudu, võimlauksed on avatud ja vanemad ei sõida autodega enam treppi. Hoiakute, arusaamade ja teiste tähendustega seotud muutusi on koolikeskkonnas esmapilgul raskem märgata, kuid minu analüüs osutab, et programm on kaasa toonud nihke selles, milliste praktikatega vahetundi seostatakse. Koos uute tähendustega on tekkinud ka hulk uusi oskusi, alates õpilaste oskusest mängida kitsas koridoris sulgpalli kuni õpetajate oskuseni see koridor muretult läbida. Ülaltoodud muutused puudutavad pea kõiki osapooli. Sekkumisprogramm on taganud kompleksse võrgustikulise tegevuse, kus on ühendatud erineva tausta ja võimekustega organisatsioonidest moodustunud koalitsioon, projektimeeskond ning pilootkoolide esindajad. See võrgustik toetab pilootkoolide meeskondi nii inspiratsiooni, normide ümberkujundamise kui argise eeskujuga. Seetõttu on võrgustikune tegevus programmis osalt toimima hakanud kui sotsiaalsete muutuste kiirendi. Liikuma Kutsuv Kool on sekkumise katselava, mille toimimises on mõjurina ilmnenud ka eneseesitus. Uute praktikate loomine koolis, nende kohandumine, toimivate praktikate muutmine, võrgustikutegevus, koolis toimuvate tegevuste tutvustamine või raporteerimine ning programmimeeskonna enesegi tegevus eeldavad kommunikatiivseid tegevusi, mille oluliseks aspektiks on sageli eneseesitus. Sotsiaalse muutuse programmi jaoks on tõhusam selline eneseesitus, mis näitab koolikeskkonna argielu, selles tehtud katsetusi, tähenduslikke hetki muutuste protsessis ja laseb vaatajal ka tegevustest osa saada., http://hdl.handle.net/10062/56862

http://www.ester.ee/record=b4683304*est

Bakalaureusetöö Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekaval Tänapäeval on väga oluliseks teemaks kuidas parandada töö tulemuslikkust. Töö tulemuslikkuse suurendamise üheks oluliseks parameetriks on töörahulolu. Bakalaureusetöö autori eesmärgiks on välja selgitada Jõhvi Vene Põhikooli personali töörahulolu ning uuringu tulemustele tuginedes teha parendusettepanekuid kooli juhtkonnale. Bakalaureusetöös kasutatas üliõpilane kvantitatiivseid andmeid. Kvantitatiivsete andmete kogumiseks kasutas autor teaduspõhiste allikate läbitöötlemist. Jõhvi Vene Põhikooli personali töörahulolu hindamisel jõuti järeldusele, et töötajate rahulolu on keskmisel tasemel. Märgitakse tegurite madal rahulolu, nende hulgast kõige tähtsamad on töökoha varustatus, töötasu ja soodustused. Antud tegurid olid märgitud vastates igale küsimusele ankeedis ja olid eraldi rõhutatud vastajate poolt avatud küsimustes. Nowadays many organizations emphasize relations with consumer and define their performance through consumer satisfaction. The main source through which consumer satisfaction can be reached is company’s personnel. In theoretical part the need for employee well-being assessment and the meaning of work satisfaction has been explained in detail. It was concluded that Jõhvi Russian School staff’s work satisfaction is on medium level. Factors giving low levels of satisfaction included: workplace equipment, salary, and benefits. These factors appeared in the answers for each question in the questionnaire and were specifically emphasized by respondent in the open-ended questions.

Eesti noorte senine liikumisaktiivsus on ohtlikult madal, mis omakorda võib kaasa tuua terviseprobleemid varases eas ja ka madalamad akadeemilised tulemused. 2016. aastal algatas Tartu Ülikooli Liikumislabor probleemi lahendamiseks projekt “Liikuma kutsuv kool”. Projekt pakub koolidele, õpetajatele, õpilastele ja lapsevanematele ideid, kuidas koolipäev liikuvamaks muuta. Alates 2017. aastast on ühe ideena käivitatud mängujuhtide koolituste sari, mille kaudu juhendatakse valitud õpilasi, kuidas oma koolikaaslastele liikumismänge läbi viia. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida ja kaardistada õpilaste arvamusi mängujuhiks saamise motiveerivatest ja takistavatest teguritest. Lisaks teada saada, millist panust ootavad mängujuhiks saavad õpilased koolilt. Bakalaureusetöö teoreetilises peatükis andsin ülevaate noorte vähesest liikumisest kui muutust vajavast sotsiaalsest probleemist, vahetunnis liikumise võimalustest ja vastutajatest, mängujuhtidest vahetundide sisustajatena, motivatsiooni olemusest ja selle mõjutajatest ning viimaks varem tehtud uuringutest. Töö tulemuste koostamisel kasutasin kvalitatiivset uurimismeetodit, mille analüüsis lähtusin töö käigus kogutud grupiintervjuudest. Töö valimisse kuulus 6 grupiintervjuud, milles osales kokku 24 õpilast vanuses 11–15 aastat. Intervjuud viisin läbi projekti esimesel mängjuhtide koolituse raames toimunud laagris. Intervjuudest selgus, et mängujuhtide koolitusele tulnud õpilased olid uue rolli saamise suhtes motiveeritud. Peamiste motivaatoritena toodi välja, et mängujuhiks saamine on uus ja huvitav kogemus ning tänu sellele leitakse uusi sõpru. Lisaks väljendati soovi kaasõpilastele mänge õpetada. Ometi tõid õpilased esile murettekitavaid takistusi. Osad mängujuhid tõdesid, et mängujuhiks olemisega kaasneb vastutus, mida mitmed neist pelgasid. Lisaks viidati, et eakaaslaste arvates on mängimine lapsik, ja tunnetati hirmu kaaslaste negatiivse suhtumise ees. Liikumismängude sujuva läbiviimise juures nähti takistusena lärmi, ajasurvet ja kaasõpilaste allumatust. Mängujuhtideks saavad õpilased väljendasid soovi tugiisikute, kooli ja õpetajate abile. Näiteks öeldi, et abi oleks vaja õpilaste kokkukutsumisel ja korra loomisel. Lisaks väljendasid mängujuhid soovi, et koolides võiks rohkem rääkida mängujuhtidest ja nende rollist. Kokkuvõtvalt selgus, et positiivse kogemuse saamiseks on protsessi juures oluline pidev tugiisikutepoolne tagasiside ja toetus., http://www.ester.ee/record=b4681636*est

Käesoleva magistritöö eesmärk oli teada saada, mida mäletavad üks kuni kaks aastat tagasi eesti keele kursuse „Meedia ja mõjutamine“ läbinud tudengid sellest kursusest gümnaasiumi riiklikus õppekavas välja toodud „Meedia ja mõjutamise“ kursuse õpitulemuste kontekstis. Lähtudes gümnaasiumi riikliku õppekava lisas 1 välja toodud õpitulemustest, uurisin lõputöös, mida ja kuidas noored koolis ja eelkõige just „Meedia ja mõjutamise“ kursusel, meedia kohta teada said ning kas nende endi hinnangul oli koolis meedia käsitlemisest ja õppimisest kasu. Veel küsisin noortelt, mida nad peavad kursuse „Meedia ja mõjutamine“ eesmärgiks ning kuidas nad on või ei ole koolis meedia kohta saadud teadmisi ja oskusi kasutanud nii meediasisu tarbijate kui ka selle loojatena. Peale selle uurisin, milline on noorte hinnangul meedia roll ühiskonnas. Magistritöö eesmärgi täitmiseks ja selle uurimisküsimustele vastamiseks kogusin empiirilisi andmeid veebiküsitluse ning rühma- ja paarisintervjuude abil. Intervjuude analüüsimiseks kasutasin kvalitatiivset sisuanalüüsi. Lõputöö autorina mõistan, et selle kogutud andmete hulk pole piisav laiemate üldisuste tegemiseks, mistõttu toon järgnevad kokkuvõtted välja eelkõige magistritöö valimisse kuulunud osalejate kontekstis. Sellest uurimistööst selgus, et respondendid puutusid meediaga koolis kõige rohkem kokku eesti keele tundides, rohkem esindatud vastused olid ka ühiskonnaõpetus ja majandus, millest mõlemas tegeldi meediaga seoses allikatega. Noorte muljed koolis meedia õppimisest olid peamiselt negatiivsed, meediaga kokkupuude oli koolis oli nende hinnangul üldine ja pinnapealne. Ka eesti keele kursust „Meedia ja mõjutamine“ iseloomustati kui pinnapealset ja mitte põnevat kursust. Selle kursuse tegevuste seas toodi kõige enam esile meediasisu ja reklaamide analüüsimist ning intervjuudes toodi välja ka töövihikust ja õpikust ülesannete lahendamist. „Meedia ja mõjutamise“ kursuse tajutava eesmärgina nägid noored kõige rohkem õpilaste analüüsivõime arendamist ja meedia vastu huvi kasvatamist. Kui intervjuudes osalenutest üle poole leidis, et sellest kursusest oli neile kasu või pigem kasu, siis veebiküsitlusest osavõtnutest tõdes vaid 8,5 protsenti, et on saanud õpitut kuskil kasutada ning ülejäänutest üle poole ei osanud anda selle osas hinnangut ja ülejäänud leidsid, et pole saanud kursusel õpitut kasutada. Need, kes leidsid vastupidist, tõid peamiselt välja, et vaatasid pärast „Meedia ja mõjutamise“ kursust meediasisu teistmoodi kui varasemalt. Enamik intervjuudest osa võtnud noortest tajusid end meediasisu loojatena, kuid ei näinud enda sõnul seost koolis saadud meediateadmiste ja oma sisuloome vahel. Noored ei osanud sageli öelda, kust nende meediateadmised pärinevad – on need nn üldlevinud teadmised, õpitud koolist, saadud vanematelt või hoopis mujalt. Kursuse „Meedia ja mõjutamine“ õpitulemuste ja tekstitunnuste analüüsimise kõrvutamisel võib öelda, et aasta kuni kaks aastat pärast eesti keele kursust „Meedia ja mõjutamine“ ei osanud või ei teadnud rohkem kui pooled respondentidest mõne loo žanri ning noored ei tundnud ära peidetud ega sulanduvat reklaami, ega analüüsinud seda kui reklaami. Noored analüüsisid verbaalset teksti visuaalses kontekstis. Faktide ja arvamuste piir ei olnud noorte jaoks üheselt mõistetav, faktide mõistet nähti laiemana kui traditsioonilises tähenduses. Artikli hüperlinkidega allikate analüüsimisel jäi noortele esmalt silma allikate paljusus, mitte nende kvaliteet ning noori tuli suunata hüperlinkide sisuga tutvuma. Lisaks esines intervjuudes olukordi, kus noored enda sõnul ei teadnud näiteks mõne termini tähendust, kuid pakkusid sellest hoolimata sobiva selgituse. Ideaalis pidasid noored meedia rolliks ühiskonnas peamiselt infoallikaks olemist ning reaalsuses mõjutamist. Rääkides meedia rollist ühiskonnas, tõi osa noori välja kriitilise meediatarbija olulisuse., http://www.ester.ee/record=b4685486*est

http://www.ester.ee/record=b4683381*est

http://www.ester.ee/record=b4683022*est

Minu magistritöö eesmärgiks oli sügavuti mõista laste heaolu koolis nende endi perspektiivist ning välja selgitada laste ideed heaolu loovast koolist. Eesmärgist lähtudes pidasin oluliseks analüüsida laste käsitusi heaolust, laste jaoks koolis olulisi kohti, inimesi ja tegevusi ning kuidas need on seotud heaolu loomega. Täpsemalt uurisin laste soove heaolu suurendamiseks koolis. Uurimuses osales 55 üldhariduskooli kuuenda klassi õpilast linna- ja maakoolidest. Andmete kogumiseks viisin lastega läbi fookusgrupi intervjuud, mille raames toimusid grupiarutelud ja kaks grupitöö ülesannet. Intervjuudest saadud andmete analüüsimiseks kasutasin temaatilist analüüsi. Uurimuse käigus töötasin laste abiga välja heaolu loova kooli ideed, mille ellu viies kasvaks laste koolirõõm. Kokkuvõtlikult heaolu loovas koolis - väärtustatakse teadmiste andmisega võrdväärselt lapse heaolu siin ja praegu; - on inimväärne füüsiline keskkond; - on turvalised suhted; - väärtustatakse tuupimisest ja hinnetest enam sisulisi teadmisi; - rakendatakse uudseid, elulähedasi ja aktiveerivaid õpetamismeetodeid; - arvestatakse õppeprotsessis lapse individuaalsusega; - koheldakse lapsi õiglaselt ja võrdväärselt; - on rahulik õppimiskeskkond; - väärtustatakse laste vaba aega; - on õppimise kõrval väärtustatud mitmesugused sotsiaalsed tegevused; - koheldakse õpilasi kompetentsete subjektide ja partneritena. Leian, et teemat on vajalik edasi uurida, keskendudes eri vanuses õpilaste kogemustel põhinevatele hinnangutele. Samuti võiks olla huvitav uurida sama klassi poisse ja tüdrukuid võrdlevalt. Käesolev töö püüab anda oma panuse Eesti laste koolirõõmu vähesuse mõistmisele laste perspektiivist ning pakkuda ideid subjektiivse heaolu suurendamiseks koolis. Loodan, et sellel tööl on praktiline väärtus nii koolijuhtidele, õpetajatele, sotsiaalpedagoogidele, teistele koolitöötajatele, õpilastele kui ka õppekava koostajatele, kõikidele, kes hoolivad sellest, et kool oleks iga lapse jaoks senisest parem koht., http://www.ester.ee/record=b4579862*est

http://www.ester.ee/record=b4582636*est

Minu uurimuse eesmärgiks oli luua mõistmist sotsiaalpedagoogi tööst koolikeskkonnas sotsiaalpedagoogide endi käsitustes. Uurimusega tahtsin teada saada, mis on sotsiaalpedagoogi töö sotsiaalpedagoogi enda käsituses ning kuidas sotsiaalpedagoogid kirjeldavad oma töö adressaatide ootusi oma tööle. Uurimuse käigus tegin 2016. aasta kevadel üheksa poolstruktureeritud intervjuud. Uurimuses osales üheksa kaheksa munitsipaalkoolis töötavat sotsiaalpedagoogi. Üks osaleja oli munitsiaapaalkooli sotsiaalpedagoogi ametikohalt lahkunud. Andmete analüüsimisel kasutasin temaatilist analüüsi. Analüüsi käigus selgus, et sotsiaalpedagoogide sõnul oli nende töö koolis suuremalt jaolt juhtumipõhine. Intervjuude põhjal oli juhtum see, mis algas probleemist ning mis lahendati kindlas järjestuses haridusmeetmetega alates individuaalsest õppekavas ja tunnivaatluskavast kuni tööga lastekaitsega ja õpilaskoduga kooli suunamisega. Intervjuudest tuli välja, et sotsiaalpedagoogid ei kirjeldanud põhjalikult oma töö adressaate ega adressaatide ootusi oma tööle. Intervjueeritavad rääkisid küll üldistes mõttes sotsiaaltööga seotud põhimõtteid ning tõid välja tegevusi, mida saab seostada sotsiaalpedagoogilise lähenemisega, kuid nad ei seostanud oma tööd nendega. Oma uuringu tulemusena leian, et sotsiaalpedagoogide töö koolis ei ole paljuski sotsiaalpedagoogika teoreetilistest lähtekohadest põhinev. Sotsiaalpedagoogide töö koolis on juhtumipõhine ning nende töö mõistmiseks tuleb pöörata tähelepanu sotsiaalpedagoogi võimalustele oma tööd teha ja kooli ootustele. Sotsiaalpedagoog peab mõistma lastega töötamisel laste eluilma ning oskama leida laste sotsiaalseks arenguks lahendusi. Kui sotsiaalpedagoogi tööks ei ole soodsaid võimalusi, siis võib jääda laste sotsiaalsele arengule tähelepanu pööramata., http://www.ester.ee/record=b4580149*est

http://www.ester.ee/record=b4582615*est

Наша работа посвящена двум школьным пособиям по русской литературе, которые должны были выполнять вышеупомянутые задачи. Эти пособия достойны особого внимания, так как автором их является всемирно известный ученый Ю.М. Лотман. Первая книга – учебник-хрестоматия по литературному чтению для IX классов эстонской школы – была написана совместно с педагогом В.Н. Невердиновой. Учебник предназначался для специального курса, в эстонской школе примыкавшего к курсу русского языка, – курса литературного чтения, направленного на углубление познаний учащихся-эстонцев в русском языке. Второе пособие – учебник по истории русской литературы для IX класса «Vene kirjandus». Поскольку курс литературного чтения в советской эстонской школе шел параллельно с курсом истории литературы1, который читался на эстонском языке, для него был предназначен отдельный учебник. Оба пособия впервые вышли в 1982 г. в Таллинне. Заметим, что они отвечали школьной программе по русскому языку, составленной Министерством просвещения Эстонской ССР., http://www.ester.ee/record=b4609856*est

http://www.ester.ee/record=b4602364*est