Search

Lõputöö eesmärgiks on uurida kolme paari Mulgi pitsiliste sõrmkinnaste randmekirjade mustreid. Lõputöö loov-praktilise osas kavandatakse silmkoeliste kampsunite kollektsioon, mis koosneb viiest esemest. Tööproovide kudumisel kasutatakse erinevaid materjale ja saadud tulemuste põhjal valitakse kampsunite valmistamiseks sobilik materjal. Märksõnad: kudumine, masinkudumine, kinnas, kampsun, Mulgi, Paistu, linane lõng, meriinolõng, mohäär., https://www.ester.ee/record=b5562555*est

Käesolev diplomitöö Saaremaa kampsunitest inspireeritud teksasjakkide kollektsioon VAMPSIK teemavalik tuleneb huvist taaskasutusliku moedisaini ja etnograafilise allikmaterjali kasutamise vastu tänapäevases moes. Töö eesmärgiks oli luua kaasaegne ja jätkusuutlik moekollektsioon, rakendades teadmisi pärimuslikust ainest ning kasutada originaalesemete lõikelisi lahendusi uues võtmes. Selleks tutvusin erinevate kampsunite lõikeliste lahendustega, vaatlesin lähemalt kahte Saarema Muuseumi kogudes olevat kampsunit ja Eesti Rahva Muuseumis ühte kampsunit. Soovisin tuua jakkide valmistamisel juurde uuendusliku elemendina teksariide, vanasti kasutatava villase kanga asemele. Lähtuvalt materjalivalikust ja originaalesemete lõikelistest lahendustest kavandasin ning modelleerisin kolm erineva tegumoega jakki naistele. Diplomitöö koosneb uurimuslikust ja praktilisest osast. Esimeses peatükis on antud referatiivne ülevaade Saarema kampsunitest, nende sarnasustest ja erinevustest. Samuti on kirjeldatud Jämaja ja Mustjala naise rahvarõivakomplekti. Kirjeldatud on ka SMis ja ERMis uuritud kolme Saaremaa kampsunit, kasutades kvalitatiivset uurimise meetodit. Teises peatükis on lühidalt välja toodud teksariide ajalugu. Töö kolmas peatükk kirjeldab praktilise osa ideed, kavandamise ja teostamise protsesse. Praktilise osana valmis naiste ülerõivaste kollektsioon, mis koosneb kolmest teksasjakist. Kollektsioon sai inspiratsiooni Saaremaa kampsunitest ja teksakangast. Töö lisades on välja toodud põhjalikumalt uuritud Jämaja ja Mustjala kihelkonna kampsunitest fotod, mis pärinevad Eesti Muuseumide Veebivärava veebilehelt. Lisatud on ka fotod kavanditest, tööprotsessidest, lõigete modelleerimisest ning fotod valmis esemetest. Töö valmimisel sain teha väga erinevaid ülesandeid alates kavandamisest kuni rõivaste valmis õmblemiseni välja. Oma rõivastega soovisin luua mõnusat igapäevariietust, mida võib kanda ka tennistega. Lisaks tahtsin, et rõivastel oleksid taskud ja mugav kinnitus. Tänu tootmisjääkide kasutamisele, mis hoidsid ühe toote hinda väga madalana, sain oma töös kasutada piisavalt keerukaid ja ajamahukaid õmblustehnoloogilisi võtteid. Edaspidi soovin kindlasti jätkata tootmisjääkide kasutamis ning luua erinevaid moekollektsioone inspireerituna rahvarõivastest., http://www.ester.ee/record=b5143727*est

http://tartu.ester.ee/record=b2692812~S1*est

Käesoleva lõputöö teemaks oli uurida Põhja-Viljandimaal kantud naiste linnamoelisi jakke. Leitu põhjal valmistada tänapäeval kantavad jakid Põltsamaa Käsiteokoja perenaistele. Selleks uurisin kampsunite ja liistikute ning jakkide kasutamist Põhja-Viljandimaal Kolga-Jaani, Põltsamaa, Pilistvere, Suure-Jaani, Viljandi ja Kõpu kihelkondades. Eesmärgiga välja selgitada ja kaardistada kampsunite ning jakkide kihelkondlikud eripärad, jälgides nende lõikelist iseloomu. Tutvusin Eesti Rahva Muuseumi kogudes leiduvate säilikutega ja kogusin andmeid Etnograafilisest arhiivist ja arhiivikogudes olevaid korrespondentide vastuseid. Tööd koostades kaardistasin muuseumi materjali ja analüüsisin tulemusi. Üldise ülevaate saamiseks kirjeldan Lõuna-Eesti rahvarõivaste rühma kuuluvate kampsunite, liistikute ja linnamoeliste jakkide eripära. Linnamoeliste jakkide tausta avamiseks puudutan Euroopa moe ajaloolist külge. Seejärel keskendun Põhja-Viljandimaa kihelkondades kantud kampsunite ja liistikute ning linnamoelistele jakkide kasutusse. Tegin kokkuvõtva analüüsi muuseumist leitud materjalidest ja kirjalikest allikatest leiduva info põhjal. Töö praktilise osana õmblesin neli linnamoelist jakki, mis on inspireeritud just Põltsamaa ja Kolga-Jaani kihelkonnast Eesti Rahva Muuseumi kogutud linnamoelistest jakkidest. Oma praktiliste töödega jõudsin huvitavale ja esmalt ennastrahuldavale tulemusele, mis oli meelepärane ka minu tellijatele, Käsiteokoja perenaistele.