Search

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Kisklus on üks peamisi tegureid looduses, mis mõjutab otseselt loomade ellujäämist ja sigimist. Kisklusvastane käitumine eri liiki loomadel ja isegi sama liigi isenditel on väga mitmekesine. Liigisiseste käitumuslike erinevuste üheks põhjuseks võib pidada erinevusi iseloomus. Paljudel lindudel, sealhulgas rasvatihasel, on välja arenenud iseloomulik hoiatushäälitsus ootamatu ohu korral – nad sisisevad –, kuid mitte kõik isendid. Uurisin emaste rasvatihaste sisisemist, kasutades selle esilekutsumiseks suur-kirjurähni topist, kuna tegemist on liigiga, kes sageli õõnelindude pesi rüüstab. Võrdlesin sigimisnäitajaid, rüüstatud pesade hulka, pesapaiga eelistust ja genotüübierinevusi neljal aastal. Tulemustest selgus, et emaste rasvatihaste vastus kiskja ootamatule ilmumisele varieerub asurkonnas, kuid isendi käitumine on ajas üsna püsiv. Munemise alustamise aeg või kurna suurus ei ennustanud emaste sisisemist või vaikimist, kuid lindudel, kes ei sisisenud, lennuvõimestus rohkem poegi. Seejuures ei erinenud munade koorumise edukus sisisejatel ja mittesisisejatel. Sisisejad eelistasid pesitseda liigikaaslastest kaugemal ning pigem okas- kui lehtmetsas. Pesa rüüstamise tõenäosus ei seostunud sisisemisega. Kokkuvõtlikult, sisisemine või selle puudumine sõltub ilmselt emase iseloomust ja on võimalik iseloomutunnus. Emased rasvatihased käituvad vastavalt oma iseloomule erinevalt nii suheldes liigikaaslastega kui ka kiskjatega ning iseloomust tulenevalt võib erineda ka nende vanemlik võimekus. Kuna loodusliku valiku tulemusel on erinevad käitumistüübid populatsioonis olemas, võib arvata, et nende püsimajäämise edukus peitub näiteks erinevustes ellujäämises või sigimisedukuses., Predation is a major aspect affecting animal survival and reproductive success in the wild. Anti-predator behaviours greatly vary between species but also among individuals of the same species. Differences within a species may be derived from differences in personalities. Several bird species, including the great tit, have evolved a specific vocal response towards a threatening situation – the hissing call – but not all individuals elicit hissing. I investigated the hissing behaviour of female great tits by presenting a great spotted woodpecker decoy – a species that is a common nest-predator of cavity-nesting birds. I compared breeding characteristics, the number of nests depredated by predators, nest-site preferences, and differences in the genotype over four years. According to my results, the response type of female great tits varied within the population, but the individual behavioural type remained relatively consistent in time. Start of egg-laying or clutch size did not predict whether the female hissed or not, but birds that did not hiss raised more fledglings. Hatching success did not differ between hissing and non-hissing birds. Hissing females preferred to nest further away from conspecifics and were more likely found in a coniferous than in a deciduous forest. Nest depredation rate was not related to the propensity of hissing birds. Taken together, whether a female hisses or not may depend on the female’s personality and may be regarded as a personality trait. The same as females differ in their personalities, they differ in the way they interact with conspecifics or predators, and they may even differ in their parental abilities. As natural selection has maintained different behavioural types within the population, it is likely that the success of the different behavioural types may be found in differences in survival or breeding success., https://www.ester.ee/record=b5524352

https://www.ester.ee/record=b5448661*est

https://www.ester.ee/record=b5459204

Bakalaurusetöö Keskkonnakaitse õppekaval Uni on perioodiline puhkeseisund, mil kaob taju ümbritseva keskkonnaga. Aina enam lisandub uuringuid unest, kuid peamiselt vaid imetajatest. Imetajatest eristab lindude und kiire une kestus, mis tähendab, et lindude uni toimub lühikestes episoodides ööpäeva jooksul. Metsis on kahaneva arvukusega liik, kelle kaitsestrateegia täiustamine vajab üha enam teavet liigi ökoloogiast. Metsise öise aktiivsuse kohta puuduvad Eesti oludes siiani igasugused täpsemad teadmised. Töö eesmärgiks oli välja selgitada metsise (Tetrao urogallus) öise liikumise ja puhkeaja jaotus. Uurimuses analüüsitakse ühe metsisekana öiseid raadiotelemeetrilisi andmeid, kelle 2019. a kevadel kokku 45 öö kohta 5 minutilise intervalliga laekunud lokatsioonid võimaldasid täpsemat liikumisaktiivsuse analüüsi. Andmete varieeruvuse kirjeldamiseks kasutati 95% usaldusintervalli. Metsisekana öist aktiivsust kirjeldab vaadeldaval ajaperioodil 1–3 päevase tsüklisusega, keskmiselt 14ne 11-minutilise puhkehetke vaheldumine 22 minutilise aktiivsusperioodiga. Sellest tulenevalt varieerub ka üldise puhkeaja kogupikkus öö jooksul. Metsisekana liikumisaktiivsus suureneb oluliselt 1–2 tundi enne päikesetõusu sõltumata funktsionaalsest territooriumist. Kirjeldatud vaheldusrikas öine käitumisaktiivsus on seotud toiduahelas kesksel kohal oleva metsise ellujäämisstrateegiaga. Metsisekana puhkeaegade tsüklilisus võib tuleneda ka kiskjate lähedusest ja metsisekana valveloleku vajadusest. Metsiste, nii kanade kui ka kukkede ellujäämisstrateegiate edasine analüüs sõltuvalt röövlindude ja kiskjate asustustihedusest ja/või liigilisest kooseisust annaks kindlasti olulist rakenduslikku liigikaitselist teavet liigi kohta. Sleep is a periodic state of rest when the perception of the surrounding environment disappears. There is more and more research on sleep, but mostly only on mammals. The duration of fast sleep differs from mammals, which means that birds sleep in short episodes during the day. The Capercaillie is a declining species whose conservation strategy increasingly requires information on the ecology of the species. There is still no specific knowledge about the nocturnal activity of Capercaillie in Estonian environment. The aim of the study was to determine the distribution of nocturnal movement and rest time of Capercaillie (Tetrao urogallus). The study analyzes nocturnal radiotelemetry data of one Capercaillie hen, whose locations received in the spring of 2019 for a total of 45 nights at 5-minute intervals allowed for a more accurate analysis of locomotion activity. A 95% confidence interval was used to describe the variability of the data. The nocturnal activity of Capercaillie is described by a regulaar cycle of 1 to 3 days during the observed period, with an average of 14 alternations of 11-minute rest periods with a 22-minute activity period. As a result, the total length of general rest during the night also varies. The locomotion activity of Capercaillie increases significantly 1-2 hours before sunrise, regardless of the functional territory. The varied nocturnal behavior described is related to a survival strategy of the species. The cyclical nature of Capercaillie rest periods may also be due to the proximity of predators and the need for Capercaillie to be on guard. Further analysis of the survival strategies of Capercaillies, both cocks and hens, depending on the population density and/or species community of birds of prey and predators, would certainly provide important applied natuure conservation information for the species.

Antud uurimistöö eesmärk oli uurida Eesti eelkooliealiste (1–7 a) laste digiseadmete kasutusaja ja uneaja seoseid laste käitumisprobleemidega. Töös kasutati uuringu „Laste uni, tervis ja käitumine“ andmeid, mis on kogutud 2018. ja 2019. aastal (n=561). Õpetajate raporteeritud andmetest moodustati peakomponentide meetodil kolm käitumisprobleemide kategooriat: „Aktiivsus- ja tähelepanuprobleemid“ (ATP), „Passiivsus“ ja „Agressiivsus“. Töös leiti nõrk positiivne seos interaktiivse meedia tarbimise ja käitumisprobleemide vahel. Samuti leiti nõrk negatiivne seos passiivse meedia tarbimise ja ööune pikkuse vahel. Veel leiti seos lasteaias magatava lõunaune ja käitumisprobleemide vahel. Lineaarne mitmene regressioon ennustas ATP ning Passiivsust, kuid mitte Agressiivsust.

https://www.ester.ee/record=b5450170*est

https://www.ester.ee/record=b5377791*est

https://www.ester.ee/record=b5196250*est

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Loomadel esinevaid püsivaid käitumistunnuseid nimetatakse käitumistüüpideks või ka isiksusteks. Siia kuuluvad näiteks julgus võtta riske, agressiivsus, sotsiaalsus ning ekstravertsus. Isiksuse avaldumist kujundavad lisaks keskkonnast tulenevatele teguritele ka geenid. Teades geene, mis kujundavad käitumist, on võimalik paremini mõista loomade kohanemisedukust erinevates keskkondades. Lisaks mõjutavad mitmed geenipiirkonnad inimesel ärevushäirete tekkimist, depressiooni ja ka skisofreenia avaldumist. Selleks, et uurida erinevaid käitumisega seotud aspekte ning geene, kasutatakse sageli mudelliike. Võrreldes inimesega on mudelina kasutatavatel liikidel enamasti oluliselt lühem elutsükkel, mis võimaldab lihtsamini uurida muu hulgas ka käitumise mõju paljunemisedukusele ning jälgida tunnuste päritavust ehk säilimist põlvkonnast põlvkonda. Käitumistunnuste avaldumine toimub läbi keerulise mehhanismi, kus oluline osa on virgatsainetel, mis mõjutavad otseselt närvisüsteemi tööd. Peamised sellised ühendid on 1) dopamiin, mis mõjutab uurivat käitumist, 2) serotoniin, mis reguleerib ärevust ja agressiivsust ning 3) noradrenaliin, mis seostub motivatsiooniga. Nii on käitumise uurimisel peamised kandidaatgeenid need, mille puhul on näidatud olulist mõju virgatsainete toimimisele. Et aga varasemates uurimustes on saadud käitumisgeenide mõjude osas vastukäivaid tulemusi, siis on oluline teha uuringuid erinevates keskkondades ja populatsioonides. Praeguses teadustöös sooviti vastust küsimusele, kas varasemalt uuritud kaks geenipiirkonda, mis mõjutavad inimesel ning loomadel ärevust (serotoniini transporteri geen/SERT geen) ning uurivat käitumist või riskijulgust (dopamiini retseptori geen D4/DRD4 geen) omavad olulist mõju ka lindude käitumisele. Varasemad uuringud on näidanud, et DRD4 geen mõjutab rasvatihaste ja primaatide uurivat käitumist, koerte impulsiivsust ning hiirte hüperaktiivsust. Rasvatihasel, kes on üks paremini uuritud liike, pole aga kõigis populatsioonides seoseid DRD4 geeni ja käitumise vahel leitud. Seega uuriti praeguses teadustöös DRD4 geeni ja käitumise vahelisi seoseid nii välikatses kui ka aviaariumis (katseruumis), et mõista geeni mõju erinevates keskkondades. Teiseks, SERT geeni on kõige rohkem uuritud inimestel seoses erinevate käitumishäiretega (näiteks depressioon, ärevus ning suitsiid). Ka teistel imetajatel mõjutavad SERT geeni piirkonnad just ärevusega seotud käitumist. Lindudel on aga seda geeni veel võrdlemisi vähe uuritud, ehkki on näidatud, et mitmed SERT geeni piirkonnad mõjutavad lindudel impulsiivsust ning reaktsiooni uudsele objektile või olukorrale. Seega, käesoleva töö teine uurimisküsimus keskendus SERT geeni ja käitumise vahelistele seostele lindudele loomuomases keskkonnas. Kolmandaks, kuna DRD4 ja SERT geenid on seotud ka paljunemisedukuse ja kaaslase valikuga, uuriti teadustöös nende geenide mõju lindude pesitsusedukusele. Kui eelnevad käitumiskatsed ja geeniuuringud on tehtud enamasti laboritingimustes, siis praegune töö viidi läbi loodusliku rasvatihaste populatsiooniga ning lindudele omases keskkonnas. See võimaldab genotüübi ja käitumise vahelisi seoseid laiemalt testida, sest laboris ei pruugi kõik käitumistunnused alati avalduda. Lisaks tehti suur osa katsetest pesitsusperioodil, et hinnata käitumisgeenide mõju paljunemisedukusele. Läbiviidud käitumiskatsete eesmärgiks oli jälgida isendite hakkamasaamist uudse või stressirohke olukorraga. Põhikatses filmiti vanalindude toitmiskäitumist (pesapoegade toitmist) Edela-Eestis Kilingi-Nõmme katsealal. Katsetes vaadeldi nii tavalist toitmissagedust, kui hinnati uudsest objektist tingitud toitmispausi pikkust. Sarnane korduskatse viidi läbi ka kontrollitud tingimustes ja enne pesitsusaega, et välistada keskkonnast tulenevad mõjutusi. Lisaks hinnati emaslindude reaktsiooni võimalikule sissetungijatele ning vanalindude käitumist lõksuminekul (tugev stressiolukord). Lisaks käitumiskatsetele määrati lindude genotüüp nii DRD4 kui SERT geeni osas. Töö tulemusena selgus, et mõlemad geenid (DRD4 ja SERT) on Eesti rasvatihaste populatsioonis polümorfsed, st geenipiirkonnad varieeruvad isendite vahel. Mõlemad geenid seostusid ka lindude käitumisega. DRD4 geen mõjutas isaslindude uurivat käitumist nii pesitsusajal vabas looduses kui ka laborikatses (aviaariumis). Emaslindudel ilmnes DRD4 geeni mõju käitumisele aviaariumikatses enne pesitsusaega, aga mitte vabas looduses poegade toitmise ajal. Küll mõjutas emaslindude käitumist vabas looduses pesakonna suurus, mis tõenäoliselt võis varjutada geeni mõju käitumisele. Lisaks uuriti selles katses ka lindude stressitaset. Kõige madalam stressihormooni tase oli nendel isenditel, kellel olid olemas DRD4 geeni erinevad alleelid (heterosügoodid). Uudsele objektile lähenedes olid need linnud kõige altimad ja kiiremad lähenejad ning vabastamisel tegid nad ka kõige sagedamini hoiatushüüde. Sarnaselt on varasemalt rasvatihastel leitud, et hoiatushüüdude suurem hulk näitab tõepoolest julgemat käitumist. Ka madal stressihormooni tase viitab, et need indiviidid võiksid stressiolukorras paremini hakkama saada. Seega, vaatamata väikestele erinevustele aviaariumi ja katsete vahel, mida tehti vabas looduses, on tõenäoline, et DRD4 mõjutab oluliselt lindude käitumisotsustuste kujunemist ning võib olla seotud ka stressitaseme kujunemisega. Teiseks uuriti SERT geeni mõju tihaste käitumisele. Selgus, et rasvatihastel esineb selles geenis mitmeid polümorfseid piirkondi (SNPd), mis võivad käitumist mõjutada. Uuriva käitumisega tundmatu objekti suhtes oli seotud polümorfism, mis paikneb geeni kolmandas eksonis. Et katses kasutati sama käitumistunnust, mida DRD4 geeni puhulgi, kontrolliti ühtlasi seoseid ka DRD4 geeni ja SERT geeni vahel. Ehkki sellised geenid võivad olla aheldatud ja koos päranduda, siis uuritud tihasepopulatsioonis sellist seost ei leitud. SERT geeni uuringud näitasid ka, et geen mõjutab enam neid olukordi, mis on tihaste jaoks stressirohkemad ja ohustavamad kui DRD4 geeni puhul. Näiteks leiti seos SERT geeni ekson 8 SNP197 ja lõksumineku vahel. Stressirohke olukord loodi ka katses emaslindudega haudeperioodil, kus SERT geeni mõju käitumisele ilmnes siis, kui pesa ohustas võimalik sissetungija. Katses imiteeriti rähnitopisega rünnakut pesakastile ning leiti, et polümorfism SERT geeni eksonis 1 mõjutas seda, kas emaste reageering on aktiivne (susin ning rünnak topise suunas) või passiivne (ei tee midagi). Kokkuvõtvalt, serotoniini transporteri geen on oluline tegur lindude käitumise kujundamisel erinevates olukordades. Geen mõjutas nii reageeringut uudsele objektile, lõksule kui ka sissetungijale ning omas märkimisväärselt suuremat mõju käitumisele olukordades, mis põhjustavad rohkem ärevust. Nii DRD4 kui SERT geeni puhul uuriti nende mõju lindude pesitsusedukusele. Seega vaadeldi lisaks erinevaid pesitsusega seotud tunnuseid nagu näitkes munade arvu, munemise algusaega, koorunud poegade arvu, pesakonna suurust ning poegade arvu lennuvõimestumisel. Enamik neist tunnustest polnud kummaski kandidaatgeenis käitumist mõjutavate polümorfismidega otseselt seotud. Küll aga leiti seos SERT eksonis 8 paikneva SNP197 ja pesakonna suuruse vahel. Suuremate pesakondadega olid heterosügoodid, kes ühtlasi näitasid käitumiskatses julgemat käitumist uudse objekti suhtes. Teine polümorfism (SNP457) eksonis 8 seostus koorunud poegade arvuga. See SNP pole küll käitumisega otseselt seotud, kuid mõjutas tõenäoliselt kuidagi otsust, millal munemist alustada. Nii võib arvata, et pesitsusedukus tihastel küll olla mõjutatud SERT poolt käitumise kaudu, kuid on vähe või pole seotud DRD4 geeniga. Kokkuvõtvalt, töö tulemusena selgus nii DRD4 kui ka SERT geeni mõju tihaste uurivale käitumisele ning riskijulgusele. Oluline on märkida, et vabas looduses võib pesitsusaeg mõjutada DRD4 geeni ja käitumise vahelisi seoseid. Seega tuleks edasistes uuringutes omavahel võrrelda erinevaid keskkondi ning perioode, mõistmaks olulisi tegureid, mis käitumist võivad kujundada. Mõõtmised peamiselt laboritingimustes võivad olla ka ühtlasi põhjuseks, miks varasemates töödes pole seoseid DRD4 geeni ja käitumise vahel alati leitud. SERT geenis kirjeldatud polümorfismid osutavad geenipiirkondadele, mida pole varasemalt uuritud, kuid, millega tasub tulevikus edasi töödata, kuna need SNPd omavad mõju käitumisele. Seejuures on oluline silmas pidada neid polümorfisme SERT geenis, mis kujundavad pesitsusedukust ja suunavad seeläbi looduslikku valikut. Teades käitumist mõjutavaid geene, on võimalik keskenduda põhjuslikele seostele, mis kujundavad käitumisvastuseid. See omakorda aitab mõista kohanemisedukust nii tihastel, inimestel kui ka muudel loomaliikidel., Genetic studies give the opportunity to understand potential mechanisms underlying individual behavioural variation. Behaviour varies between individuals but the individual response over the situations and environments stays often persistent. Adapting the reaction to situation or being behaviourally more plastic in changing environment is costly and often limited. Limits of behavioural plasticity are affected by the environment itself, other behavioural traits and genes. Therefore, knowing these genes that affect behaviour and the neurotransmitter networks behind behavioural responses, enables to understand individual variation in behaviour. Studies of behavioural genetics also include behavioural disorders in humans, such as depression, anxiety and schizophrenia; adaptation in animals (eg reintroduction and colonization) and finally domestication and selective breeding in farming. Behavioural traits are a part of complex system that involves nerve system, hormones, neurotransmitters and genes. Two main candidate genes that are widely studied have been associated with anxiety and novelty-seeking and are related to dopamine and/or serotonin neurotransmission. These are the serotonin transporter gene (SERT) and the dopamine receptor gene D4 (DRD4). Given that dopamine and serotonin regulate behavioural responses and are related to the variation in individual genotypes, the main focus of the thesis was to study the effect of these candidate genes on behavioural traits in a natural population. As most of the experiments were conducted during the breeding season, reproductive traits were also included to analysis. To study this, different behavioural experiments were conducted both in the aviary and in the wild. The great tit was used as a model species that allowed to conduct experiments both in the wild and in the captivity. Individual behavioural variation was measured at the presence of novel object, the nest box trap and during the simulated predator attack. Most of the behavioural experiments were conducted during the breeding season that enabled to include reproductive traits to the analysis. For gene analyses, blood samples were collected for DNA separation and sequencing. The results show that candidate genes (DRD4 and SERT) are polymorphic among Estonian great tits. Moreover, individual behavioural response to novel object was affected by both candidate genes. The DRD4 gene is related to male behavioural response in the natural environment and in the aviary. In female great tits, there was no effect of the DRD4 gene on behaviour in the experiment conducted in the wild. However, while conducting the experiment in the aviary and before the start of the breeding season, a similar correlation between the DRD4 gene and behaviour was found in females as well. Therefore, potential effect of the breeding season on female behaviour play role as the brood size was related to female behavioural response. As novel situations could be stressful, individual corticosterone (CORT) levels were included to the studies. Stress hormone levels were correlated with individual vocal response during release after the aviary experiment. Moreover, the CORT levels were related to DRD4 gene. The lowest levels of acute CORT were observed in CT heterozygotes suggesting that these individuals are less influenced by handling stress. Indeed, when facing the novel object, CT heterozygotes were bolder to approach. Also, when birds were released, CT heterozygotes conducted most of the alarm calls that could refer to bolder behaviour. The SERT gene polymorphisms were also related to the behavioural reaction to the novel object as a SNP in exonic region 3 correlates with behavioural reaction at the presence of different types of novelty: a camera (inducing the shortest delay), an object on the nest box and the nest box trap (inducing the longest delay). Moreover, the SERT gene seems to play significant role when the situation is more stressful. A SNP in the SERT gene exon 8 is only related to behavioural response towards the trap on the nest box as the carriers of the T allele were bolder than CC homozygotes. Also, a SNP in the exonic region 1 is associated with individual risk taking behaviour during simulated predator attack during incubation period. Behavioural adaptation could also affect the frequencies of the SERT gene polymorphisms. A pilot sample of urban and rural birds showed that one particular SNP (SNP234) that is present in former studies and relates to explorative behaviour is missing in Estonian rural population. In urban birds (especially nestlings), the SNP234 was present. Most of the behavioural traits in the current thesis were conducted during the breeding season that enabled to study several reproductive traits toghether with behavioural decisions that might shape breeding success in birds. Therefore, as DRD4 and SERT genes are related to behavioural decisions at the presence of novelty, it was assumed that these genes could play role in breeding success as well. However, the DRD4 gene was not directly related to any reproductive trait studied. The SERT gene polymorphism in exon 8 SNP457 was related to the start of egg-laying even though this particular SNP had no effect on behaviour. Also, the second polymorphism in exon 8, SNP197 was significantly related with the number of hatched young where heterozygotes had larger broods compared to homozygotes. This SNP also affected individual behavioural response at the presence of the trap where heterozygotes were bolder to enter than homozygotes. Therefore, the SERT gene polymorphisms could be either directly or indirectly related to individual fitness as several gene regions in different tests seem to have some effect on breeding success. In conclusion, the aim of this thesis was to study the effect of two candidate genes on bird behaviour and reproductive traits. The results show that DRD4 and SERT genes are important in shaping behavioural decisions at the presence of different stressors and novelty. Moreover, the stress hormone levels could affect the behavioural response related to the DRD4 gene. The SERT gene might be either directly or indirectly related to reproductive traits. The study with DRD4 gene also indicates that conducting experiments in different environments and seasons could have significant effect on individual behaviour. Therefore, in subsequent studies, picking the study site and timing of the experiment should be considered carefully. Differences in the environment could be also the reason why no correlation between the candidate genes and behaviour was found in some populations. By knowing the effects of candidate genes on behaviour, it is possible to expand studies to causal mechanisms that shape behavioural traits.

Käesolev uurimustöö võtab aluseks Rauthmann’i jt (2014) poolt leitud situatsioonide DIAMOND mudeli ning püüab välja selgitada, kas kõnealune kaheksafaktoriline situatsioonide taksonoomia esineb ka Tartu Ülikooli (TÜ) üliõpilaste valimil (n = 293). Samuti uuritakse, kas ja mil viisil on situatsioonide dimensioonid seotud Suure Viisiku (Goldberg, 1990) isiksuse seadumustega. Situatsioonide uurimiseks kasutatakse situatsioonimõõdikut The Riverside Situational Q-Sort (RSQ) 4.1 ja isiksuse uurimiseks isiksusemõõdikut Big Five Inventory-2 (BFI-2; Soto & John, 2017). Tulemused näitasid, et situatsioonide kirjeldamiseks TÜ üliõpilaste valimil oli kõige otstarbekam kasutada kuut faktorit, mis vaid osaliselt kattusid DIAMOND mudeli kaheksa faktoriga. Leitud faktoritel oli olulisi seoseid Suure Viisiku dimensioonidega, nt Neurootilisus korreleerus positiivselt “Negatiivsuse” (r = .16, p = .005), Meelekindlus “Abistamise” dimensiooniga (r = .19, p = .001).

Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas lapsed tajusid oma vanemapoolset heakskiit/tõrjumist ja kontrolli 1970ndatel ja 1990ndatel ja kas selles esines ka sooliseid erinevusi. Töös analüüsiti lähemalt seda, kas lapsed tajuvad oma ema ja isa aktsepteeriva või tõrjuvana. Uurimuse teostamiseks viidi läbi kvantitatiivne analüüs Eesti laste isiksuse ja tervise uuringu (ELIKTU) andmete põhjal, milles koguti andmed 2008.aastal laste kohta ja 2011-2013 aastal lapsevanemate kohta. Lapsed hindasid tagasivaatavalt, kuidas nad said läbi oma emaga 90ndatel ja lapsevanemad andsid hinnangu selle kohta, milline oli nende ema ja isa 70ndatel. Uuritavad täitsid Vanemliku Heakskiidu-Tõrjumise Küsimustiku (PARQ), kus anti hinnanguid soojuse, vaenulikkus, tõrjumise, ükskõiksuse ja kontrolli alaskaalal. Analüüsis selgus, et mehed ja naised ei tajunud 1990ndatel oma ema erinevalt. 1970ndatel hindasid mehed oma läbisaamist emaga lapsepõlves paremaks, sest võrreldes naistega on nende skoorid madalamad vaenulikkuse, ükskõiksuse ja tõrjumise puhul. Samuti oli meeste läbisaamine oma emaga soojem, kuid kontrolli hinnang oli veidi suurem. Mehed ja naised hindasid 1970ndatel oma suhet isaga üsna sarnaselt. Mehed tundsid oluliselt rohkem vaid isapoolset kontrolli ja tendentsi tasemel vähem isapoolset tõrjumist. Kokku tajusid tugevat ja ranget kontrolli mehed rohkem kui naised. Võrreldes hinnanguid, mis anti ema ja isa kohta selgus, et naised ja mehed tajusid, et ema oli soojem ja kontrollivam kui isa. Samuti oli olemas ka tendents, et naised tajusid ema vaenulikumana ning mehed tajusid, et isa oli ükskõiksem. Koguskoori osas saab järeldada, et naiste puhul ei tulnud esile, et ema ja isa oluliselt erinevalt tajuti, kuid meeste jaoks oli ema heakskiitvam kui isa. Nii 90ndatel üles kasvanud naised kui mehed tajusid oma ema oluliselt soojemana ja vähem vaenulikuma, ükskõiksema ja tõrjuvana võrreldes 70ndatel üles kasvanud naiste ja meestega. Kuid kontrolli ei tajunud naised ja mehed 70ndatel ja 90ndatel erinevalt. Korrelatsioonanalüüsis tuli koguskoori ja kontrolli vahelisi seoseid uurides esile, et kõrgem skoor kontrolli skaalal oli 1990ndatel seotud suurema emapoolse tõrjumisega. 1970ndatel aga tuli esile samasugune seos naistel nii oma isa kui ka ema kohta kohta. Meestel aga ei olnud kontroll ja tõrjumine omavahel 70ndatel seotud. Kokkuvõtvalt saab järeldada, et 1990ndatel oli laste ja vanemate vaheline läbisaamine muutnud paremaks võrreldes 1970ndatega ning mõlemal ajal esines mõõdukat kontrolli sama palju. 90ndatel ei olnud soolisi erinevusi, kuid 70ndatel tajusid nii mehed kui naised, et nende ema oli soojem ja kontrollivam kui isa., http://www.ester.ee/record=b5148629*est

Käesoleva bakalaureuse töö keskseks teguriks oli noorte tunnetatud eakaaslaste surve seos hälbiva käitumisega. Töö eesmärgiks oli välja selgitada, kui paljud noored tajuvad eakaaslaste survet, kuidas surve tajumine on seotud perekeskkonna ja isiksusega ning raporteeritud hälbiva käitumisega. Toetudes varasematele uuringutele, teooriatele ning analüüsile, saab väita, et noorte hälbiv käitumine on Eesti ühiskonnas aktuaalne ning problemaatiline. Oma töös jõudsin järeldusele, et paljud noored, ennekõike poisid, tunnetavad eakaaslaste survet käituda hälbivalt või teha midagi, mida nad ise õigeks ei pea. Samuti mängisid rolli tuntavale eakaaslaste survele käituda hälbivalt ka perekondlikud tegurid. Noorte puhul on sõbrad ja eakaaslased olulise tähtusega ning selleks, et hälbivat käitumist Eesti noorte puhul ennetada, oleks soovituslik uurida spetsiifilisemalt noorte omavahelisi suhteid. Töö teoreetilises pooles selgus, et noorte hälbiv käitumine saab alguse indiviidi ning mikrotasandil, kus ennekõike mängivad suurt rolli perekondlikud tegurid. Vaatamata sellele, arvan ma, et hälbiv käitumine jõuab haripunkti noorukieas ning seda mõjutab kõige rohkem see, milliste eakaaslastega noor suhtleb ning millised on nende vaba aja veetmise viisid. Neid aspekte uurides oleks võimalik näha asja reaalset probleemi, et miks noored hälbivalt käituvad. Probleemi nähes saaks hakata rakendama erinevaid meetodeid, et noortele selgeks teha miks hälbiv käitumine ei ole normaalne ning milleni see võib täiskasvanuikka jõudes viia. Seega kokkuvõtlikult arvan, et noorukiiga on keeruline protsess, mil ajal ollakse vastuvõtlikud paljudele teguritele, sh nii normaalsele kui hälbivale käitumisele. Selleks, et noorte hälbiva käitumise probleemi ennetada, tuleks mitte ainult uurida hälbivat käitumist, vaid ka seda, kuidas noored ise näevad oma käitumist ning kelle või mille poolt tunnetavad nad seda mõjutatununa., http://www.ester.ee/record=b4771095*est

Antud bakalaureusetöö eesmärk oli uurida Tallinna ja Tartu 15-16-aastaste noorte füüsiliselt vägivaldse käitumise seoseid kodusest keskkonnast tulenevate mõjuteguritega. Eesmärgi täitmiseks kasutasin kvantitatiivset uurimismeetodit, kasutades ,,Noored Euroopas“ uuringutulemusi. Töö üldiste tulemustena selgus:  Nii poiste kui tüdrukute puhul oli vägivaldne käitumine seotud kodus vägivalla nägemisega või kogemisega;  poiste puhul on seosed vägivalda ennustavate teguritega suuremad kui tüdrukutel. Tüdrukutel on vägivaldse käitumise risk, kui nende:  perekonna majanduslik seisund on keskmisest kehvem (võrreldes peredega, kelle majanduslik seisund on keskmine või keskmisest parem);  ema on lõpetanud kõrghariduse (võrreldes tüdrukutega, kelle ema haridus on keskharidus või madalam);  kodune keel on ainult eesti keel (võrreldes tüdrukutega, kelle kodune keel on ainult mõni muu keel);  elamistingimuseks on ühe üksikvanemaga elamine (võrreldes tüdrukutega, kes elavad koos mõlema vanemaga). Poistel on vägivaldse käitumise risk, kui nende:  perekonna majanduslik seisund on keskmisest kehvem (võrreldes peredega, kelle majanduslik seisund on keskmine või keskmisest parem);  ema on jätnud kõrghariduse või kutsehariduse pooleli (võrreldes poistega, kelle ema haridus on keskharidus või madalam);  kodune keel on ainult eesti keel (võrreldes poistega, kelle kodune keel on ainult mõni muu keel);  kodulinnaks on Tallinn (võrreldes poistega, kelle kodulinn on Tartu)., https://www.ester.ee/record=b5151613*est

http://www.ester.ee/record=b4693244*est

Master’s thesis Curriculum in Landscape Architecture In last few years, there has been increasing research on children’s outdoor education and the role of outdoor play in early childhood development. The outdoor play and nature play benefits range from those related to early childhood development to those involving problem-solving abilities and preparations for skilled adult actions. The purpose of this master’s work aims to assess the contribution of different types of kindergarten play landscapes to children’s behavior and development. There has been research on children’s play choices, behaviors, playground physical activity improvement through playground markings or equipment, natural play benefits etc. This type of research has not yet been conducted in Estonian context and is proposed to be a first time attempt in Tartu, Estonia. In this master’s thesis, the focus is on studying the children’s behavior and types of development in children playing in three different types of kindergarten playgrounds, identified as manufactured, mixed and natural playground depending on their respective target areas and landscape setting. The study has been conducted using videography, taking field notes and direct observation instrument and further evaluating the observation through video time-lapse sampling, basic statistics and Quantum GIS (QGIS). A total number of 256 scans (16 (2-minutes) scan X 4 days X 4 kindergartens) from the time lapse sampling were studied. For each 2-minute scan, the children’s activity in the different playgrounds were statistically analyzed to study the types of play, physical activity of children in the playground, and their involvement in social, motor and cognitive play. The QGIS software was used to visually analyze and evaluate the gender variation in play behavior and the maximum play target areas preferred by the children in the playground. The play benefits based on the results obtained from the literature and research case study reviews were used to compare and analyze the results obtained from the field study, statistical analysis and the GIS maps. The results showed that the playgrounds except the identified new manufactured playground had evidences of gender variations in play preferences. Children in the natural playground tend to have more social development and dependency on each other due to lack of play equipment. As discussed in the literature review, playground markings, loose parts and assisted play improves physical activity, similar evidence has been seen in the fourth day sample of the natural playground. Whereas children in the mixed playground are involved in all types of play in all four days of study and are uniformly covering the entire play area with some favorite spots. This categorical analysis of playground designs can help to produce guidelines for existing play areas to improve their maximum usage, also suggest the play equipment placements, play schedule curriculum for children playing in natural play areas, etc. And this study would also help in designing new playgrounds where the results obtained from this study can be used whether a playground designed for a specific gender or type of setting in which the playground exists. Viimastel aastatel on laste õuesõppe ja õues toimuva mängu rolli tähtsust laste varases lapsepõlves toimuvale arengule uuritud üha rohkem. Õues ja looduslikes oludes mängimine soodustab nii varases lapsepõlves toimuvat lapse arengut kui ka mõjutab soodsalt isiku võimekust lahendada probleeme ja toimida oskuslikult täiskasvanu eas. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on hinnata erinevat tüüpi lasteaia õuealade mängumaastiku mõju laste käitumisele ja arengule. Varasemalt on uuritud laste mängu valikuid, käitumist, mänguväljakute markeeringu ja varustuse mõju laste füüsilisele aktiivsusele mänguväljakul, loodusliku keskkonna soodsaid mõjusid ja teisi laste mänguga seotud aspekte. Seda tüüpi uurimusi pole aga läbi viidud Eesti kontekstis ja seetõttu on käesolev Tartus läbiviidud uurimus esimene selles valdkonnas. Käesolevas uurimistöös keskendutakse laste mängu mõju uurimisele nende käitumisele ja eri tüüpi arengule nelja tüüpi mängualadel, mida on kirjeldatud kui tööstuslikult toodetud, segatüüpi ja looduslikud mängualad, sõltuvalt nende eesmärgist ja maastikulisest lahendusest. Uurimistöös on kasutatud andmekogumiseks videosalvestusi, välianalüüsi ja välivaatlusi, mida on analüüsitud video aegvõtete meetodi, statistiliste baasmeetodite ja Quantum GIS (QGIS) meetodite abil. Video stoppkaadri meetodil on uuritud kokku 256 video lõiku (16 (2-minutilist) lõiku 4 erineval päeval 4 erinevas lasteaias). Iga 2-minutilise lõigu puhul analüüsiti statistiliselt laste aktiivsust eri mänguväljakutel, määrates laste mängu tüübid, füüsilist aktiivsust mänguväljakutel, laste sotsiaalset hõivatust, motoorset ja kognitiivseid mängu elemente. QGIS tarkvara kasutati laste mängus esineva soolise variatsiooni ja maksimum mänguala eelistuste visuaalseks analüüsiks ja hindamiseks. Mängust tulenevaid soodsaid mõjusid, kirjeldatud kirjandusallikates ja juhtumiuuringute ülevaadetes, võrreldi ja analüüsiti välitööde, statistilise analüüsi ja GIS kaardianalaüüsil saadud tulemustega. Tulemused näitasid, et mänguväljakud, välja arvatud uued tööstuslikult toodetud mänguväljakud, mõjutasid soolist varieeruvust mängueelistuste osas. Looduslikud mänguväljakud toetavad lastel rohkem sotsiaalset arengut ja vastastikust sõltuvust teineteisest mänguatribuutide vähesuse tõttu. Nii nagu on kirjeldatud kirjanduses, et mänguväljakute markeeringud, lahtised osad ja toetatud mängud suurendavad füüsilist aktiivsust, näitasid samu tulemusi ka käesolevas töös teostatud looduslike mänguväljakute neljapävaliste tsüklite analüüs. Samal ajal kui lapsed segatüüpi mänguväljakutel olid hõivatud igat tüüpi mänguga kõigil neljal jälgimispäeval ja kasutades ühtlaselt kogu mängu ala üksikute eelistatud kohtadega. See kategoriseeritud mänguväljakute kujunduse analüüs võib aidata luua juhtnööre olemasolevatele mängualadele, suurendamaks nende kasutatavust ning samal ajal anda soovitusi mänguatribuutide paigutamiseks, laste mängukava arendamiseks looduslikel mängualadel. Samuti võib uurimus aidata uute mänguväljakute kujundamisel, kusjuures uurimistöö tulemusi saab kasutada kas kindlale soole või teatud oludes paiknevate mänguväljakute kujundamisel.

http://www.ester.ee/record=b4683387*est

http://www.ester.ee/record=b4683262*est

http://www.ester.ee/record=b4611277*est

This study investigates the structure of self reported daily behaviours and their relations to personality traits measured by SNAP-2 in a sample consisting of university students and community dwelling adults, as well as in a psychiatric patient sample. In addition, the behaviour structure is studied separately in participants who score low or high on SNAP personality disorder scales. The results suggests that individual behavioural items form relatively coherent scales that are related to negative emotion expression, socializing, assertive behaviours, rule following, and avoidance behaviours. These scales show somewhat differential correlation patterns with SNAP trait and temperament scales. While behaviour reports in this study add no additional value to personality scales in predicting patient status, they are strongly related to predicting high scorers on personality disorder scales., http://www.ester.ee/record=b4510859*est

Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida neuropeptiid S-i (NPS) mõju erinevusi kõrge (high exploratory - HE) ja madala (low exploratory - LE) uudistamisaktiivsusega rottide käitumisele. Selleks jagati loomad uudiskasti testi abil HE ja LE rühmadesse. Loomadele paigaldati paremasse ajuvatsakesse püsikanüül. Katsepäeval süstiti loomadele vastavalt NPS-i või Ringeri lahust ning uurimaks NPS-i mõju käitumisele, läbisid loomad 0-puuri testi, uudiskasti testi ning hele-tume puuri testi, Tulemustest selgus, et NPS ei mõjutanud erinevalt uudiskasti testis ning hele-tume puuri testis HE ja LE grupi loomade käitumist. NPS-i mõjul suurenes nii HE kui ka LE loomade liikumisaktiivsus 0-puuri testis., http://www.ester.ee/record=b4431804~S1*est

http://www.ester.ee/record=b5142120

http://www.ester.ee/record=b5139194

The current study examines relationships between the three components of the personality triad: behaviours, situations and personality traits. For that cause, the Riverside Situational QSort (RSQ v 3.15; Wagerman & Funder, 2009) and the Riverside Behavioural Q-Sort (RBQ v 3.11; Funder, Colvin & Furr; 2000; Furr, Wagerman & Funder; 2010) were translated into Estonian and applied to the Estonian student sample (n = 197) together with the Estonian version of NEO Personality Inventory-3 (NEO-PI-3; McCrae, Costa, & Martin, 2005) that was used to measure personality traits. The results firstly indicated, that the RBQ is a valuable measurement tool that is applicable in the Estonian context. Moreover, significant relationships between behavioural evaluations, psychological properties of different situations and the Big Five personality traits, were found. Also, situational properties more strongly associated with behavioural evaluations than did the personality properties of the participants., http://www.ester.ee/record=b4427527~S1*est

Antud seminaritöö eesmärk oli hinnata 5-aastaste väga varajaste enneaegsete (< 29 GN) laste käitumist ja arengut 5-15 (Five to Fifteen, FTF) küsimustiku põhjal, mille täitsid laste vanemad. Küsimustik hõlmab kaheksa eri valdkonda: motoorika, täidesaatvad funktsioonid, mälu, kõne, taju, õppimine, sotsiaalsed oskused ning emotsionaalsed- ja käitumisprobleemid. Valimisse kuulus 30 enneaegset ja 40 ajaliselt sündinud last. Enneaegsetel ilmnes kontrollgrupiga võrreldes rohkem probleeme motoorika, täidesaatvate funktsioonide, taju, kõne ja õppimise alaskaaladel. Võrreldes vanusenormidega ilmnes enneaegsetel kõigil alaskaaladel vähemalt mõningasi raskusi. Soolised erinevused ilmnesid vaid kontrollgrupil: poiste vanemad märkisid rohkem probleeme täidesaatvate funktsioonide, mälu, õppimise ja sotsiaalsete oskuste alaskaalal. Vanemate haridustase avaldas mõju vaid õppimise alaskaalale enneaegsete grupis. Lisaks hinnati skaalade sisereliaablust ja leiti skaaladevahelised korrelatsioonid. Ühtlasi arutlen tulemuste, erinevuste võimalike põhjuste ja nii 5-15 küsimustiku kui ka antud töö kriitika üle., http://www.ester.ee/record=b4431823~S1*est

http://www.ester.ee/record=b5141329

http://www.ester.ee/record=b5139170

Käesoleva töö raames uuriti transkraniaalse magnetstimulatsiooni (TMS) mõju motiveeritud ebasiira käitumise tingimustes. Selle jaoks ergastatati TMS-i abil mõlema ajupoolkera dorsolateraalset prefrontaalset koort nii sham (tingimus, kus aju tegelikult ei mõjutata) kui ka TMS tingimustel, kusjuures katseisik mängis samal ajal arvutimängu, mille käigus ta võis vabalt valida kas ja kui palju ta valetab (edaspidi Ringide mäng). Valimisse kuulus 17 tervet paremakäelist inimest, kelle hulgas oli 4 meessoost ning 13 naissoost isikut vanuses 20 – 47. Andmete analüüsis kasutati 15 katseisiku andmeid. Valetamise määras ei leitud märkimisväärseid erinevusi sham versus TMS tingimuse vahel, samuti puudus erinevus ajupoolkerade vahel. Vastamise kiiruse analüüsil selgus, et parema ajupoolkera puhul, nii sham kui TMS tingimustes, kasvab katseisikute valetamise vastamiskiirus võrreldes tõerääkimisega., http://tartu.ester.ee/record=b2687954~S1*est

http://www.ester.ee/record=b5142133

http://tartu.ester.ee/record=b2658462~S1*est

http://tartu.ester.ee/record=b2656580~S6*est

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone., Miks sattus ema otsinguil sekeldustesse just Kalevipoeg, mitte teised vennad? Kas see oli juhus või oli Kalevipojal juba sündides rohkem eelduseid mõtlematuks käitumiseks? Küllap on sarnane küsimus, kohandatuna enda perekondlikele oludele, mingil hetkel ilmunud paljude lapsevanemate pähe. Oleks küll üleliigne väita, et minu doktoritöö annab taolistele küsimusele lõpliku vastuse, kuid see panustab omapoolselt valdkonda, mis uurib inimeste käitumisviiside erinevuste põhjuseid. Seda, kas ja kuidas on käitumisviisidega seotud geenid ja keskkond. Uurisin kolme erinevat geeni. Nende kõigi puhul ilmnes, et uuritud geenide mõni või mõned genotüübid on seotud teatud käitumisviisidega – impulsiivsuse ja/või depressiivsusega. Kuid seda peamiselt juhul, kui uuritud noored kasvasid peres täis tülitsemist, vägivalda, alavääristamist või kus puudus soojus ja toetus. Näiteks olid n.ö riskigenotüübiga noored vaenulike peresuhete korral enda hinnangul väga mõtlematu käitumisviisiga. See omakorda võiks viia sarnaselt Kalevipojaga tüli tekkimiseni Soome sepaga, Saare neiu ründamiseni või muude probleemideni. Sama geeni mõne teise genotüübiga noorte mõtlematusele ei avaldanud aga peresuhted mingit mõju. Kuid mis juhtub, kui sama „riskigenotüübiga“ kaasneb toetav keskkond heade peresuhete näol? Ilmnes, et sel juhul võivad „riskigenotüübiga“ noormehed olla teistest märgatavalt kiiremad tegutsejad selleks sobilikes olukordades. Nagu näiteks vihases võitluses, tulises tapluses. Nad võivad olla ka suurema seiklusjanuga ja ekstravertsemad, mis võib neist vajaduse korral head eestvedajad teha. Naiste puhul ilmnes, et ehkki „riskigenotüüpide“ puhul kaasnes mittetoetavate peresuhete olemasoluga suurem mõtlematus, olid heade lähisuhete puhul „riskigenotüüpidega“ naistel tunduvalt madalamad depressiivsuseskoorid. Seega - olgugi, et geenid ja keskkond üksi mõjutavad vaid pisitillukest osa meie käitumisest, kasvatavad head peresuhted meist ka „riskigenotüüpide“ olemasolul suurema tõenäosusega kangeid „Kalevite poegi“. Ja tütreid., Although development of the application of molecular genetic strategies to psychiatric genetics started in 1980s, we are still searching for a new genes associated with behavioural phenotypes or psychiatric disorders. We are still in our way towards understanding of gene-environment interplay. In this dissertation I could contribute to this field with new knowledge on gene-environment interplay within a population representative sample of adolescents and young adults. Thus, it is possible to generalize the results to healthy people and general population. I studied gene x environment interactions on behaviour within three different genes and found family relations to be an important contributor to gene-behaviour association in all three genes. Adolescents with certain genotype were more vulnerable to adverse family relations than adolescents with another genotype of the same gene. Vulnerability revelad in higher impulsivity or depressivity, that are traits associated with many psychiatric disorders. But genetically driven deficits would not have been maintained throughout evolution if they only exerted negative effects without conveying any gain of function. Our results support the notion that „vulnerability genes“ might, at times, be more appropriately conceptualized as „plasticity genes“, because they seem to make individuals more susceptible to environmental influences—for better and for worse. For example I found that in the presence of life adversity, males with a certain genotype have to pay the price in featuring higher maladaptive impulsivity and accordingly increased risk for related psychopathology. Under positive conditions, males with the same genotype display increased adaptive impulsivity and extraversion. Thus, good family relations might prevent developing traits associated with psychiatric disorders and help to reveal best traits in subjects with malleable genotype, although single gene x environment effect on behavior is very small.

Käesoleva magistritöö eesmärk on uurida, kas sotsiaalse soovitavuse hinnangutes esineb soolisi ja vanuselisi erinevusi, kas poiste ja tüdrukute või vanemate ja nooremate laste vanemad hindavad omaduste soovitavus erinevalt. Lisaks sellele soovin teada, kas õpetajate ja lapsevanemate hinnangud sotsiaalsele soovitavusele sarnanevad või erinevad. Laste isiksuseomadusi mõõdeti HiPIC skaala 5 faktori alusel (heatahtlikkus, meelekindlus, ekstravertsus, kujutlusvõime ja emotsionaalne stabiilsus). Tulemuste põhjal saab öelda, et sotsiaalse soovitavuse hinnangutes ei esinenud soolisi erinevusi, kuid 7–16 aastaste laste isiksuseomadused muutusid väga vähesel määral ainult heatahtlikkuse korral. Statistiliselt oluline seos esines lapsevanemate hinnangutes lapsele, arusaam „tavalisest lapsest“ ja sotsiaalse soovitavuse korral ja õpetajate hinnangutes sotsiaalse soovitavuse ning arusaam „tavalisest lapsest“ korral ekstravertsuse ja kujutlusvõime vahel., http://tartu.ester.ee/record=b2647728~S1*est

http://tartu.ester.ee/record=b2611623~S1*est

Käesolev töö hindab seost SNAP-testi negatiivse temperamendi ja selle alaskaalade ning käitumisaktide vahel, mida inimesed on sooritanud viimase aasta jooksul. Kasutatakse SNAP-testi ja 106 käitumisaktist koosnevat käitumisaktide küsimustikku. Nii käitumisakte kui SNAP-testi täidab iga osaleja kohta ka üks tema enda poolt valitud lähedane inimene. Negatiivse temperamendiga seonduvalt ilmnevad käitumiste seas hea sisereliaablusega vältivate ja agressiivsete käitumiste skaalad. Mõlemal käitumuslikul skaalal on korrelatsioon kõigi negatiivse temeperamendi alaskaaladega, sealjuures vältival käitumisel pigem usaldamatuse ja enesekahjustamise skaaladega ning agressiivsusel agressiivsuse skaalaga. Ka mitmetel üksikutel käitumisaktidel oli vastavate skaaladega kuni suuri korrelatsioone. Enda ja lähedase hinnangute korrelatsioonid jäävad vahemikku 0,36 – 0,54 SNAP-skaalade ning 0,42 – 0,47 käitumisskaalade puhul. Töös käsitletakse käitumisaktide seost negatiivse temperamendi skaaladega, nende potentsiaalset lisaväärtust SNAP-testi kontekstis ning lisauurimist vajavaid nüansse töös., http://tartu.ester.ee/record=b2646968~S1*est

Selles raamatus on palju näiteid ja juhtumikirjeldusi häirivaist ja kordarikkuvaist käitumisviisidest. Kõik juhtumikirjeldused pärinevad autori tööst kolleegide mentorõpetajana. Kõik tegevused ja oskused, mida selles raamatus käsitletakse, pärinevad peamiselt neist kogemustest. Raamat pakub juhiseid õpetajatele, kuidas luua üksteisest hooliv, positiivne ja toimiv õpikeskkond; kuidas suurendada õpilaste teadlikkust oma käitumisest, selle mõjudest, aidata neil võtta vastutust ning leida tõhusamaid strateegiaid oma eesmärkide saavutamiseks. Raamat aitab ühelt poolt mõista laste probleemse käitumise tagamaid ning pakub samas õpetajale selgeid, praktiliselt läbiproovitud võtteid töös ebakohase käitumisega., http://eduko.archimedes.ee/files/K%C3%A4itumine%20klassiruumis.pdf

Käitumise ja hoolsuse hindamine nii, nagu seda sätestas 2006. aasta haridusministri määrus, pole enam kohustuslik. See ei tähenda, et kool peaks edaspidi õpilastele ja vanematele andma tagasisidet vaid aineõpingutega seoses. Üldhariduskooli ülesandeks pole vaid aineõpe või veelgi kitsamalt – õpilaste riigieksamiteks ettevalmistamine – vaid õpilaste tervikliku arengu toetamine, et neist saaksid kujuneda ühiskonnaliikmed, kes suudavad ennast realiseerida, kultuuriväärtusi edasi kanda, globaliseeruvas maailma jätkusuutlikult toimida jne. Haridussfääriga seotud hindamise-alaseid materjale on ka eesti keeles üsna palju publitseeritud, sel teemal on läbi viidud ka uurimusi ning kaitstud bakalaureuse- ja magistritöid. Enamasti keskenduvad need materjalid ja uurimused akadeemiliste õpitulemuste hindamisele. Käesolevas materjalis käsitletakse hindamisega seotud teemasid, tuues näiteid ja täpsustusi just käitumise (kujundava) hindamise võtmes. Materjal koosneb kolmest osast.

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone., Dopamiinil ehk 3-hüdroksütüramiinil on ajus väga keskne roll motiveeritud ning hüvekäitumise vahendamisel ning arvatakse, et erinevused dopamiinergilises signaaliülekandes on üheks aluseks indiviididevahelistele erinevustele hüvititele tundlikkuses ning motiveeritud käitumises üldiselt. Käesolevas töös kirjeldati roti aju striataalset dopamiinergilist signaaliülekannet läbi D2 retseptorite, kasutades selleks [35S]GTPS sidumise aktivatsiooni analüüsi. Käitumuslikest hüve- ning motiveeritud käitumisega seotud mudelitest uuriti uudistamisaktiivsust, looduslikku tüüpi sarrusti (suhkrulahus) manustamiskäitumist, passiivset hüve vastuvõttu (kõdistamise näol) ning stressiga (mis on kui midagi vastupidist hüvitile) toimetulekut. Selgus, et vähe- ning palju-uudistavate (vastavalt LE ja HE) loomade D2 retseptori signaaliülekande tundlikkuses baastasemel muutust ei olnud, kuid mõjutades nende aju dopamiinergilist tasakaalu amfetamiiniga tekkisid ka erinevused: nimelt vähendas amfetamiin HE rottide D2 retseptorite signaaliülekande tundlikkust, mis oli kooskõlas ka nende käitumusliku desensitisatsiooniga. D2 retseptori signaaliülekande tundlikkus korreleerus hüviti aktiivse manustamisega (suhkrulahus), kuid kui hüvitit manustati passiivselt (kõdistamine), ei ilmnenud erinevusi kõditamisele rohkem või vähem reageerivate rottide vahel. Seega võib järeldada, et D2 retseptor vahendab ehk rohkem motiveeritud käitumise motoorseid kui subjektiivseid aspekte, erinevalt D1 retseptorist, mille signaaliülekande tundlikkust mõjutasid nii kõdistamine kui stress (mõlemad passiivselt vastuvõetavad). See omakorda tõstatab vajaduse alatüüp-spetsiifiliste ligandide järgi käitumiskatsetes, miska töö teises osas iseloomustati uusi potentsiaalselt selektiivseid norapomorfiinil põhinevaid D2 agoniste.