Search

Bakalaureusetöö Keskkonnakaitse õppekaval Suurenenud globaalse linnastumise tagajärjel on muutunud rohelise infrastruktuuri tähtsus. Linnapargid ja rohealad suurendavad nii linnakeskkonna kvaliteeti kui tagavad ka inimeste tervise ja heaolu. Tähtvere dendropark on Tartu linna suurim roheala ning on oluline osa linna rohevõrgustikust. Dendropark on oluline vabaõhuspordikeskus, kus peamisteks sporditegevusteks on murdmaasuusatamine, jooksmine ja kettagolf. Viimastel aastatel tehtud inventuurid näitavad pargi kõrget bioloogilist mitmekesisust, mille säilitamine on oluline. Uurimistöö eesmärgiks on analüüsida Tähtvere dendropargi ajaloolist ja tänapäevast hooldust ning välja pakkuda lahendusi, mis toetaksid pargi väärtusi ja funktsioone. Uurimistöö tugineb kvalitatiivsele uurimismeetodile. Empiiriline materjal koguti nii teemaga seotud dokumentidest kui ka intervjuudest. Tulemustest selgus, et hooldustööd on suuresti sõltunud konkreetse ajahetke väärtustest – ajaloos hooldati regulaarsemalt pargi teaduslikku osa ja tänapäeval hooldatakse avatud alasid ja puhkeradasid. Linna rohealade hooldamisel on oluline tagada inimese ja looduse koostoimimise võimalused. Selleks, et rakendada jätkusuutlikke hooldusviise ja pakkuda uudseid lahendusi, tuleb mõista ka ajaloolisi väärtusi ja kunagist hooldust. Uudsete lahenduste pakkumisel lähtuti Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) linnaparkide arendamise põhimõtetest. Uurimistöö tulemused saavad olla sisendiks koostatavale Tähtvere dendropargi hoolduskavale. As a result of increased global urbanization the importance of green infrastructure has changed. Urban parks and green spaces increase the quality of the urban environment as well as ensure human health and well-being. Tähtvere dendropark is the largest green space in the city of Tartu and is an important part of the city’s green network. Dendropark is a major open-air sports centre where the main sports activities are cross-country skiing, running and disc golf. Inventories made in recent years show the high biodiversity of the park which is essential to preserve. The aim of the research is to analyze the historic and modern maintenance of Tähtvere dendropark and to offer solutions that would support the values and functions of the park. The research is based on a qualitative research method. Empirical material was collected from documents related to the topic as well as from interviews. The results showed that the maintenance work has widely depended on the values of a particular point in time – in history scientific part of the park was maintained regularly and today open spaces and recreational trails are maintained. When maintaining the green spaces of the city it is important to ensure the possibilities of interactions between human and nature. In order to implement sustainable maintenance methods and offer innovative solutions it is also necessary to understand historical values and past maintenance. The innovative solutions were based on the principles of the World Health Organisation (WHO) for the development of urban parks. The research work is an input to the Tähtvere dendropark landscape maintenance plan which is being prepared.

Master’s thesis Curriculum in Landscape Architecture Public health is an increasingly popular topic that has become more relevant over the years. Anne canal area is big recreational area in Tartu city for citizens that could improve their health and wellbeing. This thesis was observing Anne canal area, where a platform was built for BlueHealth project. The aim of this work was to investigate some of the aspects of health and wellbeing in Anne canal area in more detail by using high frequency observations that follow the use of area during 1-hour time-samples (BBAT High Frequency) and comparing that data with the BBAT dataset. The methodology used in this thesis is partly derived from the BlueHealth project, which it is a part of – BBAT observation method, BBAT-High Frequency method and modified Blue Health Site Interview (BSI) methodology. The platform and its surroundings was used more by females, by age group 21-59 and alone. The most popular main activity was walking and side activity chatting. In intervention area, more was used the platform part in the end that is on the water. People like that the area is developing and they would like to have more platforms near-by as existing one is too small for different users to use it at the same time. People said they use it mostly when they just pass the area and see the opportunity to go and sit there for a moment. Overall, BBAT and BBAT-HF are useful tools for professionals, like planners, designers, landscape architects etc. as these could be used in different planning and designing stages. Rahvatervis ja selle seosed rohe- ning sinialadega on aastatega muutunud aina enam aktuaalsemaks teemaks. Anne kanal on suur rekreatsiooniala Tartu linnas, mis võib soodustada linnaelanike tervise ja heaolu parenemist. Antud töös uuriti Emajõe ja Anne kanali vahelist ala, kuhu on BlueHealth projekti raames ehitatud platvorm. Magistritöö eesmärk oli uurida detailsemalt mõningaid tervise ja heaolu aspekte Anne kanali piirkonnas, kasutades selleks kiiresageduslikku vaatlusmetoodikat (BBAT-HF), mille raames vaadeldakse ala kasutust 1-tunniste vaatlus-perioodidena ja võrrelda seda andmestikku BBAT andmestikuga. Antud töös kasutatud metoodika on osaliselt tuletatud BlueHealth projektist, mille osa see magistritöö on – BBAT vaatlusmetoodika, BBATkiiresageduslik vaatlusmetoodika ja veidi muudetud Blue Health Site Interview (kohapealsed intervjuud) metoodika. Platvorm ja selle ümbrus oli rohkem kasutatud naisterahvaste, vanusegrupi 21-59 poolt ja üksi. Populaarseim põhitegevus oli kõndimine ning kõrvaltegevus rääkimine. Interventsiooni alal (platvorm) oli enim kasutust leidnud tagumine platvormi osa vee peal. Inimestele meeldib, et ala areneb ja nad sooviksid näha ümbruses sarnaseid platvorme, kuna see on liiga väike kasutamaks seda erinevate inimeste või gruppide poolt samal ajal. Inimesed ütlevad, et nad kasutavad seda peamiselt vaid möödudes ja näevad võimalust minna puhata istudes väike hetk. Üldiselt on BBAT ja BBAT-HF metoodikad kasulikud töövahendid professionaalidele, näiteks planeerijatele, disaineritele, maastikuarhitektidele jm., kuna neid võib kasutada erinevates planeerimise ja disainimise etappides.

Jalakate tervislik seisund Eestis on olnud teemaks juba 1930ndatel aastatel, sellest ajast pärinevad patogeeni leiuandmed. Hilisemal ajal on jalakasurma kohta tehtud märkmeid pigem parkide ja haljasalade inventuurides. Esimeste sisulise jalakasurma analüüsini jõudsime alates 2013. aastast kui metsapatoloogideni tulid teated Tallinna linnas kahjustatud jalakatest. Üllatuslikult selgus, et Tallinna esimene isoleeritud jalakasurma tekitaja osutus võõraks Ameerika päritolu jalakasurma tekitaja alamliigiks Ophiostoma novo-ulmi subsp. americana. Hilisemad jalakate tervisliku seisundi hinnangud ja proovide kogumised toimusid juba kogu Eestis. Jalakas ja künnapuu on väärt linnahaljastuse puud, kuid on ka väga olulised liigid bioloogilise mitmekesisuse seisukohast, nendega on kohastunud elama mitmed erinevad spetsiifilised sambliku- ja seeneliigid. Kuigi, tegemist on vähelevinud metsapuudega (katvus ca 0,1%), siis linnakeskkonnas ja haljastuses tervikuna on jalakad esteetiliselt hinnatud liigid. Enne jalakasurma kahjutuse aega on jalakaid hinnatud üheks linnakeskkonda paremini taluvateks liikideks. Kui harilik jalakas on oluline bioloogilise mitmekesise hoidja metsakoosluses, siis künnapuu on ise kaitsealune puuliik. Jalasurma leviku ja kahjutuse hindamiseks ning analüüsiks ongi nimetatud projekt ellu kutsutud. Käesolev projekt analüüsis lisaks haigusetekitajatele ka kahjurputukaid ehk patogeeni siirutajaid. Täpsemad projekti eesmärgid on järgmised: 1) seirata jalakasurma tekitajate levikut ja ohtlikkust; 2) hinnata võimalike patogeeni vektoreid ja nende arvukust; 3) töötada välja ja testida patogeeni DNA põhiseid tuvastamise võimalusi kiireks avastamiseks; 4) katseala rajamine ja tõrjestrateegia välja töötamine.

Master’s thesis Curriculum in Landscape architecture It is well-known and accepted that urban green spaces provide many benefits to urban residents and to their health and wellbeing, most studies focus on public green spaces. The relative contribution of private residential green space is much less researched into. Whereas previous research has offered insights into the relationship between the environmental quality of residential neighbourhoods and its liveability condition, it is important to assess the environmental and aesthetic benefits of all green area types, especially in lower density areas with a lot of private space. A growing body of evidence suggests that the outdoor urban visual environment can also influence individuals’ psychological well‐being so that explicit attention should be given to planning and design which takes account of private spaces. The quantity and quality of urban green spaces and especially private green spaces are perceived and defined in the context of their socio-economic, cultural and built environment. Although private, residential green spaces (includes trees, garden, orchard, etc.) often provides significant benefits to the wider public, including ecosystem services and visual benefits as they are visually accessible even if not legally or physically accessible. Considering urban residents as the beneficiaries, the objective of this research was to assess the level of services and visual benefit derived from different neighbourhood conditions. Further, it assesses their relative contribution to city-wide green space in terms of ecosystem services and visual benefits. Three residential neighbourhoods in Tartu, Estonia were surveyed, the cases were chosen on the basis of their location, extent, historical importance, urban form and population density. Tree inventories, a visual survey of residential green spaces attributes, spatial analysis using orthophotos and map were conducted and correlated with residential parcel-level gardens attributes as predictors to determine the level of ecosystem services. For visual benefits, responses of visual quality experience from landscape architecture faculties and students were collected based on the perceived greenness aesthetic scale for residential parcels and were correlated with the plot level spatial attributes to explore the visual benefits these gardens offer. With an aim to evaluate the relative contribution of residential gardens to city-wide green space, this study interpreted residential garden extent, composition and characteristics both within the context of neighbourhood level and larger scale, city level. The result from the analysis at the city scale suggests that garden resources such as garden sizes and green land cover extent are strong predictors of these services and benefits. The results showed that private residential green spaces form a significant component of the wider urban green infrastructure – in several areas it forms the majority of the amount of green elements such as urban trees - that is often neglected and omitted from the planning process because it is not easily affected by planning decisions. The results suggest that private green space should be given a greater role and should feature much more in urban green policies and plans than it does at present. Uurimustest on teada, et linnades asuvad rohealad pakuvad linlastele mitmeid tervise ja heaoluga seotud hüvesid, enamus sellised uurimused keskenduvad avalikele roheladele. Linnades olevatel eramaadel asuva haljastuse poolt pakutavaid hüvesid on tunduvamalt vähm uuritud. Eelnevad uurimused on pakkunud ülevaadet keskkonnakavliteedi, elamupiirkondade ja nende elamisväärsuse seotuse kohta; oluline on hinnata kõikide erinevat tüüpi rohealade keskkondlikke ja esteetilisi omadusi, eriti on erinevat tüüpi rohelade hindamine oluline piirkondades, kus on rohkem eramaid. Aina suurem hulk teadustöid viitab sellele, et linnade välikeskkond mõjutab indiviidide psühholoogilist heaolu, seega peab tähelepanu suunama konkreetselt ka linnaruumis asuvate eramaade väliruumi planeerimisse ja kujundaamisesse. Linnas asuvate rohealade hulka ja kvaliteeti, eelkõige eramaadel asuvat rohemassi tajutakse spetsiifilises sotsiaalses, majanduslikus, kultuurilises ja ehituslikus kontekstis. Kuigi eraomandis olevad elamumaade haljastus (puud, aiamaad, istandused jm.) pakub tihtilugu märkimisväärseid hüvesid laiemale avalikusele, sealhulgas ökosüsteemiteenuseid ja visuaalseid hüvesid, sest haljastust on nähta avalikelt maadelt, ka juhul kui nad ei võimalda juriidiliselt ega füüsiliselt avalikku kasutust. Kui arvestada sellega, et linnaelanikud saavad eramaade haljastusest kasu, siis selle uurimuse eesmärgiks on hinnata erinevate elmu piirkondade poolt pakutavaid teenuseid ja visuaalseid hüvesid. Selle jaoks uuriti kolme Tartus asuvat elamupiirkonda, piirkonnad valiti nende asukoha, suuruse, ajalooliste erisuste, struktuuri ja asustustiheduse alusel. Ökosüsteemiteenuste määramiseks teostati puude inventuur, aia visuaalsete omaduste vaatlus ja ruumiline analüüs ning neist saadud andmeid korreleeriti elamukrundi aia omadustega, mille abil määrati aia poolt pakutavate ökosüsteemiteenuste maht. Visuaalsete hüvede hindamiseks viidi läbi maastikuarhitektuuri osakonna töötajate ja tudengite seas küsitlus, kus nad hindasid erinevate valimis olevate aedade tajutavat visuaalset meeldivust. Neid andmeid korrelleeriti krundi ruumiliste atribuutidega, et määrata kui suuri visuaalseid hüvesid antud aiad pakuvad. Eesmärgiga hinnata kui palju panustavad eraiaiad ülelinnalisse rohevõrgustikku, tõlgendati antud uurimuses aia haljastuse mõju ulatust, ülesehitust ja omadusi nii naabruskonna kui ka ülelinnalisel skaalal. Linnaskaalal saadud tulemused vihjavad sellele, et aia omadused nagu suurus ja haljastatud pinna hulk määravad tugevalt kui palju teenuseid ja hüvesid antud aiad pakuvad. Tulemused näitavad, et eraomandis olevad elamumaade haljastus on oluline osa ülelinnalisest rohevõrgustikust – mitmetes piirkondades moodustasid eraaedades olevad elemendid enamuse piirkonna rohemassist, elemendid nagu puud – millele omistatakse planeerimisprotsessis tihtilugu vähe tähelepanu, mistõttu on puudel väike mõju erinevate planeerimisotsuste juures. Tulemused viitavad sellele, et eramaade haljastusele peaks omistama suuremat tähtsust ning neid peaks rohekm kajastama linnahaljastuse ja rohetaristu plaanides ja eeskirjades.

Antakse ülevaade uurimistöö eesmärkidest, probleemidest, uurimismeetoditest, olulisematest tulemustest ning nende rakendusalast. Samuti esitatakse olulised faktid, arvandmed ja seosed. Töö eesmärgiks oli pakkuda lahendust kolmele alale, mis asuvad Emajõe kaldal. Alad tuli planeerida nii, et need ei ole eraldatud vaid jõega ühenduses - jõgi, kaldad ja linn toimiksid tervikuna. Lahendus pidi olema funktsionaalne, looduslähedane ja terviklik. Lahendus pidi rõhutama koha identiteeti. Rohealade, üleujutusalade, kallasradade läbitavuse ja kallaste visuaalse tõkestatuse analüüsimisel selgusid kolm ala, mille võimaluste ja probleemkohtadega toimus edasine arendus. Kontseptsioon lähtus aladel kallasradade avamisest, looduslike rohealade potentsiaalist, üleujutusaladest ja jõe visuaalsetest tõketest. Kontseptsiooni põhimõtteks kujunes ühendada loodus ja linn, tuues linnaelanik jõele lähemale. Kõigis kolmes piirkonnas lähtuti kontseptsiooni toetavast põhimõttest. Tigutorni/Zeppelini ja Emajõe vaheline alal kutsuti inimest loodusega kontakti looma. Karlova ja Annelinna lineaarsed kaldad on ühendamaks kallasradu ja seekaudu luues inimestele nn. roheline otsetee. Sõpruse silla kõrvale Raudsilla toomise ideeks ühendada silla abil kaks kallast, tuues kergliikleja jõele lähemale. The aim of this bachelor thesis was to offer a solution to three areas located on the shores of River Emajõgi. The areas in this thesis were chosen and planned keeping in mind the following requirements – being connected the river so that the river, riverbanks and the town would function as a whole, the solution being functional, connected to the nature and integrated. The solutions were also planned to emphasize the unique characteristics of the specific area and to enable them being possibly used as a venue. Analyzing the green areas, flood banks, the accessibility of river banks and visual blocking led to three areas being chosen for further development balancing the main issues and possible solutions for the specific area. The leading concept was derived from opening up the river banks, the potential of natural green areas, flood banks and the visual block of the banks. The main idea was to unite the nature and the town bringing citizens closer to the river. In all three areas the concept described before, was followed. In the first area between Tigutorn, Zeppelin and the river the people were invited closer to the riverbanks, into the nature. The linear banks of Karlova and Annelinn were to connect the riverbanks by offering people a “green shortcut”. Creating a bridge next to Sõpruse Bridge is to unite the two banks of the river bringing cyclists and pedestrians closer to the river.

Ühiskonnana vananemine on aktuaalne teema ning seoses sellega on suur rõhk hooldekodudel. Palju on uuritud hooldekodu patsientide olukorda, kuid vähem on tähelepanu pööratud hooldekodu töötajatele. Magistritöö eesmärgiks oli uurida Eesti linnades asuvate hooldekodude personali puhkevõimalusi ning leida seoseid roheala tervendava mõjuga. Magistritöö eesmärgini jõudmiseks püstitati 7 uurimusküsimust, millele leiti ankeetküsimustiku tulemuste alusel vastuseid. Autor viis läbi küsitluse kolmes Eesti linnas, kokku üheteistkümnes hooldekodus. Tulemustena leiti, et 79% küsitluses osalenud hooldekodudest on loodud puhkamiseks puhkeruum. Pea pooltel (47%) hooldekodudel on olemas peale puhkeruumi ka aed, kus töötajad saavad puhata ning mõtteid koguda. Hooldekodu rohekeskkonda minnakse koos kolleegiga, et suhelda (r=0.440, p

A Thesis For applying for the degree of Doctor of Philosophy in Landscape Architecture. Around the world, there is increasing interest in research showing the impact of the physical environment on people’s health and wellbeing. This work focuses on landscape reading according to chosen theories in healing gardens, city parks and forests. We are knowledgeable about our UGSs and parks through dendrology and history. Newer approaches read landscapes through Environmental Psychology Theories (EPT): Landscape characteristics, Searles theory, main aspects of landscapes by Tyson, Attention Restoration Theory, Perceived Restorativeness Scale and Environmental Preference Matrix. Views are everywhere and through them we connect to the environment. England and the USA were chosen as study sites because of the existence and number of healing gardens. Each room was evaluated with respect to the degree of presence of the thematic landscape characteristics: “Serene”, “Wild”, “Rich in Species”, “Space”, “The Common”, “The Pleasure Garden”, “Festive” and “Culture” in healing gardens and in Tartu city parks (92sp). Tartu is well equipped with greeneries. The version of PRS used in this study is based on Hartig et al.(1997). Based on the Kaplan matrix of psychological environmental preference, pictures of 27 Estonian natural forest views were compiled out. Conclusions of the works are: 1. American healing gardens correlated with various characteristics, such as Festivity and the Pleasure garden. English healing gardens correlated to pairs of landscape characteristics, such as Rich in species and Festive, Rich in Species and Culture and Space and Common. 2. The method, which was developed on a human scale (garden scale), allows for a description and feeling of surroundings from a user point of view (healing purpose). Characters are most effective when they are strongly represented. 3. Tartu greeneries exhibit high recreational and healing potentials within the sensory dimension. 4. There are a range of preferences for different types of natural forest landscapes in Estonia. Those containing high degrees of mystery and coherence, in that order, were judged to be most preferred. Rohealad on sobiv keskkond taastumiseks, vastates inimese vaimsele tasemele. Tervendava maastiku kriteeriume mõistetakse ühtemoodi ühe kultuuriruumi piires. Uurimuses kasutatakse neid meetodeid: Searlesi teooria kommunikatiivsed elemendid maastikus (1960), maastikukarakteristikud ehk ruumiomadused (Berggre-Bärring ja Grahn, 1995), tujumõjutamise aspektid maastikul (Tyson, 1998), tähelepanu restaureerimise teooria Kaplani järgi (1989, 1995), taju restaureerimise skaala Hartigi järgi (1996) ja maastikuvaadete eelistused Kaplani maatriksi põhjal (1989). Maastiku uurimiseks Suurbritannias ja USAs valiti välja tervendavad aiad haiglate aladel olenemata aiatüübist ja esindatuse alusel andmebaasis Therapeutic Landscapes Network. Jalgteedel liikudes hinnati maastikukarakteristikute olemasolu ja tuvastati ‘selgus’, ‘metsik’, ‘pidulikkus’, ‘naudingute aed’, ‘kultuur’, ‘liigirohkus’, ‘ruum’ ja ‘ühine’. Tartus hinnati rohealasid taju restaureerimise kohandatud skaala alusel, tujumõjutamise aspektid esitati protsentides ja Searlesi teooria tulemused jah/ei vastusena. Metsamaastike hindamiseks valiti 2000 pildi seast maastikuvaadete eelistuste maatriksi abil välja 27 maastikupilti. Vastused anti Likerti statistilisel skaalal. Uuringutes (haigla aiad ja linna rohealad) kasutati Pearsoni lineaarset korrelatsiooni. Usaldusväärsust mõõdeti Cronbachi alpha järgi. Metsavaadete uuringus testiti seeria ennustatavust lineaarse regressiooni abil ning selle efektiivsust tähistati kokkuvõtlikult statistilise avaldisega R2. Inglise kultuuriruumi esindajatena korreleeruvad maastikukarakteristikud ‘ühine’ ja ‘ruum’. Ameerika kultuuriruumis prevaleerivad ‘pidulik’ ja ‘naudingute aed’. Väitekirja autor koostas meetodi, mille abil on võimalik edaspidi välja töötada näiteks haiglaaedade vajadustele vastav teekond aia roheruumides.Tartu parkides on enimlevinud maastikukarakteristik ‘ruum’, olemas on ‘selgus’, ‘naudingute aed’, ‘pidulik’ ja ‘kultuur’. Tartu rohealadel suhtleb inimene maastikuga: pooltel juhtudel leidub vee-elemente või maakive, 99% juhtudest esineb taimestikku, 64% juhtudest on näha loomi. Kõige eelistatum metsavaade on väga ühtne ja salapärane, parajalt keeruline, samas tuttav ning on tajutav loomulikuna. Publication of this thesis is supported by the Estonian University of Life Sciences and by the Doctoral School of Earth Sciences and Ecology created under the auspices of the European Social Fund

Aina kasvava linnastumise tagajärjel suurenevad kaasaja linnad ja seetõttu ka probleemid, mis mõjutavad elanike tervist ja heaolu. Uurimistöö eesmärgiks oli selgitada välja taimede roll ja mõju kaasaja linnaruumile ning selle elanikkonnale. Töö hüpoteesiks oli, et rohealade taimed parandavad linnakeskkonna tingimusi ja tõstavad selle esteetilist väärtust ning mõjutavad inimeste heaolu. Uurimistöö põhineb kirjandusel. Taimed alandavad aurustumise teel temperatuuri, vähendavad CO2 konsentratsiooni ja takistavad sellega linnaruumi soojenemist. Samuti alandavad taimed linnaruumis tuulekiirust ja vähendavad õhus gaasiliste (CO, NO2, SO2, 03) ning tahkete saasteainete osakaalu. Tahkeid saasteaineid aitavad koguda taimeliigid nagu eriline linnurohi (Polygonum aviculare), valge hanemalts (Chenopodium album), harilik raudrohi (Achillea millefolium) ja hall kogelejarohi (Berteroa incana). Taimede lehed toimivad heliisolatsioonina, näiteks valge mänd (Pinus strobus), harilik elupuu (Thuja occidentalis) ja näärelehine kibuvits (Rosa spinosissima). Rohealade positiivne mõju inimese psüühilisele ja füüsilisele tervisele tuleneb võimalusest tegeleda seal erinevate tegevustega (sportimine, jalutamine, puhkamine jne.), vähendades seega tõenäosust ülekaalulisusele ja rasvumisele. Taimed mõjutavad psühhiliselt inimese taastumist stressist ja vaimsest väsimusest. Rohtsete taimede tõhusus on suurem istutatuna teede äärde, sest nii peavad nad paremini kinni tahkeid saasteaineid ja hoiavad ära nende levikut. Samuti on rohtsetel taimedel hea koostöö puittaimedega, kogudes puudelt langevaid saasteaineid. Puittaimedest on siinjuures eelistatud suuremad puud, pakkudes rohkem varju ja vähendades linnaruumi temperatuuri. Antud uurimustöö tulemused on rakendatavad nii Eestis kui mujal maailmas, kus linnarahvastiku arvu kasvu ja keskkonnatingimuste halvenemisega suureneb ka vajadus roheluse järele. Tulemusi saab rakendada uute rohealade rajamisel, arvestades taimeliikide mõju linnakeskkonnale. Hästi läbimõeldud planeering ja rajamine aitab muuta keskkonda inimsõbralikumaks, esteetilisemaks ja tervislikumaks. Due to the increasing urbanization, the cities continue to grow and with it the health problems and well-being of citizens. The hypothesis of this research is that the green areas of the plants to improve the urban environmental conditions and increase its aesthetic value and the impact on peoples well-being. The aim of the research was to identify the role and the effect of plants on modern city space and population. The research is based on academic literature. The plants reduce temperature by evaporation and reduce the concentration of CO2 and urban warming. They also decrease wind speed in cities and lower the amount of gaseous (NO2, S02, CO, 03) and particulate matters (PM). Species like prostrate knotweed (Polygonum aviculare), lambsquarters (Chenopodium album), common yarrow (Achillea millefolium) and hoary alyssum (Berteroa incana) help collect particulate matters. The plants leaves act as a sound isolation, some good examples are white pine (Pine strobus), northern white cedar (Thuja occidentalis) and scotch rose (Rosa spinosissima). The greenery in the city has a positive effect on humans mental and physical health, due to the fact that it enables various activities (sports, walking, recreation etc.), thus reducing the likelihood of overweight and obesity. On mental level, plants increase recovering from stress and mental fatigue. Herbaceous plants are more efficient when planted alongside the road as they catch more pollutants particulates and prevent them to spreading. Herbaceous plants also have good cooperation with woody plants as they collect pollutants falling from trees. From the woody plants more preferred are bigger trees as they offer more shade and reduce the cities temperature. The research is applicable in Estonia as well as elsewhere in the world, where the population growth and environmental conditions are deteriorating and the need for greenery rises. The results can be applied when building new green areas, taking into consideration the different effects of different species. A well-thought-out planning and development can help change the environment more human-friendly, aesthetically pleasing and healthier

Käesolev töö on koostatud Eesti Maaülikooli maastikuarhitektuuri bakalaureusekraadi lõputööna. Tööd koostades on kasutatud kõiki bakalaureuseastmes omandatud teadmisi ja kogemusi. 2015. aasta bakalaureusetöö projektalaks on Emajõgi Tartu linnas. Töö eesmärgiks on analüüsid rekreatsioonialade, spordikeskuste­ ja radade paiknemist Tartu linnas, Emajõe ääres, ning ühendada need omavahel sportimiseks ja aktiivse puhkuse jaoks sobiva kergliiklusteega, mis oleks kasutatav aastaringselt erinevate spordialadega tegelemiseks ja spordiasutuste vahel liiklemiseks ning vaba aja veetmiseks. Töös on oluline pöörata tähelepanu ka spordialade ja vaba aja veetmise tegevuste liikumiskiirusele. Töös pakutakse välja potensiaalse uuselamu kvartali asukoht ning põhimõtted hoonestuse rajamisel. Töös valitakse välja 3 sõltumatut ala, mis ühendatakse omavahel temaatiliselt ja sujuvalt. Alade valikul sai määravaks spordiasutuste paiknemine ja nende tihedus, mitmekesised sportimise­ ja vaba aja veetmise võimalused ning alade paiknemine aktiivse linnamelu ja haljasmaa piiril ja puudulik valgustus rekreatsioonialal. Current project is created as a landscape architecture bachelor work in Estonian University of Life Sciences. This work is made using all knowledges and experiences acquired during bachelor studies. In 2015 the project area of bachelor work is Emajõgi in Tartu. The aim of the project is to analyse the locations of recreational areas and sports centres in Tartu by the river Emajõgi and to connect them with one pedestrian path which is suitable for spending free time, variable sports and moving between them in different seasons. It is important to pay attention to the speed of the activities taking place in the areas. It also offers location and main ideas for new potential living and business area. In this project 3 independent areas are chosen out to konnect them thematically and seamlessy. The location and density of sports centres and variable outdoor activities were important when selecting out the 3 areas. It is also important to note that these 3 places locate between the city and the green belt.

The contents of this document are the sole responsibility of the Estonian University of Life Sciences and can under no circumstances be regarded as reflecting the position of the Programme, Programme participating countries, alongside with the European Union. Viens no projekta „GreenMan” (ELRI-177) mērķiem ir attīstīt pilsētas zaļo zonu apsaimniekošanas sistēmu Igaunijas, Latvijas un Krievijas pierobežu reģionos, veicinot sadarbību starp pilsētas zaļo zonu plānošanas speciālistiem un universitātēm, kas pievēršas zaļo zonu plānošanai un pārvaldībai. Viens no projekta rezultātiem ir šī rokasgrāmata, kuru veidojusi Igaunijas Dabaszinātņu universitāte. Rokasgrāmata apkopo un ataino labās prakses pilsētas zaļo zonu apsaimniekošanā. Visi jautājumi ir apskatīti jaunā gadsimta vides, sociālo un ekonomisko izaicinājumu kontekstā, kas ietver labāku ierobežotu dabas un ekonomisko resursu izmantošanu, bioloģiskās daudzveidības veicināšanu un pieaugošā pilsētas iedzīvotāju skaita, viņu ikdienas kontakta ar dabu trūkuma un viņu vajadzības pēc rekreācijas izraisīto grūtību risināšanu. Tradicionālie dekoratīvie parki un dārzi var izskatīties un funkcionēt cik vien labi iespējams tikai tad, ja ir pietiekami finanšu resursi, piemērots aprīkojums un labi apmācīts personāls, kas tos pārvalda un apsaimnieko. To trūkuma gadījumā var rasties nepieciešamība meklēt citas alternatīvas un inovatīvas prakses, kas ietaupa naudu un prasa mazākas intensitātes visu veidu ieguldījumu. Rokasgrāmata, galvenokārt, ir iecerēta, lai palīdzētu vietējām pašvaldībām efektīvākajā veidā koncentrēt to pieejamos resursus uz vissvarīgākajām apsaimniekošanas aktivitātēm un barot un rūpēties par to pārziņā esošajiem, bieži vien jutīgajiem, augiem, kurus var zaudēt vai kuru vērtība var samazināties nepareizas aprūpes rezultātā. Rokasgrāmata sniedz pārskatu par visiem būtiskajiem pilsētas zaļo zonu apsaimniekošanas jautājumiem un nodrošina visjaunāko informāciju par to, kam nepieciešams pievērst uzmanību, gatavojot pārvaldības plānus, kādus apsaimniekošanas darbus pasūtīt un kā pārliecināties par atbilstošu uzdevumu izpildi, nodrošinot augstas kvalitātes gala rezultātu. Šajā rokasgrāmatā sniegtās rekomendācijas ir balstītas uz projekta ietvaros tapušajiem ekspertu ziņojumiem, kā arī uz plašu jaunākās augstas kvalitātes, tēmai atbilstošas literatūras klāstu. Atsauces nav norādītas tieši tekstā, bet visi pamatojuma materiāli ir norādīti rokasgrāmatas noslēgumā. Visas ilustrācijas nodrošina Labie Koki. Mēs ceram, ka rokasgrāmata tiks izmantota kā pirmais atsauces materiāls un ka tiks sekots pēc iespējas vairāk rekomendācijām. Pilsētas zaļā zona ir tik pat svarīga pilsētas teritorijas infrastruktūras daļa kā ceļi, pakalpojumi un komunikācijas un tiem nepieciešama līdzvērtīga aizsardzība un apsaimniekošana. Liina Jürisoo, Anna-Liisa Unt, Simon Bell, Jekaterina Balicka, Redaktori. This document has been produced with the financial assistance of the Estonia – Latvia – Russia Cross Border Cooperation Programme within European Neighbourhood and Partnership Instrument 2007–2013.

Kõnealuse uuringu eesmärk oli eeskätt saada ülevaade tänapäeva Eesti teismeliste rohealade kasutamisharjumustest, samamoodi nende arvamustest ning ootustest. Lisaks leida ka põhjendusi kirjandusest, miks on tänapäeva noortel rohealasid vaja. Uuring viidi läbi Tartus kahes erinevas piirkonnas, ning Tartu lähedal asuvas maapiirkonnas. Töö põhiliseks osaks oli küsimustik, mille kohaselt andmed saadi küsitletavate endi antud vastustest. Uuringus kogutud andmete ning läbi töötatud tulemuste põhjal võib väita, et tänapäeva avalike rohealade kasutamise tendents on endiselt langev – pea pooled küsimustikust osavõtnud õpilased veedavad oma vaba aja pigem siseruumides viibides, kasutades sel ajal erinevaid meedia vorme. Kõige meeldivamaks küljeks valiti haljasaladel värske õhk ning rahulikkus (vaikus). Kõige negatiivsemaks küljeks peeti vedelevat prügi ning vandalismi. Vaatamata faktile, et igapäevasel veedab väike osakaal kõikidest vastajatest vaba aega roheluses, märgiti peamiseks emotsiooniks külastuse ajal rahulikkust ning tunnistati rohealade stressi leevendavat mõju. Põhjuseid kirjanduses, miks on rekreatsiooni alade ning rohealade külastamine oluline just teismeliste puhul, oli mitmeid. Avalike haljasaladel viibimine mõjutab õpilaste nii vaimset kui ka füüsilist arengut. Suureks probleemiks noortel igavus, mis võib olla põhjustatud olla faktidest, et teavitus erinevatest võimalustest on vähene ning ka nende mitmekesisus on hinnatud küsitluses madalaks. Tegevusetus ning igavus aga võib mõjutada noorte käitumist. See võib mõjutada noori hälbelisele käitumisele nagu selleks on vandalism. Enim levinud vandalismi põhjuseks toovad noored igavuse, mis ajendab neid tegema halbu otsuseid. Teismeliste ootused on pigem reaalsed, kui teostamatud. Soovitakse juurde oma eagrupile tegevusi ning funktsioone haljasaladele. Näidetena toodi välja kiiged, välisruumi pingpongi laud, rohkem pinke ning paremaid valgustatuid teid. Eeskujuks peeti Tartus Tähtvere linnaosas paiknevat Tähtvere mänguväljakut. Soovitustena toodi välja, et planeerijad võiksid avalikku ruumi kujundades vaadata seda ka noorte seisukohalt. Kindlasti tuleks teha uuringuid ja läbi viia küsitlusi, milliseid funktsioone planeeritavasse piirkonda ka noored sooviksid juurde saada. This study was designed primarily to obtain and overview of contemporary Estonian teenagers leisure habits, as well as their opinions and expectations. In addition was a target to find from literature the reason why young people need today green spaces. The study was conducted in two different areas in Tartu city, and also nearby in countryside. The key part of this work was the questionnaire according to what the data was obtained from participants given answers. Based on the data collected in this study and analyzed results, can be said that using public green spaces is still declining – nearly half of the participated students spend their free time rather indoors, using during this time a variety of media forms. To the most enjoyable aspect was elected on recreational areas fresh air and calmness. The most commonly mentioned negative aspect was garbage lying around and vandalism. Despite the fact that daily spends a small percentage of all students in green spaces free time, as the main emotion during the visit was chosen calmness (50%) and was acknowledged the stress-relieving effect. In literature were meant several reasons why recreation areas and public spaces are important for adolescents. Spending time in nature affects students’ mental as well as physical development. Major problem for young people is also boredom, which may be due to the facts that informing teenagers is limited and activities diversity is also considered to be low. Inaction and boredom can affect young people’s behaviour. It can affect the young to abnormal behaviour like vandalism. Most common cause of teenagers’ vandalism is said to be boredom, which encourages them to make bad decisions. Adolescents’ expectations are realistic, rather than unattainable. The target age group desires more activities and functions in green spaces. For example was brought out swings, ping-pong table, more benches, and better roads with street lights - like the playground in Tähtvere district. In recommendations they pointed out that designing a public space, the planners should also think in their point of view. Definitely should planners and architects do research and conduct surveys, which functions teenagers would like to have into the space they live in.

Töö eesmärk oli uurida Keila rohealade külastatavust ja külastajate rahulolu ning koondada ettepanekud Keila linna puhkealade planeerijatele. Külastajaseiret Keila parkides ei ole enne läbi viidud. Uuringu käigus küsitleti 124 pargikülastajat ajavahemikul 3.veebruar 2012 -25.veebruar 2012. Iga küsitletav täitis küsitluslehe ja vastas kirjalikult 7 küsimusele, kokkuvõtete tegemisel ja andmete analüüsimisel on kasutatud andmetöötlusprogrammi SPSS. Kogutud andmeid ja töö tulemusi kasutab Keila Linnavalitsus trükise „Keila roheline pärand” koostamisel, mis ilmub 2013.a. septembriks. Main task of the research was to investigate attendance of the Keila town green areas and to find out visitors satisfaction with following transfer of the results of the investigation to planners of the recreation areas. There is no monitoring of the Keila parks visitors performed before this particular research. During the research totally 124 visitors of the parks were questionned between February 3rd till February 25th, 2012. Every visitor has fulfilled the questionnary and has answered to 7 questions. Summarization of results of the questionnary was performed using the computer program SPSS. The Keila Municipality will use collected data for printing of the book, named „The Green Heritage of Keila“, which come out in September 2013.

Inimeste eluviis on muutunud väheliikuvamaks ning sellest tulenevalt on tähtis aru saada, kuidas on võimalik muuta liikumisharrastus elustiiliks. Sama oluline on suurema füüsilise aktiivsusega inimestele pakkuda mitmekesiseid võimalusi nende hea füüsilise vormi säilitamiseks. Käesolevas töös on nendele teemadele lähenetud kohaliku omavalitsuse koostatava üldplaneeringu tasemel. Töö eesmärk oli uurida kas ja milliste valikukriteeriumite alusel on Tartumaa valdade ÜPdes määratud puhke- ja virgestusalad. Töö hüpoteesiks oli: planeerimisseadus ei anna kindlaid raame puhke- ja virgestusalade käsitlemiseks, seetõttu on käsitlus üldplaneeringutes väga erinev ja kontseptuaalselt laialivalguv. Hüpoteesi kinnitamiseks või ümberlükkamiseks uuriti puhke- ja virgestusalade käsitlusi erialases kirjanduses ning vaadati, kas Eesti dokumentides leidub sarnaseid kontseptuaalseid lähenemisi. Tõendeid otsiti ka puhke- ja virgestusalade eraldi käsitlemise vajalikkuse kohta. Seejärel uuriti Tartu maakonna valdade kehtestatud üldplaneeringute tekstiosasid ning samade valdade ametnike seas viidi läbi ka ankeetküsitlus. Üldplaneeringute tekstiosa analüüsis osalesid kõik Tartumaa valdade 17 kehtestatud üldplaneeringut, ankeetküsitlusele vastanuid oli 16 valda. Tekstiosa ja küsimustiku vastuseid analüüsiti kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil, kokkuvõtteid tehes kasutati ka protsentanalüüsi. Tartumaa valdade kehtestatud üldplaneeringute tekstiosades otsiti täpsemalt vastuseid puhke- ja virgestusalade küsimustele: kas ja kuidas on ÜPdes defineeritud neid alasid; kas ja millised olid alade valikukriteeriumid; millised alad on ÜPdes määratud puhke- ja virgestusaladeks; kas avalikku juurdepääsu aladele peeti oluliseks ning kas ja millised olid alade kasutamis- ja ehitustingimused. Erialases kirjanduses kirjutati rekreatsioonist väljaspool linnasid ning tihedama asustusega alasid. Teise äärmusena kirjutati palju inimese tervisest, kehalisest aktiivsusest kui igapäevasest elustiilist – selliselt käsitleti rohealasid ja lähirekreatsioonialasid peamiselt linnades või tihedamatel asualadel paiknevatest objektidest kirjutades. Erialases kirjanduses omavahel olid sarnased lähenemised rekreatsioonialadele leitavad, kuid need ei olnud üldjuhul võrreldavad Eesti strateegilistes dokumentides toodutega. Magistritöö raames analüüsitud ÜPde põhjal võib öelda, et üldiselt käsitletakse puhke- ja virgestusalasid sõnapaarina ning vahet nendel terminitel ei tehta. Sõnapaaride definitsioonid olid samuti sarnased. Ankeetküsitluse vastuste kokkuvõtetes tulid välja aga nende kahe mõiste teatavad erinevused: virgestusala seondub pigem aktiivse puhkuse, spordi, liikumisharrastuse ja spetsiaalsete rajatistega kui looduslikkusega. Enamikel juhtudel ei olnud puhke- ja/või virgestusalade valikukriteeriume ÜPdes kirjas ning ankeetküsitluste vastustest selgus, et enamik valdasid käsitlesid ÜP koostamisel puhke- ja virgestusaladena juba olemasolevaid alasid, mida ei pidanud enam välja valima ning nende funktsionaalsust hindama. Töös tehti ettepanek siduda virgestusala termin liikumisharrastuse arengukavaga ning esitati sellest tulenevalt ettepanekud virgestusala ja puhkeala defineerimiseks, eristades neid järgnevate omaduste poolest: kättesaadavus, puhkamisaeg, tegutsemisvõimalused- ja viisid, sihtgrupp ning eesmärk. Kõikidele puhke- ja virgestusaladele peeti avalikku juurdepääsu oluliseks umbes pooltes ÜPdes, ülejäänud pooltel juhtudel vaid osadele puhke- ja virgestusaladele. Sarnaselt avaliku juurdepääsu loomise võimalustele, olid ka detailsemad kasutamis- ja ehitustingimused ÜPdes määratletud pooltel juhtudel ning üldiselt suunatud ala säilitamisele ning võimalusele rajada alale vaid n.ö puhke- ja virgestusalade sihtotstarbelisi rajatisi. ÜPdes olid puhke- ja virgestusaladeks määratud väga erinevad alad, st nende varieeruvus oli suur: aladena võisid olla määratud nii matka-, jooksu- ja suusarajad, kaunid vaated, veekogud, metsad kui ka kalmistu, endine karjäär, siseürituste korraldamise kohad jne. Põhimõtteline puhke- ja virgestusalade käsitlus oli Tartumaa valdade ÜPdes sarnane. Selles osas ei toetanud tulemus püstitatud hüpoteesi. Kontseptuaalselt oli aga teema käsitlus laialivalguv, kuna üldiselt kontseptsiooni ei olnud. Seega, kontseptuaalse laialivalgumise osas leidis püsitatud hüpotees kinnitust. Rõhku oli pandud erinevate alade puhke- ja virgestusaladeks määramisele, kuid valikukriteeriume ehk alade määramise põhimõtteid üldiselt välja ei olnud toodud. ÜP tasemel võiks puhke- ja virgestusala teemat edaspidi käsitleda sarnaselt, kuid täiendada võiks ÜPd tuues eraldi välja puhkealade ja virgestusalade valiku põhimõtted ning eraldi mõlema sõna definitsioonid. This is an abstract of 82 pages submitted for defence of the master´s degree. The present study is in English „Recreation areas (puhke- ja virgestusalad in Estonian) in the comprehensive plans of the rural municipalities of Tartu county“. The lifestyle of people includes less movement than they need and that is the reason why we have to understand how to change people lifestyle so they would like to move more and be healthy. It`s also important to maintain good health and offer varied terms to be physically active. In this study we approach to these question through the comprehensive plans of rural municipalities. This theme is chosen to understand how rural municipalities handle these questions in their comprehensive plans. The planning act of Estonia says that municipalities have to designate the recreation areas, but doesn`t say how to do that exactly. Also these recreation areas are comprised of two words: puhkeala ja virgestusala in Estonian. So the working hypothesis is: because of the absence of designation terms the handling of recreation areas (especially these two words) is very different and conception is blurred in the comprehensive plans of the rural municipalities of Tartu county. The main idea of this study was to investigate what kind of criteria were used to designate both of recreation areas in the comprehensive plans, if the criteria exist at all. There are several questions need to be answered to achieve this main purpose, such as: what kind of handlings of these terms we meet in specialized literature and do we find same handlings in strategic documents of Estonian; is it necessary to divide one term (recreation areas) into two terms (puhke- ja virgestusalad in Estonian) in comprehensive plans; to analyse recreation areas handlings in the comprehensive plans of the rural municipalities of Tartu county. There were 17 rural municipalities under investigation, because of their validated comprehensive plan. Also 16 of them answered the questionnaire by internet. Urban municipalities of Tartu county were not investigated because there are too big difference as compared urban with rural municipalities. Detailed investigation of comprehensive plans were done about both of recreation areas and about their exact definitions, recreation area types, chosen criteria, whether these areas had public accessibility and what were the landuse and construction terms in these areas. Texts of comprehensive plans and answers of questionnaire were analysed using qualitative content analyse and percentage analyse. The results of this study showed that dividing these recreation areas can be tricky, but most of the specialized literature divided recreation areas into two groups: 1. the ones which are near the living areas, in the cities etc; 2. the ones which are long distance and it takes time to go these places. But this kind of treatment was not met in Estonian strategic documents. Exept a little bit similarity in the national development plan for motion and sports. In the results of this theoretical study one can see that in the text of comprehensive plans of Tartu county rural municipalities were handled both of the recreation terms with similarity and together. But the answers of questionnaire show us difference of understanding these terms (puhke- ja virgestusala in Estonian). Generally there were no criteria or the reason in the text that could show us why different recreation areas were chosen. Mainly were used existing recreation areas and did not assess the new ones. And because of that the author of this study made the suggestion how to choose and designate these two recreation areas separately in comprehensive plan. It is reasonable to connect virgestusala (in Estonian) with our national development plan for motion and sports. Generally there are five factors which has to be consider before determing the areas puhkeala ja virgestusala (in Estonian): affordance, the length of recreation, recreational activities, target group and purpose. About 50% of comprehensive plans were considered public accessibility to be important to all of recreation areas, the other half is offering public accessibility only for some recreation areas. The same result was in the terms of landuse and construction of recreation areas, detailed conditions were determined the half of the comprehensive plans. But most of these construction terms main purpose was to maintain the recreational area and let there build structures only needed for recreational areas. There were wide variety of recreational areas of comprehensive plans. It does include hiking, running and skiing trails, scenic view, forests, lakes, but also cemetary, closed gravel-pit, indoor recreation places etc. In the end we can say that handling the recreation areas were similar in rural comprehensive plans, but the conception approach was blurred. Attention was paid to say what are the recreational areas, but not how were they chosed. In the future is recommended to handle recreation areas in comprehensive plans similary. Additionally, is recommended to show both recreation areas exact (separated) definitions and also their chosen criteria.

https://www.ester.ee/record=b5465358*est