Search

P. W. is supported by the Clinical Research Fund, University Hospitals Leuven, Leuven, Belgium. This work is partially funded by the grant titled Frontiers in Congenital Disorders of Glycosylation (1U54NS115198-01) from the National Institute of Neurological Diseases and Stroke (NINDS), the National Center for Advancing Translational Sciences (NCATS), and the Rare Disorders Consortium Research Network (RDCRN) (E. M., K. R., C. F., H. F., C. L., and A. E.) Phosphoglucomutase 1 (PGM1) deficiency is a rare genetic disorder that affects glycogen metabolism, glycolysis, and protein glycosylation. Previously known as GSD XIV, it was recently reclassified as a congenital disorder of glycosylation, PGM1-CDG. PGM1-CDG usually manifests as a multisystem disease. Most patients present as infants with cleft palate, liver function abnormalities and hypoglycemia, but some patients present in adulthood with isolated muscle involvement. Some patients develop life-threatening cardiomyopathy. Unlike most other CDG, PGM1-CDG has an effective treatment option, d-galactose, which has been shown to improve many of the patients' symptoms. Therefore, early diagnosis and initiation of treatment for PGM1-CDG patients are crucial decisions. In this article, our group of international experts suggests diagnostic, follow-up, and management guidelines for PGM1-CDG. These guidelines are based on the best available evidence-based data and experts' opinions aiming to provide a practical resource for health care providers to facilitate successful diagnosis and optimal management of PGM1-CDG patients. preprint published

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Kaasasündinud glükosüülimise haigused (KGH) moodustavad kiirelt areneva ainevahetushaiguste grupi ning on põhjustatud valkude ja lipiididega seotud glükaanide häirunud sünteesist. Erinevad valkude N-glükosüülimise haigused on enim diagnoositavad KGH-d ja PMM2-CDG on kõige sagedasem N-glükosüülimise haigus. KGH sümptomid on mittespetsiifilised ja multisüsteemsed. Valikmeetod KGH skriinimiseks on seerumi transferriini isoelektriline fokuseerimine (IEF). Käesoleva uuringu eesmärk oli juurutada Eestis KGH diagnostikaks transferriini IEF ja hinnata kolme aasta jooksul N-glükosüülimise haiguste esinemist meie patsientide hulgas. Kuuel patsiendil 1230-st esines KGH skriiningul positiivne tulemus, mis leidis molekulaarse kinnituse. Esmalt näitasime, et kõige sagedasem KGH Eestis on PMM2-CDG, mida diagnoositi neljal patsiendil kahest perekonnast. Ühe pere lastel väljendub haigus kerge neuroloogilise vormina, kuid normaalse kognitiivse arenguga, mida PMM2-CDG patsientide hulgas esineb harva. Eesti PMM2-CDG patsientidel oli kõige sagedasem variant PMM2 geenis p.Val131Met. Teiseks, esitasime tulemused PMM2-CDG eeldatava sageduse kohta, kasutades Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu andmeid. Leidsime viis erinevat PMM2 heterosügootset mutatsiooni. Kõige sagedasem geenivariant on p.Arg141His kandlussagedusega 1/224. p.Val131Met kandlussagedus on 1/449. Eeldatav PMM2-CDG sagedus Eestis on 1/77,000. Kolmandaks, kirjeldasime patsienti KGH alatüübiga SLC35A2-CDG ning võrdlesime tema fenotüüpi ja genotüüpi 14 rahvusvahelise patsiendi kliiniliste andmetega. Patsientidele on iseloomulik mittespetsiifiline neuroloogiline haigus üldise arengu hilistumise, lihashüpotoonia, krampide ning epileptilise entsefalopaatiaga, düsmorfsed tunnused ja lühike kasv. Lisaks võib transferriini IEF olla vale-negatiivne. Neljandaks, kirjeldasime multisüsteemsete kliiniliste sümptomitega ning uue, seni kirjeldamata KGH alatüübiga patsienti, kellel on KGH alatüübi põhjuseks tõenäoliselt haiguspõhjuslik homosügootne muutus STX5 geenis. Käesolev uuring näitas, et Eesti patsientide puhul on transferriini IEF on tulemuslik meetod KGH diagnostikas. Skriiningu rakendamine võimaldas lisada uusi kliinilisi ja epidemioloogilisi andmeid erinevate teadaolevate ning uue KGH alatüübi kohta., Congenital disorders of glycosylation (CDG) are an expanding group of inherited metabolic diseases caused by impaired synthesis and attachment of glycans on proteins and lipids. Disorders affecting the N-glycosylation pathway form the most common CDG subgroup, and the most common N-glycosylation disorder is PMM2-CDG. The symptoms of different CDG are often non-specific and multisystem. Serum transferrin isoelectric focusing (Tf IEF) is a routine method to screen CDG. The aim of this study was to implement Tf IEF in Estonian clinical practice and to study the presence of N-glycosylation defects among Estonian patients in a three-year screening period. Altogether, positive CDG screening with subsequent molecular confirmation was detected in six patients among 1230 subjects screened. First, the most frequent CDG in Estonia is PMM2-CDG as we diagnosed this disorder in four patients from two families. In one family, the siblings show a mild neurological phenotype with normal-borderline cognitive development, which has previously been seldom described. Among PMM2-CDG patients, the most common variant in PMM2 gene is p.Val131Met. Second, we reported the expected frequency of PMM2-CDG based on the Estonian population data. In this cohort, we identified five different heterozygous variants in PMM2 gene. The most frequent variant is p.Arg141His with carrier frequency 1/224. The carrier frequency for p.Val131Met based on the Estonian population data is 1/449. The expected frequency of PMM2-CDG is 1/77,000. Third, we described a patient with SLC35A2-CDG and compared his phenotype-genotype with 14 international SLC35A2-CDG patients. This type of CDG presents as a non-specific neurological syndrome with global developmental delay, hypotonia, seizures and epileptic encephalopathy, together with dysmorphic features and short stature. In addition, Tf IEF can show a normal profile. Fourth, we presented a patient with multisystem clinical CDG features and a novel type II CDG likely caused by homozygous variant in STX5. In conclusion, Tf IEF proved to be an effective method to detect CDG among Estonian patients. Our results led to many findings, which have helped to add new clinical and epidemiological data about different known types of CDG, but also to expand the group of CDG by the discovery of a new type of CDG.

We would like to thank the Metabolic ERN (MetabERN) for their support to our study. Phosphomannomutase 2 (PMM2-CDG) is the most common congenital disorder of N-glycosylation and is caused by a deficient PMM2 activity. The clinical presentation and the onset of PMM2-CDG vary among affected individuals ranging from a severe antenatal presentation with multisystem involvement to mild adulthood presentation limited to minor neurological involvement. Management of affected patients requires a multidisciplinary approach. In this article, a systematic review of the literature on PMM2-CDG was conducted by a group of international experts in different aspects of CDG. Our managment guidelines were initiated based on the available evidence-based data and experts' opinions. This guideline mainly addresses the clinical evaluation of each system/organ involved in PMM2-CDG, and the recommended management approach. It is the first systematic review of current practices in PMM2-CDG and the first guidelines aiming at establishing a practical approach to the recognition, diagnosis and management of PMM2-CDG patients. publishersversion published

Vermimishäiretele on iseloomulikud spetsiifilised, kuid varieeruvad ja kattuvad sümptomid ning Eestis on see tõenäoliselt aladiagnoositud haiguste rühm. Nende haiguste väga mitmekesise geneetilise etioloogia tõttu on diagnoosimiseks vaja kasutada erinevaid molekulaarseid uurimismeetodeid, kaasa arvatud tänapäevaseid kogu genoomi ning metülatsioonitundlikke uuringuid. Tänu uutele uurimismeetoditele on arusaam vermimishäirete olemusest ja põhjustest viimaste aastate jooksul oluliselt paranenud, kirjeldatud on ka mitut uut harva esinevat vermitud geenide funktsiooni häirest põhjustatud haigust. Artikli eesmärk on anda ülevaade sagedasematest teadaolevatest vermimishäiretest, nende sümptomitest, molekulaarsetest põhjustest ning diagnoosimise võimalustest. Eraldi on kirjeldatud kaht vermimishäirete haigusjuhtu. Eesti Arst 2017; 96(1):22–35, Eesti Arst, Jaanuar 2017

Taust. 1993. aastast alates on Eestis vastsündinuid sõeluuritud fenüülketonuuria ja 1996. aastast alates kaasasündinud hüpotüreoosi suhtes. Enamikus arenenud riikides kasutatakse vastsündinute sõeltestimisel tandem-mass-spektromeetriat, mis võimaldab testida ühe verepleki põhjal kuni 29 päriliku ainevahetushaiguse suhtes. Metoodika. Üle-eestilise vastsündinute laiendatud sõeltestimise pilootprojekt algas 01.01.2014. Sellega lisati eelnevalt uuritud haigustele juurde veel 18 uut ravitavat ainevahetushaigust (aminoatsiduuriad, orgaanilised atsiduuriad, rasvhapete beetaoksüdatsioonihäired, karnitiini transpordihäired ja B12-vitamiini puudulikkus). Tulemused. 1,5 aasta jooksul sõeltestiti 20 147 vastsündinut, neist 11 lapsel kinnitati diagnoos: ühel biopteriinitundlik fenüülketonuuria, ühel vaba karnitiini vähene sisaldus, ühel I tüüpi glutaraatatsiduuria ja 8 vastsündinul kaasasündinud B12-vitamiini puudulikkus. Valepositiivsete tulemuste osakaal oli 0,16% ja positiivne ennustav väärtus 25,58%. Teadaolevalt valenegatiivseid tulemusi ei olnud. Sel perioodil arvutati korduvalt Eesti populatsioonile iseloomulikud metaboliitide otsustuspiiri väärtused ning alates 7. uuringukuust alustati USA Mayo kliiniku hallatava andmebaasi Region 4 Stork kasutamist, sest see võimaldab suurendada positiivset ennustavat väärtust ning vähendada valepositiivsete tulemuste osakaalu, säilitades piisavalt suure tundlikkuse. Järeldused. Heade tulemuste saavutamiseks, eriti väiksema esinemissagedusega haiguste puhul ning väikese sündimusega riikides nagu Eesti, on oluline nii rahvusvaheline kui ka riigisisene koostöö, mis tagab testimiseks vajaliku pädevuse, efektiivsuse ja ravikvaliteedi. Eesti Arst 2016; 95(8):506–514, Eesti Arst, September 2016

Glükosüülimise kaasasündinud defektid on kiiresti kasvav, erinevaid elundisüsteeme haarav ainevahetushaiguste rühm. Glükosüülimine on valkude modifitseerimise protsess, mille tulemusel sünteesitakse glükoproteiin. Kõige sagedamini esineb valkude N-glükosüülimise defekte. Erinevate glükoproteiinide hüpoglükosüülimisest põhjustatud haiguste kliiniline pilt ja raskusaste on väga varieeruvad, haarates erinevaid elundisüsteeme või piirdudes vaid kindlate elunditega. On oluline, et kõiki nii ainevahetushaiguse kahtluse kui ka ebaselge kliinilise pildiga patsiente uuritakse glükosüülimise kaasasündinud defektide suhtes.Eesti Arst 2014; 93(1):41–46, Eesti Arst, Jaanuar 2014