Search

http://www.ester.ee/record=b4468353*est

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Invasiivsed võõrliigid võivad uude keskkonda sattudes rikkuda kohalike ökosüsteemide tasakaalu ja vähendada looduslikku mitmekesisust. Sageli toovad nad päritolualadelt kaasa uusi haigustekitajaid või aitavad kaasa olemasolevate patogeenide levikule. Kõrge sigimispotentsiaali ning laia toiduspektri tõttu on üheks edukaimaks võõrliigiks Euroopas kährikkoer Nyctereutes procyonoides. Käesoleva töö raames uuriti kährikkoerte toitumist, parasitofaunat ning ruumikasutust, saamaks ülevaadet liigi rollist Eesti looduses. Toitumisuuringu tulemustest selgus, et sügisel ja talvel toituvad Eesti kährikkoerad peamiselt raipest ning söödaplatsidel leiduvast teraviljast ja muust taimsest materjalist. Lisaks leidsime, et kärntõve nakkusega loomad toituvad võrreldes tervete isenditega oluliselt harvem selgrootutest loomadest ning sagedamini raipest. Raadiotelemeetrilise uuringu tulemused näitasid, et erinevalt mujal Euroopas elutsevatest kährikkoertest on Eesti loomade kodupiirkonnad loodusmaastikus pea poole väiksemad võrreldes intensiivselt majandatavate aladega. Samas tuvastasime, et kärntõve nakkusega isendite kodupiirkonna suurus ning päevateekonna pikkus vähenevad haiguse intensiivistudes märkimisväärselt ning enne surma on loomad pea liikumisvõimetud. Võttes kokku Eestis ning mujal Euroopas teostatud uuringute tulemused, võib väita, et elupaigavaliku ja toitumise poolest on kährikkoer oportunist, kes võimalusel eelistab viibida veekogude läheduses. Sellest lähtuvalt võib ta kiskjana sesoonselt ning lokaalselt ohustada veelinde ja kahepaikseid, kuid laiemat ohtu kährikkoer kohalikule faunale ei kujuta. Parasitoloogilise uuringu käigus leiti Eesti kährikkoertel kokku 17 siseparasiiti, neist 9 on zoonootilised ehk võivad nakatada ka inimest. Kõige sagedamini esinenud zoonootilisteks parasiitideks olid inimesel nahakahjustusi tekitav Uncinaria stenocephala ja silmi ning lihaskudet kahjustav Alaria alata. Muuhulgas tuvastasime Eesti kährikkoertel esmakordselt ka eluohtliku alveokokk-paelussi Echinococcus multilocularis nakkuse. Kuna haiguste levik on suuresti seotud nende kandjate asutustihedusega, on oluline hoida kährikkoerte arvukus ning selle tõusu soodustavad tegurid kontrolli all., Invasive alien species may harm biodiversity, alter ecosystem structure and functions, inflict large economic costs and can cause serious problems to human health. Due to its omnivorous diet habits and very high reproductive potential the raccoon dog Nyctereutes procyonoides have become one of the most successful invasive alien mammals in Europe. The main objectives of this thesis were to investigate feeding habits, parasites and space use of raccoon dog to evalute its role in Estonian ecosystem. Our diet study revealed that in autumn and winter period the most important food sources for Estonian raccoon dogs are carrion and anthropogenic plants (e.g. cereals, vegetables, fruit) originating from supplementary feeding sites. Diet comparison of scabied and asymptomatic raccoon dogs showed that infected individuals consumed significantly less invertebrates, but more carrion. Telemetry study revealed that from May to October raccoon dogs inhabiting the natural area have considerably smaller home ranges compared to managed area, which contradicts earlier findings from other parts of Europe. As well, we found that sarcoptic mange has severe impact on raccoon dog space use: during a relatively short period before their death, an abrupt and drastic decline in their home range size and daily covered distances was identified. In conclusion, raccoon dog seems to be a true opportunist in terms of habitat use and feeding habits. They prefer to live in wet habitats, which means that as a predator the species could locally and seasonally harm waterfowl and frogs, but in general raccoon dogs do not pose a threat to local native fauna. Also we recorded that Estonian raccoon dogs harbour at least 17 helminth species. Among nine zoonotic parasites found in raccoon dogs, the fox tapeworm (Echinococcus multilocularis) can be considered the most dangerous to humans. The most prevalent parasite species, which can also occasionally infect humans and cause serious health problems, were Uncinaria stenocephala and Alaria alata. As spread of pathogens is directly correlated with population density of their carriers, it is important to reduce and control the number of raccoon and factors promoting their repro¬duction.

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Metssiga on sigalaste sugukonna kõige levinum liik, kelle arvukus tõusis oluliselt XX sajandi teisel poolel – muutus, mida on seostatud nii põllumajanduse üha jätkuva intensiivistumise kui laialt levinud lisasöötmisega. Kuna metssead on kõigesööjad, võib nende kõrge asustustihedusega kaasneda oht teistele loomadele, eelkõige maaspesitsevatele lindudele, kelle arvukus on langenud nii elupaiga vähenemise kui kiskluse tõttu. Lisaks võivad metssead mängida olulist rolli haiguspuhangutes, sest nad on reservuaariks paljudele kodu- ja metsloomadel levinud haigustele. Selle doktoritöö eesmärk oli uurida metssigade lisasöötmise võimalikke tagajärgi maaspesitsevatele lindudele ja metssigade nakatumisele siseparasiitidega, sest kõrge metssigade asustustihedus ja tihenenud kontakt liigikaaslastega söötmiskohtades võivad soodustada mitmesuguste haiguste levikut. Käesolevas töös oli lisasöötmisel metssigade arvukuse määramisel põhiroll ja söötmiskohtadest pärit teravili oli üks olulisemaid toiduallikaid ka soojal aastaajal, mil madal temperatuur ja paks lumikate ei takista loodusliku toidu kättesaamist. Kuid vaatamata sellele, et metssigadel oli võimalik tarbida lisasööta, rüüstasid nad metsas elavate kanaliste pesi ja murdsid noori tibusid ning metssigade ja kiskjate koondumine söötmiskohtade ümber tõstis maaspesitsevate lindude kisklusriski. Lisaks näitasid töös rakendatud uudse molekulaarse meetodi tulemused, et morfoloogilisel määramisel põhinev toitumisanalüüs väljaheidetest, mis on senistes toitumisuuringutes enim kasutatud meetod, alahindab lindude osakaalu metssea toidus, mistõttu võib ka varasemates töödes lindude esinemine olla alahinnatud. Lisaks maaspesitsevate lindude rüüsteriski tõstmisele mõjutas lisasöötmine ka metssigade nakatumist siseparasiitidega nii otseselt kui kaudselt läbi arvukuse kasvu. Söötmiskohad olid muutunud kopsuussidega nakatumise keskusteks ning pinnase kaudu levivate parasiitidega nakatumist soosis üleüldiselt suurenenud metssigade asustustihedust. Metssea majandamisel tuleks neid soovimatuid kõrvalmõjusid kindlasti arvesse võtta, Eurasian wild boar is the most widespread species of the Suidae family and its populations increased significantly in the second half of the 20th century – a change that has been largely associated with the continuing spread of agriculture, as well as the widespread practice of supplementary feeding. However, due to its omnivorous diet, high population density of wild boar can have disastrous effects on other animals, particularly on ground-nesting birds, whose populations have suffered from loss of habitat as well as predation.Wild boar can also play an important role in disease outbreaks as a reservoir of various pathogens shared between wildlife and domestic animals. The purpose of this thesis was to examine the potential consequences of supplementary feeding of wild boar for ground-nesting birds and wild boar infection with endoparasites, because increased overall abundance of wild boar and increased contact rates at feeding sites can promote the spread of various diseases. In this study, supplementary feeding had a key role in determining wild boar abundance and grain from feeding sites constituted a major food category even in the warm season, when food availability was not hindered by low temperatures and deep snow. However, despite having access to supplemental food, wild boar acted as a predator of nests and chicks of forest grouse and the concentration of wild boar and other predators near feeding sites resulted in locally increased predation risk for ground-nesting birds. What is more, the novel molecular method applied in this study revealed that faecal diet analysis based on morphology, which is still a popular method in diet studies, underestimates the proportion of bird in wild boar diet, indicating that previous studies might suffer from the same error. In addition to its contribution to increased predation of ground-nesting birds, supplementary feeding was shown to influence endoparasite infection in wild boar both directly and indirectly through increased abundance. Supplementary feeding sites had become hot-spots for acquiring lungworm infection and parasites with a direct life cycle benefited from the overall high host abundance. These unwanted effects should be reckoned with in wild boar management