Search

Väitekirja elektroonline versioon ei sisalda publikatsioone, Ootused kõrgkooli lõpetanute omandatud õpiväljunditele on viimase kümne aasta jooksul muutunud: oodatakse, et lõpetajad on lisaks teoreetiliste teadmiste omandamisele arendanud ka üldpädevusi. See esitab omakorda väljakutseid kõrgkoolis õpetamisele. Doktoritöö eesmärgiks on selgitada, kuidas on omavahel seotud õppejõudude õpetamisviis, see tähendab nende loodud õppeaine õpikeskkond, üliõpilaste tajutud õpikeskkonna õppimist toetavad ja takistavad elemendid, üliõpilaste õppimise sügavus ja õpiväljundite kvaliteet. Eesmärkide täitmiseks viidi läbi kvalitatiivne mitme-juhtumi uuring, kus juhtumina käsitleti bakalaureuseõppe õppeainet ning õpetamise ja õppimise seoseid uuriti juhtumite lõikes võrdlevalt. Uurimistöö tulemusena leiti, et mida enam õppejõud kirjeldasid õppimiskeskseid õpetamise elemente, seda enam üliõpilased kirjeldasid sügavat õppimist ja kvaliteetsete õpiväljundite saavutamist. Samuti leiti, et mida enam õppejõu õpetamisviisi kirjeldustes esines sisukesksele õpetamisele omaseid elemente, seda enam kirjeldasid üliõpilased pindmist õppimist ning madala kvaliteediga õpiväljundeid. Õpiväljundite kvaliteeti hinnati kõrgeks, kui teoreetilist teadmist kirjeldati vähemalt mõistmise tasemel ning kirjeldustes esines erinevaid õpiväljundeid. Võrreldes üliõpilaste kirjeldatud õpikeskkonna toetavaid ja takistavaid elemente ning seostades neid õppejõudude kirjeldatud õpetamisviisidega, leiti, et mida enam kirjeldasid õppejõud sisukeskset õpetamist, seda enam kirjeldasid üliõpilased õpikeskkonna elemente kui õppimist takistavad. Doktoritöö olulise tulemusena võib järeldada, et lisaks õppimiskeskse õpetamisviisi elementidele (näiteks entusiastlik ja huvitav loeng, elulised näited, õppemeetodite variatiivsus, meeldiv atmosfäär, autentsed ja proovile panevad ülesanded) on oluline, et õpetamine sisaldaks elemente, mis struktureerivad, juhendavad ja toetavad üliõpilaste õppimist. Üliõpilaste õppimise sügavuse ja õpiväljundite kvaliteedi parandamiseks ei piisa ainult õppe- või hindamismeetodi muutmisest, vaid oluline on ka sidusus õpetamise elementide vahel, ülesannete juhendid ja interaktsiooni kvaliteet., The last ten years have been challenging for the graduates’ of higher education. In addition to acquiring a deep understanding of disciplinary knowledge, students are also expected to develop generic skills. These expectations challenge university teaching. The aim of this dissertation was to explore the relationship between teaching (i.e. the teaching-learning environment of the courses developed by teachers) and: (i) the students’ perceptions of the elements of the teaching-learning environment that enhance or hinder their learning; (ii) the students’ approaches to learning; (iii) the quality of learning outcomes. To capture the relationship between the teaching of the courses and the students’ learning more deeply, this study used a qualitative comparative multi-case research design. The results of this study showed that the greater the teachers’ approach to teaching is learning-focused, the more likely are students to adopt deep approaches to learning and gain high-quality learning outcomes. The reverse is also valid. The greater is the teachers’ adoption of content-focused approach to teaching, the more likely are students to adopt the surface-approach to learning and obtain low-quality learning outcomes. The quality of learning outcomes was interpreted as high when the students’ descriptions of theoretical knowledge were at least on the level of understanding and they also described a variety of learning outcomes. In addition, this study found that the greater the teachers’ adoption of the content-focused approach to teaching, the more did students report elements of the teaching-learning environment that hindered their learning. In general, the results of this study suggest that it is insufficient to adopt elements that are inherent to the learning-focused approaches to teaching (e.g. enthusiastic and interesting lectures, variety in the teaching methods, a pleasant atmosphere, authentic and challenging course tasks) to support students’ learning. Still, the teachers’ guidance, and the teaching structure and support for learning are also crucial. Therefore, it is not enough to just change the method of teaching or assessment to support the adoption of deep approaches to learning or the development of high-quality learning outcomes. It is also important to develop a constructive alignment between the elements of the teaching-learning environment, the formulation of the instructions of the tasks and the quality of interaction., https://www.ester.ee/record=b5266436

Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli selgitada välja maapiirkonna kohalike omavalitsuste ametnike arusaamad ja tegevuspraktikad ettevõtluse arendamise osas. Arusaamade ja praktikate baasilt selgitati ametnike arusaamade ja tegevuspraktikate omavahelist seost ning määratleti kohaliku omavalitsuse rollitüüp ettevõtluse arendamisel. Magistritöö eesmärgi täitmiseks valiti juhtumianalüüsi strateegia ning juhtumianalüüs viidi läbi neljas Võrumaa vallas. Juhtumianalüüsi raames analüüsiti kohalike omavalitsuste dokumente, mis sisaldasid olulist informatsiooni ettevõtluse arendamisest ning samuti viidi läbi neli personaalintervjuud kohalike omavalitsuste ametnikega. Dokumentide ja intervjuude analüüsimiseks kasutati kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodit induktiivsel lähenemisviisil. Uurimistöö tulemusel selgus, et kohalike omavalitsuste ametnikel on äärmiselt erinev arusaam ettevõtluse arendamise olemusest. Samas on kohalike omavalitsuste ametnikud ühtsel arusaamal, et ettevõtjad suurendavad kohaliku omavalitsuse tulubaasi ning seetõttu tuleks ettevõtluse arendamisega aktiivselt tegeleda. Uurimistöö tulemusel selgus ka asjaolu, et ettevõtjad on kohaliku omavalitsusega koostöö tegemisel pigem passiivsed ning kohati on märgata ettevõtjate häbelikkust. Huvitava näitena võib tuua juhtumi, kus kohalik omavalitsus pakkus ettevõtjale tasuta reklaamimisvõimalust, kuid ettevõtja hinnangul polnud tema tooted reklaamiks piisavalt head. The aim of this Master’s thesis was to find out rural municipalities officials’ conceptions and practices in developing entrepreneurship. Based on our aim, we compared rural government officials’ conceptions and practices in developing entrepreneurship. We also found out what role each municipality holds in developing entrepreneurship in rural areas. In order to achieve the aim of the Master's thesis, the case study strategy was applied by the author of this thesis. The author picked out four parishes of Võru county and assigned them four different cases. During the case study the author analysed rural government documents which contained important information about entrepreneurship development. Also the author made four face-to-face interviews with officials from each rural municipality. Both, the documents and interviews were analysed with qualitative content analysis method in an inductive approach. The research shows that the rural municipalities officials’ understanding of the concept of entrepreneurship development is extremely variable. Despite the fact that rural municipalities perceive conceptions of entrepreneurship development differently, they all understand the importance of having entreprepreneurs in rural areas. Hence most of the municipalities have a positive attitude towards developing entrepreneurship. During this research we could also witness that local entrepreneurs are rather modest and discreet in participating in a co-operation with rural government. One of the best examples was when rural government offered free advertising to local entrepreneur, but he rejected the offer, because he thought his product was not good enough for advertisement.

Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada väikeettevõtjatest toidukäitlejate arusaamad turundusest ning nende turunduspraktikad. Magistritöö annab vastuseid järgnevatele uurimisküsimustele: mida väikeettevõtjatest toidukäitlejad mõistavad turunduse all, millised on väikeettevõtjatest toidukäitlejate turunduspraktikad, millest lähtuvad väikeettevõtjatest toidukäitlejad turundustegevuste planeerimisel ja elluviimisel ning milliseid probleeme on väikeettevõtjatest toidukäitlejatel turundustegevuse teostamisel. Käesolev magistritöö on iseloomult kvalitatiivne ning tugineb 6 poolstruktureeritud intervjuule ettevõtjatega. Intervjuu tulemuste analüüsimiseks on kasutatud induktiivse sisuanalüüsi meetodit, mis hõlmab eneses korduvate teemade ning mustrite välja selgitamist ning nende omakorda analüüsimist ja võrdlemist. Uuringu tulemustest selgus, et intervjueeritavate arusaamad ning turunduspraktikad on väga erinevad. Käesoleva magistritöö tulemused on olulised kõikidele, kes vähemal või suuremal määral puutuvad kokku maamajanduslike ettevõtetega ja turundustegevusega. Samuti on töö väljund oluline nendele, kes soovivad konkreetset valdkonda Eestis edasi arendada ning õpetada ettevõtjaid, kuna töö annab vastuseid ettevõtjate arusaamade kohta turundusest ning pakub vastuseid ettevõtjate turunduspraktikate kohta. The aim of this master’s thesis was to identify the marketing concepts and marketing practice perceptions of small food handling enterprises. This study gives answers to questions: what small food handling enterprises understand as marketing, which are the marketing practices of small food handling businesses, on what small food handling enterprises base their planning and implementing of marketing activities and what kind of problems the small food handling enterprises encounter while executing their marketing plan. The present study is qvalitative by its nature and bases on six semi-structured interviews carried out with entrepreneurs. To analyze the results of the interviews, inductive content analysis method was used, which involves working out recurring themes and patterns and analyzing and 2 2 comparing the found results. The results of this master’s thesis are important to everyone who more or less are related to rural economical enterprises and marketing activities. Also, the output of this thesis is important to those who further wish to develop a certain field in Estonia and to educate entrepreneurs, because the thesis gives an answer to how the entrepreneurs understand the marketing and offers answers of entrepreneurs marketing practices.

Kinnisvara on oluline osa riigi majandusest ja eluaseme ostutehingud kajastuvad sisemajanduse kogutoodangus ning seetõttu on väga oluline uurida eluaseme ostutehinguid mõjutavaid tegureid. Eluaseme tehingute arvu ja väärtust enim mõjutavateks teguriteks on sisemajanduse kogutoodangu aheldatud väärtus, intressimäär ja töötuse määr. Empiirilises analüüsis, kus võrreldakse eluaseme tehingute arvu ja tehingute väärtust mõjutavaid tegureid, jõutakse arusaamiseni, et kolm eelpool nimetatud tegurit mõjutavad rohkem tehingute arvu kui väärtust. Analüüsi käigus avastatakse huvitava asjaoluna, et kolme teguri kohta tehtud regressioonanalüüs annab loogilisemad seosed kui üksikute tegurite kohta tehtud analüüsid. Käesolev töö on heaks infoallikaks kõigile, kes soovivad saada ülevaadet Eesti eluasemeturul toimuvast. Autori arvates saab käesolevat tööd edasi arendada, kasutades pikemat uurimisperioodi ja/või suurendades eluaseme tehinguid mõjutavate tegurite arvu. Real estate is an important part of the national economy and housing purchases are reflected in the gross domestic product, which is why it is important to study the factors that influence it. The factors that influence the number and value of housing transactions most are the gross domain product chained volume measure, the interest rate and the unemployment rate. The empirical analysis comparing the factors influencing the number and value of housing transactions produces an understanding that the three aforementioned factors influence the number of transactions more than the value. One interesting aspect discovered during the analysis is that the regression analysis conducted on all three factors provides more logical connections than the analysis conducted on individual factors. This thesis represents a useful source of information to anyone interested in gaining an overview of what is occurring on the Estonian housing market. In the author's opinion it could be developed further by implementing a longer research period and/or increasing the number of factors influencing housing transactions.

http://tartu.ester.ee/record=b2693776~S10*est

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on selgitada välja, kas ja kuidas ülipopulaarses sotsiaalmeedia võrgustiku Facebook fännilehtedel korraldatavad „Jaga ja võida“ tarbijamängud suunavad tarbijaid tulevase ostu sooritamisel ning kuidas mõjutavad Facebooki „Jaga ja võida“ tarbijamängud tarbija arvamust tootest ja ettevõttest. Töös antakse ülevaade sotsiaalmeedia ja sotsiaalmeediavõrgustiku Facebook olemusest ning kasutusvõimalusest ettevõtte turundustegevuste elluviimisel. Töös uuritakse, kas inimesed mängivad „Jaga ja võida“ mänge ning analüüsitakse, kuidas muutub inimese arvamus konkreetsest ettevõttest ja tootest pärast võitmist/mittevõitmist. Samuti selgitatakse välja, kuidas muutuvad ostukogused pärast „Jaga ja võida“ mänge. The aim of the bachelor thesis at hand is to find out how the „Share and win“ games on the extremely popular social network Facebook influence the customer making their future purchase. What is more, the bachelor thesis finds out how the opinion of the customers is influenced by “Share and win” games. Firstly gives author light overview about Facebook and Facebook possibilities. Author finds out, does people play „Share and win“ games and does winning or not winning change people opinion about enterprise and product. Furthermore, author finds out, how people buying quantities change after playing „Share and win“ games.

Magistritöös hinnatakse müügitoetuse mõju AS PepsiCo Eesti väikeklientide karastusjookide müügile. Esmalt antakse teoreetline ülevaade müügitoetuse olemusest ning kasutamisest. Samuti uuritakse, kuidas ja milliste vahenditega on võimalik müügitoetuse efektiivsust hinnata. Empiirilises osas analüüsitakse põhjalikult ASPepsiCo Eesti väikeklientide osakonna karastusjookide müüki 2012. a ning müügitoetuse osa selles. Seejuures antakse üldhinnang karastusjookide sektori majandustulemustele ning analüüsitakse täpsemalt valikuliste müügitoetuskampaaniate efektiivsust. The impact of sales promotion on Plc PepsiCo Eesti small customers beverages sales is evaluated in this Master’s thesis. First author gives an overview of meaning of sales promotion and how to use it. It is also examined how to evaluate sales promotion efficiency. In empirical part of the thesis year 2012 small customer beverages sales and sales promotion part in it is thoroughly analyzed. There is also an evaluation of beverages sector economic results given. Efficiency of selected sales promotion campaigns is analyzed in more detail.

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida Eesti Maaülikooli üliõpilaste hinnanguid ja hoiakuid private label toodete suhtes. Töö koostamiseks kasutati esmaseid andmeid, mis koguti struktureeritud ankeetküsimustiku teel ning saadud andmed kajastati statistiliselt kirjeldava analüüsina. Tunnuste omavahelise seose hindamiseks teostati korrelatsioonanalüüs ning tuginedes jaotusanalüüsi tulemustele kasutati erinevate vastajagruppide vahel võrdlevat analüüsi, mille keskmiste statistiliselt olulist erinevust hinnati t-test analüüsiga. Läbiviidud uuringust selgus, et tarbijatel on erinevad hinnangud private label toodete omadustele erinevate tootekategooriate lõikes ning seetõttu tarbitakse omamärgitooteid ka grupiti erinevalt. Samuti on tarbijatel hoiak, et private label toodete olemasolu pole oluline kõigis tootekategooriates ning teatud toodete puhul eelistatakse osta kallimat tootjabrändi, mis inimeste arvamuse kohaselt rahuldab paremini tarbija vajadusi tänu kõrgemale kvaliteedile. Uuringu tulemusena võib väita, et tarbijate hinnangul on private label toodete peamine ostuargument soodsam hind ning omamärgitoote kättesaadavus loob alternatiivi säästmaks raha. Samuti on tarbijad seisukohal, et private label toodete puhul pole alati oluline kodumaine päritolu, kuid tarbijate jaoks on oluline omada ülevaadet tootjast. Paraku puudub paljudel omamärgitoodetel vastav informatsioon ning teadmatus tootja päritolust tekitab tarbijates umbusaldust private label toodete suhtes. Autor on seisukohal, et parema ülevaate omamine tarbijate hoiakutest ja hinnangutest private label toodete suhtes annab eelise nii jaemüüjatele kui ka konkureerivatele tootmisettevõtetele. Mõlema osapoole eesmärk on rahuldada tarbijate vajadusi ning sellest tulenevalt on oluline mõista inimeste hoiakuid, kellele tooted on suunatud. Samuti tuleks tõsta tarbijate teadlikkust omamärgitoodete puhul, kuna antud olukorras esitavad turu osapooled vastakaid arvamusi ajakirjanduse vahendusel ning tarbijatel puudub täielik ülevaade private label toodete olemusest. Teadlikkuse taset mõjutab oluliselt ka asjaolu, et omamärgitoodete päritolu püütakse teatud toodete puhul varjata. Märkide mõistmine pakenditelt eeldab teadlikkust, kuid vastavat informatsiooni pole tarbijatele aktiivselt edastatud. The purpose of this thesis was to examine the evaluations and attitudes of Estonian University of Life Sciences students towards private label products. In order to analyse the results derived from the questionnaire, the descriptive statistics are being used by the author on this thesis. Also the author has made a correlation analysis to determine the strength of the relationship between factors estimated by consumers, before making the decision of purchase. Based on the research, consumers think it is important to have private label brands in Estonian food market, because they give opportunity to have choices in making purchasing decisions. Consumers have various attitudes in different product categories towards private label products, based on the fact that consumers avoid buying only private label brands. Hence, it is not important to have private label brands in every product category, since consumers prefer manufacturer’s brand in specific categories. The main factor affecting the attitude towards private label brand is perception of product quality that consumers evaluate before buying decisions. A quality perception has a strong relationship with the product price, however in some categories it is related with the appearance of the product. Consumers agree it is not essential that private label brands are produced in Estonia, however they require information about the manufacturer before buying the product. Unfortunately many retailers do not reveal the information about producers, therefore consumers are avoiding to buy the private label brands because of the unreliability. The author of this thesis believes it is important to have a deeper overview of consumer attitudes towards private label brands, because it gives advantages for competing retailers and manufacturers. Both parties aim to satisfy the needs of consumers and it is important to understand what are customers thinking of their products. Also they should increase consumer awareness about private label products, because at the moment it is minority of consumers who are aware of the signs which are revealing the information about producers of private label brands.

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida miks mahetooteid tarbitakse, milline on tarbijate teadlikkuse tase mahetoodete valdkonnas ja kui suur on tarbijate maksevalmidus mahetoodete soetamisel. Töö kirjutamiseks on kasutatud esmaste andmetena autori poolt tehtud intervjuusid ning teiseste andmetena peamiselt Põllumajandusministeeriumi poolt välja antud mahevaldkonna trükiseid, Maheklubi kirjutisi ning tarbijate ostukäitumist kirjeldavaid allikaid. Kokku on kirjutamiseks kasutatud 24 kirjandusallikat ning tehtud seitse intervjuud. Mahetooteid satuvad tarbijad ostma läbi enda või tuttavate kogemuse. Intervjueeritavatest enamik ostavad eelkõige toidukaupu mahedana, lapsevanemad pööravad rohkem tähelepanu ka kodukeemia ning hügieenitoodete ökoloogilisele puhtusele. Eesti mahetootjate toodangust ostetakse enim Pajumäe piimatooteid ning Zerna ja Koplimäe talude teraviljatooteid. Välismaistest tootjatest olid tuntumad Saksamaa, Hollandi ning Itaalia tootjad. Informatsiooni hangitakse kõige enam just uute toodete puhul. Parimateks infoallikateks pidasid intervjueeritavad enda tuttavaid ning ökopoodide müüjaid. Ostukohtadena eelistasid intervjueeritavad ökopoode, sest sealne valik on suurem ning ostlejaid vähem ja müüjatel on küsimuste tekkimisel aega personaalselt nõustada. Kiideti ka Rimi ostuketti, kes oli intervjuude tegemise ajal ainuke tavapood, kes oli loonud oma logoga mahetoodete sarja. Keskmiselt hinnatakse mahetoodete hindu umbes 30% kallimaks . Kõige kallimana tajuvad tarbijad Eesti mahetootjate hindu ning mõned vastajad ka teadsid, et Lääne-Euroopast imporditavate hindadega konkureerimiseks on Eestis mahepõllumajanduse toetused liialt madalad. Kõige enam on mahetarbijad nõus juurde maksma lühikese perioodi jooksul tarbitavate toodete (piim, leib) eest, et need oleksid mahetooted. Kuna intervjuudest tulenevalt ükski vastaja ei hinnanud enda maksevalmidust mahetoote eest maksta samaväärseks tavatoote hinnaga, võib väita, et mahetarbijad ongi nõus maksma ökoloogilselt puhaste toodete eest enam kui tavatoodete eest. Mahemärgistusi tunnevad mahetarbijad suhteliselt hästi, kõige olulisemaid – Eesti ja Euroopa Liidu mahemärke teadsid pea kõik vastajad. Märgistuste jälgimine on rohkem levinud uute toodete ning tavapoodides ostlemise puhul. Ökopoodide puhul toodi välja, et mitte mahetooted on eraldi märgistatud ning tarbijal on kergem vahet teha. Nii TNS Emori kui ka autori tehtud intervjuude tulemuste analüüs näitasid, et eestlased pööravad toodete ökoloogilisele puhtusele tähelepanu ning oskavad määratleda mahetoodete olemust. Võrdlus Emori uuringutega tõestas, et tarbjauuringuid on võimalik teha ka väikese valimiga, sest kolmest võimalikust võrdluspunktist erinesid tulemused ainult hinnavalmiduse osas ning sealgi seetõttu, et uurimise viis oli TNS Emoril ja autoril erinev. The aim of this bachelor’s thesis is to examine why organic products are consumed; what is the level of consumer awareness of organic products in the field; and how big is the consumers' willingness to pay for the organic products in the acquisition. The primary data used in the thesis are interviews made by the author. The secondary data are mostly organic sector publications by the Ministry of Agriculture, writings of the Maheklubi, and sources describing consumers’ purchasing behaviour. In total there were 24 literature sources used and seven interviews made. Consumers come upon purchasing organic products through their own or acquaintances experience. Most of the interviewees are primarily buying organic food products, parents pay more attention to ecological purity of the home care and hygiene products. The most purchased products from Estonian organic producers are Pajumäe dairy products and grain products from Zerna and Koplimäe farms. From foreign producers the most famous were German, Dutch, and Italian manufacturers. Most of the information obtained is about the new products and according to the interviewees the best sources of information comes from acquaintances and sellers in the organic stores. For the place to purchase interviewees preferred biological shops because of the great variety and the sellers have more time to answer arisen questions. The interviewees also approved the purchase chain Rimi, who was the only retail shop selling organic products with their own logo at the time of the interviews. Prices for the organic products are averagely valued about 30% more expensive. The most expensive are the products from Estonian organic producers. Some of the respondents knew that our producers can not compete with the prices of imports from Western Europe, because the support for organic farming in Estonia is too low. Organic consumers are willing to pay more for the organic products consumed in short period (milk, bread). As a result none of the respondents did not consider their willingness to pay for organic products cost equivalent to the price of the conventional product, it can be said that the organic consumer is willing to pay more for ecologically clean products. Consumers know ecolabels relatively well, the most important labels - Estonian and the European Union organic signs were familiar to almost all of the respondents. Markings tracking is more prevalent with new products and shopping in supermarkets. In the biological shops the non-organic products are individually labeled and easily distinguishable for the consumers. Both the TNS Emor and author's interviews results showed that Estonians pay attention to the ecological purity of the products and are able to identify the organic products. Comparison with the results from TNS Emor showed that consumer survey is possible with a small sample size, as the reference point to three possible results differed only in willingness to pay, and the difference was due to the different ways the research was conducted by TNS Emor and author.

Käesoleva töö eesmärk oli uurida käsitöömeistrite tootearenduse lähetkohti näitel, kasutades selleks töö teoreetilise alusena traditsioonilist ideedest lähtuvat (ideas—first) ning kaasaegseid kiendikeskseid vajadustest lähtuvat (needs-first), tulemusest lähtuvat (outcome-driven innovation) ja integreeritud (Integrated New Product Development – iNPD tootearenduse mudeleid. Uuringu tulemusel selgus, et käsitöömeistrid kasutavad tootearenduses nii traditsioonilisi kui ka kliendikeskseid elemente. Peamised kliendikesksed elemendid olid aktiivne info ja ideede otsimine, aktiivne osalemine osalemine erinevatel kursustel jm; kaasatakse suhteliselt sageli isikuid väljastpoolt. Traditsioonilise lähenemise tunnused olid, et kliente kaasatakse küll ideede genereerimise etapil, kuid järgnevatesse etappidesse suhteliselt harva.; sageli eelistatakse tooteid arendada täiesti üksi; ei eristata enda kui tootja ja kliendi ootusi tooteomadustele. The present thesis relates to the crafters’ starting points in product development using as a theoretical basis the traditional ideas-first and contemporary client-centred needs-first approaches, outcome-driven innovation and integrated new product development (INPD) models. The survey revealed that craftsmen’s product development involves both traditional and client-centred elements. The principal client-centred elements included active searching for information and; active participation in various courses, trainings, workshops, and the like.; product development engages fairly frequently persons from the outside. Traditional approach was characterised by engaging clients in the stage of idea generation but usually not in the following stages; it is often preferred to develop products alone; no differentiation is made between producers’ and clients’ expectations for product characteristics.

Magistritöö eesmärgiks on uurida ettevõtjate tõlgendusi ettevõtlusega alustamise põhjuste, eesmärkide ja probleemide osas ning analüüsida, kas intervjuueeritavad on pigem vajadus- või võimalusettevõtjad. Magistritöö raames selgusid intervjuude põhjal järgnevad ettevõtlusega alustamise põhjused: elatise teenimine; rahulolematus palgatööga; iseenda peremeheks olemine; materiaalsete ressursside olemasolu; võimaluse ära kasutamine; eneseteostus; töökoha või ettevõtte (edasi)andmine lastele; olemasolevate ressursside väärtustamine; varasema koostöö lõppemine. Ettevõtte alustamisega seotud probleemide osas nimetati ära ettevõtte sissetöötamise keerukus, algkapitali puudumine ja bürokraatia. Neli ettevõtjat kümnest leidsid, et neil ei tekkinud alustamisega seoses mingisuguseid probleeme ega takistusi. Intervjuude põhjal määratleti esialgsetel hinnangutel vajadus- ja võimalusettevõtjad. Vajadusettevõtjaid olid kolm, võimalusettevõtjaid kuus ja üks intervjuueeritav oli ka kombineeritud tüüpi. Analüüsimise käigus ilmnes, et ettevõtjate motiivid võivad ajas muutuda ning kolmel juhul on see ka aset leidnud. Kaks võimalusettevõtjat ja üks vajadusettevõtja on aja jooksul muutunud pigem kombineeritud tüüpi ettevõtjateks. Eeldatakse, et võimalusettevõtjad on riigi majanduse seisukohalt olulisemad ning tagavad selle arengu. Kui mõelda maapiirkonnale ja sealsele ettevõtlusele, ei pruugi see eeldus alati paika pidada. Kuivõrd üheks probleemiks on maapiirkonna jätkusuutlikkus siis kindlasti on oluline ettevõtluse säilimine, kuid on küsitav, kas seejuures peab eristama vajadus- ja võimalusettevõtjaid. Siinkohal võib väita, et ka vajadusettevõtjad, olgugi nad väiksed või mitte väga suurte kasvuootustega, võivad olla suureks toeks maapiirkonna elujõulisuse tagamisel. Rohkem energiat tuleks koondada olemasolevatele ettevõtjatele toeks olemisele ning julgustada praegu maapiirkonnas elavaid aktiivseid ja arukaid inimesi ettevõtlusele, et neil säiliks soov seal elada ja tegutseda. The aim of this thesis is to examine the interpretations of entrepreneurs in connection with the reasons, targets and problems related to the start of entrepreneurship and analyse whether the interviewees are rather necessity or opportunity entrepreneurs. Nine reasons for starting with enterprise occurred in the frames of the present research based on the interviews: earning living, discontentment with labour, being one´s own employer, presence of material resources, using chances, self-realisation, handing company down to offsprings, evaluation of available resources, end of previous cooperation. In general it was mentioned that the aim is to enlarge company (incl. employees, the number of animals), spread to foreign markets and development in principle (incl. marketing, diversification). There were three necessity entrepreneurs, six opportunity entrepreneurs and one mixed type of interviewee. It appeared that the motives of entrepreneurs can change in time and there were three cases to prove that. Two opportunity entrepreneurs and one necessity entrepreneur had been turned with time to an entrepreneur of a mixed type. It is presumed that from the aspect of national economy, opportunity entrepreneurs are more important and ensure the development of a country, however, from the perspective of rural areas and entrepreneurship this assumption may not always be true. Whereas one of the problems is the sustainability of rural areas, the preservation of entrepreneurship is important, although the differentiation of necessity and opportunity entrepreneurs is questionable. At this point it could be stated that even small necessity entrepreneurs who do not have high growth expectations can contribute to ensure the vitality of a rural area. More energy should be concentrated to support the existing entrepreneurs and encourage active and smart people who are living in rural areas to enterprise so that the willingness to live and operate in countryside prevails.

Turundustegevuse efektiivsuse hindamiseks on palju erinevaid võimalusi, ning mõõdikute valik sõltub suuresti sellest, mida teda saada soovitakse. Turundustegevuse efektiivsuse hindamine on üldine tegevus, mis ei pruugi ettevõtjale selget pilti anda. Esmatähtis on paika panna efektiivsuse hindamise eesmärgid ehk, millist turundustegevuse osa soovitakse hindama hakata. Hinnates jaotuskanalite efektiivsust peaks silmas pidama seda, et jaotuskanal võib koosneda paljudest liikmetest ning nende liikmete efektiivsus võib olla erinev. Samuti ei ole alati ka jaotuskanali valimine nii lihtne kui algul tunduda võib. Arvestama peab nii oma klientide kui ka kauba iseärasusi. Jaotuskanali valiku lihtsustamiseks on mõtteks kindlaks teha, millised kliendid on ettevõtte sihtgrupiks. Samuti on oluline silmas pidada ka ettevõtte enda majanduslikke aspekte ning seda, kui suurt kontrolli soovib ettevõte oma kaupade turustamise üle omada. Kuna vahendajate kasutamine vähendab kontrolli osakaalu müügiprotsessis. Jaotuskanalina võib kasutada nii otseturunduskanaleid kui ka vahendajaid. Otseturunduse kasutamist peaksid kaaluma kindlasti ettevõtted, kelle kaup on lühikese realiseerimisajaga kuna vahendajaid kasutades on kauba jõudmise aeg lõpptarbijani pikem. Vahendajateks võivad olla nii hulgi- kui ka jaemüüjad ning erinevad müügiagendid. Otseturunduse korral müüb ettevõtja oma kaubad otse lõpptarbijale. Jaotuskanalite loomise võimalusi on palju ning ettevõtted kasutavad tihti mitut erinevat kanalit. Efektiivsuse hindamiseks on olemas palju erinevaid võimalusi. Parima tulemuse saab vaadeldes oma jaotuskanalit erinevate osadena. Kindlasti on oluline pidada ka jaotuskanalite põhist kuluarvestust, mida täpsemini on kulud jagatud, seda adekvaatsemat pilti oma kanalitest on võimalik saada. Efektiivsuse hindamise seisukohast on heaks kulude arvestamise meetodiks ABC-meetod ehk tegevuspõhine kuluarvestussüsteem. Jaotuskanalite efektiivsuse hindamiseks sobivad näiteks järgmised mõõdikud: 1) puhasrentaablus ehk müügikasum; 2) kogumisperiood; 3) tellimuste suurus, arv või väärtus ühe kulutatud rahaühiku kohta; 4) jääktulu; 5) müügipinna tootlikus; 6) investeeringu projekti tasuvusnäitajad (juhul kui on tehtud investeering). Jaotuskanalite efektiivsuse hindamisel soovitavad paljud autorid kasutada erinevate mõõdikute komplekti. Komplekti võiks kuuluda nii finants- kui ka mittefinants näitajaid. Jaotuskanalite efektiivsuse hindamise objektiks on valitud Nopri Talumeierei OÜ. Selle ettevõtte jaotuskanalitest on keskendutud suurematele jaekettidele, milleks on: 1) Selver AS; 2) Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (ETK); 3) Prisma Peremarket AS; 4) ABC - Supermarkets; 5) Tallinna Kaubamaja AS; 6) Stockmann AS; 7) Rimi Eesti Foods AS; Läbiviidud analüüsi põhjal selgus, et kõige efektiivsemaks jaeketiks on Rimi Foods AS. Ebaefektiivseteks jaekettideks on Selver AS ja Tallinna Kaubamaja AS. Selveri ja Tallinna Kaubamaja tasuvust vähendab transpordikulude suur osakaal. Magistritöö autori poolsed ettepanekud jaekettide efektiivsuse tõstmiseks on järgmised: 1) kehtestada tellimustele piirmäär, millest väiksemaid tellimusi töötlusesse ei võeta; 2) määrata kindlad tellimuste esitamise päevad, et vähendada väikeste igapäevaste tellimuste hulka; 3) vähendada transpordikulusid kaubaveo päevade arvu ümber korraldamisega; 4) vähendada transpordikulusid ettevõttele veoauto soetamisega. Töö eesmärk on magistritöö autori arvates täidetud. Antud on põhjalik ülevaade jaotuskanalite süsteemi ja efektiivsuse kohta. Tutvustatud on tegureid, mis mõjutavad jaotuskanali valikut ning efektiivsust. Nopri Talumeierei OÜ jaotuskanalite efektiivsuse uurimine õnnestus ning autor on esitanud ka nõuanded efektiivsuse parandamiseks. In Estonian, the word 'effectiveness' means both efficiency and effectuality. Efficiency means the resources needed for reaching the desired result. Effectuality has to do with achieving the desired goals. Not only the production, but the distribution of products (or the system of distribution channels), too, must be as effective as possible. In this thesis, the effectiveness of distribution channels means both efficiency and effectuality. From the standpoint of the company, it is important to know how efficient are the distribution channels in use and do they need to be changed? Effectuality is discussed in relation to planned investments in the improvement of distribution network. Both direct marketing channels and intermediaries can be used as distribution channels. Direct marketing should certainly be the first choice for those companies whose goods have short life cycles, because the more intermediaries there is, the longer it takes for a product to reach a consumer. There are several kinds of intermediaries: wholesalers, retailers or different agents. Direct distribution means that vendors sell their goods directly to final consumers. There are many possibilities to create distribution channels, and quite often companies use several different channels. Effectiveness can be evaluated in many different ways. The best results can be achieved by dividing the distribution channel into parts. It is also important to implement cost accounting for distribution channels, because the accuracy of cost accounting gives a more adequate picture of the channels in use. A good method for evaluating the effectiveness is the ABC-method of cost management, in other words activity-based costing. The effectiveness of distribution channels can be evaluated by the following indicators: 1) net profit or net income; 2) collection period; 3) the size, number or value of orders per monetary unit spent; 4) residual income; 5) capacity of sales space; 6) profitability ratios of an investment project (if the investment has been made). Many authors suggest using the combination of different indicators when evaluating the effectiveness of distribution channels. The combination should include both financial and non-financial indicators. The aim of this master’s thesis is to explore the effectiveness of the distribution channels of Nopri Talumeierei OÜ and offer suggestions to the company for improvements. The author set the following research question: What is the effectiveness of the distribution channels of Nopri Talumeierei, and whether and how can the effectiveness be improved? The author of this thesis chose Nopri Talumeierei OÜ to be the object for evaluation of the effectiveness of distribution channels. The main attention was focused on the retail chains that serve as the distribution channels for the company: 1) Selver AS; 2) Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (ETK); 3) Prisma Peremarket AS; 4) ABC - Supermarkets; 5) Tallinna Kaubamaja AS; 6) Stockmann AS; 7) Rimi Eesti Foods AS. On the basis of the analysis and relying on overall picture it can be stated that the most effective retail chain was Rimi, and the most ineffective was Tallinna Kaubamaja. The author of this master’s thesis made the following suggestions for improving the effectiveness of retail chains: 1) to fix a limit on the amount of orders, which means that orders under a certain limit will not be handled; 2) to fix certain days for placing orders, in order to reduce the amount of smallscale everyday orders; 3) to minimize the transportation costs by reorganizing the number of days needed for transportation of goods; 4) to reduce the transportation cost by acquiring a goods vehicle for the company. Master’s thesis is written in Estonian, it includes 70 pages, 9 drawings, 18 tables, and it is based on 33 sources.

Käesolev uurimustöö on üles ehitatud Eesti turul uue toote elektriauto turunduskommunikatsiooniprotsessile ja 2011. aastal ajakirjanduses ilmunud reklaamtekstides edastatud sõnumi vastuvõtu ning arvamuse ja hinnangu väljaselgitamisele potentsiaalse tarbija poolt. Uurimustöös keskenduti autori poolt läbi viidud küsitluse tulemustele, mis viidi läbi 04. aprillist 2012 kuni 04. juulini 2012.a. Analüüsitavaid tulemusi oli 102. Käesoleva bakalaureuse töö autor toob välja järgmised üldistavad järeldused: 1. Teavet elektriautodest oli peamiselt saadud läbi massikommunikatsioonikanalite nagu televisioon, ajakirjad ja ajalehed. 2. Väide „elektriauto sõidab vaikselt“ oli kõige ideaalilähedasem ajakirjanduses välja toodud elektriauto omadus, kus sõnumi saatja oli saavutanud vastajate poolt ühesuguse kõrge hinnangu väitega nõustumise ja oluliseks pidamise osa. 3. Väidet „elektriauto on mugav“ märkis oluliseks kõige suurem osa vastajatest ja kõige rohkem nõustuti ajakirjanduse väitega „elektriauto kasutamine tulevikus kasvab“. 4. Kõige vähem tajusid potentsiaalsed tarbijad elektriautode omaduste olemasolu väidete puhul „elektriauto on mugav“, „elektriauto on turvaline“ ja „elektriauto mootor on töökindel“. Nende omaduste osas tuleks turundussõnumit toetada veenvama argumentatsiooniga või tuleks elektriauto juures neid omadusi täiustada. 5. Meeste ja naiste antud hinnangud oluliselt ei erinenud, kuid väidetega „elektriauto mootor on töökindel“, „elektriauto kiirendus on hea“ ning „liikuva elektriauto energiat saab kasutada aku laadimiseks“ olid naised meestest mõnevõrra vähem nõus. 6. Korrelatsioonikordaja järgi oli tugev seos väidete „elektriauto on mugav“ ja „elektriauto on turvaline“ ning „elektriauto kiirendus on hea“ ja „elektriauto mootor on töökindel“ vahel. 7. Hinnates vastajate vastuseid võib öelda, et tulevikus võib 69% küsitlusele vastanutest saada potentsiaalsed elektriauto ostjad või kasutajad, kui täiustatud on elektriauto akusid, olemas on hea laadimisvõrgustik ning tarbijad on kindlad auto turvalisuses. Electric cars are a new product on the Estonian market which need to be introduced to the consumer via marketing communication. The subject of this thesis was, on the one hand, the message communicated by the marketer and their vision of electric cars and, on the other hand, the opinion of the possible consumer. The research method of the thesis was a questionnaire survey, which was prepared on the basis of the qualities of electric cars and arguments having been specified in the advertisement texts. The period of conducting the survey was 4 April 2012 until 4 July 2012. The final number of responses analysed was 102. The author made the following generalising conclusions: Three main sources through which the respondents had received information about electric cars were mass communication channels such as television, magazines and newspapers. Therefore the suggested values were considered important, but with regard to statements related to the convenience, reliability and safety of electric cars, the marketing message should be supported with more convincing argumentation so that the respondents to the survey would agree to these statements more, The most perfect statement that reached its objective the most, where the sender of the message had achieved that the respondents largely agreed to the statement and considered it important was that „the electric car works quietly“. The answers of men and women did not differ significantly. Yet, men somewhat more agreed to statements regarding the qualities of electric cars whereas women agreed a bit more to statements regarding the benefits of an electric car. By evaluating the responses given by the respondents and comments to the question whether an electric car would meet their needs, it can be said that in the future 69% of the respondents could be potential electric car buyers or users, if the electric car batteries are improved, there is a good charging network and the care is safe.