Search

Eurüpteriidid on Paleosoikumi väljasurnud lülijalgsed (Arthropoda), kes elasid Hilis-Ordoviitsiumist kuni Permi ajastu lõpuni. Selles bakalaureusetöös käsitletakse varasemaid uurimusi eurüpteriidide fossiilide kohta, Eesti eurüpteriidide materjali geoandmebaasist ja uusi fossiile Kalana lagerstätte’st. Raikküla-vanuseline Kalana lagerstätte on säilivus-lagerstätte ehk erakordse säilivusega fossiilide leiukoht. Geoandmebaasi on Eesti aladelt kantud 545 eurüpteriidi või täpsemalt määramata lõugtundlase fossiili, mis on leitud Jaagarahu, Rootsiküla, Kuressaare, Raikküla ja Paadla lademetest. Kõige leiduderohkemad on Rootsiküla lade ja Viita leiukoht., https://www.ester.ee/record=b5562597

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Ostrakoodid on Alam-Ordoviitsiumist pärinevad pisikesed, ~0.5–2 mm pikkused koorikloomad. Kuna nad on tugevasti seotud settekeskkonnaga, on nende fossiilid heaks abivahendiks paleokeskkondade rekonstrueerimisel, kuid siiski kasulikud ka biostratigraafilisetes korrelatsioonides. Ordoviitsiumi ajastu lõpus toimus suur Hirnanti jääaeg ja leidis aset ka samaaegne väljasuremissündmus, mis avaldas ostrakoodidele väga tugevat mõju. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli uurida Balti Paleobasseini (BPB) ostrakoodikoosluste taksonoomilist koosseisu ja muutusi Hilis-Ordoviitsiumis, vahetult enne Hirnanti jääaega, selle kestel ning peale selle lõppu. Ökoloogiline kriis tõi BPB ostrakoodikooslustes kaasa suured muutused. Basseini madalaveelist osa asustanud kooslus asendus endeemse, küllaltki liigivaese Medianella aequa ostrakoodikooslusega. Basseini sügavama osa ostrakoodikoosluse vahetas välja uus, külmaveeline Harpabollia harparum’i ostrakoodikooslus, mida peetakse laiemas mõttes kosmopoliitse Hirnantia fauna – spetsiifilise, Hirnanti jääajale iseloomuliku koosluse – osaks. Jäätumisjärgsel ajal BPB-i asustanud ostrakoodikooslus oli äärmiselt liigivaene, koosnedes vaid mõnest kõige kõrgema taluvusega ostrakoodiliigist. BPB-i ostrakoodikoosluste leviku ajaliste raamide täpsustamiseks kasutati käesolevas doktoritöös ka stabiilse süsiniku isotoopanalüüsi (δ13C ehk 13C/12C suhe, mida väljendatakse promillides). Merevees lahustunud anorgaanilise süsiniku δ13C kajastab muutusi mere süsinikuringluses. δ13C väärtuste tõus viitab muutustele, mis on tingitud CO2 taseme langusest atmosfääris. Sellised muutused loovad soodsad tingimused liustike arenguks. Kiire δ13C väärtuste tõus ja nende järk-järguline langus Hilis-Ordoviitsiumis peegeldab otseselt jäätumise arengut ja vastavaid meretaseme kõikumisi Hirnanti jääajal. Hirnanti jääaja ja väljasuremissündmuse vahel ei ole nii selget põhjuslikku seost, kui esmapilgul tundub. Enamikus käesoleva töö raames uuritud läbilõigetes hakkasid ostrakoodikooslused vaesustuma juba enne δ13C väärtuste järsku tõusu. See tähelepanek on kooskõlas varasema uurimusega, mille kohaselt Hirnanti massväljasuremine algas tõenäoliselt juba veidi enne jäätumise algust. Jäätumisjärgse ostrakoodikoosluse ülim liigivaesus viitab sellele, et tõenäoliselt on see pigem Hilis-Ordoviitsiumi nn. jäänukkooslus kui Vara-Siluri taastumiskooslus, nagu seni arvatud. Töö tulemused kinnitavad vajadust nihutada Ordoviitsiumi-Siluri piiri Baltoskandia piirkonnas ülespoole., Ostracods are tiny (0.5–2 mm long) crustaceans originating from the Lower Ordovician. Due to the strong interconnection between the ostracod associations and the sedimentary environments, their fossils can be used in palaeoenvironmental reconstructions and in biostratigraphic correlations. The Ordovician Period ended with the prominent Hirnantian glaciation and mass-extinction event, which had severe impact on ostracods. This study focussed on the composition and evolution of ostracod associations in the latest Ordovician Baltic Palaeobasin (BPB), immediately before, during and after the end-Ordovician glaciation. During the crisis once so rich ostracod associations in the BPB changed completely. The inner shelf association was replaced by an endemic low-diversity Medianella aequa ostracod association. The deeper-water ostracod association was replaced by a new, cold-water Harpabollia harparum ostracod association, a part of the cosmopolitan Hirnantia fauna sensu lato – the specific fauna that flourished during the glacial period. Post-glacial BPB was inhabited by extremely low-diversity survival fauna consisting of one or two most resilient ostracod species. Carbon stable isotopic (δ13C - ratio of 13C/12C given in parts per thousand) analysis was included in the study to clarify the distribution of ostracod associations in the BPB. The δ13C of marine dissolved inorganic carbon is associated with carbon circulation in ocean water. A positive excursion of δ13C reflects changes in carbon circulation in ocean that cause the drawdown of atmospheric CO2 creating favourable conditions for onset of glaciation. The fast rise and following gradual decline of the uppermost Ordovician δ13C values reflect the development of the glaciation and the respective fluctuation of the sea level during the Hirnantian glaciation. The causal connection between the glaciation and extinction events is not as clear as it might seem. Ostracod diversity started to drop before the rise of the δ13C values in most of the studied sections which is in agreement with a previous study suggesting that the Hirnantian extinction probably commenced already somewhat before the glaciation event. The very low diversity of post-glacial ostracod association suggest that this association was most likely the latest Ordovician survival fauna, not the basal Silurian recovery fauna, as traditionally considered. The results of this study confirm the need for repositioning the Ordovician–Silurian boundary upwards in the Baltoscandian area., https://www.ester.ee/record=b5423933

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Inimkonna teadmised meie planeeti kunagi asustanud organismidest pärinevad fossiiliandmestikust, milles on suure ülekaaluga esindatud eluajal tugevat skeletti omanud loomad. Üliharva on kivististena säilinud nn pehmekehalised organismid, nt ilma mineraliseerunud kudedeta selgrootud või lubistumata vetikad. Kesk-Eestis, Jõgevamaal, Kalana (Otisaare) karjääris päevavalgele tulnud vetikafossiilid on nii oma anatoomilise detailsuse kui ka liigilise mitmekesisuse poolest ainulaadsed, võimaldades laiendada meie teadmisi Siluri ajastu merelistest ökosüsteemidest. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli selgitada Kalana Lagerstättes (e. erakordse säilivusega fossiilide leiukohas) leiduvate vetikafossiilide süstemaatiline kuuluvus, anda ülevaade Siluri ladestu vetikate levikust Eestis ja kogu maailmas, ning interpreteerida keskkonnatingimusi (vee sügavus, temperatuur, põhja iseloom), kus need organismid kunagi elasid ning mattusid. Doktoritöös detailselt kirjeldatud kolmest vetikaliigist kaks (Palaeocymopolia silurica ja Kalania pusilla) kuuluvad rohevetikate (Chlorophyta) seltsi Dasycladales. Kolmas Kalanast kirjeldatud liik on Leveilleites hartnageli, mis morfoloogiliste tunnuste ja paljunemisstruktuuride paiknemise järgi kuulub punavetikate (Rhodophyta) hulka, klassi Florideophyceae. Uurimistöös jõuti järeldusele, et Kalana peaaegu terviklikuna säilinud vetikatallused on mattunud in situ normaalsoolsusega, lainetuse eest kaitstud laguunikeskkonnas, kus vee sügavus ulatus kuni 15 meetrini ning temperatuur võis püsida umbes 20 °C juures. Eestis on üksikuid sarnaseid vetikafossiile leitud veel mitmest karjäärist ning puursüdamikust, kinnitades, et vetikad olid Siluri ajastu algul (ligikaudu 440 Ma tagasi) levinud üle kogu praeguse Eesti territooriumi. Siluri-vanuselisi lubistumata vetikate leiukohti on maailmast kokku kirjeldatud 37, neist suur osa asuvad Baltica või Laurentia paleokontinentidel., Humanity’s knowledge of organisms our planet’s past organisms, come from fossil record, which is predominated by animals who possessed some kind of skeleton. Soft-bodied organisms, like invertebrates without mineralized tissues or non-calcified algae have only rarely been preserved as fossils. The Kalana (Otisaare) quarry in Central Estonia has revealed unique algal fossils, which show anatomical details and species diversity, which widen our knowledge about marine ecosystems in the Silurian times. The aim of the present research was to study systematics of the algal fossils in Kalana, to give an overview of algal fossils in Estonia and the whole world and to interpret the environment conditions (water depth, temperature, bottom conditions) where the algae lived and were buried. Among the species described in the present thesis, two (Palaeocymopolia silurica and Kalania pusilla) belong to green algal (Chlorophyta) order Dasycladales. The third species described from the Kalana Lagerstätte is Leveilleites hartnageli, which according to external morphology and position of reproductive structures belongs to red algae (Rhodophyta), class Floridophyceae. The algal thalli were buried in situ, probably in a lagoonal environment with normal salinity, which was protected from wave action and where water depth did not exceed 15 meters and temperature was around 20 °C. In addition to the Kalana quarry, in Estonia, noncalcified algal material has been discovered from some other quarries and drillcores, proving that noncalcified algae were widespread all over the present territory of Estonia in the early Silurian marine environments ca. 440 Ma. World-wide, 37 localities with noncalcified macroscopic algal fossils have been described from the Silurian strata, most of them have been discovered from Baltica and Laurentia palaeocontinents