Search

Magistritöö Ökonoomika ja ettevõtluse õppekaval Riskijuhtimine on muutunud üha olulisemaks kõigis majanduslikes harudes, sealhulgas põllumajanduses, kus puututakse kokku paljude riskiteguritega, millest osade üle puudub neil täielik kontroll. Ettevõtete jätkusuutlikkuse säilitamiseks on äärmiselt oluline teadvustada põllumajanduslikke riske ja rakendada erinevaid riske maandavaid meetmeid. COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks võtsid riigid kasutusele erinevaid piiranguid, millest on mõjutatud kogu majandussektor, mis on taaskord tõsisemalt tõstatanud riskijuhtimise ja selle olulisuse päevakorda. Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada Eesti põllumajandusettevõtete riskid ja riskimaandamise meetmed COVID-19 pandeemia olukorras. Veebipõhises ankeetküsitluses andsid Eesti põllumajandusettevõtted hinnanguid esinevatele riskidele ja nende maandamiseks kasutatavatele meetmetele ning COVID-19 pandeemia olukorras ettevõtte riskidele ja maandamismeetmete kasutamisele. Kõrgeima esinemistõenäosusega on tootmis- ja institutsionaalsed riskid. Kõige suurem mõju on ettevõtetele ilmastiku muutustel (sademed, põud), toodangu hindade kõikumistel ja muutustel põllumajanduspoliitikas ja määrustes (sh põllumajandustoetused). Kõige olulisemaks hinnatakse institutsionaalsete riskide maandamismeetmeid. Maandamismeetmetest on enim kasutusel põhiliselt tootmisriske maandavad meetmed – heade põllumajandustavade kasutamine, seadmete/hoonete korrashoid, tegevuse mitmekesistamine, põldude hooldamine ja erinevate, vastupidavate, uute sortide/tõugude kasutamine. Põllumajandusettevõtete hinnangute kohaselt on COVID-19 mõjutanud põllumajandussektorit. Majanduslikult on enim kahju saanud aiandussektor, vähem aga teravilja- ja õli-, kaunviljakasvatus (sh kartul). COVID-19 mõju põhjustas enim finantsriskide, isiklike riskide ja tururiskide esinemist. Pandeemia olukorras on ettevõtetel enim probleemiks kallinenud sisendite hinnad, kokkuostuhindade langus, töötajate puudumine karantiinis olemise tõttu ning kulude suurenemine seoses ümberkorraldustega ettevõtetes. Riskide maandamiseks võeti kõige enam kasutusele meetmeid vältimaks viiruse sattumist ettevõttesse, mis omakorda võiks kaasa tuua tootja tegevuse peatamise. Võrreldes varasemate uuringutega on Eesti põllumajandustootjad muutunud riskitundlikumaks ja võtnud kasutusele rohkem riskide maandamismeetmeid. Tulemusele on kaasa aidanud kindlasti teavitustöö, aga ka erinevate kriiside ja ilmastikust tingitud madalseisude mõjud majanduslikule olukorrale. Risk management has become increasingly important in all sectors of the economy, including agriculture, where they are exposed to many risk factors, some of which they do not have full control over. Awareness of agricultural risks and the implementation of various risk mitigation measures are crucial for maintaining the sustainability of businesses. In order to prevent the spread of the COVID-19 virus, countries have introduced various restrictions that have affected the whole economic sector, which has once again put risk management and its importance on the agenda. The aim of this study is to determine the risks of Estonian agricultural holdings and risk mitigation measures in the COVID-19 pandemic situation. In a web-based questionnaire survey, Estonian agricultural companies provided assessments of the risks involved and the measures used to mitigate them, as well as the company's risks and the use of mitigation measures in the event of a COVID-19 pandemic. Production and institutional risks are most likely to occur. Climate change (precipitation, drought), fluctuations in production prices and changes in agricultural policy and regulations (incl. agricultural subsidies) have the greatest impact on companies. Institutional risk mitigation measures are considered the most important. The most widely used management measures are those that mitigate production risks - the use of good agricultural practices, maintenance of equipment/buildings, diversification of activities, maintenance of fields and the use of different, hardy, new varieties/breeds. According to farmers estimates, COVID-19 has affected the agricultural sector. Economically, the horticultural sector has suffered the most, while cereals and oil and legumes (including potatoes) have suffered the least. The impact of COVID-19 was mainly due to financial, personal and market risks. In a pandemic situation, the main problems for companies are higher input prices, lower purchase prices, a lack of employees due to quarantine and increased costs due to corporate restructuring. In order to mitigate the risks, the most effective measures were taken to prevent the virus from entering the company, which could in turn lead to the suspension of the producer’s activities. Compared to previous surveys, Estonian farmers have become more risk sensitive and have introduced more risk mitigation measures. Information work has certainly contributed to the result, as have the effects of various crises and weather related slumps on the economic situation.

Bakalaureusetöö Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekaval Rendimaade osakaal on aasta-aastalt põllumajandusettevõtetes järjest kasvanud. Nõudluse suurenedes kasvab konkurents, rendihinnad kasvavad ja käib pidev põllumaade üleostmine. Töö eesmärk on välja tuua, millised probleemid võivad tekkida rentniku seisukohast Jõgevamaa ettevõtetel põllumajandusmaa rentimisega alates rendimaa otsimisest kuni lepingu lõpetamiseni, ning leida neile lahendusi. Töös on kasutatud nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset analüüsi ning andmed on pärit Jõgevamaa põllumajandusettevõtetes läbi viidud ankeetküsitluse vastustest. Põllumajandusmaa rentimise põhilisteks eelisteks on, et jääb rohkem kapitali teisteks investeeringuteks, rendilepingu sõlmimine on lihtne ning on hea võimalus põllumajandusega alustavatele isikutele, kellel puudub endal selleks vajalik maa. Rendilepingu väärtus ongi siiamaani olnud selles, et see on suhteliselt paindlik - hinna, kehtivuse ja vormi poolest. Jõgevamaa ettevõtetes esineb probleeme seoses põllumajandusmaa rentimisega ning põhiliselt tuleb ette lepingute ennetähtaegseid ülesütlemisi rendileandjate poolt, konkurents on tihe ning rendihinnad on väga kõrged. Kasutatakse küll palju turvalist, kirjalikku lepinguvormi, ent rentnikud võiks rakendada rohkem Võlaõigusseadusest tulenevaid õiguskaitse abinõusid. Käesoleva töö puhul on võimalus jätku-uuringule, uurides rohkem välismaist praktikat rendilepingu ja –maaga seoses ning laiendades uuritavat piirkonda. The share of leased land in agricultural holdings has been increasing from year to year. As demand increases, competition increases, lease prices rise, and constant buyouts of arable land take place. The aim of the thesis is to identify the problems that may arise from the perspective of lessees for holdings in Jõgeva County by leasing agricultural land, from purchasing leased land to terminating contracts, and to find solutions for them. The thesis uses both quantitative and qualitative analysis, and the data originates from the responses to a survey conducted at agricultural holdings in Jõgeva County. The main advantages of leasing agricultural land are that more capital remains for other investments, entering into a lease contract is easy, and it is a good opportunity for persons becoming engaged in agriculture who themselves are without a land needed for that. In fact, the value of a lease contract has so far been that it is relatively flexible, in terms of price, validity, and form. Holdings in Jõgeva County experience problems in connection with lease of agricultural land, and the main issues involve premature cancellations of contracts by lessors, competition is stiff, and lease prices are very high. Although safe, written forms of contract are used frequently, lessees should implement more measures for legal protection under the Law of Obligations Act. In case of this work, there is a possibility for a follow-up study by investigating more foreign practice in connection with lease contracts and leased land and by expanding the area under investigation.