Search

It is agreed that we have to teach language and its culture together. The aim of the current MA thesis is to create learning materials for teaching culture in FL lessons. The materials introduce practical situations from everyday life and are meant for Year Eight and Nine students. The created learning materials should prepare learners to communicate in intercultural communicative situations. Additionally to developing students’ cultural and language competences, the materials promote reflectional and ICT skills. The collection is designed as a WebQuest taking into consideration the Task-Based approach. Moreover, the materials are digitalised and suitable for both: contact lessons and distance learning., https://www.ester.ee/record=b5461966*est

Listening is a receptive skill and spoken language, with background sounds, visual information, previous understandings and the specific situation altogether form listening. Because of all those factors, listening is not a passive process where the listener just registers the aural message, but an active process where numerous aspects all play an important role. (Schmitt 2010) It is this author’s firm belief that listening skill in learning English is extremely important and that the subject has not had enough recognition as it should. Thus, the purpose of this MA thesis is to delve into listening in language learning by outlining the importance of it in foreign language comprehension and examining listening sub-skills., https://www.ester.ee/record=b5461450*est

This master’s thesis studies Estonian native speaker students’ views on English-medium instruction (EMI) at the University of Tartu. The growth of EMI in higher education is a situation many countries face, including Estonia. It is accompanied by a set of problems ranging from societal to personal. The opinions of Estonian native speaker English as a foreign language (EFL) students at the University of Tartu on this topic have not been researched before. The aim is to answer three research questions: 1. What are Estonian native speaker EFL students’ general attitudes towards EMI in Estonia and at the University of Tartu? 2. What do Estonian native speaker EFL students consider the benefits of EMI? 3. What challenges do Estonian native speaker EFL students experience in EMI?, https://www.ester.ee/record=b5461663*est

This MA thesis discusses peer feedback and the link between feedback given and feedback used. A growing number of teachers are using formative assessment and its elements in their lessons in Estonia. As it is a relatively new approach, neither students nor teachers feel very comfortable when practising it. The aim of the present MA thesis is to determine the effectiveness of peer feedback in the EFL academic writing context. The thesis tries to answer the questions whether the feedback peers give to each other is useful, whether students use the feedback they get from their peers, and whether students find peer feedback useful., https://www.ester.ee/record=b5426829*est

In this quickly globalizing world, a broad world view and a good command of English is becoming more and more important. Tartu Miina Härma Gümnaasium aims to prepare students for this and provides many elective courses, Business English being one of them. The aim of this MA thesis is to design a Business English course for Tartu Miina Härma Gümnaasium that focuses on subject matter and Business English related vocabulary which makes it a fusion of English for Special Purposes (ESP) and Content and Language Integrated Learning (CLIL) course. ESP is an approach where English as a language is central but it is taught within a certain subject area (for example, English for Doctors or Business English); CLIL is an approach where a subject is taught in the target language and students learn both the subject matter and the language at the same time. The course that is meant for 12th graders consists of six units (“Corporate image and supply”, “Marketing”, “Risk management”, “Free trade”, “Investing”, “Working life”) over 60 lessons and its materials come from different Business English textbooks and some are created by the author of this thesis. Modular format with some cyclical course format’s characteristics is used as course outline – this means that the topics do not have to be in a certain order because there is little cumulative knowledge between the topics but revisiting previous topics is done wherever possible. A lot of attention is given to revising vocabulary as this helps students to remember new vocabulary better., https://www.ester.ee/record=b5426842*est

Although CLIL (Content and Language Integrated Learning) is gaining momentum across the world due to its dual focus, the implementation of the methodology faces several challenges. One of the obstacles is the lack of adequate CLIL teaching materials. The current thesis aims to fill in the gap by compiling teaching materials on the principles of the CLIL methodology for teaching medieval towns in the UK and Estonia in form 7. The created teaching materials were piloted in two schools in history and English lessons. Two practising teachers (one of history and the other of English) were asked to evaluate the materials to receive feedback on their quality and enhance the learning process by providing suggestions for further improvements., https://www.ester.ee/record=b5304652*est

The aim of this paper is to establish whether feature films can be used to introduce the aspects of early 20th century British culture. Can the characteristics of the people who lived during that time reflect the cultural aspects of their country to students? What are the factors that make it possible for films to project cultural nuances? The first chapter focusses on the definition of culture. Multiple definitions by different scholars who have given their input on the matter are presented. The aspects of culture that can be introduced using films are discussed. The second chapter presents an analysis of two sources – the feature film The King’s Speech and the TV-series Peaky Blinders in order to find the cultural aspects that might be useful for students to learn about British culture. The usefulness of the film and the TV-series for the purposes of culture learning is discussed., https://www.ester.ee/record=b5239093*est

Finding activities that would motivate students so that they want to study and, as a result, make them acquire information better has always been an important issue for teachers around the world. One possible solution could be using teaching methods that would match students’ personality types. The aim of this MA thesis, therefore, is to find out if students, in fact, like the activities they should presumably prefer based on their personality type, establishing, thus, a connection between students’ preferences for learning activities and their personality types. The study was conducted in a group of 8th grade students in Estonia and the DISC personality testing model was used., https://www.ester.ee/record=b5237249*est

Multikultuurse ühiskonna liikmeks olemine nõuab moraaliotsuste langetamise oskust. Läbi aegade on jäetud vastutus õpilastes selle oskuse arendamise ees koolidele, mistõttu seisavad koolid sageli silmitsi keeruliste küsimustega, mis puudutavad väärtusi ning nende õpetamise meetodeid. Seda probleemi on püütud lahendada mitmeti. Lääneriikides on olnud valdavateks väärtuste õpetamise mudeliteks Aristotelese filosoofial põhinev traditsiooniline iseloomukasvatus ning Kanti deontoloogilisel filosoofial baseeruv ratsionalistlik kõlbluskasvatus, mille järel kujunes välja neid kahte mudelit ühendav integreeriv eetiline kasvatus. Kui traditsioonilise iseloomukasvatuse mudeli puhul on olemas teatud väärtused ja tähelepanu pööratakse ka iseloomu kujundamisele ning ratsionalistliku kõlbluskasvatuse mudeli puhul peetakse oluliseks moraaliarutelusid, iseäranis just väärtuste selitamise meetodi abil, siis integreeriva eetilise kasvatusmeetodi puhul rakendatakse iseloomukasvatust, kuid arendatakse ka reflektiivsete moraaliarutelude oskust., http://www.ester.ee/record=b5142579*est

Antud töö eesmärk on uurida, kas LAK-õppe meetodit on võimalik rakendada noorte õppijatega, kes on võõrkeelt õppinud umbes aasta. Kuigi LAK-õppe meetodit on viimasel ajal palju uuritud ja selle hüvesid esitletud, siis Eesti koolides lõimitakse õppeaineid väga ebaühtlaselt. Tihti on probleemiks see, et puudu on asjakohastest LAK-õppe materjalidest, mida kasutada noorte õppijatega. Selleks, et lihtsutada LAK-õppe rakendamist noorte õppijaga, loodi inglise keele/loodusõpetuse Inimkeha LAK-õppe projekt koos sinna juurde kuuluvate tunnikavade ja ülesannetega., http://www.ester.ee/record=b5142586*est

This thesis is a study of teachers' use of students' mother tongue (Russian) in English-language classrooms in one Russian-language school in Estonia. The aim of the study is to find out the amount and functions of the mother tongue use by the teachers in the primary English as a foreign language classroom. In order to gain the data for the study, three primary classroom English language lessons were observed and analysed in detail using the word-count method and the functional analysis of the teachers' utterances. Lesson observations were followed by the semi-structured interviews with the teachers. The teachers' answers about their classroom practice were compared to the observation data. The Introduction of this study provides a brief insight into the topic of the role of the first language in foreign language teaching, presents the rationale for the research and gives an overview of the structure of the paper. The first chapter discusses the findings of the previous research concerning the amount and the main purposes for using the first language in the English as a foreign language classroom. The second chapter gives an overview of the participants, the data gathering methods and its analysis. The third chapter focuses on presenting and analysing the lesson observation data and the interviews with the teachers. The fourth chapter provides an evaluation of the research findings in the light of previous research. The Conclusion summarises the findings of the study., https://www.ester.ee/record=b5156590*est

Antud magistritöö eesmärk on Põltsamaa Ühisgümnaasiumi küberkaitse suuna pilastele erialase inglise keele ekursuse teoreetiline ja praktiline planeerimine; kursuse koostamine, läbiviimine ja tagasiside analüüs. Huvi antud teema vastu tekkis praktilisest vajadusest kuna Põltsamaa Ühisgümnaasium on esimene kool Eestis, kes pakub õpilastele küberkaitse suunal õppimist. Erialane suund koosneb akadeemilisest õppest, mis on seostatud praktiliste tegevustega ning kooli juhtkond otsustas pakkuda õpilastele erialase inglise keele kursust suunaõppe osana. Seetõttu on vaja leida, koostada ning kohandada teemakohased materjalid, kuna erialase inglise keele õpikud ning õppematerjalid puuduvad. Antud magistritöö koosneb neljast osast. Sissejuhatus selgitab teema valimise põhjuseid ning annab ülevaate erialase inglise keele tähendusest. Kuna kursus on planeeritud e-õppena, siis sissejuhatus selgitab selle tähendust ning eeliseid., http://www.ester.ee/record=b5142550*est

The aim of the study was to explore, whether using songs in EFL classes influences the engagement and anxiety levels of students in any positive or negative way. For this purpose, three research questions were posed. Firstly, what are the benefits of using songs in the EFL class? Secondly, what are the levels of engagement and anxiety in the research group prior to the use of songs? And lastly, did levels of engagement and anxiety in the group change during the use of songs in lessons? The hypothesis of this study was that songs have a positive effect on student engagement as well as anxiety. The introduction of this thesis gives an overview of the benefits of using songs in foreign language lessons. Possible obstacles that teachers may face in trying to incorporate songs into their classes are also outlined. The introduction is concluded with a thesis review section. The first chapter explains the essence and importance of classroom engagement, as well as anxiety and one of its types – foreign language anxiety. Positive effects of songs on engagement as well as anxiety are also explained. The second chapter details the research that was carried out with a group of 15 sixth grade students. These students had never learned English with the help of songs before. Prior to implementing songs in six out of twelve lessons, the group was observed for over a week. In addition to that, an interview with their regular teacher was carried out and questionnaires were distributed and collected. After the end of the teaching period, four students were interviewed. The results section reports relevant data that was collected during the research period. In the discussion part, literature from the theoretical section of the thesis is tied together with data collected during the research period. This is done, keeping in mind the aforementioned research questions. The second chapter is followed by the conclusion. In the conclusion, the most relevant points concerning the benefits of songs in EFL classes, engagement and anxiety are summarized once more, alongside the results of the research., http://www.ester.ee/record=b4582705*est

Töö eesmärk on tõsta õpetajate ja koolitajate teadlikkust autentsuse kohta. Töö koosneb teoreetilises osast, mis kirjeldab identiteedi ja autentsuse olemust ja kooslust. Empiiriline osa tugineb intervjuudele järgides analüütilist, fenomenoloogilist uurimismeetodit, püüdes uurida Eesti inglise keele õpetajate autentsust. Õpetaja autentsus algab eneseteadlikkusest ja kriitilisest reflektsioonist enese kohta, millele lisandub teadlikkus teistest, teadlikkus kontekstist ja suhetest õpilaste ja kolleegidega. Avatud ja enesesteadlikud õpetajad on tõenäolisemalt need, kes end klassis õpilastega suheldes avavad ja seega autentsed on. Autentne õpetaja areneb nii personaalsel kui ka professionaalsel tasemel samaaegselt, kuna need on omavahel lahutamatult seotud. Tee autentsuseni on elupõline protsess ja igaüks peaks leidma enda isikule ja maitsele sobiva õpetamismeetodi. Töö käigus selgus, et vaid üks õpetaja küsitletutest vastab kõigile autentsuskriteeriumitele, kaheksa õpetajat kümnest on oma töös ebakindlad, pooled õpetajatest ei reflekteeri kunagi või harva.

Antud magistritöö eesmärgiks oli läbi viia uuring Tartu Kutsehariduskeskuse (Tartu KHK) mehhatroonika eriala õppijate ja kutseõpetajate seas, et välja selgitada õppijate sotsio-lingvistilised vajadused inglise keele omandamisel. Uurimuse tulemuste põhjal oli kavandatud koostada algupärane LAK (lõimitud aine- ja keeleõppe) ainekava mehhatroonika eriala jaoks. Lisaks ainekavale oli plaanis koostada näidisülesandeid Moodle keskkonnas B2- keeleoskustaseme õppijatele. Vajadus uute integreeritud ainekavade ja materjalide osas on suur, sest vastavalt uuele Kutseõppeseadusele (Riigikogu 2013) aastal 2018 peab toimuma lõplik üleminek uutele lõimitud õppekavadele, kuis suurem osa keeleõppest peaks toimuma erialast lähtuvalt. Seega esimese sammuna mehhatroonika eriala õppekava integreerimisel viidi Tartu Kutsehariduskeskuses vajaduste uuring ning koostati näidisainekava ja –õppeülesandeid. Edaspidi saaks neid kasutada abimaterjalina integratsiooni edaspidiste staadiumite läbiviimisel. Käesolev magistritöö koosneb sissejuhatusest, põhiosast ja kokkuvõttest. Põhiosa võib jagada kaheks osaks – teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetiline osa on koondatud esimesse peatükki ning annab ülevaate LAK-õppe olemusest ja selle rakendamisest haridussüsteemis ja õppematerjalide koostamisel. Praktiline osa on kajastatud kahes peatükis. Peatükk 2 tutvustab vajadusi väljaselgitavat uuringut, mis oli läbi viidud Tartu KHK-s veebruarist aprillini 2013, uuringu metodoloogiast ja tulemustest. Uuring andis ülevaadet mehhatroonika erialaga seonduvatest lingivtilistest vajadustest, kuigi tuleb tõdeda, et tihtipeale õppijate ja kutseõpetajate arvamused ühe või teise aspekti kohta olid subjektiivsed, mõjutatud responentide isiklike hoiakute ja keeleoskuse poolt. Kolmas peatükk keskendub magistritöö jaoks loodud LAK näidisainekava ja – õppeülesannete tutvustamisele ning samuti hõlmab ülevaadet Moodle keskkonna iseärasuslikest joontest ja võimalustest. Lõimitud ainekava keele ja mehhatroonika ainete õpetamiseks koosneb sissejuhatusest ja kuuest moodulist, mis lisaks töökeskkonnaohutusele ja tööga seotud dokumentatsioonile hõlmavad ka mehhatroonika põhivaldkondi (elektroonika, mehhanika, elekter, arvutiteadused) Antud magistritöö oli koostatud kooskõlas Tartu KHK Tööstustehnoloogia osakonna vajadusega läbi viia mehhatroonika õppekava lõiming ning töö kirjutamisel on lähtetud konkreetse kutsekooli võimalustest ja inim- ning õppevara ressursidest. Töö võib olla abiks edaspidise koostöö arendamiseks kutse- ja keeleõpetajate vahel ainete lõimimisel. Magistritöö toetub 46-le allikale ning sellel on 9 lisa.

Käesoleva töö eesmärk on kirjeldada omadus- ja määrsõnade kasutust eesti-inglise õppijakeeles, võrreldes seda inglise keelt emakeelena kõnelevate gümnaasiumiõpilaste keelekasutusega. Võrdlusaluseks on järgmised parameetrid: leksikaalne variatiivsus ja keerukus, akadeemiliste omadus- ja määrsõnade osakaal ning kasutatud omadus- ja määrsõnade tüübid. Töö teoreetilises osas antakse ülevaade uurimustest edasijõudnud õppijate vahekeele teemal, sõnasageduste sobivusest ja kitsaskohtadest õppijakeele kirjeldamisel ning olulistest aspektidest korpuste võrdlemisel. Töö empiirilises osas rakendati korpuste võrdlemise metodoloogiat, kasutades andmete saamiseks allalaaditavat programmi AntConc ning andmete kirjeldamiseks veebipõhiseid programme veebisaidil Lextutor, mis võimaldasid näha teksti leksikaalset profiili lähtudes sõnasagedustest inglise keeles Briti Rahvuskorpuse (British National Corpus) põhjal. Andmete analüüsi tulemusena selgus, et eesti õppijate omadus- ja määrsõnade kasutus on inglise keelt emakeelena kõnelejate keelekasutusega võrreldes väiksema variatiivsuse ja keerukusega. Ühtlasi kasutavad õppijad vähemal määral akadeemilisi sõnu ning kalduvad sagedamini kordama ühtesid ja samu sõnu. Õppijaid võiks aidata suurema tähelepanu pööramine määrsõnade derivatsioonile ning omadussõnade liitmisele.

Õpetajad usuvad ja uurimused on näidanud, et eksamid mõjutavad mida ja kuidas õpetajad õpetavad ning see omakorda mõjutab, mida õpilased õpivad. Mida olulisem on eksamitulemus õpilase tulevikuplaane silmas pidades, seda suurem ka tema eeldatav mõju õpetamisele. Hoolimata sellest, et eksami/ testimise mõju on uuritud juba 1990ndatest aastatest, on uurimisvaldkond Eesti jaoks uus. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada, millist mõju on avaldanud inglise keele riigieksam õpetamisele. Magistritöö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis antakse ülevaade varasematest eksami mõjule keskendunud uurimustest. Teises peatükis kirjeldatakse meetodit ja esitatakse uurimistulemused. Magistritöö eesmärgi täitmiseks ning hüpoteeside kontrollimiseks viidi läbi poolstruktureeritud intervjuud Lääne-Virumaa seitsme gümnaasiumi inglise keele õpetajaga. Kokku intervjueeriti kümmet gümnaasiumiosa inglise keele õpetajat. Intervjuu keskmine pikkus oli 34 minutit. Intervjuud salvestati, transkribeeriti ja analüüsiti. Uurimistulemused esitati neljas grupis, mis olid seotud intervjuu stsenaariumiga. Riigieksami sisu ja vormi mõju õpetamisele avaldus näiteks riikliku õppekava teemade kärpimises, eksamiga seotud nõuannete andmises, eksami ülesehituse tutvustamises, hindamisskaalade tutvustamises, monoloogi struktuuri ja kirjutamisülesannete struktuuride õpetamises, proovieksami läbiviimises ning mujal. Riigieksami mõju tunni sisule avaldus kõige rohkem suhtumises kirjutamisülesannete õpetamisesse. Nimelt keskenduti 12. klassides peamiselt essee, aruande ja (pool)ametliku kirja kirjutamisele, kuid kümnendas ja üheteistkümnendas klassis laiendati õpetatavate kirjutamisülesannete nimistut vastavalt 2016. aastal riigieksami ülesannete nimistusse kuuluvatele. Töö sissejuhatuses püstitatud hüpotees negatiivse eksamimõju domineerimise kohta ei leidnud kinnitamist, kuna eksami mõju iseloomu on keeruline määrata ning määravaks saab pigem kontekst, milles mõju avaldub. Uurides õpetajate nägemust riigieksami mõju kohta selgus, et eksami mõju, õpetajate suhtumine riigieksamisse ja õpetajate töötingimused on omavahel seotud. Mida paremad on õpetajate töötingimused, seda kindlamini nad end eesseisva eksami suhtes tunnevad ning seda vähem võetakse ette konkreetseid samme „eksami õpetamiseks“. Kuna uurimistulemused põhinevad intervjuudel, ning vastused on kirjeldava loomuga, on vaja edasisi uurimusi, mille käigus kasutataks kombineeritud meetodit (näiteks: intervjuud, tunnivaatlused ja küsimustikud).

Antud uurimuse eesmärk oli välja selgitada, mida õpilased tunnevad blogide kasutamise suhtes ja kuidas nad seda tajuvad. Selle uurimuse tulemused on kasulikud õpetajatele, kes tahavad integreerida tehnoloogiat oma õppemeetoditesse. Blogide kasutamine pakub õpilastele võimalust klassivälises keskkonnas suhelda võõrkeeles. Antud teema kohta püstitati neli peamist uurimisküsimust: 1. Kuidas tajuvad õpilased blogide kasutamist inglise keelt võõrkeelena õppimisel? 2. Kuidas suhtuvad õpilased blogide kasutamisse inglise keelt võõrkeelena õppimisel? 3. Kuidas tajuvad õpilased õpetaja rolli ja tagasisidet? 4. Kuidas tajuvad õpilased kaaslaste poolset tagasisidet? Küsimused on tuletatud varasematest uuringutest (Noytim, 2010; Foroutan,Noordin, Hamazah, 2013; Mompean 2010; Hasemil, Najafi 2011). Seitse gümnaasiumi õpilast, kes õpivad inglise keelt teise võõrkeelena ning kellel on antud ainega raskusi, olid uuringu valimiks. Blogi eesmärgiks oli panna õpilased inglise keeles suhtlema klassivälises keskkonnas. Õpilased pidid sooritama kolm avatud teemaga ülesannet ning andma teinteisele tagasisidet kommentaaride näol. Õpilased hiljem intervjueeriti ning tulemused traskribeeriti ja kategoriseeriti. See magistritöö on jagatud kuueks peamiseks osaks. Sissejuhatuses antakse ülevaade tehnoloogia olulisusest hariduses ja blogimisest õppemeetodina. Esimene peatükk on jagatud viieks: kirjutamise õpetamine inglise keele õppes, kirjutamise õpetamine Eesti õppekava kohaselt, bogide kasutamine kirjutamise õpetamiseks, õpilaste suhtumine ja tajud blogimisse kui õppemeetodisse varasemate uuringute põhjal ja õpetaja roll. Teises ja kolmandas peatükis antakse ülevaade töö metodoloogiast ja tulemustest, millele järgnevad arutelu ja kokkuvõte. Selle uuringu tulemused näitavad, et üldiselt suhtuvad õpilased blogimisse positiivselt. Õpilased tajusid, et see aitas neil arendada sõnavara, lauseehitust ja grammaatikat ning pakkus neile eneseväljendus ja suhtlus võimalust. Nad nautisid tagasisidet kaasõpilastelt ja tundsid, et õppisid oma grupi liikmeid paremini tundma. Õpetaja roll on kindlasti teema, mis vajab edasi uurimist, kuid enamus õpilasi leidis, et õpetaja peaks olema aktiivne blogis osaleja. Õpilased ootasid pigem vormiga kui sisuga seotud tagasisidet.

Antud uurimustöö eesmärk on välja selgitada, mis põhjustab võõrkeeleõppes ärevust ja kuidas toetada täiskasvanud õppijaid omandamaks võõrkeel võimalikult stressivabalt. Sellest lähtuvalt esitatakse järgnevad uurimisküsimused: Mis muudab täiskasvanud võõrkeele õppijad ärevaks? ; Kuidas vähendada ärevust täiskasvanud keeleõppijate seas, toetudes Krashen`i affektiivse filtri hüpoteesile (Krashen 1987: 31)? ; Kas suggestopeedia, koostöökeskne keeleõpe ja neurolingvistiline programmeerimine hõlmavad endas sobivaid tehnikaid aitamaks täiskasvanud keeleõppijail üle saada võõrkeeleõppega seotud ärevusest? Lähtudes antud uurimustöö eesmärgist kasutati kvalitatiivseid uurimismeetodeid, vastavalt küsitlust ja intervjuusid. Intervjueerimine võimaldas saada parema ülevaate üliõpilaste emotsionaalsest ja vaimsest taustast ning peegeldada nende hirme ja vajadusi seoses võõrkeeleõppega. Andmed koguti Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledži üliõpilastelt. Selleks, et teada saada, kas antud tudengid kogevad inglise keele tundide ajal ärevust, küsitleti ajavahemikus kevad-talv 2014 51 tudengit. Esmalt pidid üliõpilased vastama küsimustele seoses sotsiaalse ärevusega, järgnevalt aga võõrkeeleõppega seotud ärevuse kohta. Detsembris 2014 kuni aprillis 2015 viidi 27 üliõpilasega läbi avatud vastustega intervjuud. Kuna intervjueerimine ja selle analüüs on pikaajaline protsess, viidi intervjuud läbi gruppide kaupa. Intervjuud analüüsiti kasutades temaatilist lähenemist. Antud töö on jagatud nelja ossa. Esimeses peatükis käsitletakse erinevaid ärevusliike, mis esinevad täiskasvanud keeleõppijate seas; teine peatükk annab ülevaate erinevatest humanistlikest meetoditest, mida kasutada vähendamaks ärevusi täiskasvanud keeleõppijate seas; kolmandas peatükis kirjeldatakse antud uurimuses kasutatud metoodikat ja protseduuri ning analüüsitakse küsitluse ja intervjuude tulemusi; neljandas peatükis tuuakse välja uurimuses osalenud keeleõppijate soovitused muutmaks keeleõpe motiveerivamaks ja stressivabamaks. Lisaks antakse viimases peatükis ülevaade humanistliku metoodika elementidest, mida antud töö autor on juba keeleõppes kasutanud ning jagatakse soovitusi tuleviku perspektiivis. Lähtudes küsitluse tulemustest, võib järeldada, et paljud keeleõppijad ei ole sotsiaalselt ärevad. Need, kes siiski kannatavad teatud sotsiaalse ärevuse ilmingute all, kardavad avalikult sõna võtta, tunnevad end ebamugavalt tööintervjuul või lihtsalt olles tähelepanu keskpunktis. Võõrkeeleõppega seotud ärevus paistab olevat levinud suurema hulga vastanute seas. Enamus küsitletud tudengitest muretsevad vigade tegemise pärast inglise keeles ja peavad kaasõpilasi võõrkeeles paremaks kui iseennast. Küsitluse tulemusena saadi ülevaade võõrkeeleõppega seotud ärevuste olemasolust küsitletud tudengite seas. Intervjuu tulemuste põhjal saadi täpsem informatsioon tudengite tunnete kohta seoses võõrkeeleõppega. Tulemused näitavad, et paljudel keeleõppijatel on negatiivsed mineviku kogemused seoses võõrkeele õppimisega. Ebameeldivad tunded, mis pärinevad tudengitel põhikooli ja gümnaasiumi ajast, mõjutavad negatiivselt nende enesekindlust praegustest keeletundides. Intervjuu tulemustest saab välja lugeda, et mitmed keeleõppijad on teadlikud humanistlikest keeleõppe meetoditest ning nad toovad välja aspekte, mida kasutada vähendamaks ärevust ning tõstmaks motivatsiooni keeleõppes. Intervjueeritavad toovad sobilike tegevustena välja õppimise samatasemelistes väikestes gruppides, mitmekesiste meelelahutuslike meetodite kasutamine ning õpilaste ootuste ja kogemustega arvestamine. Tudengite arvates mängib motiveeriva ning pingevaba keeleõppe keskonna loomisel väga tähtsat rolli nii õpetaja kui kaasõpilaste isiksus, käitumine ning suhtumine.

Magistritöö keskendus vastastikuse hindamise rakendamise uurimisele põhikooli inglise keele kui võõrkeele tundides. Eesmärgiks oli leida vastused järgmistele uurimisküsimustele: 1. Kuidas suhtuvad 8. klassi õpilased vastastikuse hindamise kasutamisesse inglise keele tundides selleks, et hinnata ja kommenteerida üksteise ettekandeid? 2. Kuidas hinded, mida õpilased oma klassikaaslastelt saavad, mõjutavad nende suhtumist vastastikuse hindamise kasutamisesse? 3. Mil määral vastavad õpilaste poolt üksteisele pandud hinded õpetajate pandud hinnetele? Töö koosneb kahest osast. Esimeses peatükis tutvustatakse vastastikuse hindamise definitsioone ja võimalikke variatsioone, käsitletakse vastastikuse hindamise rakendamise plusse ja miinuseid ning antakse ülevaade juhtnööridest, kuidas vastastikust hindamist koolitunnis rakendada. Teine peatükk keskendub magistritöö raames läbi viidud uurimuse protsessi ja tulemuste kirjeldamisele ning analüüsimisele. Uurimuse valim koosnes neljateistkümnest Rakvere Reaalgümnaasiumi õpilasest, kellel paluti hinnata üksteise suulisi ettekandeid inglise keele kui võõrkeele tunnis. Õpilased andsid oma kaaslastele tagasisidet nii punktide ja hinnete kui ka kirjalike kommentaaride kujul. Enne, kui õpilased üksteist hindama asusid, läbisid nad 3 x 45-minutilise treeningperioodi. Andmekogumismeetoditena kasutati küsitlusi, mida õpilased täitsid enne ja pärast vastastikuse hindamise protsessi, ja õpilaste ning õpetajate poolt täidetud vastastikuse hindamise tagasiside lehti kõigi ettekannete kohta. Toetudes uurimuse tulemustele on võimalik väita, et 8. klassi õpilased suhtusid üldjoontes positiivselt vastastikuse hindamise kasutamisesse inglise keele kui võõrkeele tundides ning leidsid, et sellisel hindamismeetodil on mitmeid plusse. Suurem osa õpilastest pidas oma klassikaaslasi ja ka endid objektiivseteks hindajateks. Uurimuse tulemused viitasid ka sellele, et oma klassikaaslastelt madalaima hinde saanud õpilased olid vastastikuse hindamise suhtes negatiivsemalt meelestatud, kui need, kes said kõrgeima hinde. Lisaks sellele ilmnes õpilaste ja õpetajate antud hinnete ja punktide võrdlemisel, et 8. klassi õpilased on võimelised hindama oma kaaslasi nii nagu õpetajad, sest uurimuses osalenud õpilaste ja kahe õpetaja antud punktid ja hinded olid väga sarnased. Samuti jõuti õpilaste kommentaare analüüsides järeldusele, et üksteisele konstruktiivse tagasiside andmist oleks pidanud põhjalikumalt õpetama ja harjutama, kui seda tehti antud uurimuse käigus, sest paljud kommentaarid ja soovitused jäid liiga lihtsakoelisteks. Vaatamata sellel, et enamik õpilasi oli vastastikuse hindamise suhtes positiivselt meelestatud ning veendusid, et nende poolt antud hinded olid väga sarnased õpetajate hinnangutega, vastasid pooled valimi õpilastest, et tulevikus eelistaksid nad inglise keele tundides siiski ainult õpetajakeskset hindamist.

Käesoleva magistritöö eesmärk on koostada õppematerjalid idioomide õpetamiseks Eesti üldhariduskoolide gümnaasiumiastmes õppivatele õpilastele, mida saaks kasutada nii täiendava materjalina Upstream Intermediate B2 (2008) õpiku idioomide õppimisel kui ka iseseisva õppevahendina. Wray (2000) on kindel, et idioomide omandamisel on väga tähtis roll edukas keele õppimises. Ülaltoodud väite alust moodustavate põhjuste hulka kuuluvad näiteks võõrkeeleõppijate vajadus mõista emakeelekõnelejate diskursust, rääkida nende moodi, et näidata saavutatud võõrkeeleoskust ning mõista sihtkultuuri ja selle esindajate identiteeti. Magistritöö koosneb neljast peatükist. Sissejuhatus annab ülevaate idioomidest kui keelenähtusest eristades idioomi mõiste kitsa ja laia tähenduse ning arutledes idioomidele omistatavate omaduste ja seni loodud klassifikatsioonide üle. Lisaks tuuakse selles tööosas põhjendused, miks idioomid väärivad õppimist kooli inglise keele tundides. Peatüki lõpus tutvustatakse uurimisküsimused, millele magistritöö peab vastused andma.

https://www.ester.ee/record=b3740654*est

https://www.ester.ee/record=b3662516*est

https://www.ester.ee/record=b3580366*est

https://www.ester.ee/record=b3580483*est