Search

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Häirunud söömiskäitumist on võimalik vaadelda kontiinumil, mille ühes otsas on normaalne söömine, teises söömishäiretele iseloomulik liigsöömine ja nende keskel ülesöömine. Liigsöömine kätkeb endas ülemäärase toidukoguse tarbimist lühikese aja jooksul, millega kaasneb kontrollitunde puudumine söömise üle. Lisaks üle- ja liigsöömisele võib häirunud söömiskäitumisena käsitleda ka emotsionaalset söömist – söömist vastusena negatiivsetele emotsioonidele, sageli emotsioonide reguleerimise eesmärgil, ja positiivset emotsionaalset söömist. Viimase puhul ei ole aga selge, kas see on patoloogiline või osa normaalsest söömisest. Kuna häirunud söömiskäitumist esineb ka tavapopulatsioonis ja see on oluline riskifaktor söömishäire tekkeks, oli käesoleva doktoritöö eesmärk uurida emotsionaalse söömise konstrukti, eristades positiivsete ja negatiivsete emotsioonide ajel söömist, ja vaadata lähemalt, kuidas kumbki seostub söömishäirele iseloomulike joonte ja raskustega emotsioonide reguleerimisel. Leidsime nii sarnasusi kui erinevusi positiivse ja negatiivse emotsionaalse söömise vahel. Nimelt seostus negatiivsete emotsioonide ajel söömine tugevalt liigsöömise, söömishäiretele iseloomulike joonte ja raskustega emotsioonide reguleerimisel. Positiivne emotsionaalne söömine seevastu seostus ülesöömisega, mis viitab sellele, et positiivne emotsionaalne söömine ei pruugi olla patoloogiline. Samas esines peamiselt positiivsete emotsioonide ajel sööjatel mõningaid raskusi impulsikontrollis ja oma emotsioonidega toimetulekul võrreldes inimestega, kel emotsionaalset söömist ei esinenud. Need tulemused viitavad sellele, et raskused tugevate tunnetega toimetulekul – olgu need positiivsed või negatiivsed – võivad olla riskifaktoriks häirunud söömiskäitumise tekkes ja arengus. Huvitaval kombel esines positiivsete emotsioonide ajel ülesöömist rohkem meestel, mis viitab olulistele soolistele erinevustele emotsionaalses söömises. Kokkuvõttes täpsustasime emotsionaalse söömise olemust, näidates, et negatiivsete emotsioonide ajel söömine on oluline riskifaktor söömishäire tekkeks. Samuti täpsustasime positiivsete emotsioonide rolli söömiskäitumises, näidates, et selle seos häirunud söömiskäitumisega on mitmetahuline ning vajab edasist uurimist., Dysregulated eating could be viewed on a continuum, with normal eating behaviour on one end, binge eating on the other end, and overeating in the middle of the continuum. Binge eating refers to consuming an excessive amount of food within a short period of time that is accompanied by a feeling of loss of control over eating. In addititon to over- and binge eating, emotional eating could also be considered a dysregulated eating behaviour. Emotional eating refers to the tendency to eat in response to various negative emotions, usually with an intent to alleviate negative affect. Lately, the concept of positive emotional eating has also emerged, although its relation with eating disorder psyhopathology is unclear. As dysregulated eating behaviours are also seen in community samples and as they represent risk factors for developing an eating disorder, the aim of this doctoral dissertation was to explore the construct of emotional eating, while differentiating between eating in response to positive and negative emotions, and to further investigate their associations with eating pathology and emotion regulation difficulties. We found important similarities as well as differences between positive and negative emotional eating. Namely, eating in response to negative emotions was more closely related to binge eating, general eating pathology, and difficulties with regulating emotions. Positive emotional eating, however, was associated with overeating, which suggests that eating in response to positive emotions might not itself be pathological. However, individuals who endorsed primarily positive emotional eating were characterized by increased difficulties in regulating their impulses and emotions in general compared to individuals without emotional eating. These results indicate that difficulties in managing one’s emotions – be it positive or negative – might be a risk factor for the development and maintenance of dysregulated eating. Interestingly, positive emotional eating appeared to be more pronounced in men, pointing towards important sex differences in emotional eating. In conclusion, we clarified the construct of emotional eating by further confirming that eating in response to negative emotions is an important risk factor for eating disorder psychopathology. We also clarified the role of positive emotions in eating behaviours by showing that its relationship with dysregulated eating is multifaceted and therefore in need of further research., https://www.ester.ee/record=b5513533

The aim of this thesis was to investigate whether the presentation of visual food stimuli elicits visual mismatch negativity (vMMN) in an oddball paradigm and whether the amplitude of the vMMN is modulated by hunger. For this purpose, 18 right-handed women underwent two experimental sessions: hunger and fed conditions. Participants were instructed to complete a 2- back working memory task while stimuli depicting high fat savoury (HFSA) and high fat sweet (HFSW) foods were presented as deviants in a stream of neutral standard stimuli in the periphery of the screen. To examine whether the effect of hunger was food-specific, neutral deviants were used as control stimuli. Further, emotional blink of attention (EBA) was used to validate the vMMN. Deviant minus standard difference waveforms yielded significant mismatch responses in the early, mid-latency, and late time windows. In HFSA, the modulation of hunger was evident in the early and mid-latency time windows pertaining to automatic stimulus detection. In HFSW, the modulation of hunger was not observed. In addition to the food deviants, hunger also modulated the responses to the neutral stimulus. Therefore, the modulation of hunger pertaining to general information processing cannot be ruled out. As the EBA task did not yield anticipated results, the mismatch response paradigm could not be validated via EBA. In conclusion, vMMN might prove to be a reliable measure in investigating automatic food-cue processing after additional attempts at vMMN validation with different food stimuli have been made.

Treenimine ja tervislik toitumine on mõlemad tähtsad osad tervislikust eluviisist ja pikaealisusest. Mõnikord aga võivad inimesed viia oma tervisliku eluviisi liiga ekstreemsusteni, mis võib endaga kaasa tuua kompulsiivse treeningviisi või ortoreksia. Antud uurimistöö eesmärgiks oli uurida ortoreksia ja kompulsiivse treeningu seoseid regulaarselt treenivate eesti naiste seas. Valimi moodustasid 111 naist vanuses 18-55 eluaastat. Mõõtevahenditeks kasutati Kompulsiivse treeningu küsimustikku (KTK), Ortoreksia sümptomeid hindavat küsimustikku, Söömishäireid hindavat skaalat (SHS) ning üldiseid küsimusi treeningsageduse osas. Leiti positiivseid seoseid Ortoreksia alaskaala Kontrollitud toitumine ja mitmete KTK alaskaalade vahel. Kontrollitud toitumine ja SHS alaskaala Hõivatus välimusest ja kehakaalust ennustasid kõige paremini kompulsiivset treeningut. Tulemustest järeldub, et ortoreksia ja kompulsiive treeningu vahel on seos ning mõlemad seostuvad ka üldise häirunud söömispatoloogiaga.

Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida, kuidas seostub Instagrami fitness- ja toidublogide jälgimine hõivatusega välimusest ja kehakaalust ning kuidas kõrgem hõivatus välimusest ja kehakaalust omakorda seostub häirunud söömiskäitumise ja kompulsiivse treeninguga. Valim koosnes 108 täisealisest Eesti naisest, keskmiselt vanuses 30 (SD= 9.4), kes teevad regulaarselt trenni ja on Instagrami kasutajad. Hindamiseks kasutati Söömishäirete Hindamise Skaalat (SHS), Kompulsiivse treeningu skaalat (KTK), Muskulaarsuse küsimustikku ja andmeid Instagrami kasutamise kohta. Vastupidiselt oodatule, ei leitud seost Instagrami fitness- ja toidublogide jälgimise arvu, Instagramis veedetud aja ja SHS alaskaala hõivatus välimusest ja kehakaalust vahel. Võrreldes kõrge ja madala hõivatusega naisi, selgus, et kõrgema hõivatusega naised saavad kõrgemaid skoore nii Söömishäirete Hindamise kogu- ja alaskaaladel kui ka Kompulsiivse Treeningu skaala koguskaalal ning alaskaaladel Treening kaalu kontrollimiseks ja Treeningrõõmu puudumine. Edasine uurimine annaks võimaluse võtta hõivatust arvesse söömishäirete ja kompulsiivse treenimise ennetustöö planeerimisel.

Antud uurimistöö eesmärk oli Kompulsiivse Treeningu Küsimustiku läbiviimine eesti naiste seas ja küsimustiku eestikeelse versiooni adapteerimine. Analüüsimiseks koguti andmed 110-lt osalejalt. Faktoranalüüsi läbi viies saadi 5-faktoriline faktorlahend. 24-st algsest väitest jäi analüüsi sisse 21 väidet. Saadud faktorlahendil on kõrge seletusprotsent ja kõrge sisereliaablus nii koguskaalal kui ka alaskaaladel. Korrelatsioonianalüüsis võrreldi Kompulsiivse Treeningu Küsimustiku (KTK) koguskoori ja alaskaalasid Söömishäirete Hindamise Skaala (SHS) skoori ja alaskaaladega ning leiti, et KTK koguskooril oli positiivne korrelatsioon SHS-i koguskooriga ja alaskaaladega Söömise piiramine. KTK alaskaaladel, Treening kaalu kontrollimiseks ja Treeningrõõmu puudumine, olid positiivsed seosed SHS alaskaalaga Hõivatus välimusest ja kehakaalust. Antud korrelatsioonid viitavad KTK Küsimustiku heale konvergentsele valiidsusele. Leiti, et eestikeelse Kompulsiivse Treeningu Küsimustiku skaala on võrreldes originaalse inglise keelse skaalaga sarnaselt heade psühhomeetriliste omadustega.

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida üle- ja liigsöömishoogude seoseid emotsioonide regulatsiooni ja impulsiivsusega meeste seas. Uurimuses osales 43 meest, kes täitsid Barratti Impulsiivsuse Skaala-11 (BIS-11), Emotsioonide Reguleerimise Raskuste Skaala (ERRS) ja Söömishäirete Hindamise Skaala (SHS) ning seejärel osalesid kogemuse väljavõtte uuringus, milles hindasid 7 päeva jooksul 7 korda päevas oma emotsioone ja söömiskäitumist. Tulemused näitasid, et liigsöömishood, võrreldes ülesöömishoogudega, on tugevamini seotud emotsiooni regulatsiooni raskustega ja häirunud söömiskäitumisega. Samuti on alust arvata, liigsöömishood on seotud impulsiivsusega. Kuna ülesöömishood emotsiooni regulatsiooni raskuste ega häirunud söömiskäitumisega ei seostunud, on võimalik, et need on vähem seotud patoloogiaga.