Search

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Bioloogiahariduse peamiseks eesmärgiks on suurendada õpilaste bioloogiaalast kirjaoskust, mis hõlmab bioloogiaalaseid teadmisi, kognitiivseid oskusi, hoiakuid, uskumusi ning väärtusi, sh. säästva arengu põhimõtete väärtustamist (Krell & Schmidt, 2020). Kuid bioloogia ainekavasid ei ole suudetud piisavalt kiiresti täiendada uute teadus-saavutuste ja meetodite ning nn 21. sajandi kompetentsuste kujundamisega, et täita ühiskonna suurenevat nõudlust kõrge bioloogiaalase kirjaoskusega kodanike järele. Seetõttu on kooliharidusel ning bioloogiatundidel oluline roll õpilastes nende täiustunud ning uute bioloogiaalaste teadmiste ja oskuste arendamisel. Käesoleva doktoritöö üheks eesmärgiks on uuendada ja täiendada bioloogiaalase kirjaoskuse kontseptsiooni ning hinnata gümnaasiumiõpilaste olulisemaid bioloogiaalaseid pädevusi, mille saavutamine on sätestatud 2011. aastal vastu võetud kompetentsipõhises gümnaasiumi riiklikus õppekavas, kuid mille rakendumise kohta pole piisavalt andmeid. Bioloogiaalase kirjaoskuse teoreetilise mudeli loomiseks viidi läbi vastava-sisuline teaduskirjanduse süstemaatiline analüüs. Bioloogiaalase kirjaoskuse mudelisse kuulub kuus alljärgnevat dimensiooni süstemaatilise kirjanduse analüüsi alusel: kognitiivne dimensioon; afektiivne dimensioon; jätkusuutlikkus; interdistsiplinaarsus; teadlikkus bioloogiaalastest karjääridest bioloogia kui teaduse olemus. Doktoritöö teine etapp tugines kolmel uuringul, mis viidi läbi gümnaasiumi-õpilaste bioloogiaalase kirjaoskuse kognitiivsete ja afektiivsete komponentide hindamiseks. Tulemused näitasid, et kolme gümnaasiumi-aasta jooksul nende tulemused paranesid viies ülesandes (ülesannete koguarv oli kaheksa). Õpilaste keskmised tulemused olid mõlemas uuritud klassis madalad. 12. klassi õpilased näitasid paremaid tulemusi bioloogia-alaseid teadmisi uurivates ülesannetes. Õpilaste tulemused ei paranenud probleemi lahendamise ja põhjendamise ülesannetes. Seetõttu on oluline bioloogiatundides senisest enam tähelepanu pöörata õpilaste põhjendamis-oskuse arendamisele. Saadud tulemustest selgub, et kui õpilased ei saanud bioloogiaalastest põhimõistetest ja protsessidest arusaamisel häid tulemusi, siis oli ka nende kognitiivsete oskuste tase madal. Madalate ainealaste ja kognitiivsete oskuste taga võib olla Eesti riiklik õppekava, mis rõhutab küll õpilaste erinevate kognitiivsete oskuste arendamist, kuid mida bioloogia peamiselt ainekeskne õppekava piisavalt ei toeta., The aim of this dissertation was to contribute to a growing area of research by exploring the meaning behind biological literacy to explain and elucidate the meaning and components of Estonian biology education. This research aimed to measure the biological content knowledge and cognitive skills of upper secondary school students. Also, the aim of this study is to determine self-perceptions held by Estonian upper school secondary students in relation to biological content knowledge and cognitive skills as key components of biological literacy and expectations for undertaking a biology-related cognitive skills assessment as components of biological literacy. The systematic literature review indicated six components (1) cognitive (cognitive skills, conceptual understanding, biological inquiry); (2) affective, from the systematic literature review; (3) sustainability; (4) interdisciplinarity; (5) career awareness; and (6) the nature of biology. Furthermore, data to assess the conceptual understanding and cognitive skills of upper secondary school students was collected by means of a paper‐and-pencil test. Such a format can only cover selected components but not the whole framework of biological literacy. Study 1 assessed the biological understanding and cognitive skills of grade 10 and grade 12 students. After three years of secondary school biology studies, the students in grade 12 had significantly better results than they had in grade 10 in five out of the eight tasks. Grade 12 students did not show statistically better results in problem-solving. The results of Study 2 showed that the mean results of the students’ answers to questions vary greatly. According to item difficulty (which was decided according to the mean score of the item), there were 4 different items: items performed at an advanced level, items performed at a high level, items performed at an intermediate level, and items performed at a low level. The aim of Study 3 was to use two different biological literacy assessment instruments combined, both were used accordingly in the second and third study. Among the biological core concepts, metabolism appeared to be the most difficult topic of biology and the topics of ecology and evolution were the simplest for the students to answer., https://www.ester.ee/record=b5508464

Magistritöö eesmärk on hinnata Eesti õpilaste huvi bioloogia vastu. Teiseks eesmärgiks on uurida, millised tegurid viisid bioloogia eriala õppimiseni. Uuringu järeldused on abiks nii haridus- kui ka teadusasutustes loodusteaduste populariseerimisega tegelevatele isikutele. Uurimuse läbiviimiseks kasutati instrumendina töö autori poolt koostatud küsitlust. Kokku osales uuringus 255 inimest, kes jaotusid järgmistesse sihtgruppidesse: gümnaasiumi õpilased ning bioloogid. Tulemustest selgus, et peamised tegurid, mis mõjutavad õpilaste huvi bioloogia vastu on nende huvi õppeaine vastu, huvi bioloogiaalase karjääri vastu, head hinded bioloogias ning AHHAA külastus. Bioloogid otsustasid minna antud eriala õppima peamiselt, sest nad olid huvitatud bioloogiast ja neil olid head hinded bioloogias.

Käesolev bakalaureusetöö põhineb aastal 2013 Emajõe ja Narva jõe ülemjooksult ja alamjooksult kogutud materjalil. Töö eesmärkideks oli analüüsida ja hinnata fütoplanktoni andmete alusel suurte jõgede (Emajõe ja Narva jõe) veekvaliteeti 2013. a. ja võrrelda neid varasematega; anda hinnang fütoplanktonile kui veekvaliteedi näitajale Eesti suurte jõgedes. Selleks, et täita antud töö eesmärke, püstitati hüpotees, et fütoplanktoni abil on võimalik hinnata Eesti suurte jõgede (Emajõe ja Narva jõe) veekvaliteedi seisundit. 2013. a. hinnati Emajõe veekvaliteet fütoplanktoni järgi väga halvaks, kuid see hinnang pole päris adekvaatne. Ungari potamoplanktilise meetodi rakendamist piirab Võrtsjärve kui seisuveekogu liiga suur mõju Emajõe fütoplanktonile. 2013. a. hinnati Narva jõe veekvaliteet väga heaks ja seda hinnangut võib pidada adekvaatseks. Narva jõe puhul saab rakendada Ungari potamoplanktilist meetodit. Põhjus võib olla selles, et kuigi Narva jõgi on mõjutatud Peipsi järvest, on seal välja kujunenud ka jõelise iseloomuga vetikakooslused. Töö tulemusena saadi teada, et fütoplanktoni abil on võimalik hinnata Eesti suurte jõgede (Emajõe ja Narva jõe) veekvaliteedi seisundit, kuid töö autor leidis, et töös kasutatud Ungari potamoplanktilist meetodit tuleks edasi arendada ja kohaldada Eesti oludele. Kasutatud meetodi rakendamist piirab Võrtsjärve kui seisuveekogu liiga suur mõju Emajõe fütoplanktonile. Current thesis is based on material gathered from upper and lower courses of the rivers Emajõgi and Narva during 2013. The objectives of the study were: to analyze and assess water quality of large rivers (Emajõgi and Narva) based on phytoplankton data and to compare it with earlier findings and to assess phytoplankton as the indicator of water quality in large rivers in Estonia. To fulfil the stated objectives it was hypothesized that phytoplankton enables to assess the status of water quality in large rivers (Emajõgi and Narva) in Estonia. The water quality of the Emajõgi was assessed as very bad based on phytoplankton in 2013, but this assessment is not quite adequate. The impact of Lake Võrtsjärv as standing water body to the phytoplankton of the Emajõgi is largely limiting the implementation of the Hungarian technique of potamoplankton. The Hungarian technique of potamoplankton should be developed further and adjusted to Estonian conditions. The water quality of the Narva was assessed as very good in 2013 and it may be considered adequate. It is possible to implement Hungarian technique of potamoplankton on the Narva. The reason here may be that although Lake Peipsi impacts the Narva, it still develops river-specific algae communities. The Narva is fast-flowing, which is not suitable for algae of the standing water body and they fall out of the complex quickly.