Search

Over the previous hundred years, immense developments in health care management and medical education have taken place in Estonia. The first dental school was founded in Tartu by D. Levinovich in 1909, providing education for students of many nationalities. The majority of the lecturers were private associate professors from the University of Tartu. Dentistry was first taught to medical students in the medical faculty of the University of Tartu in 1935 when Valter Hiie was appointed associate professor. When he was elected adjunct professor, the Chair of Dentistry was founded in 1938. This article gives a detailed overview of the developments in Estonian dentistry from the first associate professorship to the establishment of the Institute of Dentistry in 2016, including the changes in curriculum, infrastructure and staff. Research, including students’ scientific activity, an inseparable part of instruction at the University, is also explored. The first registered dental organisation called the Estonian Society for Dentists was founded in 1921 in Tartu to represent the interests of dental practitioners. Activities of Estonian non-profit dental organisations have been described in the article in four periods that differ from one other in view of activity and essence. Despite differences, the main aim of these organisations was to stand for excellent and easily accessible treatment, dental education and health policy development. University lecturers have always been actively involved in the activities of dental organisations in Estonia as proponents of well-rounded continuous education and dental practice. Over the previous hundred years, constant active intervention in the development of the Estonian society with a focus on the health care system has led to modern high-quality dental care in Estonia., Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, No 45 (2017): Muutuste sajand Eesti meditsiinis

Kopeerimine lubatud, printimine keelatud, http://www.ester.ee/record=b4677936*est

Töö eesmärgiks oli selgitada lasteaia vanema rühma ja esimese klassi laste suuõõne tervist ning ravile pöördumise aktiivsust pärast lapsevanemate teavitamist. Uuringus osales kokku 1472 last. Laste keskmine vanus oli 6,5 aastat. Poisse oli 679, tüdrukuid 745. Suuõõne seisundit hinnati kliinilise vaatluse teel, kasutades valgustust, suupeeglit ja joonlauda. Selgitati välja uuritud laste hambaravi ja ortodontilise ravi vajadus, väljastati lapsevanematele suunamiskirjad ravile pöördumiseks ning aasta pärast hinnati haigekassa andmete põhjal ravile pöördumist. Hammaste raviks pöördusid lapsevanemad raviasutustesse aktiivselt (56–100%), pöördumine varieerus aastati. Ortodondi konsultatsioonile pöördumine oli oodatust väiksem (2–56%) ega sõltunud sellest, kas ravi eest tasunuks haigekassa või lapsevanem. Eesti Arst 2009; 88(12):785−789, Eesti Arst, Detsember 2009

Suuõõnehaiguste levimus on suur. Valdavalt on tegemist mikroobidest põhjustatud haigustega. Tuntud ravi- ja ennetusvõtetele lisaks on vaja täiendavaid meetmeid, et vähendada mikroobide hulka suuõõnes. Suuhooldusvedelikud on leidnud laialdast kasutamist, sest need vähendavad kariesogeensete ja igemepõletikke põhjustavate mikroobide hulka, pidurdavad hambakatu teket nii hamba vabal pinnal kui ka kontaktpindadel. Rutiinsete suuhügieenivõtete abil ei ole võimalik eemaldada kattu igemevaost. Suuhooldusvedelikel on antibakteriaalne toime, nad sisaldavad eeterlikke õlisid, kloorheksidiini ja alkoholi. Need vedelikud ei kutsu esile kahjustusi suulimaskestal, maitsetundlikkuse häireid ega hambaemaili värvuse muutusi. Uuringuandmed kinnitavad nende kahjutust ka pideva kasutamise korral. Eesti Arst 2009; 88(12):835−840, Eesti Arst, Detsember 2009

Aastatel 2005 ja 2006 uuriti Tartu eelkooliealiste ja esimese klassi laste hammaste tervist. Tulemustest selgus, et kuigi laste hambaravi üldine kättesaadavus oli paranenud, oli piimahammaste kaariesest haaratus siiski suur, viidates sellele, et vanemad ei pea piimahammaste ravi oluliseks. Suuhügieeni näitajad osutusid halvemaks neil, kel esines enam piimahammaste kaariesekahjustusi. Samas oli jäävhammaste kahjustatus selles vanuserühmas veel väike, mistõttu jätkuv aktiivne hambahaiguste profülaktika on äärmiselt oluline. Eesti Arst 2008; 87(5):342−346, Eesti Arst, Mai 2008

Joogivee fluorisisaldus mõjutab eelkõige hammaste tervist, kuid fluoril on ka mitmeid kahjulikke toimeid. Käesolevas uuringus määrati inimeste joogivee fluorisisaldus üle Eesti. See kõikus suurtes piirides, olenedes veeallikast ja piirkonnast. Esimest korda hinnati elanike joogiveekaudset fluoriekspositsiooni. See on optimaalne vaid 38,1%-l uuringurahvastikust. Fluoriekspositsioon on mittepiisav Narva, enamikul Tallinna ja kolmandikul Tartu linna elanikel, neile lisandub veel 242 000 inimest maakondadest. Neid ohustab hambakaaries. Üle normatiivi fluoriekspositsioon on 42 600 (4,1%) elanikul peamiselt Pärnu-, Lääne-, Rapla- ja Tartumaal. Nad on ohustatud fluori toksilisest toimest. Artiklis on lühidalt käsitletud erineva fluoriekspositsiooni ebasoodsa toime ennetamise võimalusi. Eesti Arst 2007; 86 (1): 13–17, Eesti Arst, Jaanuar 2007

Ülevaates on selgitatud proteetilise hambaravi vajaduse ja ravinõudlusega seotud probleemistikku tänapäeva Eesti oludes eesmärgiga prognoosida ravivajaduse muutusi ähitulevikus Eesti Tervishoiuprojekti 2015 raames. See võimaldaks paremini ette valmistada nii arstide väljaõppe kui täiendusõppe süsteemi, samuti sotsiaalseid garantiisid agavaid institutsioone (haigekassa), et paremini kindlustada elanikkonda proteetilise hambaravi kui tervishoiuteenuse ühe liigiga., Eesti Arst, November 2003