Search

Your search keyword '"Roots, Ave"' showing total 41 results
Start Over Author "Roots, Ave"
41 results on '"Roots, Ave"'

2. Estonia

Author

Ainsaar, Mare, primary, Roots, Ave, additional, and Kõre, Jüri, additional

Published
2021
Full Text
View/download PDF

10. MEASURING THE RISK OF IMMIGRATION RELATED CONFLICTS.

Author

Maasing, Helina, Nahkur, Oliver, Roots, Ave, and Ainsaar, Mare

Subjects
RISK perception, EMIGRATION & immigration, NUMERIC databases
Abstract

There has been widespread concern among policymakers that intensive immigration can drive anti-immigrant attitudes, which may further develop into ethnic strife. In order to systematically monitor immigration-related conflict in society, the authors have constructed a theoretical composite conflict risk index for measuring immigration-related conflict risk at a subnational level. The index is called MICRI, short for immigration-related conflict risk index. The index offers new input to the quantitative conflict risk modelling by including subjective indicators, which usually are missing from risk indices, along with objective indicators. The reason behind that is the growing understanding between scholars that groups' perceived grievances play an important role in whether a conflict arises or not. Therefore, capturing the subjective "feelings" of a group allows us to go closer to the source of conflict, and help to generate a better out-come in risk predictions. Thus, MICRI consists of 17 indicators, out of which thirteen (13) are subjective and four (4) are objective indicators. The data was sourced from the European Social Survey and national statistical database. These sources met the criteria set for data: the data includes information about all the main risk dimensions, including the subjective perceptions of persons; and the data is regularly updated, reliable, provides regional level information and is easily accessible for international use. The article presents the methodology and data behind the indicators, evaluates the index's internal consistency using the quantitative regional level data of 75 Estonian municipalities. In constructing the values of MICRI, we followed four consecutive steps: (1) computing the values of the indicators for each municipality; (2) normalising; (3) weighting; and (4) aggregating of the indicators. All indicator were compiled in ten different risk dimensions - identity, distrust, value difference, perceived threat, perceived inequality, dissatisfaction, poor communication, low norm obedience, availability of resources, and regional immigration level - which formed a cumulative index value. The validity of the index was controlled with data of (75) Estonian municipalities from the period 2014 - 2018. The results of initial testing show that the internal consistency of MICRI is good; c-alpha = 0.698, which indicates a good potential for the index's performance. The future research will focus on external validation of the index and will expand its use internationally. [ABSTRACT FROM AUTHOR]

Published
2021
Full Text
View/download PDF

12. Rahvusvahelised küsitlusuuringud Tartu Ülikoolis 1990-2014. International Surveys at the University of Tartu in 1990-2014

Author

Ainsaar, Mare and Roots, Ave

Abstract

This article contributes to the history of science by giving an overview of the international comparative surveys connected to the University of Tartu on the basis of the original questionnaire-based or interview data originating from the period 1990–2014. We got information about 102 projects that were in accordance with the conditions described above. The most common international partners were Finns, Brits, Germans, Swedes, Poles and the Spanish. In terms of topics, most of the surveys were carried out in the field of social sciences in general (71 surveys), followed by health sciences (12 surveys), political science (12 surveys), education (7 surveys) and linguistics (1 survey). In terms of institutional affiliation, the greatest number of surveys were conducted in sociology and social policy (19 surveys), psychology (17 surveys), health sciences (16 surveys), education (15 surveys), social work (10 surveys), law (6 surveys), political science (6 surveys), media (5 surveys), religion (4 surveys), sports (2 surveys), by the Centre for Applied Social Sciences (2 surveys) and in linguistics (1 survey). 56% of the surveys were quantitative, 16% qualitative and 22% used mixed methods. The number of the quantitative surveys has been quite stabile over time, with four new projects starting every year on average, but the amount of qualitative and mixed method projects has risen after 2006. 43% of the surveys were designed to be representative of a group or certain population, 11 surveys were representative of the whole Estonian population. Many projects had only one or two publications, one third of the projects had six or more publications. The European Social Survey project in Estonia had the highest number of publications, publishing 70 additional items every year. A new paradigm cultivated by the European Social Survey was open access data. 12% of data in the surveyed 102 projects had open access data, in 54% of the cases the Estonian and international project team both had the data, in 20% of cases only the Estonian team had the data and in 4% of cases data was given away to the international team., Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, No 43 (2015): Ühiskonda muutvad teadused rahvusülikoolis

Published
2015
Full Text
View/download PDF

13. Tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuste tase ja IKT kasutus Eesti elanike hulgas

Author

Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, Roots, Ave, Strenze, Tarmo, and Ainsaar, Mare

Subjects
PIAAC, arvutikasutus, täiskasvanuharidus, IKT oskused, probleemilahendusoskus, IKT
Abstract

Käesolev aruanne on valminud PIAAC uuringu temaatiliste aruannete sarjas ning annab ülevaate Eestis elavate 16–65-aastaste inimeste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) töisest ja mittetöisest kasutusest ning tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse tulemustest. Analüüsitakse ka tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse ja muude mõõdikute headust uuringus ning pakutakse välja alternatiivne lahend, kuidas grupeerida inimesi PIAAC uuringu andmete alusel lisaks oskustele ka arvuti kasutusviiside järgi. Aruandes analüüsitakse inimeste IKT kasutust ning oskusi arvuti kasutamise sageduse ja viiside ning riigi makromajanduslike näitajate võrdluses. Riigi tunnuste puhul keskendutakse eelkõige erinevate toomissektorite tootlikkuse võrdlusele ning seoste otsimisele arvuti kasutusviiside ja oskustega. Eestit võrreldakse aruandes viie meile arvutikasutuse poolest sarnase riigiga: Austria, Soome, Tšehhi, Slovakkia ja Iirimaaga, kuid mitmetes analüüsides on kasutatud ka enamate riikide andmeid.

Published
2015

14. When do people want to retire? The preferred retirement age gap between Eastern and Western Europe explained

Author

Tavernier, Wouter de, Roots, Ave, Tavernier, Wouter de, and Roots, Ave

Abstract

Debates surrounding working longer focus mainly on increasing legal and effective retirement ages, leaving the preferred retirement age largely overlooked. There is a large East-West divide in Europe regarding the latter, with individuals in Eastern Europe wanting to retire earlier. We aim to explain this gap in terms of differences in working conditions and state-level legal conditions. Using the 2010 European Social Survey data on employed individuals aged 50-70 in 24 countries enriched with country-level information, we find that part of the explanation is found in the lower levels of job control found in Eastern Europe. Moreover, the results suggest that Karasek’s job demand/control model fits better in Western than Eastern European countries. Another explanation is found at the country level, where the legal retirement age accounts for a major part of the gap in preferred retirement ages between East and West.

Published
2016

15. Ametialane ja sissetulekumobiilsus Eestis postsotsialistliku siirde ajal 1991-2004

Author

Roots, Ave

Subjects
Estonia, dissertations, postsotsialistlik ühiskond, dissertatsioonid, sotsiaalsed muutused, ETD, 2000s, 1990s, väitekirjad, postsocial society, Eesti, 2000-ndad, 1990-ndad, occupational mobility, ametialane liikuvus, social changes
Abstract

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone., Endisi sotsialismibloki riike, kus on viimase 20 aasta jooksul toimunud väga kiired ühiskondlikud muutused, nähakse sageli kui loomulikku eksperimenti ja seetõttu on nende ühiskondade uurimine köitnud paljude sotsiaalteadlaste huvi. Üks võimalus ühiskonnas toimunud muutuste uurimiseks on teha seda sotsiaalse mobiilsuse uurimise kaudu. Antud doktoritöö võtab vaatluse alla siirdeperioodi etapid 1991-1997 ja 1997-2004 Eestis. Siirde algus on eriline periood, sel ajal olid teistsugused võimalused võrreldes varasema või hilisema ajaga. Esimest perioodi iseloomustasid paremad võimalused kõrgematele positsioonidele jõudmiseks ka keskmistest kihtidest pärit (ema ameti järgi) meeste jaoks. Esimesel perioodil on kõigil meestel, kellel on valgekraedest emad (juhid, professionaalid või madalamates kihtides olevad valgekraed) suurem tõenäosus olla juht võrreldes töölisemade poegadega; samas kui naistel on sellel perioodil juhiks olemiseks suurem tõenäosus vaid siis, kui ka nende emad olid juhid. Teisel perioodil liiguvad nii mehed kui ka naised kihtidesse, kus olid nende emad. Samuti on esimene periood justkui erilise tõuke andja nende inimeste jaoks, kes oskavad teha õigel ajal õigeid asju. Näiteks need, kel oli lisatöökoht 1990ndate alguses, on teistest kõrgema sissetulekuga ka teise perioodi lõpus. Õige tegutsemine sõltus sageli inimese soost, meeste ja naiste puhul tagasid jõudmise kõrgematesse kihtidesse erinevad tegevused. Meeste puhul olid tipukihtidesse jõudmisel olulised isikuomadused ja aktiivne tegutsemine esimesel perioodil; samas kui naiste puhul tõi selles osas edu just erialaste teadmiste täiendamine ja kaasajastamine siirdeperioodi alguses. Seega võiks öelda, et mehed ja naised pidid kasutama erinevaid strateegiaid, et jõuda välja sarnasesse kohta ühiskondlikus struktuuris: naiste puhul tõi edu haridusse panustamine, meeste puhul aktiivne tegutsemine tööturul., Post-socialist societies with rapid societal changes have sometimes been seen as natural experiments and are therefore subjects of interest for many social scientists. The current dissertation focuses on the occupational and income mobility that occurred during the post-socialist transformation in Estonia and compares two periods: 1991-1997 and 1997-2004. The results show that the first period offered more equal access to top positions and being a “window of opportunity” for certain actions that pay off later, while the second period showed unexpected links compared to the first period. The two periods studied differ in three ways. First, there is at least one process where greater equality occurred during the first period, compared to the second. The sons of all white-collar mothers had a higher probability to become managers (compared to the sons of workers). The second period showed a much closer connection between the strata of mothers and that of their offspring, both for men and women. Second, the first period was the time when certain actions taken paid off, predicting being in higher strata during the second period or having higher income. These actions were extra jobs and only for women keeping their skills and education up to date by participating in professional courses. Third, during the last period some links appeared that were missing during the first. For example, there was no connection between secondary school type and occupation during the first period, but this connection appeared again during the second period. As already mentioned above, the link between generations became tighter. During the second period the positions of both men and women resembled their mothers’ position more than during the first period.

Published
2013

17. Introducing the Euro in Estonia and Slovakia: Did it affect people's satisfaction?

Author

Ainsaar, Mare, Fedáková, Denisa, Roots, Ave, Lumiste, Kaur, Kentoš, Michal, and Výrost, Jozef

Subjects
EURO, SLOVAKIAN economy, 19930, ESTONIAN economy, 1991-
Abstract

Analysing the effect of societal events on the population is essential to better understand the quality of life and interaction between society and individuals. Although event effect is a well-known phenomena in economy (MacKinlay, 1997) the empirical results on the effect of events on social attitudes and well-being are still scarce and contradictory. The aim of the current study is to analyse the changes of satisfaction of people in both countries during the Euro introduction period. It will allow for a better understanding of the influence of external events on individuals. Slovakia, in January 2009, and Estonia, in January 2011, changed their national currency to the Euro. In both countries the introduction of the Euro was accompanied with positive media coverage and a general acceptance of the Euro as a tool to achieve a better living standard and greater benefits from a common European currency. However, because of lower European Union scepticism and higher acceptance of the Euro in Slovakia, we expect that the adoption of the Euro has a stronger positive effect in Slovakia than in Estonia. Both Slovakia and Estonia carried out ESS fieldwork during the currency change period and this has allowed us to study the influence of the event on society regarding people’s satisfaction with it. We use data from the European Social Survey (ESS) for Estonia and Slovakia from the fourth and fifth rounds for analysis (ESS Round 4: European Social Survey Round 4 Data, 2008; ESS Round 5: European Social Survey Round 5 Data, 2010). The European Social Survey collects, alongside substantive data, also survey contact information. We have therefore the exact dates when respondents gave their answers about their opinions. We classify time periods into six different periods: three periods before the Euro period and periods after introducing the Euro to analyse fluctuations in attitudes. We analyse the influence of currency change on life satisfaction, satisfaction with the economy and satisfaction with the national government. The European Social Survey is a good database for international comparisons because of its highly standardised methodological approach towards data collection and the tight data quality control before archiving. The survey provides population representative data at country level starting from age of 15. To assess the change of respondent's life satisfaction and satisfaction with the economy and government before and after the Euro introduction, a time variable was formed as follows: more than a month before the event, 4-3 weeks before the event, 2-1 weeks before the event, 1-2 weeks after the event, 3-4 weeks after the event, more than 4 weeks after the event. To control the influence of socio-economic selectivity of the respondents in different time periods in the sample and the corresponding influence on the satisfaction level, additional control variables were added to the regression models. These were: age of the respondents, gender, health, highest level of education, perceived household's income, current main economic activity status (working, studying, unemployed, retired, other) and ethnic minority status. The first descriptive results revealed differences between the two countries. A declining satisfaction trend prevailed in Estonia while satisfaction increased in Slovakia. For example, by the end January, all satisfaction indicators were essentially lower than before December in Estonia. Also satisfaction with the economy and government remained lower even after January in Estonia. In contrast, in Slovakia, the satisfaction with life rose and was high all January before dropping to the usual level only in February. Also satisfaction with the economy and government had several peaks in January. Regression analysis allowed the distinguishing of a clear time period effect without the effects of individual background. After taking into account background variables for individuals, the majority of the regression coefficients still remained negative in Estonia. Regression analyse proved that the drop in satisfaction did not only occur because of a concentration of certain types of respondents by the end of January, but was caused by other factors. Life satisfaction dropped in the third week of January in Estonia, even taking into account the socio-economic background of respondents; although this negative trend was not a year specific result. Estonians were more pessimistic also two years earlier in January, compared to the autumn period. In January 2009, in Slovakia, by contrast, people remained more satisfied with life even after when taking into account their socio-economic background. In Slovakia this effect was also year specific and might be connected with currency change and related optimistic feelings. In the first weeks after the adoption of the Euro, satisfaction with the economy also rose in Slovakia and in the third and the fourth week satisfaction with the government. These fluctuations might be attributed to the effect of the Euro, but with some reservations; because we see higher satisfaction episodes with the economy also in January 2009 in Slovakia. In conclusion, the results demonstrated some positive effect of the Euro for Slovakia. However, the negative effects in Estonia cannot be attributed solely to the change to the Euro, because we found occasional negative episodes also from the reference year. Additionally, media claims described the New Year period 2010-11 also as politically critical. A comparison of the Euro change period data with data from the same season but different years, showed that fluctuations with satisfaction cannot be attributed only to one event, and total satisfaction is possibly an outcome of many interactions, both at an individual level and in society. Therefore the continuous study of multiple effects of essential events in society on attitudes is important. Monitoring the contextual data and examining the effect of societal events helps to understand processes in society and plan for better measurement tools. [ABSTRACT FROM AUTHOR]

Published
2017

18. When Do People Want to Retire? The Preferred Retirement Age Gap Between Eastern and Western Europe Explained.

Author

De Tavernier, Wouter and Roots, Ave

Subjects
RETIREMENT age, LABOR demand, RETIREMENT planning
Abstract

Debates surrounding working longer focus mainly on increasing legal and eff ective retirement ages, leaving the preferred retirement age largely overlooked. There is a large East-West divide in Europe regarding the latter, with individuals in Eastern Europe wanting to retire earlier. We aim to explain this gap in terms of diff erences in working conditions and state-level legal conditions. Using the 2010 European Social Survey data on employed individuals aged 50-70 in 24 countries enriched with country-level information, we fi nd that part of the explanation is found in the lower levels of job control found in Eastern Europe. Moreover, the results suggest that Karasek's job demand/control model fi ts better in Western than Eastern European countries. Another explanation is found at the country level, where the legal retirement age accounts for a major part of the gap in preferred retirement ages between East and West. [ABSTRACT FROM AUTHOR]

Published
2015

21. MECHANISM OF ATTAINING PROFESSIONAL AND MANAGERIAL POSITIONS AND GENDER. THE CASE OF ESTONIA.

Author

ROOTS, AVE

Subjects
EXECUTIVE ability (Management), SEX discrimination in employment, GENDER role in the work environment, LABOR market, GENDER inequality
Abstract

Copyright of Przeglad Socjologiczny is the property of Lodz Scientific Society / Lodzkie Towarzystwo Naukowe and its content may not be copied or emailed to multiple sites or posted to a listserv without the copyright holder's express written permission. However, users may print, download, or email articles for individual use. This abstract may be abridged. No warranty is given about the accuracy of the copy. Users should refer to the original published version of the material for the full abstract. (Copyright applies to all Abstracts.)

Published
2014

22. Tunnetuslik õiglus tööturul: tegurid, mis mõjutavad tööle saamist noorte arvates

Author

Mihklepp, Kaisa, Roots, Ave, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond, and Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut

Subjects
magistritööd
Abstract

Magistritöö eesmärk oli selgitada välja, millised tegurid määravad noorte hinnangul ära selle, kas inimene võetakse tööle või mitte. Püstitati kaks uurimusküsimust: kuidas erineb tunnetatud õiglus tööle saamisel noorte puhul ülejäänud vanusegruppidest ja kuidas on tunnetatud õiglus tööle saamisel seotud sotsiaalmajanduslike teguritega, perekondliku tausta ja tööturu tunnustega. Töö esimeses pooles toodi välja kirjanduses kajastatud tegurid, mis võivad kujundada inimese subjektiivset arvamust. Töö teises pooles kasutati ESSi 9. vooru andmeid (2018), mille analüüsiks kasutati binomiaalset logistilist regressioonanalüüsi. Kokku loodi kümme regressioonimudelit nii noorema kui ka vanema vanusegrupi lõikes, et saada aru, kuidas teoreetilises osas käsitletud tegurid kirjeldavad tunnetuslikku õiglust tööturu kontekstis. Nii noorem (vanuses 15–35) kui ka vanem vanusegrupp (alates 36-eluaastast) tajuvad küsitud tööle saamist mõjutavad tegureid (inimese teadmised ja oskused, ametialane töökogemus, tuntakse kedagi organisatsioonis, sisserändaja taust ja sugu) võrdlemisi sarnaselt. Küll aga võivad regressioonanalüüsi tulemused viidata sellele, et mehhanismid, kuidas kujunevad välja arvamused tegurite tööle saamise mõju kohta, võivad vanusegrupiti erineda. Teise uurimusküsimuse, mille eesmärk oli selgitada välja, kuidas tööle saamine on seotud sotsiaalmajanduslike tegurite, perekondliku tausta ja tööturu tunnustega, tulemused näitavad indiviidi ema tegevusvaldkonna märkimisväärset mõju. See võib viidata, et perekondlikud tegurid mängivad keskset rolli tunnetusliku õigluse kujunemisel tööle saamise kontekstis. Noored on heterogeenne grupp. Erinevatesse gruppidesse kuuluvate noorte jaoks varieeruvad ka tegurid, mis noore hinnangul mõjutavad inimese tööle saamist. See, kuidas erinevaid tegureid tajutakse, võib mängida märkimisväärset rolli selles, kuidas noored kujundavad oma eluteed, sealhulgas planeerivad enda tööelu.

Published
2022

23. Hariduse omandamise ja töö saamisega seotud õiglustaju - kuidas on see seotud erinevate individuaalsete sotsiaalmajanduslike teguritega?

Author

Kiis, Karin, Roots, Ave, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond, and Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut

Subjects
haridustase, sotsiaalmajanduslikud näitajad, õiglus, tööotsimine, sotsiaalne õiglus, tulud, magistritööd, töötajate värbamine, haridus
Abstract

Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada kas inimeste hinnangut saada õiglase võimalusena sobiv töökoht või haridus on Eestis seotud subjektiivse sissetuleku taseme hinnangu ja vähemalt kolmekuuse töötukogemusega. Subjektiivse õiglustaju monitoorimine on oluline, kuna sellest tulenevalt on võimalik teha järeldusi kuidas inimesed tajuvad enda ja ühiskonna üldiseid võimalusi õiglasemana ning ebavõrdstaju väheneks. Ebaõiglane ja ebavõrdne olukord võivad tekitada riigis rahutusi ning selle võimaluse ära hoidmiseks ning vähendamiseks on vajalik olukorda pisteliselt seirata. Hariduse omandamine ja palgatöö tegemine on inimestele lähedased ja elukaart pidevalt täitvad tegevused ning mõjutavad ka inimeste toimetulekut, seetõttu on ka antud magistritöös just neid tegureid analüüsitud. Ühtlasi soovis käesoleva töö autor välja selgitada kas sugu, vanus, haridustase ja elukoha näitajad mõjutavad õiglase võimaluse hinnangut omandada soovitud haridustase või saada soovitud töökoht, lähtudes nii isiklikust aspektist kui ka üldisest, igaühe võimalusest võrreldes teiste Eestis elavate inimestega. Käesoleva töö analüüsi tulemusena leiti, et: ● Töötukogemuseta või kuni kolmekuuse töötukogemuseta inimesed hindavad enda ja ka igaühe võimalust Eestis õiglaselt omandada soovitud haridustase ja saada soovitud töökoht kõrgemalt kui vähemalt kolmekuuse töötukogemusega inimesed. ● Mida madalam on inimeste hinnang oma toimetuleku võimaluste kohta praeguste sissetulekute juures seda madalamalt hinnatakse enda ja üldist igaühe võimalust Eestis õiglaselt omandada soovitud haridustase või saada soovitud töökoht., https://www.ester.ee/record=b5451517*est

Published
2021

24. Jaotava õigluse tajumine Eesti elanike seas ning selle seos erinevate sotsiaalmajanduslike tunnustega

Author

Saarepuu, Ingrid, Roots, Ave, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond, and Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut

Subjects
sotsiaalmajanduslikud näitajad, õiglus, bakalaureusetööd, hüved, ressursikasutus, Eesti, heaoluriik
Abstract

Bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, millised on Eestis elavate inimeste hinnangud jaotavale õiglusele ning kuidas mõjutavad neid hinnanguid erinevad sotsiaaldemograafilised tunnused. Töö jooksul moodustati Eestis elavate inimeste õiglushinnangutest ülevaate saamiseks kolm faktorit, mille skooride väärtus erines vastavalt sellele, millised hoiakud jaotava õigluse suhtes vastajatel olid. Regressioonanalüüsiga uuriti, kuidas erinesid erinevate sotsiaaldemograafiliste tunnustega inimeste faktorskoorid. Töö tulemusena leitud faktorid erinesid õiglusele antud hoiakute poolest – esimene faktor esindas õiglusesse uskumist, teine ümberjaotuse vastaseid hoiakuid ning kolmas toetust võrdõiguslikkusele. Keskmised faktorskoorid olid erineva sotsiaalmajandusliku taustaga inimeste puhul erinevad, kusjuures iga faktori puhul mängisid olulist rolli leibkonna toimetulekule antud hinnang ning haridustee pikkus. Esimese faktori skooriga olid kõige enam seotud leibkonna toimetulekule antud hinnangud („raske“, „väga raske“ ning „saame hakkama“) ja lühike haridustee. Teise faktori puhul mängisid rolli toimetulekule antud hinnang „väga raske“ ning pikk haridustee. Kolmanda faktori puhul oli oluline toimetulekule antud hinnang „saame hakkama“, kodus enim räägitava keelena vene keel, lühike haridustee ning see, kui indiviid töötab avalikus sektoris (mõju positiivses suunas) või riigiomandis (mõju negatiivses suunas). Analüüsi põhjal saadud tulemustest võib järeldada, et inimese positsioonil sotsiaalses hierarhias on selge mõju sellele, kuidas ta tajub jaotavat õiglust. Parema sotsiaalmajandusliku positsiooniga indiviididel on ka positiivsemad hoiakud ümberjagamise osas, samas kui madalama positsiooniga indiviidid on sagedamini sotsiaalselt haavatavas positsioonis ning sellest tulenevalt näevad ka õiglust negatiivsema pilgu läbi. Töö kitsaskohaks osutus koostatud faktormudeli madal kirjeldusvõime, mis viitab sellele, et teema edasiseks uurimiseks ja käesolevas töös saadud tulemuste võrdlemiseks kaasaegsete andmetega oleks tarvis koguda andmeid konkreetselt õigluse tajumisele keskenduva uuringu raames, et oleks võimalik luua suurema kirjeldusvõimega mudelid ning saada jaotava õigluse tajumisest parem ülevaade., https://www.ester.ee/record=b5451171*est

Published
2021

25. Soolised erinevused õiglase töötasu hindamisel

Author

Lehes, Lisanna, Roots, Ave, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond, and Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut

Subjects
naised, bakalaureusetööd, soolised erinevused, sooline palgalõhe, hoiakud, mehed, palk
Abstract

Bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada meeste ja naiste õiglasena tajutud töötasu erinevus ja uurida seda mõjutavaid tegureid. Töö eesmärgi täitmiseks tutvus autor varasema teemat käsitleva kirjandusega ja defineeris neli valdkonda, mille abil prognoosida ning mõista meeste ja naiste jaoks õiglase töötasu summa kujunemist. Nendeks valdkondadeks olid: tööelu, pereelu, tõekspidamised õigluse osas ning sooline stereotüpiseerimine ja diskrimineerimine. Kvantitatiivne analüüs viidi läbi kasutades Euroopa Sotsiaaluuringu 9. vooru ehk 2018. aasta Eesti andmeid. Autor koostas mitmest lineaarset regressioonanalüüsi, et uurida selgitavate muutujate seost sõltuva muutuja ehk õiglase brutotöötasu hinnanguga. Töös loodi selleks kolm mudelit: esmalt õiglase brutotöötasu kirjeldamiseks, seejärel mudel naiste ja mudel meeste õiglase brutotöötasu kirjeldamiseks. Analüüsis selgus, et naistel oli madalam õiglase töötasu hinnang kui meestel. Ametigruppide seas esines suurim sooline erinevus oskus- ja lihttööliste grupis. Analüüsi valitud kindlate valdkondade tegurid, nagu tööelu, pereelu, tõekspidamised õigluse osas ning stereotüpiseerimise ja diskrimineerimise tegurid, kirjeldasid hästi õiglase töötasu kujunemist. Töös selgus, et tunnused, nagu tööturu kogemus ja ametigrupp mõjutavad oluliselt hinnanguid õiglase töötasu osas. Õiglase töötasu hindasid madalamaks tööturule sisenejad ja lahkujaid, aga ka ametihierarhias madalamatesse ametigruppidesse kuulujad. Samuti selgus, et laste olemasolu oli mõlema sugupoole õiglase töötasu hinnangule olulise tähtsusega. Meeste õiglase töötasu hinnangule mõjus laste olemasolu positiivselt, naistele aga negatiivselt. Palgahindamise valdkond on mitmekesine ja käsitletud kirjanduse põhjal on veel valdkondi, mida siinses töös ei kaasatud, ent mida tuleks edaspidi rakendada õiglase töötasu uurimises. Praegustest tulemustest lähtuvalt tuleks naiste ja meeste vahelist segregatsiooni õiglase töötasu tajumise osas uurida ametialade kaupa ning arvestada nii isikuomaduste kui ka erinevate töökeskkonda kirjeldavate teguritega. Lõputöö selgitas õiglase töötasu sooliste erinevuste olemasolu ja tekkepõhjuseid. Tajutava õiglase töötasu uurimine on oluline, kuna tajutava õiglase töötasu soolistest erinevustest saavad alguse ka tegeliku töötasu erinevused meeste ja naiste vahel. Läbipaistvuse tagamine suurendaks teadlikkust diskrimineerimisest ja aitaks seeläbi soolist erinevust tegeliku ja õiglase töötasu osas vähendada., https://www.ester.ee/record=b5451181*est

Published
2021

27. Elustiili ja sotsiaalmajandusliku positsiooni seos subjektiivse tervisega

Author

Kaasik, Elina, Roots, Ave, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond, and Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut

Subjects
sotsiaalmajanduslikud näitajad, bakalaureusetööd, tervis, hinnangud, täiskasvanud, elulaad, lapsevanemad
Abstract

Bakalaureusetöö eesmärk oli uurida, kuidas on vastaja tervise enesehinnang seotud tema elustiili ja sotsiaalmajandusliku positsiooniga ning millist mõju avaldab vastaja tervisele ja tervise enesehinnangule tema vanemate sotsiaalmajanduslik positsioon sel ajal, kui vastaja oli teismeline. Eesmärgi täitmiseks on kasutatud varasemat temaatilist kirjandust ning Euroopa Sotsiaaluuringu 2014. aasta andmete kvantitatiivsed analüüsi. Töö põhitulemused on järgnevad: 1) nii sotsiaaldemograafilised kui ka elustiili käsitlevad tunnused on seotud tervise enesehinnanguga; 2) vastaja sotsiaalmajanduslik taust on oluline prognoosimaks vastaja subjektiivset tervist; 3) vanemate ametil teismeeas on olemas seos vastaja tervise ja tervise enesehinnanguga. Töös selgus, et suurem tõenäosus halvaks või väga halvaks subjektiivseks terviseks on vanematel inimestel, meestel, üksi elavatel inimestel, madalama hariduse ning ametipositsiooniga inimestel, vähema füüsilise aktiivsusega ning suitsetavatel inimestel. Lisaks on tervise enesehinnang seotud ka vanemate sotsiaalmajandusliku positsiooniga. Vastajatel, kelle üks vanem on pärit Eestist ning üks välismaalt, on võrreldes mõlema Eestist pärit vanema lastega suurem tõenäosus halvaks või väga halvaks terviseks. Vanemate sotsiaalmajanduslikust positsioonist oli oluline vaid vanemate amet. Kusjuures isa amet vastaja teismeeas prognoosis halba tervise enesehinnangut paremini kui ema amet. Selgus, et neil vastajatel, kelle isa või ema töötas nende teismeeas põllumajanduses, on võrreldes tippspetsialistide ja juhtide lastega mitu korda suurem tõenäosus halvaks või väga halvaks tervise enesehinnanguks., https://www.ester.ee/record=b5360041*est

Published
2020

28. Sooline palgalõhe majandusharuti

Author

Logina, Mai-Liis, Roots, Ave, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond, and Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut

Subjects
majandussektorid, bakalaureusetööd, Eesti, sooline palgalõhe, Euroopa
Abstract

https://www.ester.ee/record=b5360055*est

Published
2020

29. Eesti kinnipeetavate profiil riskihindamise alusel

Author

Mölder, Ingmar, Strömpl, Judit, juhendaja, Roots, Ave, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond, and Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut

Subjects
bakalaureusetööd, Eesti, riskianalüüs, kinnipeetavad, retsidiivsus (jur.), rehabilitatsioon
Abstract

https://www.ester.ee/record=b5250391*est

Published
2019

30. Soolise palgalõhe seosed Eestis alaealiste laste olemasolu ja arvuga

Author

Järv, Pille-Riin, Roots, Ave, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond, and Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut

Subjects
bakalaureusetööd, Eesti, sooline palgalõhe, emadus, lapsed
Abstract

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida soolise palgalõhe seoseid laste olemasoluga Eestis. Töö üldiste tulemustena selgus: • Mehed teenivad naistest keskmiselt 32% enam; • Lastega naised teenivad 35% vähem, kui lastega mehed; • Lastega naised teenivad 12% vähem, kui lastetud naised; • Mehed teenivad aastas lisatasusid 65% rohkem, kui naised; • Enim preemiaid/ lisatasusid teenivad lastetud mehed ja naised; • Meeste palk tõuseb laste arvu suurenedes, naiste palk aga näitab vähenemise tendentsi: nelja lapse isad teenivad 8% rohkem, kui ühe lapse isad; nelja lapse emad teenivad 20% vähem, kui ühe lapse emad; • Madalal haridustasemel ja ka keskharidusel on palgale negatiivne mõju, naistel enam, kui meestel; • Laste arvul on meeste jaoks palgale positiivne mõju, naiste jaoks aga negatiivne mõju; • Vanusel on palgale negatiivne mõju ning seda nii meeste kui naiste jaoks; • Partneriga koos elamine omab palgale positiivset mõju nii meeste kui naiste jaoks; • Erasektoris töötamine on vaid meeste jaoks palgale positiivse mõjuga ., https://www.ester.ee/record=b5250141*est

Published
2019

31. Tervishoiusüsteemiga rahulolu kujundavad tegurid juveniilse idiopaatilise artriidiga noorte üleminekul täiskasvanute ravisse

Author

Kullamaa, Lembe, Ainsaar, Mare, juhendaja, Roots, Ave, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond, and Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut

Subjects
noored, siirdeprotsessid, bakalaureusetööd, artriit, noored täiskasvanud, ravi, tervishoiuteenused, rahulolu
Abstract

Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida juveniilse idiopaatilise artriidiga noorte patsientide rahulolu üleminekuprotsessiga pediaatrilisest ravist täiskasvanute ravisse ning kaardistada peamised takistused. Töös anti teoreetiline ülevaade patsientide heaolust tervisesüsteemis ning patsientide tervisesüsteemiga rahulolu mõjutavatest teguritest. Samuti kirjeldati juveniilse idiopaatilise artriidi vorme ja levimust ning pediaatrilisest ravist täiskasvanute ravisse ülemineku protsessi. Uurimuse raames viidi läbi viis kvalitatiivset poolstruktureeritud individuaalintervjuud 23-30- aastaste patsientidega, kellel on juveniilse idiopaatilise artriidi diagnoos ning kes on kokku puutunud üleminekuga täiskasvanute ravisse. Uurimuse tulemused uurimisküsimuste lõikes on välja toodud järgnevalt. Millised tegurid kujundavad patsientide rahulolu üleminekul pediaatrilisest ravist täiskasvanute ravisse? Analüüsist selgus, et patsientide rahulolu üleminekul pediaatrilisest ravist täiskasvanute ravisse mõjutab väga olulisel määral tervishoiutöötajatega kontakti ning usaldusliku suhte kaotamine. Pediaatrilises ravis on patsiendil ainult üks raviarst, kuid täiskasvanute ravis on raviarst igal visiidil erinev, mistõttu langes märgatavalt ülemineku läbinud noorte patsientide rahulolu. Samuti on rahulolu puhul olulisteks faktoriteks konfidentsiaalsuse olemasolu, tervishoiutöötajate poolne austus ja sõbralik suhtlusviis. Patsientide rahulolu suurendamiseks tuleks luua efektiivne suunamissüsteem ning ka täiskasvanute ravis võimaldada ühe arsti määramine noore raviarstiks. Enne patsiendi lõpliku üleminekut täiskasvanute ravisse tuleks läbi viia läbi arstidevaheline kohtumine, kuhu oleks võimalusel kaasatud ka patsient, et läbi arutada senine haiguslugu. Samuti tuleks võimaldada patsiendil tutvuda enne üleminekut osakonnaga/haiglaga, et vähendada üleminekuga kaasnevat ärevust, hirmu ja segadust. Millised takistused esinevad üleminekuprotsessis? Üleminek pediaatrilisest reumatoloogiast täiskasvanute reumatoloogiasse on Eestis järsk. Patsiendi teavitamise ning pediaatrilise ravi lõpetamise vaheline aeg on lühike. Lisaks ei kaasne tihti edasi suunamine täiskasvanute ravisse, vaid patsiendid peavad ise endale uue raviarsti otsima, mistõttu võib ravi katkeda ning arstivisiitide vahele jääda pikk ooteaeg, mil ollakse ravijärjekorras. Üleminekuga täiskasvanute ravisse tuleks alustada varem kui hetkel olev 18-19 a vanusevahemik, et oleks võimalik arvesse võtta patsiendi individuaalsust. Näiteks haiguse ägenemise korral üleminek katkestada või vastavalt noore iseloomule, arengule ning haiguse aktiivsusele võimaldada üleminek varasemas vanuses. Varasem protsessi algatamine vähendaks ka hetkel olevat ülemineku äkilisust ning võimaldaks noortel patsientidel uue süsteemiga tutvuda., https://www.ester.ee/record=b5250134*est

Published
2019

32. Noorte tööturule sisenemine ja tööturupositsioon ning selle seos noorte endi ja nende vanemate sotsiaaldemograafiliste tunnustega

Author

Põlluäär, Katriin, Roots, Ave, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond, and Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut

Subjects
noored, haridustase, bakalaureusetööd, noored töötajad, sotsiaaldemograafia, tööturg, lapsevanemad
Abstract

Bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada kuidas Eesti noorte sotsiaaldemograafilised tunnused on seotud tööturule sisenemise ja tööturupositsiooniga ja kuidas on vanemate sotsiaalmajanduslik positsioon seotud noore tööturule sisenemise ja tööturupositsiooniga. Eesmärgi täitmiseks kasutati varasemat kirjandust antud teemal ja Euroopa Sotsiaaluuringu 2004. kuni 2016. aasta andmeid. Töö üldised tulemused on järgmised:  Sotsiaaldemograafilistel tunnustel (vanus, sugu, haridustase, vanemate haridustase, keeleoskus) on olemas seos tööturule sisenemisel;  Sooline erinevus on märgatav;  Haridustase on üks olulisemaid sotsiaaldemograafilisi tunnuseid, millel on seos tööturule sisenemisel ja tööturupositsiooniga;  Vanemate ametil on olemas seos noore tööturupositsiooniga; Bakalaureusetöös selgus, et kõige varem sisenevad tööturule need noored, kellel on madal haridustase ja kui nende vanematel on madal haridustase. Siinkohal on ema haridustasemel suurem seos noore tööturupositsiooniga kui isa haridustasemel. Samuti on rohkem peamiseks tegevuseks tööl käimine nendel noortel, kelle vanemad on madala oskustega või oskusteta töölised. Mehed sisenevad tööturule varem ning nad on haavatumad võrreldes naistega, sest nad on palju rohkem töötud kui naised. Meeste töötus võib olla tingitud sellest, et tööturule varasem minek soodustab haridustee katkemist ja madalama haridusega on noored tööturul ebasoodsas olukorras. Naistel on võrreldes meestega palju rohkem peamiseks tegevuseks muu tegevus. Muu tegevus on peamiseks tegevuseks kordades rohkem madala haridustasemega noortel. Muu keelt kodukeelena kõnelevad noored sisenevad tööturule varem kui eesti keelt kodukeelena kõnelevad noored, sest puuduliku keeleoskuse pärast on kõrgema hariduse omandamine keeruline ja haridustee võib jääda poolikuks. Samuti on mitte-eestlastel raskem tööturul kõrge staatusega töökohale jõuda, sest neid diskrimineeritakse nimipildi järgi. Aastate jooksul on kõige suurem erinevus 2006. ja 2016. ning 2010. ja 2016. aastate vahel. Võrreldes 2016. aastaga oli enne majanduskriisi noorte peamiseks tegevuseks rohkem tööl käimine. Sügava majanduskriisi ajal olid noored sunnitud valima enda peamiseks tegevuseks midagi muud peale tööl käimise. Noorte peamiseks tegevuseks oli rohkem hariduse omandamine ja muu tegevus., https://www.ester.ee/record=b5250131*est

Published
2019

34. Majanduskriisi mõju noortele tööturul võrdluses teiste vanuserühmadega

Author

Pihlak, Paul, Roots, Ave, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond, and Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut

Subjects
noored, bakalaureusetööd, mõjud, tööpuudus, majanduskriisid, earühmad, tööturg, palk
Abstract

Noorte edukast lõimumisest tööturule sõltub ühiskonna edasine käekäik, millest tulenevalt on oluline omada ülevaadet, kuidas mõjutavad erinevad sotsiaalsed ning majanduslikud protsessid nende toimetulekut ja heaolu. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, milline oli majanduskriisi mõju noortele tööturul võrdluses teiste vanuserühmadega. Eesmärgi teostamiseks viis autor läbi kvantitatiivse andmeanalüüsi, kasutades selleks Euroopa Sotsiaaluuringu 2010. aasta avaliku andmestiku Eesti andmeid. Järgnevalt toob autor välja analüüsi põhitulemused: • Noored pidid võrreldes keskmise ning kõige vanema vanusegrupiga tegema majanduskriisi vältel suurema tõenäosusega vähem huvitavat tööd. • Tõenäosus vähem huvitava töö tegemiseks majanduskriisi vältel oli suurem nende noorte hulgas, kelle tööstaaž väiksem ning töötuse perioodi kestus kuudes võrreldes eakaaslastega viimase kolme aasta jooksul pikem. • Töötuse perioodi kestus kuudes viimase kolme aasta jooksul omas statistiliselt olulist mõju vähem huvitava töö tegemiseks kõigis moodustatud vanuserühmades. Ometi selgus, et töötuse perioodi kestus mõjutas vanemaid vanusegruppe noortest enam. • Haridustase omas statistiliselt olulist mõju palga vähendamiseks majanduskriisi vältel üksnes noorte vanusegrupis. Andmeanalüüsist nähtus, et mida kõrgem oli noore haridustase, seda väiksem oli tema tõenäosus palga vähendamiseks. Käesolevas bakalaureusetöös ei leidnud kinnitust hüpotees, mille kohaselt vähenes noorte tööalane kindlustunne võrreldes vanemate vanusegruppidega majanduskriisi vältel enam., http://www.ester.ee/record=b4580106*est

Published
2016

35. Õpingute ajal palgatööl käimine ja selle motiivid meeste ja naiste puhul

Author

Veske, Rauno, Roots, Ave, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond, and Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut

Subjects
naised, bakalaureusetööd, õppimine, üliõpilased, motiivid, mehed, palgatöö
Abstract

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli saada ülevaade sellest, kui suur osa tudengeid töötab õpingute kõrvalt ning millised on selle nähtuse peamised põhjused. Teema käsitlemisel tõi töö autor välja valdkonna erisused sugude lõikes. Uurimuse teostamiseks viis töö autor läbi kvantitatiivse andmeanalüüsi Eurostudent V 2013. aasta Eesti andmete põhjal. Analüüsi põhitulemused olid järgmised: Naistudengid on meestudengitest statistiliselt olulisel määral õpingute kõrvalt tööturul osalemises aktiivsemad. Analüüsist selgus, et 63 protsenti naistudengitest töötavad õpingute ajal regulaarselt või aegajalt võrreldes meestudengite 60 protsendiga. Keskmiseks töötamise osakaaluks kogu tudengkonna kohta on 62 protsenti, mis ühtis varasemalt Eestis läbiviidud uuringutega. Peamiseks põhjuseks õpingute kõrvalt palgatööle siirdumiseks on soov majanduslikult toime tulla. Naistudengitest oli 64 protsenti täiesti nõus, et käivad tööl selleks, et toime tulla. Vastav näitaja meestudengite seas oli 58 protsenti. Andmeanalüüsist selgus, et antud väite puhul on hinnangud sugude vahel statistiliselt olulisel määral erinevad. Naistudengid lähevad meestudengitest enam toimetuleku eesmärgil palgatööle. Analüüsist selgus, et 64 protsenti naistest käivad õpingute kõrvalt palgatööl eesmärgiga toime tulla. Vastav näitaja meestudengite seas on 58 protsenti., http://www.ester.ee/record=b4580119*est

Published
2016

36. Sotsiaalse toetuse mõju vanuselise diskrimineerimise tajumisele vanemas eas

Author

Lillemäe, Eleri, Roots, Ave, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond, and Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut

Subjects
eakad, bakalaureusetööd, sotsiaalne toetus, vanuseline diskrimineerimine
Abstract

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli saada ülevaade sotsiaalse toetuse mõjust vanuselise diskrimineerimise tajumisele vanemaealiste seas. Uurimuse teostamiseks viidi läbi kvantitatiivne andmeanalüüs Euroopa Sotsiaaluuringu 2008. aasta Eesti andmete põhjal. Analüüsi põhitulemused olid järgmised:  Töötavatel vanemaealistel on võrreldes mittetöötavatega suurem tõenäosus tajuda diskrimineerimist vähesel määral.  Eakaaslastest aktiivsematel sotsiaalsetes tegevustes osalejatel on võrreldes eakaaslastega võrdselt aktiivsete vanemaealistega suurem tõenäosus kinnitada tugevat diskrimineerimise tajumist.  Eakaaslastest vähem aktiivsetel sotsiaalsetes tegevustes osalejatel on suurem tõenäosus tajuda diskrimineerimist vähesel määral kui eakaaslastest aktiivsematel vanemaealistel.  Lähedastega sagedasti (korra nädalas, mitu korda nädalas või iga päev) kohtuvatel vanemaealistel on suurem tõenäosus kinnitada diskrimineerimise tajumist vähesel määral kui harva (mitte kunagi või harvemini kui korra kuus) lähedastega kohtuvatel vanemaealistel.  Korra või mitu korda kuus lähedastega kohtuvatel vanemaealistel on suurem tõenäosus tajuda tugevat diskrimineerimist kui korra nädalas, mitu korda nädalas või iga päev lähedastega kohtuvatel vanemaealistel.  Isiklike asjade arutamist võimaldavate inimeste puudumine suurendab tõenäosust tajuda tugevat diskrimineerimist. Antud töös ei leidnud kinnitust vanuse, soo ja erinevas vanuses kolleegidega töötamise seos vanuselise diskrimineerimise tajumisega., http://www.ester.ee/record=b4497982*est

Published
2015

37. Vabatahtlikes organisatsioonides osalemise mõju tööväärtustele

Author

Ader, Angela, Roots, Ave, juhendaja, Masso, Märt, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond, and Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut

Subjects
väärtused (filos.), bakalaureusetööd, Eesti, töö (füüs.), vabatahtlik tegevus
Abstract

Tööturu muutustega on muutunud ka inimeste tööväärtused. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli seletada, miks ja kuidas vabatahtlikes organisatsioonides osalemine mõjutab tööväärtusi. Loodud regressioonmudelis vaadeldi lisaks organisatsioonidesse kuulumise mõjule ka erinevate isikuspetsiifiliste tunnuste (haridustase, vanus, sugu) mõju tööväärtustele. Analüüsis leiti seos vabatahtlikes organisatsioonides osalejate ja nende tööväärtuste vahel. Selgus, et vabatahtlikes organisatsioonides osalejad peavad töö valikul vähem tähtsamaks tulevase töö stabiilsust. Samuti mõjutab vabatahtlikes organisatsioonides osalemine inimese soovi avaldada oma töökohal initsiatiivi. Tulemusi võib põhjendada sellega, et organisatsiooni kuulujatel on suurem kontaktide võrgustik, mis võimaldab neil maandada töötuks jäämise riske. Vabatahtlikesse organisatsioonidesse kuulujaid võib pidada mittekuulujatest empaatilisemaks, sest vabatahtlikud oskavad märgata töökohas kitsaskohti ning organisatsioonidest saadud ülekantavad oskused soosivad töökohal oma initsiatiivi avaldamist. Sellele lisaks aitab suurem sotsiaalne kapital neil kergemini leida koostöövõimalusi oma initsiatiivil ellukutsutud ettevõtmiste õnnestumiseks. Käesoleva analüüsi tulemusi nõrgestab asjaolu, et väärtuste mõju on kahepidine. Vabatahtlikesse organisatsioonidesse kuulumine ja sealt saadud väärtused mõjutavad tööväärtusi ning tööväärtused mõjutavad omakorda vabatahtlikesse organisatsioonidesse kuulumist. Üldiselt tuleb väärtuste uurimisel mõista, et väärtused annavad aimu, mida töölt oodatakse, kuid neil on ainult kaudne mõju töö aktiivsusele ja käitumisele. Seega peavad tööandjad arvestama teiste aspektidega, mis lisaks antud uurimuses välja toodud teguritele mõjutavad töö valikut. Vabatahtlikes organisatsioonides osalemise mõju tööväärtusele on kindlasti mõistlik edasi uurida, sest see aitab mõista riigi jaoks olulise tööturu efektiivsusega seotud mõjutajaid. Autor peab uurimuse teemat on väga huvitavaks ning usub, et teema pakub küllaldaselt väljakutseid edaspidiseks uurimiseks. Tulevikus soovitab autor kaasata analüüsi altruistlikke ning sotsiaalseid tööväärtusi kirjeldavaid küsimusi ning võimalusel kasutada kvalitatiivseid uurimismeetodeid, mis võimaldavad väärtuste selgemat ning paremat tõlgendamist., http://www.ester.ee/record=b4498010*est

Published
2015

38. Kesk- ja kõrgharidusega emade kogemused pärast lapsepuhkust tööturule naasmisel

Author

Sildnik, Liis, Roots, Ave, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond, and Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut

Subjects
töö- ja pereelu ühitamine, bakalaureusetööd, emad, Eesti, kvalitatiivsed uurimismeetodid, tööturg
Abstract

Kuna Eestis nähakse endiselt lastega koju jäämas rohkem naisi kui mehi ning seda ühiskonnas kinnitunud fenomeni toetab protsentuaalselt ka naiste osakaal vanemahüvitise saajate osas, siis lähtuvalt informatsioonist oli oluline uurida emade motiveeritust tööturule naasemisel ning välja selgitada tegurid, mis toetavad ja takistavad tööle naasmist. Teooria kohaselt ei tule tööturult eemal viibitud aeg karjäärile kasuks. Pikem eemalviibimine võib tähendada oskuste kadu ning võib seetõttu kahjustada ka naise konkurentsivõimelisust tööturul. Lisaks on see eelarvamuste allikaks tööandjatele ja kolleegidele, kelle suhtumine võib muutuda, kuna emades nähakse piiriületajaid ehk erinevate rollide vahel pendeldajaid. Võimalik, et töö- ja pereelu ühitamine osutub keeruliseks, kuna ühiskonnas kinnitunud soorollid omistavad endiselt naistele rohkem kohustusi kodutööde ning lastega tegelemisel. Kuigi isad võivad olla verbaalselt tööle naasemist toetavad, siis tegelikkuses ei pruugi nad mõistagi, milliseid muutuseid see pere jaoks toob. Lisaks kaaslaste muutunud arvamusele võivad ka emad ise sattuda enda tekitatud rollikonflikti, kuna tunnevad süümepiinu ühe rolli parema täitmise pärast, võrreldes teiste rollidega. Käesolevas bakalaureusetöös uurisin kesk- ja kõrgharidusega emade kogemusi tööle naasmisel. Lisaks milliseid tegureid tajuvad peale lapse sündi tööle naasnud emad toetavate ning takistavatena. Otsustusprotsessis, kus emad kaaluvad tööturule naasemise erinevaid variante, on mitmeid tegureid, mis emade käitumist mõjutada võivad. Läbi viidud uuringu tulemuste põhjal on olulisemateks teguriteks perekonna toetuse olemasolu, turvalise lastehoiu garanteeritus ning vanemahüvitise laekumine. Julgus tagasi tööturule minna sõltub paljuski loodud keskkonnast. Toetav tugivõrgustik ning teenused ja toetused, mis lubavad emal end sõltumatuna tunda, on hädavajalikud, et kasvaks emade tööhõive ka väikelaste kõrvalt., http://www.ester.ee/record=b4498483*est

Published
2015

40. Soolise segregatsiooni ja sooväärtuste seosed Eesti tööturul

Author

Kikkas, Katre, Roots, Ave, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond, and Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut

Subjects
bakalaureusetööd, ebavõrdsus, soolised erinevused, segregatsioon, tööturg
Abstract

http://tartu.ester.ee/record=b2655317~S1*est

Published
2013

41. Põlvkondadevaheline sotsiaalne mobiilsus, põlvkondadevahelised seosed ja neid mõjutavad tegurid kolme generatsiooni näitel 1966. aasta Eesti longituuduurimuse andmetel

Author

Rootsi, Birgit, Roots, Ave, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond, and Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut

Subjects
põlvkondadevahelised erinevused, põlvkonnad, üleminekuühiskond, magistritööd, pikaajalised uuringud, sotsiaalne mobiilsus
Abstract

http://tartu.ester.ee/record=b2654979~S1*est

Published
2013

Catalog

Books, media, physical & digital resources
See catalog results