Search

Taust. Enamiku terviseprobleemidega peab inimene saama abi oma perearstilt või pereõelt. Tegelikkuses ei suudeta üldarstiabi tasandil suure töökoormuse tõttu täita kõiki ettenähtud ülesandeid. Patsiendid pöörduvad soovitust rohkem eriarstiabi osutajate poole, sealhulgas perearsti poolt põhjendamatult suunatuna. Üldarstiabi sünonüümina on laialdaselt kasutusel termin „perearstiabi“, mis peegeldab paremini ajas muutunud teenuse sisu. Seetõttu on artiklis kasutatud edaspidi terminit „perearstiabi“. Eesmärk. Selgitada välja perearstiabi kasutamise peamised põhjused põhidiagnoosi järgi ning kirjeldada perearsti ja pereõe tööjaotust. Uuringu idee algataja oli Eesti Perearstide Selts. Metoodika. Läbilõikelise uuringu aluseks olid 2017. aasta Eesti Haigekassa ravikindlustuse andmekogu perearstiabi raviarved, mille põhjal uuriti visiitide sagedusjaotust pöördumise peamise põhjuse järgi. Erinevate rühmade keskmiste võrdlemisel kasutati kirjeldava statistika meetodeid. Tulemused. 2017. aastal kasutas perearstiabi üle miljoni inimese, 82% Eestis elavatest naistest ja 72% meestest. Pöördumise sagedus oli suurim väikelaste seas (kuni 4aastased), keskmiselt üheksa korda aastas. Eakad (65 ja vanemad) järgnesid kaheksa visiidiga. Kõige harvem, neli korda aastas, pöördusid perearstiabi poole noored vanuses 15–24 aastat. 6,5 miljonist visiidist 60% tegid 45aastased ja vanemad patsiendid. Suurima osatähtsuse (21%) moodustasid 65aastaste ja vanemate naiste pöördumised. Sagedamini pöörduti hingamis- (17%) või vereringeelundite haiguste (17%), muude tervishoiukontaktide (17%) ning lihasluukonna ja sidekoe haiguste (12%) tõttu. Perearstiabi visiitidest 70% moodustasid ambulatoorsed vastuvõtud, 29% telefoninõustamised ja 1% e-posti teel nõustamised. Perearstiabi visiitidest tehti kolmveerand perearsti ja veerand pereõe juurde. Perearst tegeles kõige rohkem hingamis- ja vereringeelundite haigustega ning pereõde muude tervishoiukontaktide ja vereringeelundite haigustega. Järeldused. Perearstiabi pöördumise sagedasemad põhjused jaotusid võrdselt kolme haigusrühma vahel, sisaldades nii ägedate ja krooniliste haiguste puhust nõustamist või ravi kui ka mitmekesist profülaktilist tegevust. Krooniliste haigustega (nt vereringeelundite haigused) pöördunute visiitide arv moodustab perearstiabi osutaja tööst suure osa, visiitide kvaliteet vajab edasist analüüsi. Esineb ebaühtlus pöördumise põhjuste, eriti muude tervishoiukontaktide kodeerimises, seetõttu on vaja selgemaid kokkuleppeid kodeerimise kohta., Eesti Arst, 2019: Oktoober

Seminaritöö eesmärk on adapteerida toitumiskompetentsust mõõtev küsimustik ecSI/LI eesti keelde ja uurida toitumiskompetentsuse seost ülekaalulisuse, tervisekäitumise ja isiksusega. Selleks analüüsiti 2013. aastal Tartu Ülikooli Psühholoogia instituudi poolt läbi viidud isiksuse ja söömiskäitumise vaheliste seoste uuringu andmeid. Uuritud valimisse kuulusid täiskasvanud vanuses 18-73 aastat (n = 845). Eestikeelset toitumiskompetentsuse küsimustikku lühendati nelja väite võrra, veidi muutus ka küsimustiku struktuur. Korrelatsioonanalüüsi tulemusena leiti, et kõrgema toitumiskompetentsusega inimestel oli madalam kehamassiindeks, nad olid väiksema tõenäosusega pidanud dieeti ning soovisid oma kehakaalu vähem langetada; nad olid füüsiliselt aktiivsemad, sõid sagedamini hommikusööki ning sõid rohkem puu- ja köögivilju ning vähem maiustusi, samuti oli neil vähem söömishäiretele iseloomulikke nähtusid. Seosed isiksusega vastasid oodatule: toitumiskompetentsus oli positiivselt seotud meelekindluse, ekstravertsuse, avatuse ja sotsiaalsusega ning negatiivselt neurootilisusega., http://www.ester.ee/record=b4431336~S1*est