Search

Prostate cancer (PC) is the second-most common type of cancer and the fifth-leading cause of cancer-related death in men worldwide. Genome-wide association studies have identified numerous genetic variants (SNPs) independently associated with PC. The effects of such SNPs can be combined into a single polygenic risk score (PRS). Stratification of men according to PRS could be applied in secondary prevention. We aimed to construct a PRS model and to develop a pipeline for personalized prostate cancer screening.Previously published PRS models for predicting the risk of prostate cancer were collected from the literature. These were validated on the Estonian Biobank (EGC) consisting of a total of 16,390 quality-controlled genotypes with 262 prevalent and 428 incident PC cases and on 209 634 samples in the UK Biobank with 3254 prevalent cases and 6959 incident cases. The best performing model was selected based on the AUC in prevalent data and independently validated in both incident datasets. Using Estonian PC background information, we performed absolute risk simulations and developed individual risk-based clinical follow-up recommendations.The best-performing PRS included 121 SNPs. The C-index of the Cox regression model associating PC status with PRS was 0.641 (SE = 0.015) with a hazard ratio of 1.65 (95% confidence interval 1.51 – 1.81) on the incident EGC dataset. The model is able to identify individuals with more than a 3-fold risk increase. The risk of an average 45-year old could be attained by individuals between the ages of 41 and 52. A 41-year old male on the 95th percentile has the same risk as an average 45-year old but by age 55, he has attained the same genetic risk as an average 68-year-old.PRS is a powerful predictor of prostate cancer risk that can be combined with current non-invasive practices of PC screening. We have developed PRS-based recommendations for personalized PSA testing. Our approach is easily adaptable to other nationalities by using population-specific background data of other genetically similar populations.

Figure S1. Associations of GRSs with prevalent breast cancer in EstBB data. Figure S2. Correlations between different genetic risk scores (GRSs). Figure S3. Power to detect an association between GRS and breast cancer status given the sample size of the case-control and prevalence of the disease. (DOCX 128 kb)

At present, dairy farming is definitely the most profitable sector of Estonia’s cattle industry. The effectiveness of milk production is dependent not only on the availability of high-quality genetic material but also on several other factors, including the quality of frozen bull semen. The purpose of this research was to assess the effect of different factors such as age, the proportion of Holstein genes, and season of the year on the quality of semen collected from breeding bulls. The studies were also aimed at determining the methods and parameters most suitable for routine semen analysis performed at artificial insemination (AI) stations, predicting pregnancy rates, and developing a relevant mathematical prediction model. Analysis of the experimental data revealed that the above factors affect sperm motility, mitochondrial activity, and the stability and integrity of plasma membranes. A positive correlation was found between pregnancy rates and sperm quality assessed by flow cytometry and the results of conventional laboratory tests used at AI stations. A combination of conventional laboratory tests and flow cytometric analysis of membrane stability and mitochondrial activity of frozen-thawed spermatozoa allowed better prediction of the potential fertility of bull semen in comparison to the conventional laboratory tests alone. Knowledge of these relationships and implementation of the research findings into practice enables AI stations to produce top-quality semen straws the use of which ensures higher pregnancy rates in cows. Based on the findings of the study, the semen collection and processing procedures were modified at the Kehtna AI station to take into accout age-specific and other particular features of each individual bull. Furthermore, collection of ejaculates and production of semen straws were rescheduled mostly for the autumn-winter period. Thanks to the improvements made to the semen collection and processing procedures, the number of semen straws per ejaculate has increased by about 15 percent at the Kehtna AI station. Over the last seven years, an increase in pregnancy rates by about 3 percent has been achieved, as a result of which dairy farmers have saved nearly 300,000 euros on their AI costs.

A thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Agricultural Sciences At present, dairy farming is definitely the most profitable sector of Estonia’s cattle industry. The effectiveness of milk production is dependent not only on the availability of high-quality genetic material but also on several other factors, including the quality of frozen bull semen. The purpose of this research was to assess the effect of different factors such as age, the proportion of Holstein genes, and season of the year on the quality of semen collected from breeding bulls. The studies were also aimed at determining the methods and parameters most suitable for routine semen analysis performed at artificial insemination (AI) stations, predicting pregnancy rates, and developing a relevant mathematical prediction model. Analysis of the experimental data revealed that the above factors affect sperm motility, mitochondrial activity, and the stability and integrity of plasma membranes. A positive correlation was found between pregnancy rates and sperm quality assessed by flow cytometry and the results of conventional laboratory tests used at AI stations. A combination of conventional laboratory tests and flow cytometric analysis of membrane stability and mitochondrial activity of frozen-thawed spermatozoa allowed better prediction of the potential fertility of bull semen in comparison to the conventional laboratory tests alone. Knowledge of these relationships and implementation of the research findings into practice enables AI stations to produce top-quality semen straws the use of which ensures higher pregnancy rates in cows. Based on the findings of the study, the semen collection and processing procedures were modified at the Kehtna AI station to take into accout age-specific and other particular features of each individual bull. Furthermore, collection of ejaculates and production of semen straws were rescheduled mostly for the autumn-winter period. Thanks to the improvements made to the semen collection and processing procedures, the number of semen straws per ejaculate has increased by about 15 percent at the Kehtna AI station. Over the last seven years, an increase in pregnancy rates by about 3 percent has been achieved, as a result of which dairy farmers have saved nearly 300,000 euros on their AI costs. Tänapäeval on Eesti veisekasvatuses kõige tulusam pidada piimakarja. Piimatootmise tõhusus ei sõltu ainult väärtusliku geneetilise materjali olemasolust, vaid ka paljudest teistest teguritest, mille hulgas on tähtsal kohal sügavkülmutatud pullisperma kvaliteet. Uurimistöö eesmärk oli välja selgitada, kuidas mõjutavad sperma kvaliteeti pulli vanus, holsteini veresus ja sperma kogumise aastaaeg ning leida sperma kvaliteeti määravate meetodite seast sellised, mida saaks rakendada seemendusjaama tööprotsessis ja mis sobiksid samas ka emasloomade tiinestumise prognoosimiseks nii üksiktestina kui ka matemaatilise mudeli komponendina. Uuringust selgus, et sugupulli vanus, sperma varumise aastaaeg ja pulli holsteini veresus avaldavad mõju spermide liikuvusele, mitokondrite aktiivsusele, membraanide stabiilsusele ja terviklikkusele. Kehtna kunstliku seemendusjaama tootmisprotsessis arvestatakse pulli ealisi iseärasusi ja individuaalset omapära ning enamik seemendusdoose toodetakse sügistalvisel perioodil. Seemendusjaamas spermide hindamiseks kasutatavate testide ja voolutsütomeetriga määratud spermide kvaliteedi ja emasloomade tiinestumise vahel leiti positiivne korrelatsioon. Kõige parem mudel spermide viljastamisvõime hindamiseks moodustus kombinatsioonist, mis hõlmas nii seemendusjaamas kasutatavaid teste kui ka voolutsütomeetriga määratud spermide omadusi. Tänu selliste seoste väljaselgitamisele on võimalik garanteerida toodetud seemendusdooside tippkvaliteet, mis on vajalik emasloomade õigeaegseks tiinestumiseks. Uuringutest saadud teadmiste ja kogemuste rakendamine seemendusjaama tehnoloogilises protsessis on suurendanud ühest ejakulaadist toodetavate seemendusdooside arvu ~15% võrra. Viimase seitsme aasta jooksul on veiste kunstliku seemenduse tulemuslikkus Eestis tõusnud ~3% võrra ning seeläbi on põllumajandustootjad samal perioodil säästnud ~300 000 € seemendustele tehtavate kulutuste arvelt.

Kõrgkooliõpik Ülle Jaakma ja Mihkel Jalakase toimetatud õpik „Veise sigimine“ valiti 2018. aasta parimaks eestikeelseks kõrgkooliõpikuks. Eestis on veisekasvatusest lugu peetud juba kiviajast peale. Meil on heade tõuomadustega ja suure toodanguga piimakari ja kiiresti kasvav lihakari ning me suudame toota kvaliteetset piima ja veiseliha nii kohalikele tarbijatele kui ka ekspordiks. Veiste sigimisprobleemid on oluliseks veisekasvatuse kasumlikkust mõjutavaks teguriks. Selleks, et sigimisprobleemide olemust mõista ja nende teket ennetada või neid ravida, on vajalikud põhjalikud teadmised veise sigimise erinevatest aspektidest. Seni puudub üks terviklik veise sigimise alast teavet koondav eestikeelne õppevahend. Käesoleva õpiku abil soovime seda lünka täita. Oleme õpikusse kokku kogunud teadmised suguorganite morfoloogiast ja füsioloogiast, tiinusest ja sünnitusest ning poegimisjärgsetest haigustest. Suguorganite anatoomiat käsitletakse õpikus mitte klassikalise, vaid funktsionaalse anatoomia seisukohast. Veise tiinuse ja sünnituse patoloogia osas antakse ülevaade ka väärarendite ja abordi problemaatikast. Esmakordselt käsitletakse eestikeelses õpikus kaasaegset sigimise biotehnoloogiat, sh embrüotehnoloogiat ja transgeenset tehnoloogiat, koos võimalike rakendustega aretustöös. Õpik on mõeldud eeskätt veterinaarmeditsiini eriala üliõpilastele, aga seda saavad käsiraamatuna kasutada ka praktiseerivad loomaarstid, seemendustehnikud ja loomakasvatuse spetsialistid. Lisaks sellele saavad siit informatsiooni bioloogia eriala üliõpilased ja biotehnoloogia ning kliinilise diagnostika spetsialistid, samuti bioloogiaõpetajad. Õpiku autorid on õppejõud ja teadlased, kes on oma kitsama valdkonna tunnustatud asjatundjad ning puutuvad oma töös käsitletud teemade ringi puudutavate probleemidega kokku iga päev. Täname kõiki autoreid nende suure panuse eest õpiku valmimisse. Suur tänu Eha Järvele, kes on rahulikult ja asjatundlikult aidanud eri autorite kirjutatud osad üheks tervikuks ühendada. Oleme tänulikud kõigile kolleegidele, kes oma tähelepanekute ja soovitustega on selle raamatu valmimisel kaasa aidanud. Loodame, et õpik pakub nii õppuritele kui ka praktikutele kasulikku ja vajalikku informatsiooni. Ülle Jaakma õpiku toimetaja

Eesti Arst 2017; 96(2):111, Eesti Arst, Veebruar 2017

Eesti Arst 2014; 93(8):477–479, Eesti Arst, September 2014

Eesti Arst 2014; 93(8):445–447, Eesti Arst, September 2014

Rinnavähk on kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja naistel. Haigestumus on viimase paarikümne aasta jooksul suurenenud, kuid suremus järjekindlalt vähenenud, sest haigus avastatakse üha varem ja ravi on üha tõhusam. Rinnavähi ravis on kombineeritud kirurgiline, kiiritus- ja süsteemne ravi. Kiiritusravi on lokaalne ravimeetod, mille näidustused sõltuvad teostatavast operatsioonist, kasvaja histoloogiast ja haiguse levikust. Kiiritusravi eesmärk adjuvantravina on nii lokaalse kui ka regionaalse retsidiivi vähendamine, aga ka üldise elulemuse parandamine. Rinda säilitava operatsiooni korral on vajalik kogu allesjäänud rinnakoe kiiritamine. Mastektoomia järel sõltub radioteraapia vajadus regionaalsete lümfisõlmede haaratusest, neoadjuvantse süsteemse ravi kasutamisel ka ravieelsest kasvaja kliinilisest levikust. Ülevaateartiklis on esitatud rinnavähi kiiritusravi tõenduspõhised näidustused, tutvustatud uurimisel olevaid uuemaid ravitehnikaid, samas on juhitud tähelepanu ka sellele, millal kiiritusravi mitte rakendada, sest iga ravi põhjustab ka kõrvaltoimeid.Eesti Arst 2013; 92(10):575–580, Eesti Arst, November 2013

Eesti Arst 2012; 91(7):373–374, Eesti Arst, August 2012

Käesolev doktoridissertatsioon käsitleb neerurakk-kartsinoomi ravi erinevaid aspekte: teostatud on Eesti erinevate ajaperioodide neeruvähi elulemuse, diagnostika ja ravimeetodite võrdlev analüüs selgitamaks muutusi neeruvähi ravi tulemustes; analüüsitud on erinevate immuunravi uuringute andmete põhjal erinevate kliiniliste ja laboratoorsete näitajate väärtust immuunravi prognostiliste faktoritena; uute ravivõimaluste arendamiseks on läbi viidud II faasi kliiniline uuring kapetsitabiini ja interferoon-alfa2A kombinatsiooniga koos tümidiinfosforülaasi ekspressiooni analüüsiga uuringusse kaasatud patsientide kasvajakoes. Eesti patsientide elulemuse paranemine on olnud tingitud varasemas staadiumis olevate haigusjuhtude suuremast osakaalust, mis on seostatav ultraheli ja kompuutertomograafia rakendamisega. Teiseks elulemust parandavaks faktoriks oli opereeritud patsientide suurem osakaal IV staadiumiga haigete hulgas. Kapetsitabiini ja interferoon-alfa2A kombinatsioon omab kliinilist aktiivsust ja suhteliselt aktsepteeritavat toksilisuse profiili metastaatilise neerurakk-kartsinoomiga patsientidel., The current dissertation treats different aspects of renal cell carcinoma management: changes in diagnostics and surgical treatment, prognostic factors of immunotherapy and a phase II study of combination therapy with interferon-alfa2A and capecitabine in metastatic disease with analysis of thymidine phosphorylase expression in tumor tissue. The increase in the survival of Estonian patients has been due to the larger number of cases with early disease stage, which is associated with the application of ultrasonography and computed tomography. Another factor for better survival was the higher operation rate among patients with stage IV disease. Capecitabine and interferon-alfa2A combination has clinical activity and a relatively acceptable toxicity profile in the treatment of patients with metastatic renal cell carcinoma.

Rinnavähk on kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja naistel. Vaatamata haigestumuse kasvule on arenenud riikides saavutatud tänu paremale skriiningule ja ravile rinnavähki suremuse vähenemine. Rinnavähi ravis rakendatakse tänapäeval nii kirurgilist, kiiritus- kui ka medikamentoosset ravi. Käesolev ülevaateartikkel vaatleb rinnavähi ravi hetkeseisu ja arengusuundi. Kirurgilises ravis on peamiseks muutuseks nn valvur-lümfisõlme biopsia rakendamine, medikamentoosne ravi on arenenud hormoon-, keemia- ja bioloogilise ravi kompleksse ja individualiseeritud kasutuse suunas. Eesti Arst 2007; 86 (11): 819–822, Eesti Arst, November 2007

Tümidiini fosforülaas on ensüüm, mis muundab kapetsitabiini inaktiivsed metaboliidid aktiivseks ravimiks 5-fluorouratsiiliks. Kuna tümidiini fosforülaasi kontsentratsioonid kasvajakoes on suured, aktiveerub kapetsitabiin eelistatult kasvajakolletes. Käesoleva uuringu eesmärgiks oli hinnata seost tümidiini fosforülaasi ekspressioonitaseme ja ravi efekti vahel patsientidel, kellel oli diagnoositud neerurakkkartsinoom ning kes said kombinatsioon ravi kapetsitabiini ja interferoon alfaga. Tümidiini fosforülaasi ekspressioon määrati immuunhistokeemilise analüüsiga, kasutades monoklonaalseid tümidiini fosforülaasi vastaseid antikehi. Eesti Arst 2006; 85 (4): 297–300, Eesti Arst, Mai 2006

Rahvusvaheliste võrdlusuuringute põhjal jääb rinnavähiga patsientide elulemus Eestis oluliselt alla arenenud Euroopa riikide omale. Selle peamisi põhjusi on haiguse diagnoosimine hilisemas staadiumis. Käesolev artikkel kajastab informatsiooni rinnavähi riskiteguritest, esmasest kliinilisest sümptomatoloogiast ja varase avastamise võimalustest ning selle eesmärgiks on aidata parandada rinnavähiavastamist varajasemates staadiumites. Peamisteks meetoditeks rinnavähi avastamiseks on naiste eneste rinnauuring, arstlik kliiniline rinnauuring ja mammograafiline sõeluuring. Eesti Arst 2004; 83 (6): 379–383, Eesti Arst, Juuni 2004

Eestis on neeruvähk suhteliselt sage pahaloomuline kasvaja, millesse haigestumine o kasvutendentsiga. Haiguse väljaravimise tõenäosus sõltub haiguse staadiumist ja kasva disseminatsiooni ulatusest. Metastaaside esinemine juba kasvaja diagnoosimisel või nend kujunemine pärast tuumornefrektoomiat halvendavad oluliselt prognoosi. Patsientide elue pikendamiseks otsitakse aktiivselt neeruvähi süsteemse ravi uusi võimalusi. Artiklis on antud ülevaad süsteemse ravi arengust ja hetkeseisust kaugelearenenud neeruvähi korral., Eesti Arst, Oktoober 2002