Search

Uuringu „Põllumajandusliku maakasutuse muutuse analüüs sõltuvalt tulevikustsenaariumitest“ eesmärk on luua stsenaariumid põllumajandusliku maakasutuse võimalike muutuste kohta ja analüüsida nende muutuste peamisi mõjutegureid. Analüüs toetab põllumajanduspoliitika otsustusprotsessi, aidates kujundada põllumajandusmaa edasist kasutamist, toidujulgeoleku tagamist ning vastavate meetmete väljatöötamist. Analüüsi tulemusena suureneb maakasutusest ja maakasutuse muutusest tulenevate KHG heitkoguste analüüsimise võimekus. Uuringu I etapis vastati küsimusele: „millised on Eestis põllumajandusmaa kasutamise võimalikud tulevikustsenaariumid võttes arvesse globaalseid trende ja mõjusid ning regionaalseid strateegilisi valikuid põllumajanduse arendamisel?“. Selleks kaardistati poliitikadokumentide, teadus-kirjanduse ja fookusgrupi arutelude põhjal põllumajandusliku maakasutuse muutuse mõjutegurid ja analüüsiti põllumajandusliku maakasutuse muutusega seotud võimalikke positiivseid ja negatiivseid arenguid. Nendele tuginedes loodi viis alternatiivset põllumajandusliku maakasutuse stsenaariumit aastani 2050. Uuringu II etapis loodi viie põllumajandusliku maakasutuse tulevikustsenaariumi kohta andmestik, kaardikiht ja illustreerivad kaardid, kus on esitatud erineva väärtusega põllumajandusmaade paiknemine ning alad, mis sobiksid elurikkuse toetamiseks, metsastamiseks või taastuvenergia tootmiseks. Samuti illustreeriti kaartide abil kõigis stsenaariumites toimuvaid maakasutuse muutusi. Põllumajandusmaa põllumajandusliku kasutuse potentsiaali hindamiseks koostati koondnäitaja, mis võtab arvesse põllumassiivi mullaviljakust, pindala, põllukontuuri kuju (kompaktsust), kaugust lähimast teest, kaugust suurimast asulast, kaugust lähimast põllust ja reljeefi iseloomustavat konarlikkuse koefitsienti. Koondnäitaja väärtus määrati kõigile andmestikus olevatele massiividele. Uuringu III etapis täpsustati stsenaariumeid ja kaardikihte vastavalt eelnevates etappides saadud tagasisidele ning analüüsiti põllumajandusmaa kasutamist ja säilitamist, sotsiaalmajanduslikku ja looduskeskkonna arengut ning KHG heitkoguseid erinevates stsenaariumites. Samuti koondati soovitatavad sekkumismeetmed positiivsete maakasutuse muutuste soodustamiseks ning negatiivsete maakasutuste muutuste ära hoidmiseks. Uuringu lõpparuande esimene peatükk annab ülevaate uuringu temaatikast. Teine peatükk annab ülevaate kasutatud metoodikast. Kolmandas peatükis esitatakse ülevaade põllumajandusliku maa- kasutuse suurematest muutustest Eestis aastatel 1990‒2018. Neljandas peatükis analüüsitakse põllumajandusliku maakasutuse mõjutegureid ning viiendas peatükis on esitatud viis põllumajandusliku maakasutuse võimalikku tulevikustsenaariumit 2050. aasta perspektiivis koos maakasutust ja selle muutust iseloomustavate illustreerivate kaartidega. Kuuendas peatükis esitatakse põllumajandusmaa põllumajandusliku kasutuse potentsiaali illustreerivad kaardid ning analüüsitakse põllumajandusmaa sobilikkust metsastamiseks ja energia tootmiseks. Seitsmendas peatükis esitatakse viie stsenaariumi KHG heitkoguste ja põllumajandustoodangu prognoosid. Kaheksandas peatükis on esitatud lisainfo järgmistes olulistes põllumajandusliku maakasutuse tulevikku puudutavates küsimuses – sügavatel turvasmuldadel asuva põllumajandusmaa kasutamine, agrometsandus ning kohalikele kogukondadele maakasutust puudutavates küsimustes suurema kaasarääkimise õiguse loomise võimalused. Üheksas peatükk võtab kokku poliitikasoovitused põllumajandusliku maakasutusega seotud positiivsete muutuste soodustamiseks ja negatiivsete muutuste pidurdamiseks. Uuringu töörühm tänab kõiki fookusgrupi aruteludes osalenud, küsitlustele vastanud, kirjalikku ja suulist tagasisidet andnud eksperte ning uuringu juhtkomisjon. Uuring on valminud Keskkonnauuringute Keskus OÜ tellimusel.

Tartu linna rahvaarv on viimase kümne aasta jooksul pidevalt vähenenud. Samas linna naabervaldades toimub elanike arvu kasv. See näitab, et Tartul on probleeme valglinnastumisega. Üks võimalus selle protsessi vähendamiseks on linnade tihendamine. Tihendamise vajalikkust on mainitud paljudes arengukavades, kuid puudub kirjeldus selle kohta, mida täpsemalt teha tuleks. Käesolevas töös antakse esmane ülevaade tihendamise protsessi kohta. Kirjeldatakse selle eesmärke ning vajadust. Seejärel antakse ülevaade linnade tiheduse, kompaktlinna ning tihendamise jätkusuutlikkuse kohta. Töö eesmärgiks oli välja selgitada sobivaim rakendus Tartu Rebase 23a krundile linnade tihendamise seisukohalt. Andmeid võeti Tartu linna arengukavadest, detailplaneeringust, Ehitisregistrist, Eesti Statistika andmebaasist ning kaardiandmeid Maa-ameti Geoportaalist. Saadud andmete põhjal selgitati välja ja võrreldi erinevaid Tartu linnale vajalikke objekte. Võrdlemistunnused saadi eksperthinnangu tulemusel ning linnade tiheduse iseloomustamisel. Lisaks võrreldi objektide omavahelist sobivust. Töö käiku ja tulemusi on võimalik kasutada linnaplaneerimises. Teemat on võimalik edasi uurida planeeringute koostamiseks või tihendamise protsessi paremaks mõistmiseks ja süstematiseerimiseks. The population of Tartu has been steadily decreasing in last ten years. At the same time, the population has been increasing in neighboring parishes of the city. It shows that Tartu has problems with sprawl. One way to decrease this process is cities densification. The necessity of densification is mentioned in many development plans, but none of them describes, how to exactly do it. In the present work a prime overview of the densification process is provided. The cities densification, the compact city and the sustainability of the densification is described. The aim of this work was to outline the most suitable procedure for Tartu’s Rebase 23a plot from the perspective of cities densification. The data was taken from the development strategies of Tartu, the detailed plan, Ehitisregister, Statistics Estonia database and spatial data from Estonian Land Board Geoportal. On the basis of the collected data various necessary objects for Tartu were found and compared. The comparison features were received by the expert opinion and by charatizeing cities density. Further the combapility between the objects was compared. The methods used and the results of the work can be applied in urban planning. This subject can be further explored to improve the planning process or for better understanding and systemization of the densification process.

Bakalaureusetöö Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse õppekaval Euroopas ja kogu maailmas on kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine suureks ohuks eksistentsile. Euroopas vastu võetud rohelise kokkuleppe eesmärgiks on liikuda samm lähemale kliimaneutraalsusele. Euroopa Liidus peab kliimaseaduse järgi 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheide vähenema vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Selleks, et järgida rohelist kokkulepet, peab maad kasutama tõhusamalt. Selleks, et näha, kas maa on tõhusalt kasutatud, tuleb uurida maakasutust ja selle muutuseid. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on kirjeldada Eesti topograafia andmekogu (ETAK) alusel maakasutuse muutuseid looduslikest aladest tehislikeks aladeks Viljandi linna lähiümbruses, aastate 2011 ja 2023 võrdluses. Eesmärgi lahendamiseks avatakse mitme aspekti tausta: mis on ja mis põhjustavad maakasutuse muutuseid; millised on maakasutuse muutuste mõjud; millised on olnud maakasutuse muutused Eestis 1990. aastast. Bakalaureusetöö teostamiseks kasutati puhvertsoone. Selleks moodustati kümme ühe kilomeetrist puhvertsooni Viljandi linna ümber. Puhvertsoonide kaupa arvutati välja 12. aasta jooksul toimunud looduslike alade muutused tehislikeks aladeks. Töös selgus, et äärelinnastumise protsess on käimas Viljandi linnale lähemal. Selle aja jooksul on muutunud 343 hektarit looduslikke alasid tehisaladeks. Enim muutusid looduslikud alad õuealadeks moodustades 85% kogu muutunud aladest. In Europe and around the world, climate change and environmental degradation are a major threat to existence. The Green Deal adopted in Europe aims to move a step closer to climate neutrality. In the European Union, by 2030, net greenhouse gas emissions must fall by at least 55% compared to 1990 levels. In order to comply with the Green Deal, land must be used more effectively. In order to see whether the land has been used effectively, the use of land and its changes must be examined. The purpose of this Bachelor's thesis is to describe, on the basis of the Estonian Topography Database (ETAK), changes in land use from natural areas to artificial areas in the vicinity of the city of Viljandi, in comparison between 2011 and 2023. To solve the goal, several aspects of the background are opened: what is and what causes land use changes; what are the effects of land use changes; what have been the changes in land use in Estonia since 1990. Buffer zones were used to carry out the bachelor's thesis. For this purpose, ten buffer zones of one kilometre were formed around the city of Viljandi. The transformation of natural areas into artificial areas during year 12 was calculated by buffer zones. The work revealed that the process of suburbanisation is underway closer to the city of Viljandi. During this time, 343 hectares of natural areas have become artificial areas. The most natural areas turned into outdoor areas, accounting for 85% of the total area changed.

Bakalaureusetöö Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse õppekaval Asulate ja nendega seotud taristute kiire laienemisega looduslike maade arvelt kaasnevad erinevad keskkonnaprobleemid ja kõrged majanduslikud kulud. Looduslike maade liigse tarbimise probleem tõstatati Euroopa Liidu kui maailma keskkonnakaitse liidri poolt 2011. aastal, kui Ressursitõhusa Euroopa tegevusprogrammi ühe osana võeti eesmärgiks maa netohõive puudumine aastaks 2050 (no net land take by 2050), mis tõi esile vajaduse vähendada hoonestamata maa muutmist tehiskasutusega aladeks. Euroopa Liidu liikmesriigina osaleb ka Eesti Euroopa Liidu ühise poliitika kujundamises täites seda ellu viies oma kohustusi. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on Eesti topograafia andmekogu andmete alusel välja selgitada Tartu maakonnas ja linnavälistes piirkondades asuvate looduslike alade pindalade muutused asustus-, tööstus ja muudeks tehisaladeks (land take) võrreldes aastaid 2011 ja 2022. Eesmärgi saavutamiseks kasutati maakondade ja asustusüksuste andmeid, mis saadi Maa-ameti Geoportaalist ning Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmeid 2011. ja 2022. aasta maakasutuse kohta. Programmis ArcGIS Pro arvutati looduslike alade muutuste kogupindalad Tartu maakonnas ja linnavälistes piirkondades ning leiti Tartu linna, lähima linna ning alevi ja aleviku mõju iseloomustavate puhvertsoonide näitajad. Saadud andmete töötlus toimus tabelarvutusprogrammis Excel. Bakalaureusetöö tulemusena selgus, et uurimisperioodi jooksul toimunud looduslike maade kogupindala muutus Tartu maakonnas oli 2099 ha ning linnavälistel aladel 1795 ha. Mõlemas piirkonnas võeti kõige enam kasutusele põllu-, rohu- ja metsamaid ning enamasti muudeti need õuealadeks. Samuti selgitati töö tulemusena välja, et nii Tartu linna kui ka lähima linna ning alevi ja aleviku mõju maakasutuse muutustele on märgatav, kuna maakasutuse muutused olid enamasti lähedasematel aladel suuremad. Lisaks nimetatud faktoritele mõjutavad maakasutuse muutusi demograafilised, majanduslikud ja poliitilised tegurid. Increasing infrastructural and urban development is a global trend accompanied by various environmental problems and high economic costs. In recent decades, land has gained increasing importance in European policies. The goal of no net land take by 2050 defined, in the 2011 Roadmap Program, recommends that Member States have to avoid, reduce or compensate for land take. As a member of the European Union, Estonia also participates in shaping the common policy of the European Union by fulfilling its obligations by implementing it. The aim of the bachelor’s thesis is to find out the natural land changes to residential, industrial and other artificial areas in Tartu county and non-urban areas compared to the years 2011 and 2022. The data of the counties and settlement units obtained from the Geoportal of the Land Board and the data of the Estonian Topography Database (ETAK) on land use in 2011 and 2022 were used to achieve the goal of the work. ArcGIS Pro software was implemented to calculate the total area of natural land changes and obtain indicators of the buffer zones characterizing the effects of the city of Tartu, the nearest city and town. The data was analyzed using the spreadsheet program MS Excel. The research revealed that during the research period, the total natural land area change in Tartu County was 2099 ha, and in non-urban areas, it was 1795 ha. In both regions, agricultural lands, grasslands and forest lands were used the most and mainly were used to develop outdoor areas. Also, as a result of the bachelor thesis, it was found that the influence of the city of Tartu as well as the nearest city and town on the changes in land use is noticeable, as the changes in land use were primarily more significant in the closer areas. In addition to the mentioned factors, demographic, economic and political factors influence land use changes.

Bakalaureusetöö Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse õppekaval Üha enam kasvab vajadus sisepositsioneerimise lahenduste järele. Õues kasutatav GNSS lahendus siseruumide jaoks ei sobi, kuna GPS-signaal ei suuda läbida takistusi. Minu bakalaureusetöö eesmärk on valida sobiv lahendus Eesti Maaülikooli Metsamaja sisepositsioneerimise süsteemi jaoks, koostada positsioneerimist võimaldav hoone andmemudel ning testida tehtud tööd veebirakenduses testalal. Töö lähteandmeteks olid olemasolevad hoone korruseplaanid. Sisepositsioneerimise süteemi koostamiseks kasutasin ArcGIS platvormi programme ArcGIS Pro, ArcGIS Indoors, ArcGIS Online ja ArcGIS IPS. Kõiki programme saab omavahel sujuvalt ühildada. Töö tulemusena valmis Eesti Maaülikooli Metsamaja kolmest korrusest ArcGIS Indoors andmemudel ja veebirakenduse kaart sisepositsioneerimise ja navigeerimise rakenduse jaoks. Andmemudeli ja veebikaardi toimist kontrolliti väikesel testalal. Testitud alal saab kasutaja ennast positsioneerida ehk kasutaja asukoht kuvatakse sinise täpina rakenduse veebikaardil. Andmemudeli näol on olemas valmidus kogu hoones positsioneerimiseks. Projektile saab lisada sisenavigeerimise funktsiooni ning töö edasi arendada maja haldustööriistaks. There is an increasing need for indoor positioning solutions. An outdoor GNSS solution is not suitable for indoor use because the GPS signal cannot pass through obstacles. The main objective of my bachelor's thesis is to select a suitable solution for the internal positioning system of Estonian University of Life Sciences Forestry building, to prepare the positioning on a data model of the building, and to test the results in a web application. The data used were existing floor plans of the building. I used ArcGIS Pro, ArcGIS Indoors, ArcGIS Online and ArcGIS IPS to develop the theme of indoor positioning. All programs can be seamlessly integrated. As a result, three floors of the Estonian University of Life Sciences Forestry building have been completed with ArcGIS Indoors data models and a web application map for indoor positioning and navigation applications. The functioning of the data model and the web map was checked on a small test area. In the test area, the user can position himself, the user's location is shown as blue dot on the web map of the application. There is also a data model ready for positioning throughout the building. An interior navigation function can be added to the project and further developed into a management tool.

Magistritöö Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse õppekaval Pidevalt arenev maailm nõuab infrastruktuuri uuendamist või ehitamist. Selleks sobiva maa leidmine ei saa tugineda ainult kinnisvaraturgudel pakutavale, sest nii ei pruugi saada sobivat maad vajalikus asukohas. Siit algavad läbirääkimised kinnisvara omanikega maa omandamiseks. Eestis võeti 2018.aastal vastu kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus, millega lihtsustati ja tehti selgemaks maa omandamine avaliku huvi korral. Magistritöö eesmärk on välja selgitada kuidas Eesti kohalikes omavalitsustes on lahendatud eraomandis olevate maade kasutamine või omandamine jalgratta- ja jalgtee ehitamisekspärast kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) jõustumist. Eesmärgi saavutamiseks kasutati ankeetküsitlust, mis saadeti kõigile Eesti kohalikele omavalitsustele. Vastamisaktiivsus oli 20,25%. Vastused saadi 36 jalgratta- ja jalgtee projekti ja 611 katastriüksuse kohta. Töö tulemusena saadi teada järgnev: 1)vastanud omavalitsused omandasid 102 eraomandis katastriüksust, neist ühe täies ulatuses; 2)omandatud katastriüksute eest maksti tasu 91 kinnisasja omanikule; 3)lisaks maksti motivatsioonitasu 49 kinnisasja omanikule; 4) vastanud omavalitsused seadsid sundvalduse 79 kinnisasjale; 5) 44 kinnisasja omanikule maksti sundvalduse eest tasu; 6) sundvõõrandati üks kinnisasi; 7) kiirmenetlusega omandati 9 kinnisasja ja need ühe projekti raames; 8) KAHOSe väline kokkulepe (isikliku kasutusõiguse seadmine) saavutati 182 kinnisasja omanikuga, mis on 50% kõigist kaasatud eraomandis katastriüksutest. Tulevikus saab maade omandamise teemat põhjalikumalt uurida, näiteks omandamise eesmärkide järgi või tutvustada süvitsi mõnda omandamise menetluse protsessi. Võib ka teha statistilisi uuringuid omandamise, sundvõõrandamise või sundvalduse menetluste kohta üldiselt. Käesoleva uuringu tulemusena selgus, et kohalikud omavalitsused eelistavad seada isikliku kasutusõiguse, tulevikus võiks uurida, miks see nii on. In a constantly evolving world, the need for infrastructure upgrades and new construction arises. Finding suitable land for this cannot rely only on real estate markets, because it might not be possible to get the proper land in the right location. This is where negotiations with property owners for land acquisition begin. In 2018, Estonia implemented the Acquisition of Immovables in Public Interest Act, which simplified and clarified the acquisition of land in cases of public interest. The aim of the Master’s thesis is to find out how Estonian local governments have resolved the use or acquisition of privately owned land for the construction of bicycle and pedestrian roads after enactment of the Acquisition of Immovables in Public Interest Act (KAHOS). To achieve the goal, a questionnaire survey was conducted, which was sent to all Estonian local governments. The response rate was 20,25%. Responses were provided regarding a total of 36 projects for bicycle and pedestrian roads and 611 cadastral units. As a result of the work, the following was found out: 1) the responding municipalities acquired 102 privately owned cadastral units, one of them completely; 2) fees were paid to 91 real estate owners for the acquired cadastral units; 3) in addition, motivation fee was paid to 49 real estate owners; 4) the responding municipalities imposed forced possession on 79 immovable properties; 5) the owner of 44 immovable properties was paid a fee for forces possession; 6) one real estate was expropriated; 7) 9 immovable properties were acquired with the express procedure and they were within the framework of one project; 8) KAHOS external agreement (establishment of a personal right of use) was reached with 182 real estate owners, which is 50% of all included privately owned cadastral units. In the future, the topic of land acquisition can be studied more thoroughly, for example, according to the objectives of the acquisition, or some of the processes of the acquisition procedure can be introduced in depth. Statistical studies of acquisition, expropriation, or foreclosure proceedings in general may also be carried out. As a result of this study, it turned out that local governments prefer to set personal rights of use, in the future, it could be investigated, why this is so.

Bakalaureusetöö Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse õppekaval Maareformi algusest on möödunud Eestis 30 aastat. Maareform tänaseks siiski veel lõpuni viidud ei ole, reformimata maid on üle vabariigi. Üheks reformimata maa liigiks on iseseisva kasutusvõimaluseta maa, mis liidetakse olemasoleva katastriüksusega. Bakalaureusetöö eesmärk on välja selgitada maareformi käigus tekkinud kinnisasjaga liitmiseks sobivad iseseisva kasutusvõimaluseta maad Alutaguse vallas ja nende potentsiaalsed sihtotstarbed. Töö tegemiseks on kasutatud Maa-ameti maakatastri ja Eesti Topograafia andmekogu andmeid. Objektipõhise vaatluse käigus koostati andmetest tabelid ning joonised. Analüüsi tulemustest selgus, et 52% Alutaguse valla reformimata katastriüksustest on iseseisva kasutusvõimaluseta ning sobivad kinnisasjadele juurdelõike tegemiseks. Katastriüksused asuvad nendes külades, kus on kõige rohkem reformimata maid. Iseseisva kasutusvõimaluseta katastriüksusete potentsiaalseks sihtotstarbeks oleks 92 katastriüksusel maatulundusmaa ning 82 elamumaa. Iseseisva kasutusvõimaluseta maa uurimine ning kaardistamine on oluline, et kiirendada maareformi elluviimist nendel maadel. Töö tulemused on kasulikud eelkõige Alutaguse vallale, aga ka teistele valdadele, kes on maareformi lõpetamas. Töö on kasulik ka teistele lõputöö kirjutajatele, kes soovivad enda teema siduda maareformi ning iseseisva kasutusvõimaluseta maadega. 30 years have passed since the beginning of land reform in Estonia. However, land reform has yet to complete, there are unreformed lands all over the republic. One type of unreformed land is land without independent use, which is merged with an existing immovable. The aim of this bachelor’s thesis is to determine land suitable for joining to immovable which has no independent use and is formed during the land reform in Alutaguse municipality and their potential purpose. The data of the Land Board’s land cadastre and the Estonian Topography database have been used to carry out the work. In the course of object-based observation, tables and figures were composed. The analysis results revealed that 52% of the unreformed cadastral units in Alutaguse municipality are suitable for joining to immovable. Unusable land cadastral units are located in those districts that overall have the most unreformed lands. The potential purpose of independently unusable cadastral units would be 92 arable land and 82 residential land. Research and mapping of independently unusable land are important to accelerate land reform for this type of land. The results of this bachelor’s thesis are useful primarily for Alutaguse municipality, but also for other municipalities that are nearing the end of the land reform. The work is also useful for writers who want to link their subject with land reform and independently unusable land.