Search

With depleting resources, it is essential to increase the application of Agriculture 4.0 principles and technologies. Blueberry cultivation includes various operations, one of them being fertilization. To precisely discharge the correct amount of fertilizer, a volumetric dispenser utilizing a straight fluted roller could be considered as an option. The aim of this research is to verify whether such a dispenser could be used for precision fertilization with solid granular fertilizers. The output of the dispenser was measured on different conditions with three NPK fertilizers. Based on statistical analysis, the required 10% discharge uniformity cannot be achieved and it is necessary to modify the dispenser or use another one.

Magistritöö Tootmistehnika õppekaval Antud magistritöö eesmärk on luua kompaktne, funktsionaalseid tingimusi täitev ja hõlpsasti seadistatav poolautomaatne vakumeerimisfunktsiooniga purgikaanetamisseade. Uuritakse konkureerivaid seadmeid, muuhulgas esinevaid patente antud seadmete valdkonnas. Tuginedes turu-uuringule ja püstitatud funktsionaalsetele tingimustele projekteeritakse nõuetekohane ja võrreldes analoogsete turul olevate versioonidega, märkimisväärselt parema funktsionaalsusega seade. Lisaks projekteerimisele, valmistatakse ka seadme prototüüp. This Master’s Thesis is aimed to create a compact, fully functional and easily adjustable semi-automatic jar closing machine. Competitive products have been searched along with different possible patents in this field. Based on the results of studies and declared requirements for the functionality, a possibly better solution has been designed within this Thesis. A prototype is built in cooperation with a company where the author performed his internship.

Rakenduskõrghariduse lõputöö Tehnotroonika õppekava Seoses mahetootjate pealekasvuga on turul tekkinud võimalus pakkuda ettevõtetele vereproduktide valmistamiseks vajaliku tooraine kogumise jaoks sobilik, kompaktne ning võrdlemisi madala maksumusega seade. See oleks alternatiiviks kallitele ja statsionaarsetele liinidele ning samas täidaks protsessile esitatavad nõuded, mida primitiivsed meetodid ei suuda. Sellest tulenevalt on töö eesmärk projekteerida väikeettevõtetele veretustamisseade, mis suudaks täita ettevõtte vajadused ja oleks vastavuses protsessile kehtestatud nõuetega. Seadme projekteerimisel uuritakse ja analüüsitakse veretustamisprotsessi olemust. Vastavalt selgunud nüanssidele, lähtutakse neist seadme loomisel. Seadme detailide ja komponentide valikul võetakse arvesse CAD tarkvara simulatsioonide tulemusi, komponentide andmelehti ja reaalseid katseid. Projekti põhjal valmistati prototüüp, mis õigustas end katsetustel tapamajades. Tuginedes empiirilisele kogemusele, peeti otstarbekaks valmistada veel teinegi seade. Taoliselt on tagatud positiivne laoseis ja võimalus pakkuda klientidele seadet kohe. According to massive increase of organic food oriented food processing companies, there has developed a possible market for a compact, appropriate, low costing and fully functional device in order to collect blood for food products. It would be an alternative to much more expensive blood collecting lines, devices and systems that smaller companies could not be able to afford. Also must bear in mind that blood collecting for food is regulated by acts and laws. Therefore, during creating the device, all these acts and laws are taken in mind. The process of blood collecting is analyzed in order to fully understand the necessary functionality of the device. According to the results, the device is being designed to fulfil all the demands. CAD software is used to ensure the compatibility and suitability of all the components. Calculations are made and datasheets of components are read thoroughly. According to the created project, a prototype was manufactured, that performed well during the actual tests in the slaughterhouse. According to the tests, a second device was also manufactured. Therefor to have a second device in the storage in case a client buys the first one. So there is a possibility to immediately offer the device for a new customer.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Tehnotroonika õppekaval Täppispõllumajanduse üks oluline komponent on täpne ning vajaduspõhine seemne ning väetise doseerimine. Üks laialdaselt kasutatav doseerimismehhanism on soonrullil põhinev dosaator. Käesoleva töö eesmärk on uurida ühe sellise dosaatori eripärasid, seejuures modelleerida erineva geomeetriaga soonrulle, simuleerida nende tööd kolme erineva kultuurmustika väetisega kasutades DEM simulatsioone ning leida seoseid soonrulli geomeetriliste parameetrite ning doseerimistäpsuse vahel. Doseerimistäpsust väljendatakse variatsioonikordajaga, mille soovitud saavutatav väärtus käesolevas töös on 10%. One crucial component of precision agriculture is the accurate and need-based dosing of seeds and fertilizer. A commonly used dosing mechanism is a metering unit based on a fluted roller. The aim of this work is to study the peculiarities of such a dosing unit, in particular, to model fluted rollers of different geometries, simulate their operation with three different blueberry fertilizers using DEM simulations, and find correlations between the geometric parameters of the fluted roller and the dosing accuracy. The dosing accuracy is expressed with the coefficient of variation, the desired achievable value in this work being 10%.

Magistritöö Tootmistehnika õppekaval Pikap tüüpi sõidukid, kus uuema mudeli raamile paigaldatakse vana kere, on Ameerika Ühendriikides laialt levinud, tuntud ka restomod ja rat rod nime all. Sellise sõiduki peamine puudus on juhitavus, sest raske V8 mootor paigutatakse esisillale ning taga on vedav sõltuva vedrustusega telg. Selline lahendus mõjutab juhitavust kurvides, sest kurvi pidurdades langeb niigi koormatud esisillale tagasilla arvelt veelgi rohkem massi ning sõiduk muutub ülejuhitavaks. Käesoleva magistritöö sisend on reaalselt valmiv projekt, kus valmistatakse sõiduk, mis on sarnane Mikhail Sachko virtuaalse renderdusega GAZ53-st kui võidusõiduauto. Halva juhitavuse probleem lahendatakse mootori paigutamisega kabiini taha, luues nii taga-keskmootoriga sõiduki. 2 istekohta ja vahetult tagasilla ees asetsev V8 mootor oli kuni 1990-ni superauto peamine definitsioon Euroopas. Eesmärk on valmistada sõiduk, mis näeb vana välja, kuid sel on tänapäevased sõiduomadused, samas poleks liigseid juhiabisid. Magistritöö väljund on vajalik dokumentatsioon üksikkorras valmistatud sõiduki registreerimiseks Eesti Transpordiametis. Üksikkorras valmistatud sõiduki üks tingimus on omavalmistatud raam. Käesolevas magistritöös valiti välja sobivad agregaadid ja sõlmed ning projekteeriti sõiduki raam kasutades lõplike elementide meetodit (LEM). Pickup-type vehicles in which an old body is mounted on a newer model frame are common in the United States, also known as restomods and rat rods. The main disadvantage of such a vehicle is handling, as the heavy V8 engine is placed on the front axle, and the rear is driven by a dependent suspension axle. Such a solution affects the controllability in corners, because when braking in a corner, even more mass falls on the already loaded front axle at the expense of the rear axle, and the vehicle becomes over steerable. The input of this master's thesis is a real-life project where a vehicle similar to Mikhail Sachko's virtual rendering of the GAZ-53 as a racing car is produced. The problem of poor handling is solved by placing the engine behind the cab, creating a rearmid engine vehicle. 2 seats and a V8 engine located directly in front of the rear axle was the main definition of a supercar in Europe until 1990. The aim is to make a vehicle that looks old, but has modern driving characteristics, while not having too many driver aids. The output of the master's thesis is the necessary documentation for the registration of an individually manufactured vehicle with the Estonian Transport Administration. One condition of a custom-made vehicle is a custom-made frame. In this master's thesis, suitable aggregates and assemblies were selected and the vehicle frame was designed using the finite element method (FEM).

Magistritöö Tootmistehnika õppekaval Käesoleva lõputöö raames projekteeritakse kergemassiline platvormhaagis autonoomse mustikaroboti teenindusjaamale. Tagamaks hooldusjaamaga parem ligipääsetavus mustikapõllule on vaja haagise tühimassi vähendada. Töö eesmärgiks on projekteerida kergemassiline platvormhaagis, kasutades komposiitmaterjale. Töös tutvutakse seadusandlusega, olemasolevate lahendustega, kaardistatakse katseliselt haagisele avalduv vertikaalne koormus ning projekteeritakse eelmainitule tuginedes keremassiline platvormhaagis. Lähtekohaks on Eesti Maaülikooli soetatud TIKI platvormhaagis, mille tühimassi vähendamiseks uuritakse komposiitmaterjalide tootjate tootelehti ning töö lõpuks tuuakse üks projekteeritud haagise lahendus, koostamaks kergemassilist platvormhaagist Eesti Maaülikoolis. Edasiarenduskohtadena tuuakse välja haagise optimeerimine vastavalt kasutusalale, ning süsinikkiudkomposiitprofiilide tsüklilisele koormusele vastupidavuse hindamist. In handheld thesis a lightweight platform trailer is being designed for use as a service station for autonomous blackberry robot. For better accessibility to the field, trailer’s empty mass needs to be lowered. The objective of the thesis is to design lightweight platform trailer using composite materials. In the process, legislation and previous solutions are being researched, vertical dynamic loads are measured and a platform trailer is being designed to be built on Estonian University of Life Sciences. For further research, the optimisation of the trailer and carbon fiber composites resistance to cyclical loads are offered.

Magistritöö Tootmistehnika õppekaval Käesoleva magistritöö eesmärk on luua mobiilne põllundusroboti hooldejaam. Põllundusroboti hooldejaam peab vastama maanteetranspordiks kehtestatud nõuetele ning olema ohutu. Uuritakse erinevaid patente ning turul olevaid konkureerivaid tehnilisi lahendusi. Määratletakse mobiilse hooldejaama funktsionaalsus ning projekteerimisnõuded. Magistritöös konstrueeritakse parendatud funktsioonidega tehniline lahendus. Lõputöö väljundiks on esmase prototüübi valmisehitus, teadusartikkel ning patenditaotlus. Place and date: The aim of this master´s thesis is to create a field robot servi Tartu 2019 cing station platform. The service station must meet road transportation requirements and be safe for the operator. Various patents and competing technical solutions on the market has been investigated. The function of the mobile field robot service station and the design requirements are defined In the Master´s thesis, a technical solution with improved functions is constructed. The output of the thesis is the finished construction of prototype, a research article and a patent application.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Tehnotroonika õppekaval Eestis on tekkinud turbatootmise tagajärjel ammendunud freesturbaväljasid, mis on sobilikud kultuurmustikate kasvatamiseks. Turbaväljade suuruse ning seal kasvavate kultuurmustika taimede hulga tõttu on soovituslik teostatavad mustikaviljelusprotsessid mehhaniseerida. Käesolevas lõputöös projekteeriti modulaarse šassiiga marjakoristusrobot, mis oleks võimeline teostama marjakoristust ammendunud freesturbaväljadel. Teostati kirjanduslik analüüs, mis esitas vajalikud nõuded projekteeritavale marjakoristusrobotile. Esitatud nõuete abil teostati lahenduste ülevaade ja sobivuse analüüs turu- ja patendiuuringu tulemustele. Analüüsi tulemusel esitati projekteeritava marjakoristusroboti kontseptsioon. Projekteeriti marjakoristusroboti šassii ning marjakoristusmoodul. Kirjeldati masina elementide lahendusviise. Roboti raami ning akuhoidikule teostati tugevusanalüüs. Veoülekande jaoks teostati lihtsustatud arvutused sobiva rummumootori valikuks. Otsustati valida korjebiitri ja marjakonveieri käitamisajamiks elektrimootor, mille võimsusele teostati arvutus. Mooduli ja šassii ühendusele teostati tugevusanalüüs. Võrreldi projekteeritud marjakoristusrobotit teiste madalakasvuliste marjade marjakoristitega. Esitati võimalikud edasiarendused lõputööle. Lõputöö võib lugeda õnnestunuks, projekteeriti modulaarse šassiiga marjakoristusrobot, mis vastab seatud tehnilistele nõuetele ning mille sobivust töökoormustele kontrolliti simulatsioonidega. As a result of peat production in Estonia, milled peat fields are suitable for cultivating blueberries. Due to the size of the peat fields and number of cultivated blueberry plants growing there, it is recommended to mechanize blueberry growing processes. In this thesis, a berry harvesting robot with a modular chassis was designed, which would be able to carry out berry harvesting on milled peat fields. A literary analysis was carried out, which provided necessary requirements for berry picking robot. An overview of solutions and an analysis of suitability were carried out for results of market and patent research. As a result of analysis, concept of designed berry harvesting robot was presented. The chassis of the berry harvesting robot and harvesting module were designed. Solution methods of machine elements were described. Strength analysis was performed on the robot frame and battery holder. For transmission, simplified calculations were performed to select a suitable hub motor. To power the harvester and berry conveyor, calculations were made for suitable electric motor. Strength analysis was performed on the connection between module and chassis. Designed berry harvesting robot was compared with other low-bush berry harvesters. Possible further developments for thesis were presented. The thesis can be considered a success, a berry harvesting robot with a modular chassis was designed, which meets set technical requirements and whose suitability for workloads was checked with simulations.

Magistritöö Tootmistehnika õppekaval Antud lõputööga prooviti leida lahendus põldroboti teenindusjaama kergemaks muutmisel. Varasemalt on valmisatud antud teenindusjaama alumiiniumist, mis on küll kerge kaaluga, aga mitte piisavalt. Tulenevalt teenindusjaama kaalu probleemist, on töö eesmärgiks valmistada komposiitmaterjalist teenindusjaama pealisehitus kaalu vähendamiseks. Töös uuriti komposiitmaterjali olemust, analoogseid seadmeid, genereeriti ideid pealisehituse arenduseks, valmistati prototüübi ruumiline mudel, teostati tugevuse kontrolliks lõplik elementide analüüs ning tehti kuluanalüüs. Prototüübi mudeldamise käigus leiti, et komposiidist raami kaal on võrreldes alumiiniumist raamiga 61% kergem.Töö tulemusena leiti, et kõige suurem koormus pealisehitusele on lumekoormus. Kus 25585 N suuruse lumekoormuse all on pealisehituse nihe 14,6 mm, mis on haagise suurust arvestades hea tulemus. Lisaks valmistati kuluanalüüs, kus leiti, et eeldatav pealisehituse maksumus on 71400 EUR. Antud ruumilist prototüüpi on võimalik edasi arendada, muutes kõik pealisehitusega seotud detailid komposiitmaterjalile, saavutades sellega haagise kerge kaalu. In this thesis tried to find a solution for making the service station of a field robot lighter. In the past, this service station has been made of aluminum, which is light in weight, but not enough. Due to the problem of the weight of the service station, the aim of the work is to make the superstructure of the service station from composite material to reduce the weight. In the work, the nature of the composite material, similar devices were studied, ideas were generated for the development of the superstructure, a 3D model of the prototype was made, a finite element method analysis was performed to check the strength, and a cost analysis was made. During the modeling of the prototype, it was found that the weight of the composite frame is 61% lighter compared to the aluminum frame As a result of the work, it was found that the biggest load on the superstructure is the snow load. Where under a snow load of 25585 N, the displacement of the superstructure is 14.6 mm, which is a good result considering the size of the trailer. In addition, a cost analysis was prepared, where it was found that the expected cost of the superstructure is 71400 EUR. It is possible to further develop this spatial prototype by changing all the details related to the superstructure to composite material, thus achieving a light weight of the trailer.

Magistritöö Tootmistehnika õppekaval Kultuurmustikataimede kasvamise soodustamiseks luuakse robotit, mis valmides sõidab põllul, tuvastades iga mustikataime hetkeolukorra ja doseerides vastavalt sellele õige koguse graanulväetist. Töö eesmärgiks on leida praegusele soonrulldosaatorile asendus, mis oleks täpne ja ühtlane. Töö lõpuks see ka leitakse Fenix III dosaatori näol. Seda tulemust kinnitatakse nii simulatsioonide kui ka päriseluliste katsetustega. In order to help the cultivation of blueberry plants, a robot will be created, which when completed will drive around the field, detecting the current situation of each blueberry plant and dosing the right amount of granular fertilizer accordingly. The aim of the work is to find a replacement for the current corrugated roller dispenser that would be accurate and uniform. At the end of the work, it is also found in the form of the Fenix III dispenser. This result is confirmed by both simulations and real-life experiments.

Bakalaureusetöö Tehnika ja tehnoloogia õppekaval Eelnevate lõputööde raames on konstrueeritud järeltöötluskamber ning on uuritud, kuidas mõjutab atsetooniga järeltöötlemine 3D prinditud ABS detailide pinnaviimistlust ja täpsust. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida atsetooniga järeltöötlemise mõju 3D prinditud ABS detailide mehaanilistele omadustele. 3D printimiseks kasutati EMÜ Tehnikamaja mõõtelaboris asuvat Ultimaker 3 printerit. Kokku 3D prinditi 20 katsekeha. Atsetooniga järeltöötlemine toimus eelnevate lõputööde raames konstrueeritud seadmega. Järeltöötlemine toimus samasugustel tingimustel, mis on toodud Hans Eduard Säre lõputöös. Järeltöötlusajad olid 5, 15, 30, 45 ja 60 minutit. Katsekehad järeltöödeldi partiidena, kus ühes partiis oli kolm katsekeha. Tõmbekatsetega määrati järeltöödeldud ja järeltöötlemata katsekehade mehaanilised omadused. Tulemused näitasid, et atsetooniga järeltöötlemine vähendas ABS materjali tõmbetugevust ja voolepiiri. Kõige enam vähenesid tõmbetugevus ja voolepiir katsekehadel, mille järeltöötlusaeg oli 30 minutit. Pikenemine voolepiiril ja pikenemine purunemisel suurenesid järeltöötlusaegadel 30, 45 ja 60 minutit. Atsetooniga järeltöötlemine suurendas 3D prinditud ABS materjali elastsusmoodulit ja katkevenivust järeltöötlusaegadel 15 ja 30 minutit. As part of the previous dissertations, a post-processing chamber was designed and the effect of acetone post-treatment on the surface finish and accuracy of 3D printed ABS parts was investigated. The aim of this study was to investigate the effect of acetone finishing on the mechanical properties of 3D printed ABS parts. The Ultimaker 3 printer in the EEC laboratory was used for 3D printing. A total of 20 specimens were printed. The post-treatment with acetone took place in a post-treatment plant designed as part of the previous final work. The post-processing took place under the same conditions as in Hans Eduard Säre's thesis. Finishing times were: 5, 15, 30, 45 and 60 minutes. The test pieces were post-processed in batches, one batch containing three test pieces. During the tensile tests, the mechanical properties of the post-treated as well as untreated test pieces were observed. The results show that properties such as tensile strength and yield strength decrease after treatment with acetone, regardless of time. The greatest decrease occurred in test specimens that were post-treated for 30 minutes. Indices such as fracture at break and elongation at break improved when the specimens were post-treated for 30, 45 and 60 minutes. The effect of acetone treatment on modulus of elasticity and elongation at break was most effective at 15 min and 30 min. The results show that the longer the test bed is post-processed, the greater the decrease in tensile strength and yield strength.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Tehnotroonika õppekaval FFF-tehnoloogiaga 3D prinditud detailide pinnad on karedad, kuna neid luuakse kihtide kaupa ja kihtide vahele jääb süvis. Erinevate järeltöötlusviisidega, millest üks on atsetoonjäretöötlus, on võimalik nende pinnakvaliteeti parandada. Käesoleva lõputöö eesmärk on uurida atsetoonjäreltöötluse mõju 3D prinditud ABS detailide kvaliteedile. Kvaliteet tähendab antud lõputöö raames madalat pinnakaredust ja välismõõtmete muutumatust. Uurimiseks 3D prinditi 15 katsekeha, millega tehti 3 korduskatset 5 erineva järeltöötlusajaga: 5, 15, 30, 45 ja 60 minutit. Katsekehasid järeltöödeldi selleks eraldi valmistatud järeltöötluskambris. Järeltöötluskambri ehitamist oli alustatud eelmisel aastal Egert Pedassaare lõpputöö raames. Olemasolevale järeltöötluskambrile tehti parendusi. Uuriti atsetoonjäreltöötluse mõju 3D prinditud ABS detailide välismõõtmetele, pinnakaredusele ja detailisusele. Katsekehasid mõõdeti enne ja pärast järeltöötlust ja Võrreldi tekitatud muutusi katsekehades. Lõputöö käigus selgus, et konkreetse järeltöötluskambriga kasutatud sätetel oli mõistlikum järeltöötlusaeg 15 kuni 20 minutit. 15 minutiga oli pinnakareduse näitaja Ra muutunud keskmiselt 7,4 μm algselt mõõdetud pinnakaredusest, mis jäi vahemikku 8,8-10,3 μm olenevalt katsekehast. Pärast 15 minutit järeltöötlust oli katsekehad omandanud läikiva välimuse. Pikemaajalisel järeltöötlusel paranes muutus Ra väärtus kuni 9 μm, saavutades minimaalse väärtus 0,75 μm. 15 ja enam minutisel järeltöötlusel hakkasid katsekehad deformeeruma. Katsekeha teravad nurgad muutusid ümarateks ja tekkisid kujuhälbed. Juba 5 minutiline järeltöötlus parandab ABS detailide pinnakvaliteeti, seejuures jättes välismõõtmed muutumatuks. Parts 3D printed with FFF technology have a rough surface. This is due to the FFF process which makes peaks for the layer lines and valleys between them. This can be mitigated with post-processing. One type of chemical post-processing is acetone vapor polishing. The goal of this thesis is to study the effects on acetone vapor polishing on 3D printed ABS part quality. Part quality is defined as lowered surface roughness and minimal changes in part dimensions. In this thesis, fifteen parts were post-processed with five different post-processing lengths: 5, 15, 30, 45 and 60 minutes. The parts were vapor polished in a purpose-built post-processing chamber. The construction of the chamber was started last year by Egert Pedassaar as part of his thesis. Before post-processing the apparatus was improved. To assess the effects of the post-processing on part quality, the author looked at part dimensions, surface roughness and part detail. Measurements were taken before vapor polishing and after, and the result compared. It was found that for this apparatus and with the chosen settings, the ideal post processing time was 15-20 minutes. With fifteen minutes surface roughness Ra had changed on average by 7.4μm from its original value of 8,8-10,3μm and the parts had a glossy finish. After fifteen minutes of post processing, the change in Ra increased to 9μm to a minimal value of 0,75μm but the parts started rapidly deforming. Most of the deformations were at the edges, which became round. Even brief five-minute post-processing yielded a decrease in the surface roughness.

Magistritöö Tootmistehnika õppekaval Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudi üks uurimissuundi on marjakoristustehnika ja sellega kaasnevate masinate modelleerimine ning arendus. Biomajandustehnoloogiate õppetooli Põllundustehnika töörühma üheks eesmärgiks on töötada välja mustikaistanduse tarbeks väetusrobot. Koostatud magistritöö on masinaehituslik projekt, mille eesmärgiks on arendada olemasoleva elektrilise maastikusõiduki baasil välja väetusroboti platvorm. Töös antakse ülevaade mustikakasvatuse tehnoloogiatest, eelnevate uuringute käigus fikseeritud taimede kasvuparameetritest ning eeltoodu põhjal püstitatakse magistritöö koostamise lähteülesanne. Selgitatakse välja väetusroboti baasmasinaks oleva sõiduki veermiku tehnilised andmed ja iseärasused ning analüüsitakse veermiku arendamise võimalusi. Eelneva põhjal valitakse väetusroboti tööks tarviliku kliirensi saavutamiseks sobilikud tehnilised lahendused. Magistritöö sisulises osas pöördprojekteeritakse maastikusõiduki veermik, teostatakse vajalikud arvutused veosilla kettülekande, võllide, laagrite ja teiste detailide mõõtmestamiseks ning lahenduste projekteerimiseks ja teostatakse kontrollarvutused. Projekteeritud juht- ja veosilla vastutusrikastele detailidele teostatakse raalprojekteerimistarkvara abil tugevus- ja jäikusanalüüsid lõplike elementide meetodil. Magistritöö tulemuseks on mustikaistanduse väetusroboti platvormi projektdokumentatsioon, mis on sobilik baasplatvormi ümberehitamiseks. One of the main research directions of the Institute of Technology of the Estonian University of Life Sciences is the modelling and development of berry harvesting techniques and related machines. The aim of the working group of the Chair of Biosystems Engineering is to develop a fertilising robot for blueberry plantations. This master’s thesis is a mechanical engineering project, the aim of which is to develop a platform for the fertilising robot on the basis of an existing electric all-terrain vehicle. The thesis gives a brief overview of blueberry growing technologies, the plant growth parameters fixed during previous research, and based on the foregoing, proposes the main task of the master’s thesis. The technical data and characteristics of the chassis of the vehicle, which is the base vehicle for the fertilising robot, are determined and the possibilities for developing the chassis are analysed. Based on the above, the technical solutions necessary to achieve a suitable clearance for the fertilising robot are selected. In the substantive part of the master’s thesis, the chassis of the all-terrain vehicle is reverse engineered, necessary calculations are performed for dimensioning the chain drive, shafts, bearings and other details and for designing solutions, and verification calculations are performed. Finite element analysis of strength and stiffness of the steering and drive axles is performed using computer-aided design software. The result of the master’s thesis is project documentation for a platform of a fertilising robot for blueberry plantations, which is suitable for the further development of the machine.

Magistritöö Tootmistehnika õppekaval Antud magistritöö eesmärk oli projekteerida kartuleid tsentreeriv kartulisektorite lõikurseade. Töös uuriti konkureerivaid seadmeid ja toiduainete tsentreerimisega seotud patente. Lisaks teostati kartulisektorite lõikejõudude mõõtmise katsed seadme konstruktsiooni ja komponentide valiku optimeerimiseks. Lõikejõudude mõõtmise katsete tulemusena selgus, et vastavalt kasutatud tera geomeetriale on projekteeritava seadme maksimaalne tarvilik jõud kartulisektorite lõikamiseks 685 – 820 N. Lisaks seadme projekteerimisele valmistati ka kartulite tsentreerimispesa prototüüp projekteeritava lahenduse kontrollimiseks ja parendamiseks. Valminud prototüübist lähtuvalt on projekteeritud tsentreerimise lahendust võimalik kasutada nii kartulite, kui ka teiste puu – ja köögiviljade tsentreerimiseks, mitte ainult sektoreid lõikavas vaid ka teistsuguseid pool- ja valmistooteid lõikavates ja tükeldavates seadmetes. The aim of this master's thesis was to design a potato wedge cutter that centers potatos. For this, competing devices and patents related to food centering devices was researched. In addition, potato wedge cutting force measurings were performed in order to optimise the design of the device and the choice of components. As a result of the cuttins forces measure tests, it became clear that, depending on the geometry of the blade, the maximum required force of the designed device for cutting potato wedges is 685–820 N. In addition to the design of the device, a prototype of a potato centering device was also prepared to test and improve the designed solution. Based on the completed prototype, the designed centering solution can be used for centering both potatoes and other fruits and vegetables, not only in wedge cutting machines but also in equipment for cutting and chopping other semi-finished and finished products.

Bakalaureusetöö Tehnika ja tehnoloogia õppekaval FDM ja FFF tehnoloogiat kasutatavate printeritega prinditud detailide pind jääb krobeline. Siinse töö eesmärk on projekteerida järeltöötlusseade ABS-materjalist 3D prinditud detailide pinnakvaliteedi parandmiseks. Töö teoreetilises osas on kasutatud ingliskeelset kirjandust. Järeltöötlusseadme projekteerimiseks kasutati Solid Edge 2020 tarkvara. Toodi välja erinevad põhimõttelahendused, hinnati neid ja valiti hindamistulemuste põhjal järeltöötlusseadme jaoks parim tehniline lahendus. Järeltöötlusseadme projekteerimisel välja valitud ostudetailid kinnitati sobivust programmis Solid Edge 2020. Töö tulemusena projekteeriti järeltöötlusseade. Töö edasine etapp hõlmab järeltöötlusseadme katsetamist ja selle edasi arendamist. Parts printed with FDM and FFF technology printers have a rough surface. The aim of this work is to design a postprocessing device for improve surface quality of 3D printed parts made of ABS material. The theoretical part of this work is based on the materials that have been published in English. Solid Edge 2020 Software was used for designing this postprocessing device. Different basic solutions were introduced, evaluated and based on the evaluation results, the best technical solution for the postprocessing device was selected.. When designing the postprocessing device, the material selection and its fitting to the projection went hand in hand. As a result of the work, a postprocessing device was designed. Further research involves testing of the device and further development of the device.