Search

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publiktsioone, Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli kogemuse väljavõtte meetodi abil uurida liigsöömise ja ülesöömise riskitegureid, ning laiendada teadmisi meeste söömiskäitumisest. Liigsöömine ja ülesöömine on häirunud söömiskäitumise ilmingud, mis suurendavad ülekaalulisuse ja söömishäirete riski. Liigsöömine hõlmab tavapärasest suurema toidukoguse söömist, millega kaasneb kontrollikadu söömise üle. Ülesöömine kätkeb endas tavapärasest suurema toidukoguse söömist ilma kontrollikao tundeta. Uuringus leidsime, et ülesöömist esines ligi pooltel ning liigsöömist peaaegu veerandil osalejatest uuringuperioodi jooksul. Uuringutulemustest nähtus, et nii emotsiooniregulatsiooni raskused, st piiratud oskused tugevate tunnetega toimetulekul, kui tung söömist piirata ennustavad liigsöömist. Emotsiooniregulatsiooni raskuste roll oli seejuures meeste ja naiste seas erinev. Meestel vahendasid emotsiooniregulatsiooni raskused negatiivse afekti mõju liigsöömisele. Naiste seas oli emotsiooniregulatsiooni raskustel modereeriv mõju, st emotsiooniregulatsiooni raskused koosmõjus negatiivse afektiga ennustasid liigsöömist. Lisaks ennustasid liigsöömist integreeritud mudelis negatiivne afekt, negatiivse afekti kõikumine, hõivatus välimusest ja kehakaalust ning neurootilisus. Seejuures ülesöömist antud tegurid ei ennustanud. Käesoleva doktoritöö tulemusi saab kasutada paremate ennetusprogrammide väljatöötamiseks. Emotsioonidega toimetulekuoskuste õpetamine ning söömise piiramise käsitlemine on olulised liigsöömise ennetamise võimalused, This doctoral thesis aimed to assess risk factors of binge eating and overeating using experience sampling method, in addition to expand current knowledge about eating behavior among men. Overeating and binge eating as aspects of disordered eating behavior increase the risk of overweight and eating disorders. Binge eating comprises eating a large amount of food and experiencing loss of control during eating, while overeating comprises eating a large amount of food without the experience of loss of control. We found that nearly half of the participants experienced overeating and around quarter of participants experienced binge eating during the study period. Our research showed that emotion regulation difficulties, i.e. the inability to reduce the intensity of one’s negative emotions, and the need to restrain one’s eating are both associated with binge eating. However, the role of emotion regulation difficulties was somewhat different in men and women. Among men, difficulties in emotion regulation mediated the effect of negative affect on binge eating, meaning that the association between negative affect and binge eating is partly due to emotion regulation difficulties. While among women emotion regulation difficulties had a moderating effect, i.e. the interaction between emotion regulation difficulties and negative affect predicted binge eating. Negative affect, fluctuations in negative affect, preoccupation with one’s body image and bodyweight and neuroticism also predicted binge eating in an integrated model. However, overeating was not associated with these aspects. The results of this doctoral thesis could be used for designing better prevention strategies. For instance, teaching adaptive ways to alleviate strong negative emotions as well as addressing dietary restraint could help in preventing binge eating., https://www.ester.ee/record=b5346647

Supplemental material, Appendix1 for The interplay between binge eating risk factors: Toward an integrated model by Katrin Kukk and Kirsti Akkermann in Journal of Health Psychology

The objective of current master’s thesis was to investigate the associations between emotional fluctuations and emotion regulation difficulties in predicting binge eating episodes in a general population study using ecological momentary assessment (EMA). In addition, emotional experience was assessed in order to compare the differential impact of binge eating with and without loss of control. The sample consisted of 97 women and 61 men in with a mean age of 22.35 (SD = 4.82). The gender differences in eating behavior were also of interest. The results pointed, that fluctuations in negative emotion did indeed predict binge eating with loss of control among both men and women. Among women, the emotion regulation difficulties, restrained eating, as well as the interaction of negative emotion fluctuations and emotion regulation difficulties were significant predictors. Among men, impulsivity predicted binge eating episodes with loss of control. Overall, binge eating with loss of control, compared to without loss of control, was significantly more associated with emotion regulation difficulties as well as increased negative emotions indicating the significance of loss of control in the assessment of eating pathology. It also appeared that women were considerably more sensitive to binge eating with loss of control as it resulted in greater levels of negative emotions, whereas among men this tendency was not found. In addition, binge eating without loss of control resulted in higher rates in several positive emotions both among men and women., http://www.ester.ee/record=b4509834*est

Käesoleva seminaritöö eesmärgiks oli uurida liigsöömishoogude seoseid emotsionaalse kogemuse ja emotsiooni regulatsiooni raskustega. Uurimuses osalesid 37 naist vanuses 19-39, kes täitsid Söömishäirete Hindamise Skaala (SHS), Emotsioonide Reguleerimise Raskuste Skaala (ERRS), positiivsete ja negatiivsete emotsioonide kogemise skaala (PONESK-X). Lisaks kasutati kogemuse väljavõtte meetodit, mille tarvis hindasid katses osalejad kolme päeva jooksul 7 korda päevas oma emotsioone ja söömiskäitumist. Selgus, et kontrollikaoga liigsöömishoogudega katseisikute keskmised skoorid olid SHS üldskoori ning alaskaala Hõivatus välimusest ja kehakaalust ning ERRS üldskoori ja selle alaskaala Emotsiooni regulatsiooni strateegiate puudumine osas kõrgemad võrreldes liigsöömishoogudeta katseisikutega. Kogemuse väljavõtte meetodi tulemustest selgus, et pärast liigsöömishooge kogeti suuremal määral negatiivseid emotsioone, seejuures olulisemad emotsioonid olid kurbus, süütunne, häbi, pettumus ja tüdimus. Kuna emotsioonide kogemise seadumustes ei ilmnenud gruppidevahelisi erinevusi, siis osutavad antud tulemused liigsöömishoogude võimalikule mõjule emotsioonidele., http://tartu.ester.ee/record=b2654104~S1*est

Teatud isiksusejooni nagu neurootilisus ja kaasuvaid afektiivseid häireid on söömishäiretes tuvastatud kui häire kujunemist, selle kulgu ja häire säilimist mõjutavate faktoritena. Söömishäire raskust on klassifitseeritud lähtudes erinevatest näitajatest nagu kehamassiindeks anorexia nervosa (AN) ja ebakohaste kompensatoorsete käitumiste sagedus bulimia nervosa (BN) puhul. Alternatiivsed lähenemised vaatavad psühholoogilisi näitajaid nagu hõivatus välimusest ja kehakaalust. Selliselt on söömishäire raskust defineeritud ka selles töös. Söömishäiretega indiviididel on tihti raporteeritud kõrget neurootilisust, madalat ekstravertsust ning seoseid impulsiivsusega nendes häiretes, mida iseloomustavad liigsöömissööstud ja/või väljutavad käitumised. Käesoleva töö eesmärk oli uurida isiksusejooni AN ja BN patsientidel, millised isiksusejooned ennustavad SH raskust ning samuti vaadata, mis rolli mängivad sagedaseimad komorbiidsed häired nagu depressioon ja ärevus. Uuringus võttis osa 311 naist, kellest 94 olid BN, 86 piiravat tüüpi AN ja 22 väljutavat tüüpi AN diagnoosiga patsienti ning 109 kontrolli. Toitu väljutavad patsiendid olid ootuspäraselt rohkem hõivatud oma välimusest ja kehakaalust kui piiravad patsiendid. Regressioonianalüüsid viidi läbi ainult piiravat tüüpi AN ja BN patsientide valimil. Ootuspäraselt leiti neurootilisuse ja kaasuva afektiivse ebastabiilsuse (depressioon ja ärevus) mõju hõivatusele mõlemas häires. AN patsientidel olid kõige tugevamad prediktorid kibestumine, depressioon ja seisundiärevus, BN patsientidel aga psüühiline ärevus, kõrgem KMI ja lühem häire kestvus. Need leiud viitavad sellele, et kuigi hõivatus välimusest ja kehakaalust on olemas nii piiravat kui väljutavat tüüpi söömishäiretel, võib hõivatuse kujunemine olla tingitud erinevate riskifaktorite koosmõjust. Antud uuring toetab alternatiivset dimensionaalset lähenemist söömishäiretele ning pakub välja võimalikke faktoreid, mille tõttu hõivatus välimusest ja kehakaalust söömishäiretes püsib ning on raskesti ravile alluv.

Käesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida emotsiooni regulatsiooni raskuste erinevusi kolmes komorbiidses grupis: ärevushäired, ärevushäired ja depressioon, ärevushäired, depressioon ja sõltuvus. Uurimus koosnes 42-st kliinilisest patsiendist vanuses 15-59. Osalejad täitsid Spielbergeri seisundi- ja püsiärevuse skaala (STAI), Emotsioonide reguleerimise raskuste skaala (DERS) ja Montgomery–Åsbergi depressiooni hindamisskaala (MADRS). Erinevate kliinilise valimi gruppide vahel ei ilmnenud statistiliselt olulisi tulemusi DERS üld- ega alaskaaladel, kuid ärevushäire grupil esines vähem püsiärevust (STAI-T) ja depressiooni sümptomeid (MADRS) kui komorbiidses ärevushäirete ja depressiooni grupis. Ilmnesid statistiliselt olulised korrelatsiooniseosed häirete arvu ja STAI, MADRS, DERS üldskoori, emotsionaalse selguse puudumise, emotsionaalsete reaktsioonide mitteaktsepteerimise ja emotsiooniregulatsiooni strateegiate puudumise alaskaalade vahel. Uurimistöö põhjal järeldati, et rohkemate häirete korral on suuremad emotsiooni regulatsiooni raskused. Emotsiooni regulatsiooni raskuste ja häirete seoste mõistmine aitab teraapiaid tõhusamaks muuta.

Käesoleva uurimistöö põhieesmärgiks oli uurida anorexia nervosa ja bulimia nervosa patsientide raskusi emotsioonide reguleerimisel. Kirjandus emotsioonide düsregulatsioonist viitab sellele, et see on psühhopatoloogias transdiagnostiline nähtus, mis ulatub depressioonist liigsöömishäireni. Üheks emotsioonide düsregulatsiooni komponendiks on impulsiivsus, mille kõrgenenud tasemeid on täheldatud söömishäiretel, mille tunnuseks on liigsöömishood. Lisaks emotsioonide regulatsiooni raskustele uuriti patsientide isiksusejooni. Uuritavateks olid piirava alatüübiga anorexia nervosa patsiendid (N=16), väljutava alatüübiga anorexia nervosa patsiendid (N=8), bulimia nervosa patsiendid (N=25) ja terved kontrollgrupi liikmed (N=52). Uuring viidi läbi järgnevate eneseteatatud küsimustikega: Emotsioonide Regulatsiooni Raskuste Skaala, Rootsi Ülikoolide Isiksuse Skaala, Barratti Impulsiivsuse Skaala ja Söömishäirete Hindamise Skaala. Tulemustest selgus, emotsioonide düsregulatsioon on üks probleemidest, mis kaasub söömishäiretega ning see on transdiagnostiline nähtus. Emotsioonide regulatsioon oli võrreldes tervete inimestega nii anorexia nervosa kui ka bulimia nervosa patsientidel häirunud. Barratti Impulsiivsuse Skaala järgi on väljutavat tüüpi anorexia nervosa ja bulimia nervosa patsiendid impulsiivsemad kui terved indiviidid. Kliinilisi gruppe eristasid tervest kontrollgrupist ka teatud isiksusejooned nagu kõrgem psüühiline ja somaatiline ärevus, vastuvõtlikus stressile, isoleerumine ja kibestumine. Tulemustest võiks järeldada, et kõik neli kasutatud instrumenti on abiks söömishäirete patsientide haiguse erinevate aspektide mõistmisel ning need tulemused koos varasemate uuringute tulemustega aitavad välja selgitada need söömishäirete omadused, millele tuleks sekkumise ajal olulist tähelepanu pöörata ning seeläbi teha ravi potentsiaalselt rohkem efektiivseks.

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida üle- ja liigsöömishoogude seoseid emotsioonide regulatsiooni ja impulsiivsusega meeste seas. Uurimuses osales 43 meest, kes täitsid Barratti Impulsiivsuse Skaala-11 (BIS-11), Emotsioonide Reguleerimise Raskuste Skaala (ERRS) ja Söömishäirete Hindamise Skaala (SHS) ning seejärel osalesid kogemuse väljavõtte uuringus, milles hindasid 7 päeva jooksul 7 korda päevas oma emotsioone ja söömiskäitumist. Tulemused näitasid, et liigsöömishood, võrreldes ülesöömishoogudega, on tugevamini seotud emotsiooni regulatsiooni raskustega ja häirunud söömiskäitumisega. Samuti on alust arvata, liigsöömishood on seotud impulsiivsusega. Kuna ülesöömishood emotsiooni regulatsiooni raskuste ega häirunud söömiskäitumisega ei seostunud, on võimalik, et need on vähem seotud patoloogiaga.

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida tasu ja karistuse tundlikkuse, emotsioonide regulatsiooni raskuste ja söömishäirete sümptomite (rõhuasetusega liigsöömisel) seoseid. Valim koosnes 541 naissoost isikust (vanuses 19–65 aastat), kes olid täitnud BIS/BAS-skaalad (Behavioural Inhibition System and Behavioural Activation System scales), Emotsioonide Reguleerimise Raskuste Skaala (ERRS) ja Söömishäirete Hindamise Skaala (SHS). Leiti, et BIS-skaala oli mõõdukas negatiivses seoses ERRSi alaskaaladega ning SHSi alaskaaladega liigsöömine ja hõivatus välimusest ja kehakaalust. Gruppide võrdluses saavutasid keskmiselt kõrgemaid skoore kõigil ERRS ja liigsöömise ja hõivatus välimusest alaskaaladel madala karistuse ja kõrge tasu tundlikkusega inimesed, ent madala karistuse ja madala tasu tundlikkusega inimestel ilmnes keskmiselt kõrgem skoor just SHSi alaskaalal piiramine. Huvitavalt ei erinenud need kaks gruppi omavahel hõivatus välimusest alaskaalal. Sellest tulenevalt võib oletada, et emotsioonide regulatsiooni raskuste ja söömishäire sümptomite väljendumiseks on oluline eelkõige karistuse tundlikkus, aga tasu tundlikkus võib olla oluline marker eristamaks söömise piiramist ja liigsöömist.