Search

The evaluation of blackcurrant cultivars and their fruit properties at the Polli Horticultural Research Centre has been active since 1945. In addition to the assessment of biological and economic properties of cultivars, it is essential to pay attention to fruit quality. In 2014, the laboratory building of Polli Horticultural Research Centre was reconstructed within the PlantValor competence centre project, enabling to introduce HPLC methods for the determination of polyphenolic compounds in fruit quality analysis. In 2017 and 2018, the fruit quality of 37 blackcurrant cultivars of different geographical origin (Belarus, Estonia, Finland, Latvia, Lithuania, Norway, Poland, Russia, Scotland, Sweden and Ukraine) was analysed. All cultivars were grown in the genetic resources collection (2008–2019) located at the Polli Horticultural Research Centre. The main aim of the study was to analyse the content of polyphenols and anthocyanins for selecting suitable blackcurrant genotypes for breeding programmes, fruit production and possible product development. In two consecutive years of the study, the total polyphenols content in the fruits of different cultivars varied 290–634 mg 100 g-1 fresh weight (fw) and the anthocyanins 183–471 mg 100 g-1 fw.

Trükis on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepõllumajandusliku marjakasvatusega või juba tegelevad sellega NB! Mahepõllumajanduse nõuded võivad muutuda Kehtivad nõuded leiab mahepõllumajanduse õigusaktidest Maaeluministeeriumi ja Põllumajandusameti (edaspidi PMA) veebilehelt Trükise väljaandja ootab lugejate kommentaare ja ettepanekuid e-mailile mahepm@gmail com. Kuigi maailma rahvastiku toitmiseks tuleb üha rohkem toitu toota, kasutades kõikvõimalikke uusi tehnoloogiaid, ei tohi see toimuda loodusliku mitmekesisuse ja tasakaalu rikkumise arvelt Terve ja loodushoidliku elukeskkonna säilimisel on oluline tähtsus looduslähedasel tootmisel. Alati on olnud nii mahetootmise pooldajaid kui ka vastaseid, ometi on see tootmisharu nii kogu maailmas kui ka Eestis aasta-aastalt tootjate ja tarbijate hulgas üha suuremat kõlapinda leidnud Ka mahemarjakasvatus on muutunud üsna populaarseks tootmisharuks Viimastel aastatel on mahetootjate kõrvale tulnud järjest rohkem ka mahetoodete töötlejaid See võimaldab tootjatel ja töötlejatel omavahel koopereeruda ning parendada mahetoodete turustamisvõimalusi nii Eestis kui ka väljaspool Eestit Mahe- ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel ja kohalikel taastuvatel ressurssidel Väga tähtis roll on elustikurohkel ja orgaanilise aine rikkal mullal Mulla viljakuse ja ökoloogilise tasakaalu säilitamiseks tuleb kasutada orgaanilisi väetisi, haljasväetisi ja erinevaid multše ning hoida toitained ringluses Maheviljeluses sünteetilisi taimekaitsevahendeid ei kasutata Oma tootmisüksuses tuleb säilitada ja suurendada elurikkust, et tagada looduslike vaenlaste tasakaalustav mõju taimekahjustajatele Kindlasti nõuab mahetootmine võrreldes tavaviljelusega täpsemat eelnevat planeerimist ja kaalutlemist istandike alla mineva maa-ala valikul ja ettevalmistamisel, viljelusviiside ning liikide ja sortide valikul Tänaseks on müügil erinevaid mahepõllumajandusse sobivaid väetisi ja taimekaitsevahendeid, mis võimaldab saada korralikku kvaliteetset saaki Üsna mitmeid marjakultuure (nt astelpaju, sõstar) saab edukalt kasvatada kahjustajate minimaalse tõrjega Mahepõllumajandust reguleerivad nii Euroopa Liidu (EL) kui ka Eesti Vabariigi õigusaktid (vt ptk „Täiendav info“), kõiki mahetootjaid kontrollib PMA Mahepõllumajandusliku tootmise peamised eeskirjad, sh väetamiseks ja taimekaitseks lubatud vahendid on kehtestatud ELi määrusega (EÜ) nr 889/2008 Eestis oli 2018 a PMA andmetel mahemarjaaedade ja maasika üldpind kokku 1951 ha (sh üleminekuajal olijad), lisaks oli puuvilja- ja marjaedu väikestel pindadel kokku 100 ha Suuremal mahepinnal kasvasid astelpaju 1449 ha, mustsõstar 202 ha, mustikas 107 ha, maasikas 49 ha ja vaarikas 28 ha Käesolevas materjalis antakse ülevaade mahemarjaistandiku (maasikas, sõstrad, karusmari, vaarikas, astelpaju ja kultuurmustikas) maa-ala valiku ja selle ettevalmistamise põhimõtetest, istandiku rajamisest, istutusmaterjalist, istandike hooldamisest, saagi koristusest ja säilitamisest, maheviljelusse sobivatest sortidest ning neid kahjustavatest ohtlikumatest haigustest ja kahjuritest ning nende tõrjest. Trükis on välja antud MAK 2014-2020 programmi "Teadmussiirde pikaajaline programm mahepõllumajanduse tegevusvaldkonnas" raames, toetab Euroopa Liit.

Täistekst Sordiaretustöö tulemusena on puuvilja- ja marjakultuuride sortide valik lai. Kahjuks mitte kõik sordid ei sobi Eesti kliimavöötmes kasvatamiseks. Üha enam kasutavad tootjad võimalust tuua teistes riikides kasvatatavate sortide paljundus- ja istutusmaterjali, mis on aga enamasti aretatud intensiivviljeluses kasvatamiseks. Paraku on see ettevõtja risk, kui ta toob teisest riigist mahekasvatamiseks uusi sorte, mis on külmaõrnad ning haigustele ja kahjuritele vastuvõtlikud. Käesolevas materjalis on koondatud puuvilja- ja marjakultuuride sordid, mida on katsetatud ja uuritud Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuse sordikollektsioonides. Puuviljasortide osas tutvustatakse kahte hapukirsi ja kolme maguskirsi sorti, kolme ploomi sorti, kahte pirni sorti, viit õuna sorti ja nelja astelpaju sorti. Marjasortide osas tutvustatakse seitset musta sõstra sorti, kahte punase sõstra sorti, kahte valge sõstra sorti, viit karusmarja sorti, viit vaarika sorti ja kolme maasika sorti. Kõik tutvustatavad sordid sobivad kasvatamiseks maheviljeluses. Trükistest „Mahepõllumajanduslik marjakasvatus“ ja „Mahepõllumajanduslik puuviljakasvatus“ saab täpsemalt lugeda marjade ja puuviljade kasvatamise, taimekaitse, koristamise ja säilitamise kohta. EMÜ Polli aiandusuuringute keskuse kollektsioonistandikes olevate sortide kohta saab lugeda http://sordivaramu. emu.ee/

Trükis on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepõllumajandusliku marjakasvatusega või juba tegelevad sellega. NB! Mahepõllumajanduse nõuded võivad muutuda. Kehtivad nõuded leiab mahepõllumajanduse õigusaktidest Maaeluministeeriumi ja Põllumajandusameti (edaspidi PMA) veebilehelt. Kuigi maailma rahvastiku toitmiseks tuleb üha rohkem toitu toota, kasutades kõikvõimalikke uusi tehnoloogiaid, ei tohi see toimuda loodusliku mitekesisuse ja tasakaalu rikkumise arvelt. Terve ja loodushoidliku elukeskkonna säilimisel on oluline tähtsus looduslähedasel tootmisel. Alati on olnud nii mahetootmise pooldajaid kui ka vastaseid, ometi on see tootmisharu nii kogu maailmas kui ka Eestis aasta-aastalt tootjate ja tarbijate hulgas üha suuremat kõlapinda leidnud. Ka mahemarjakasvatus on muutunud üsna populaarseks tootmisharuks. Viimastel aastatel on mahetootjate kõrvale tulnud järjest rohkem ka mahetoodete töötlejaid. See võimaldab tootjatel ja töötlejatel omavahel koopereeruda ning parendada mahetoodete turustamisvõimalusi nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. Mahe- ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel ja kohalikel taastuvatel ressurssidel. Väga tähtis roll on elustikurohkel ja orgaanilise aine rikkal mullal. Mulla viljakuse ja ökoloogilise tasakaalu säilitamiseks tuleb kasutada orgaanilisi väetisi, haljasväetisi ja erinevaid multše ning hoida toitained ringluses. Maheviljeluses sünteetilisi taimekaitsevahendeid ei kasutata. Oma tootmisüksuses tuleb säilitada ja suurendada elurikkust, et tagada looduslike vaenlaste tasakaalustav mõju taimekahjustajatele. Kindlasti nõuab mahetootmine võrreldes tavaviljelusega täpsemat eelnevat planeerimist ja kaalutlemist istandike alla mineva maa-ala valikul ja ettevalmistamisel, viljelusviiside ning liikide ja sortide valikul. Tänaseks on müügil erinevaid mahepõllumajandusse sobivaid väetisi ja taimekaitsevahendeid, mis võimaldab saada korralikku kvaliteetset saaki. Üsna mitmeid marjakultuure (nt astelpaju, sõstar) saab edukalt kasvatada kahjustajate minimaalse tõrjega. Mahepõllumajandust reguleerivad nii Euroopa Liidu (EL) kui ka Eesti Vabariigi õigusaktid (vt ptk „Täiendav info“), kõiki mahetootjaid kontrollib PMA. Mahepõllumajandusliku tootmise peamised eeskirjad, sh väetamiseks ja taimekaitseks lubatud vahendid on kehtestatud ELi määrusega (EÜ) nr 889/2008.Eestis oli 2016. a PMA andmetel mahemarjaaedade ja maasika üldpind kokku 1532 ha (sh üleminekuajal olijad). Suuremal mahepinnal kasvavad astelpaju 1084 ha, mustsõstar 167 ha, mustikas 107 ha, vaarikas 38 ha ja maasikas 34 ha. Käesolevas materjalis antakse ülevaade mahemarjaistandiku (maasikas, sõstrad, karusmari, vaarikas, astelpaju ja kultuurmustikas) maa-ala valiku ja selle ettevalmistamise põhimõtetest, istandiku rajamisest, istutusmaterjalist, istandike hooldamisest, saagi koristusest ja säilitamisest, maheviljelusse sobivatest sortidest ning neid kahjustavatest ohtlikumatest haigustest ja kahjuritest ning nende tõrjest. Trükis on välja antud MAK 2014-2020 programmi "Teadmussiirde pikaajaline programm mahepõllumajanduse tegevusvaldkonnas" raames, toetab Euroopa Liit.

14 strawberry cultivars (‘Anne-Lise’, ‘Darunok’, ‘Gerida’, ‘Jewel’, ‘Melody’, ‘Pandora’, ‘Pegasus’, ‘Rhapsody’, ‘Symphony’, ‘Syrius’, ‘Vantage’, and ‘Wega’), together with ‘Senga Sengana’ and ‘Venta’ as standards, were evaluated in the experimental field of Polli Horticultural Research Centre of the Institute of Agricultural and Environmental Sciences of Estonian University of Life Sciences in 2005–2006. Winterhardiness, phenology, damage of blossoms by spring frosts and blossom weevil (Anthonomus rubi), yield, quality of fruits and hardiness of fruits to grey mould (Botrytis cinerea) and other fruit rots were investigated. The cultivars ‘Jewel’, ‘Syriusz’ and ‘Wega’ appeared to be prospective for cultivating in Estonia. These three cultivars had good yield and firm fruits. ‘Pandora’ is of interest for being a late ripening cultivar with large fruits with relatively high vitamin C content (40 mg/kg fresh fruits) but in case of rainy weather the quality of fruit is declining. This cultivar cannot be grown as monoculture as it has only female flowers. Being a late flowering plant ‘Pandora’ escapes the spring frost damage. 14 braškių veislių (‘Anne-Lise’, ‘Darunok’, ‘Gerida’, ‘Jewel’, ‘Melody’, ‘Pandora’, ‘Pegasus’, ‘Rhapsody’, ‘Symphony’, ‘Syrius’, ‘Vantage’, ir ‘Wega’) kartu su standartinėmis ‘Senga Sengana’ ir ‘Venta’ 2005–2006 metais buvo įvertintos Estijos gyvenimo mokslo universiteto Žemės ūkio ir aplinkos mokslų instituto Polli žemės ūkio tyrimų centro eksperimentiniame lauke. Tirtas atsparumas žiemos šalčiams, fenologija, pavasarinių šalnų ir avietinių žiedgraužių (Anthonomus rubi) žala žiedams, derlius, uogų kokybė bei jų atsparumas kekeriniam (Botrytis cinerea) ir kitiems vaisių puviniams. Veislės ‘Jewel’, ‘Syriusz’ ir ‘Wega’ pasirodė esančios perspektyvios auginti Estijoje. Šios trys veislės davė gerą derlių, ir jų uogos buvo tvirtos. ‘Pandora’ sudomino kaip vėlai prinokstanti veislė, vedanti dideles uogas, kuriose palyginti daug vitamino C (40 mg/kg šviežių uogų), tačiau lietingu oru šios veislės uogų kokybė suprastėja. Ši veislė negali būti auginama kaip monokultūra, nes turi tik moteriškus žiedus. Kadangi ‘Pandora’ žydi vėlai, ji išvengia pavasarinių šalnų.

There were no significant differences in the numbers of ground beetle species or in the pooled numbers of beetles between the treatments in either season.

Magistritöö Aianduse õppekaval Karusmari on kasvuolude suhtes suhteliselt vähenõudlik, teda hinnatakse varajase küpsuse, kõrge saagikuse, heade dieetiliste omaduste ja mitmekesise kasutusotstarbe poolest. Karusmar-jasortiment täieneb pidevalt, uued sordid vajavad põhjalikku uurimist kahjustustele vastupida-vuse ja majandusliku tulukuse osas. Uurimistöö eesmärgiks oli selgitada erinevate karusmarja sortide majanduslik-bioloogilisi omadusi (vastupidavust kahjustustele, saagikust ja marjade kvaliteeti). Katsetöö toimus EMÜ Polli aiandusuuringute keskuse kollektsiooniaias 2020. aastal. Võrreldi seitset karusmarja sorti: ’Nesluhhivski’, ’Aristocrat’, ’Hinnonmäen punainen’, ’Sadko’, ’Hin-nonmäen keltainen’, ’Malahhit’ ja ’Polli esmik’. Teostati fenoloogilised vaatlused, hinnati tal-vekindlust ning haigustele ja kahjuritele vastupidavust; mõõdeti saagikus põõsa kohta, marja mass, seemnete arv marjas ning määrati marjade askorbiinhappe, tiitritavate hapete ja kuivaine sisaldus ning leiti mahla kuivaine ja hapete suhtarv. Uuritavad karusmarja sordid erinesid majanduslik-bioloogiliste omaduste poolest. Karusmar-jasortidel talvekahjustusi ei esinenud. Tulenevalt istandiku vanusest (suhteliselt noor) ja eba-soodsast aastast jäi saagikus tagasihoidlikuks. Suurima saagikusega sort oli ’Sadko’. Suured marjad olid sordil ’Malahhit’. Antraknoos kahjustas enam sorti ’Polli esmik’. Suurim askor-biinhappe sisaldus oli sortidel ’Polli esmik’ ja ’Hinnonmäen punainen’. Väikseim hapete sisal-dus oli sortidel ’Hinnonmäen keltainen’ ja ’Polli esmik’. Ühe aasta andmete põhjal ei ole või-malik teha kindlaid järeldusi, vajalik on jätkata uuringuid järgnevatel aastatel. Gooseberry is relatively undemanding to growing conditions, it is valued for its early matu-rity, high yield, good dietary properties and diverse uses. The range of gooseberries is cons-tantly evolving, new cultivares need thorough research in terms of resistance to damage and economic profitability. The aim of the research was to elucidate the economic-biological characteristics of different gooseberry cultivars (resistance to damage, yield and quality of berries). The experimental work took place in the collection garden of the Polli Horticultural Research Center in 2020. Seven gooseberry cultivars were compared: ’Nesluhhivski’, ’Aristocrat’, ’Hinnonmäen punainen’, ’Sadko’, ’Hinnonmäen keltainen’, ’Malahhit’ and ‘Polli esmik’. Phenological observations were made, winter hardiness and resistance to diseases and pests were assessed; the yield per bush, the weight of the berry, the number of seeds in the berry were measured and the content of ascorbic acid, titratable acids and dry matter in the berries was determined and the dry matter / acid ratio of the juice was found. The studied gooseberry cultivares differed in terms of economic and biological characte-ristics. There were no winter damage to the gooseberry cultivars. Due to the age of the plan-tation (relatively young) and the unfavorable year, the yield remained modest. The highest yielding cultivares was 'Sadko'. The ‘Malahhit’ cultivar had large berries. Anthracnose cau-sed more damage to the 'Polli esmik' cultivar. The highest content of ascorbic acid was in the 'Polli esmik' and 'Hinnonmäen punainen' cultivars. The lowest acid content was in the cultivars 'Hinnonmäen keltainen' and 'Polli esmik'. It is not possible to draw firm conclusions from one year's data, it is necessary to continue the research in the following years.

A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Food Science. Antibacterial and antioxidative compounds are used in food processing to extend shelf life. Consumers are increasingly demanding these compounds to be as natural as possible. Polyphenols are a very diverse group of compounds found in plants, comprising molecules with both antibacterial and antioxidative properties. In the present study, the polyphenolic composition of blackcurrant berries and leaves and rhubarb petioles and roots were investigated by means of liquid chromatography-UV-Vis detector, coupled with ion trap mass detector and comparing the obtained results with scientific literature data. The antibacterial activity and free radical scavenging ability (considered as an antioxidative activity) of extracts made from the same plant parts were compared with the effects of different food plants in two different experiments. Comparison included tomato fruits, bilberry, sea buckthorn, blue honeysuckle and chokeberry berries. It was found that the high content of polyphenols in the plant material does not yet make it possible to say whether the material has good antibacterial or antioxidant properties. These properties seem to depend on different polyphenolic and other compounds. For example, in rhubarb the high levels of polyphenols are due to anthraquinones and stilbenes, which are known to have relatively strong antibacterial properties but weak antioxidative properties. In the blue and red berries, most of the polyphenols are composed of anthocyanins, which have strong antioxidative but weak antibacterial properties. In addition, berries contain vitamin C, which also has an antioxidative effect. By combining different food plants and adding them to other foods, it is possible to achieve both antibacterial and antioxidative properties, while keeping in mind the food safety and sensory properties of the food. Among other results, it was found, that the tested plant extracts (in paper III) had stronger AB effect against B. subtilis, K. rhizophila, L. acidophilus, B. bifidum, L. monocytogenes, E. coli and C. jejuni than sodium nitrite solutions, nevertheless, none of the authors recommends substituting sodium nitrite in the processed meat products entirely with plant materials. Many more studies are needed before such recommendations can be made, especially taking into account hazards, related to bacterial species like Clostridium botulinum and other Clostridia. At the moment, such studies can not be conducted in Estonia. In the later works of our research group, we have used many of the above mentioned plant materials in meat products and achieved both antibacterial and antioxidative activities. Toiduainete töötlemisel kasutatakse säilimisaja pikendamiseks antibakteriaalseid ja antioksüdantseid ühendeid. Tarbijad on üha enam huvitatud, et need ühendid oleksid nii looduslähedased kui võimalik. Polüfenoolid on näiteks üks väga mitmekesine rühm taimedes leiduvaid ühendeid, mille hulgas on nii antibakteriaalse kui ka antioksüdantse omadusega molekule. Uurimistöös uuriti musta sõstra marjade ja lehtede ning rabarberi varte ja juurte polüfenoolset koostist vedelikkromatograafia-UV-Vis-detektori ja ioonlõksu tüüpi massidetektori abil ning saadud tulemusi võrreldi teaduskirjanduse andmetega. Samadest taimeosadest valmistatud tõmmiste antibakteriaalset toimet ja vabade radikaalide sidumise võimet (käsitletakse töös ka antioksüdantse toimena) võrreldi kahes eri eksperimendis mõnede teiste toidutaimede toimetega. Eeltoodud taimeosade toimeid võrreldi tomati viljade, hariliku mustika, astelpaju, söödava kuslapuu ja aroonia marjade samade toimetega. Selgus, et suur polüfenoolide sisaldus taimses materjalis ei võimalda veel öelda, kas antud materjal on heade antibakteriaalsete või antioksüdantsete omadustega. Need omadused sõltuvad ilmselt erinevatest polüfenoolidest, aga ka muudest ühenditest, mida leidub eri taimedes erineval hulgal ja koosseisus. Näiteks rabarberi puhul on suure polüfenoolide sisalduse taga antrakinoonid ja stilbeenid, millel on suhteliselt tugevad antibakteriaalsed omadused, aga nõrgad antioksüdantsed omadused. Sinistes ja punastes marjades moodustavad enamiku polüfenoolide koosseisust antotsüaanid, mis on tugevate antioksüdantsete, kuid nõrkade antibakteriaalsete omadustega. Lisaks leidub marjades antioksüdantse toimega C-vitamiini. Erinevaid toidutaimi omavahel kombineerides ja teistele toiduainetele lisades on võimalik saavutada nii antibakteriaalsed kui ka antioksüdantsed omadused, pidades sealjuures silmas ka toiduohutust ja sensoorseid omadusi. Kuigi ühes töö käigus avaldatud artiklis leiti muuhulgas, et uuritud taimeekstraktid olid uuritud bakteriliikide (B. subtilis, K. rhizophila, L. acidophilus, B. bifidum, L. monocytogenes, E. coli ja C. jejuni) suhtes tugevama AB toimega kui naatriumnitriti vesilahus, siiski ei soovita artikli autorid lihatoodetesse naatriumnitriti lisamist täielikult taimsete lisanditega asendada. Selliste soovituste andmiseks on edaspidi vajalik läbi viia põhjalikumad teadusuuringud, mis arvestaksid eriti Clostridium botulinum’i ja teiste klostriididega seotud ohte. Hetkel Eestis selliseid uuringuid teostada ei saa. Toiduhügieeni ja rahvatervise õppetooli töörühma hiljutistes uuringutes oleme käesolevas doktoritöös käsitletud taimseid materjale kasutanud ka lihatoodete väärindamisel ning tuvastanud nii antibakteriaalse kui antioksüdantse toime. The publication of this dissertation is supported by the Estonian University of Life Sciences.

Magistritöö Aianduse õppekaval Maailmas on üleüldisteks vaarika sordiaretuse suundumusteks sortide hea saagikus ja vastupidavus haigustele ja kahjuritele, suured ja hea käitluskindlusega kvaliteetsed viljad, sobivus masinkoristuseks ja tunnelis kasvatamiseks. Kõige olulisemaks vaarika sordiaretusprogrammi eesmärgiks Eestis on hea vastupidavus talvele. Samas kehtivad kõik maailmas oluliseks peetavad suundumused ka siin, nii haigustele ja kahjuritele vastupidavus, kui suur ja kvaliteetne saak ja kaugemale vaadates ka masinkorjeks ja kiletunnelis kasvatamiseks sobivate sortide saamine. Magistritöö eesmärk oli anda ülevaade vaarika sordiaretuse suundumustest ja võrrelda vaarika kahe ristamiskombinatsiooni valitud seemikuid fenoloogiliste ja majanduslike omaduste ning biokeemilise koostise alusel. Katse viidi läbi 2018. aastal Viljandimaal EMÜ Polli aiandusuuringute keskuses, katsevariantideks olid kontrollsordid ’Aita’ ja ’Novokitaivska’ ning valitud seemikud GA1, GA2, GA3, I1, I2 ja I3. Läbi viidi fenoloogilised vaatlused (õitsemise algus, viljade valmimise algus ja lõpp), talvekahjustuse ulatus ja varrehaigustesse haigestumise vaatlus ning hinnati majanduslikke näitajaid (keskmine ja suurim vilja mass, saagikus), määrati viljade toitainete sisaldus. 2018. aastal läbi viidud katsest selgus, et kaks valitud seemikut I2 ja I3 on heade majanduslikbioloogiliste omadustega: suurte viljadega, hea vastupidavusega talvele ja varrehaigustele, kõrge rakumahla kuivaine sisaldusega, kõrge rakumahla kuivaine ja tiitritavate hapete suhtarvuga ning kõrge polüfenoolide sisaldusega. Valitud seemikutega jätkatakse vaatlusandmete kogumist, et selgitada välja heade omaduste püsivus. The main breeding objectives in raspberry breeding over the world are high yield, resistance to pests and diseases, large fruit size, high-quality fruits, suitability to machine harvest and growing in high tunnels. On the contrary, in Estonia the most important trait of raspberry breeding is low susceptibility to cold and warm temperature fluctuatuions from winter to early spring. Also above mentioned objectives are applied for raspberry breeding programme in Estonia. The aim of the present study was to give an overview of tendencies of raspberry breeding and compare seedlings from two crossed combinations based on phenology, economy and biochemical composition. The experiment was carried out in Viljandi county, Estonian University of Life Sciences Polli Hortcultural Research Centre. Standard cultivars ’ Aita’ and ’Novokitavska’ were compared to selected seedlings GA1, GA2, GA3, I1, I2 and I3 based on the phenology, susceptibility to winter frost, susceptibility to cane diseases, economical indicators (average fruit mass, maximum fruit mass, yield) and biochemical composition. As a result, two selected seedlings I2 and I3 had good economical-biological traits as follows: large fruits, low susceptibility to winter frost and low susceptibility to diseases, high content of total soluble solids and high ratio between soluble solids, titratable acids and high ratio of polyphenols. Evaluations will be continued with the selected seedlings for long-term testing to determine which seedlings have good and persistent traits.

Magistritöö Aianduse õppekaval Humala kultuursortide kasvatamine on Eestis vähe levinud. Seetõttu napib tootjatel humala kasvatamiseks kogemusi ja andmeid. Samuti on teadmata Eestis looduslikult kasvava humala sobivus õlletööstuses kasutamiseks. Lähtuvalt eelnevatest uuringutest püstitati hüpotees, et kasvukoht ja genotüüp mõjutavad α ja β mõruhapete sisaldust humala käbides. Magistritöö eesmärk on selgitada Eestis looduslikult kasvava humala sobilikkust õlle tootmiseks α ja β mõruhapete sisalduse poolest. Uurimistöö viidi läbi Eesti loodusest kogutud humala käbidega. Võrdluseks kasutati kultuursorte ’Pioneer’, ’Cascade’ ja ’First gold’, mis pärinesid katmikalalt Šotimaalt ja avamaalt Inglismaalt. Analüüsid viidi läbi Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskuse laboratooriumis. Growing hops is not common in Estonia. Growers have limited experience and information on growing, processing and evaluating the crop. In addition, Estonian wild hops and its suitability for brewing has not been studied. Based on previous studies, the hypotheses was posed that the environment and genotype influence alpha and beta acids content in hop cones. The aim of the master thesis study was to compare alpha and beta acids content in Estonian wild hops with cultivated ones and evaluate is suitability for brewing. Wild hops cones were collected from four locations in Estonia, for comparison the cultivated hops ’Pioneer’, ’Cascade’, and ’First gold’ from tunnels in Scotland and open fields in England were used. The hops were analyzed at the Polli Horticultural Research Center of the Estonian University of Life Sciences.

Bakalaureusetöö Aianduse õppekaval Uurimustöö kirjeldab Eestis kasvanud viirpuu viljade omadusi ning seda kuidas Eestis seni on viirpuud kasutatud. Varasemalt on Eestis antud teemat uuritud vähesel määral. Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on anda ülevaade Eestis kasvavate viirpuu liikide viljade omadustest. Käesoleva töö raames korjati kolmelt erinevalt liigilt: Karvane viirpuu (Crataegus submollis), Arnoldi viirpuu (Crataegus arnoldiana), Douglase viirpuu (Crataegus douglasii)) viljad kuupäevadel 02.09.2016 ja 07.10.2016. Korjatud viljad kaaluti, määrati kuivaine % ja arvutati seemnete osakaal. Viljade mahlast määrati mahla kuivaine sisaldus, pH ja orgaaniliste hapete %. Tulemuseks saadi, et enamus määratud karakteristikutest erinesid sõltuvalt viirpuu viljade koristusajast. Selleks, et anda täpsemaid soovitusi liikide kohta mida tasub Eestis kasvatada ja nende õige koristusaja kohta, tuleks läbi viia laiapõhjalisem uuring milles käsitletakse rohkem viirpuu liike millelt korjatakse erinevas küpsusastmes vilju analüüsimiseks. This research thesis describes the properties of hawthorn fruits grown in Estonia, and demonstrates the uses of hawthorns so far in Estonia. This subject has been researched quite scarcely before in Estonia. The purpose of this research thesis is to give an overview of the various properties of fruits from several hawthorn tree species grown in Estonia. Within the research framework, fruits were harvested on 02.09.2016 and on 07.10.2016 from three different species of hawthorns: Hairy hawthorn (Crataegus submollis), Arnold hawthorn (Crataegus arnoldiana), and Douglas hawthorn (Crataegus douglasii). The harvested fruits were weighed, % of solids was determined, and the proportion of seeds was calculated. When it comes to the fruit juice, the content of solids, pH, and % of acidity was determined. The results demonstrated that most characteristics differed based on the harvest times of the hawthorn fruits. To be able to give better recommendations regarding the various species that are worth growing in Estonia, and what is their optimum harvest time, a wide-range study should be conducted, where more hawthorn species are handled and their fruits harvested at various stages of ripeness for analysis.