Search

Background: Down syndrome (DS; trisomy 21) individuals have a spectrum of hematopoietic and neuronal dysfunctions and by the time they reach the age of 40 years, almost all develop Alzheimer’s disease (AD) neuropathology which includes senile plaques and neurofibrillary tangles. Inflammation and innate immunity are key players in AD and DS. Triggering receptor expressed in myeloid cells-2 (TREM2) variants have been identified as risk factors for AD and other neurodegenerative diseases. Objective: To investigate the effects of TREM2 and the AD-associated R47H mutation on brain pathology and hematopoietic state in AD and DS. Methods: We analyzed peripheral blood, bone marrow, and brain tissue from DS, AD, and age-matched control subjects by immunohistochemistry and western blotting. TREM2-related phagocytosis was investigated using a human myeloid cell line. Results: TREM2 protein levels in brain and sera declined with age and disease progression in DS. We observed soluble TREM2 in brain parenchyma that may be carried by a subset of microglia, macrophages, or exosomes. Two DS cases had the AD-associated TREM2-R47H mutation, which manifested a morphologically extreme phenotype of megakaryocytes and erythrocytes in addition to impaired trafficking of TREM2 to the erythroid membrane. TREM2 was shown to be involved in phagocytosis of red blood cells. TREM2 was seen in early and late endosomes. Silencing TREM2 using siRNA in THP1 cells resulted in significant cell death. Conclusion: We provide evidence that peripheral TREM2 originating from erythromyeloid cells significantly determines AD neuropathology in DS subjects. Understanding the molecular signaling pathways mediated by TREM2 may reveal novel therapeutic targets.

Järgnevalt antakse ülevaade Valga maakonna üldhariduskoolide õpilaskonnast päevases õppevormis, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult – vastava astme õppeasutus puudub koduvallas – või vabatahtlikult – kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimalus olemas – õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik elukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.

Järgnevalt antakse ülevaade Põlva maakonna üldhariduskoolide õpilaskonnast päevases õppevormis, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult – vastava astme õppeasutus puudub koduvallas – või vabatahtlikult – kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimalus olemas – õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik elukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.

Järgnevalt antakse ülevaade Lääne maakonna üldhariduskoolide õpilaskonnast päevases õppevormis, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult – vastava astme õppeasutus puudub koduvallas – või vabatahtlikult – kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimalus olemas – õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik elukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.

Järgnevalt antakse ülevaade Tartu maakonna üldhariduskoolide õpilaskonnast päevases õppevormis, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult – vastava astme õppeasutus puudub koduvallas – või vabatahtlikult – kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimalus olemas – õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik elukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.

Järgnevalt antakse ülevaade Jõgeva maakonna üldhariduskoolide õpilaskonnast päevases õppevormis, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult – vastava astme õppeasutus puudub koduvallas – või vabatahtlikult – kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimalus olemas – õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik elukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.

Tulenevalt haridus- ja teadusministri ning Viljandi maavanema vahelisest kokkuleppest vaadatakse järgnevalt üle Viljandimaa üldhariduskoolide õpilaste arvud, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult – vastava astme õppeasutus puudub koduvallas – või vabatahtlikult – kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimlaus olemas – õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik elukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.

Järgnevalt antakse ülevaade Harjumaa üldhariduskoolide põevaõppe õpilaskonnast, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult - vastava astme õppeasutus puudub koduvallas - või vabatahtlikult - kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimalus olemas - õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik asukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.

Järgnevalt antakse ülevaade Lääne-Viru maakonna üldhariduskoolide õpilaskonnast päevases õppevormis, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult – vastava astme õppeasutus puudub koduvallas – või vabatahtlikult – kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimalus olemas – õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik elukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.

Järgnevalt antakse ülevaade Järva maakonna üldhariduskoolide õpilaskonnast päevases õppevormis, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult – vastava astme õppeasutus puudub koduvallas – või vabatahtlikult – kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimalus olemas – õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik elukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.

Järgnevalt antakse ülevaade Rapla maakonna üldhariduskoolide õpilaskonnast päevases õppevormis, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult – vastava astme õppeasutus puudub koduvallas – või vabatahtlikult – kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimalus olemas – õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik elukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.

Järgnevalt antakse ülevaade Ida-Viru maakonna üldhariduskoolide õpilaskonnast päevases õppevormis, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult – vastava astme õppeasutus puudub koduvallas – või vabatahtlikult – kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimalus olemas – õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik elukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.

Uuringu „Täiskasvanute tööalase koolituse kvaliteedi tagamise eeldused” aruanne., Seoses pidevate muutustega ühiskonnas ja tehnoloogia kiire arenguga on vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu olemasolust organisatsioonide ning ühiskonna liikmete edukuse seisukohalt saanud võtmeküsimus. Tööjõu kvalifikatsiooni kontekstis on oluline määratleda ja hinnata eriti töötajate täienduskoolituse kvaliteeti. Täiskasvanute tööalase koolituse kvaliteeti mõistetakse mitmeti ning kvaliteedi eeldustena nähakse erinevaid tegureid. Antud töös kajastatakse kõigepealt koolituse kvaliteedi üldisemaid määratlusi, antakse ülevaade täiskasvanute tööalase koolituse kvaliteedi hindamise viisidest. Täiskasvanute tööalase koolituse erinevate aspektide mõistmiseks viidi käesoleva uuringu raamides läbi nii kvalitatiivse kui kvantitatiivse andmestiku kogumine, et hinnata koolituse tulemuslikkust mõjutavaid tegureid. Aruande analüütiline osa koondab kvalitatiivuuringu (tööandjate ning lektorite esindajatega) ja kvantitatiivuuringu (elanike ja tööandjatega) tulemused koolituse planeerimise, koolitaja valiku, tööalase täienduskoolituse ulatuse, selle tulemuslikkuse tagamise küsimustes.. Tagasisidet tööalasest täienduskoolitusest ja tulemuslikkuse hindamisest analüüsitakse nii koolitusel osalenu, ettevõtte/asutuse kui koolitaja seisukohtadest. Tööalase koolituse reguleerimisega seotud ootused on toodud välja nii ettevõtete/asutuste küsitluse kui tööandjate fookusgrupi põhjal.

Uuring algatati tulenevalt sellest, et mitmed varasemad uuringud olid tähelepanu juhtinud Tartu ja Lõuna-Eesti tehnilise rakenduskõrghariduse pakkumise ning regiooni ettevõtete tehnika ja tehnoloogiaga seotud keskastme spetsialistide vajaduse vahel valitsevale lõhele. Vastava haridusega tööjõu puudus on takistuseks ettevõtete arengule. Käesoleva vajadusuuringu peamiseks eesmärgiks oligi Tartu ja Lõuna-Eesti piirkonna jaoks optimaalse tehnilise rakenduskõrghariduse mudeli väljatöötamine ning rakendusvõimaluste leidmine. Uuringu raames viidi läbi ümarlaud piirkonna ettevõtjate ning haridusasutuste esindajate osavõtul. Piirkonna ettevõtete tööjõu vajaduse selgitamiseks viidi läbi intervjuud piirkonna olulisemate ettevõtete ning Tartu Teaduspargist väljakasvanud firmadega.

Töö aluseks oli Haridus- ja Teadusministeeriumi soov analüüsi alusel välja selgitada lähitulevikus tõmbekeskusteks kujunevad koolipiirkonnad Eestis, lähtudes nii piirkondade demograafilisest olukorrast (õpilaste arvust) kui ka nende infra­struktuurist. Uuringu eesmärgid olid järgmised: 1) Demograafilise olukorra analüüsimine ning prognoosimine aastaks 2010 (võttes arvesse ka õpilaste liikumise seniseid trende) ning selle alusel tõmbekeskuste ja üldhariduse koolivõrgu kaardistamine; 2) Koolistandardite koostamine koolitüüpide - algkool, põhikool, gümnaasium - lõikes. Mõistliku arvu üldarusaadavate (kooli omanikule ja lapsevanemale mõistetavate) indikaatorite määratlemine, mis tagavad koolis õppe kättesaadavuse ja kvaliteedi. Nende eesmärkide täitmiseks tuli analüüsida taustaandmeid, koostada ülevaade viimase kümne aasta üldhariduse koolivõrgust ja selles toimunud muutustest, analüüsida maakondade ja omavalitsuste lähituleviku arengukavade haridust käsitlevaid osi, analüüsida õpilaste liikumist omavalitsuste vahel, koostada õpetajaskonna iseloomustus, analüüsida koolivõrku mõjutavaid objektiivseid tegureid ja erandeid koolivõrgu kujunemisel ning seoseid koolitüübi ja asukoha vahel.

Uuringu eesmärgiks oli, toetudes haridussüsteemi ja regionaalse arengu taustaanalüüsile, töötada välja võimalikud mudelid kutseõppeasutuste võrgu optimaalseks ümberkorraldamiseks kaasates Euroopa Liidu tõukefondide vahendeid alates aastast 2004, seejuures arvestades põhimõtteid, mis on sõnastatud Vabariigi Valitsuse kinnitatud ”Tegevuskavas kutseharidussüsteemi arendamiseks Eestis aastatel 2001-2004”. Uurimisprojekti eesmärgi saavutamiseks püstitati kaks alameesmärki. Esiteks, regionaalse koolitusvajaduse väljaselgitamine lähtudes nii piirkondade majanduslikust (tööjõu-) vajadusest kui demograafilisest õppurite koolitusvajadusest Eesti eri regioonides. Teiseks, analüüsil põhinevate ettepanekute väljatöötamine optimaalse kutseharidust andvate õppeasutuste võrgu kujundamiseks.

This review will focus on the rising dropout rates at the basic level of education in Estonia. Over the last 5 years approximately 1,300 young people annually interrupted their studies in basic school, with a cumulative impact. It is estimated that more than 20,000 (17-25 age group) Estonians without a secondary education did not continue their studies in 2001.