Search

The present study assesses the alleged informality of academic texts written by Estonian learners of English, which to date has yet to be empirically tested. It relies on the purpose-built Tartu Corpus of Estonian Learner English and applies Multidimensional Analysis (MDA) to situate the Estonian EFL learner texts relative to other spoken and written registers and L1 English university writing. In addition, the study describes the linguistic features characteristic of Estonian EFL learners’ writing in higher education. The MDA indicates that although there are some differences between learner and L1 English university writing, the two data samples are similar and align on several dimensions with the written register of academic prose. At the same time, the differences between learner production and L1 English professional writing imply that Estonian students of English would benefit from more explicit instructions to raise their language and register awareness in terms of academic writing in English. *** Eesti emakeelega inglise keele õppijate keelekasutus registri perspektiivist Artikkel keskendub eesti inglise keele õppijate akadeemilisele kirjutamisele ülikooli kontekstis ja analüüsib õppijate keelekasutust registri perspektiivist. Varasemad uurimused on järjepidevalt näidanud, et kui õppijad, sh edasijõudnud õppijad, inglise keeles kirjutavad, kipuvad nad kasutama keele struktuure, mis on pigem omased inglise keelt emakeelena kõnelejate suulisele keelele. Kuna eesti inglise keele õppijate keelekasutust ei ole sellest aspektist uuritud, siis puudub empiiriline alus väita, et ka eesti inglise keele õppijate kirjalikus eneseväljenduses peegelduvad suulise keelekasutuse mustrid. Artiklis on kasutatud multidimensionaalset analüüsi TCELE korpuse tekstide peal. Analüüsitud on inglise keele ja kirjanduse üliõpilaste bakalaureusetööde keelekasutust. Analüüsi eesmärgiks on võrrelda eesti inglise keele õppijate kirjalikke tekste erinevate suuliste ja kirjalike tekstitüüpidega, mis põhinevad inglise keelt esimese keelena kõnelejate keelekasutusel. Lisaks professionaalsetele kirjutajatele võrreldakse Eesti üliõpilaste ingliskeelseid tekste ka Briti üliõpilaste tekstidega. Analüüsist selgub, et hoolimata mõningatest erinevustest Eesti ja Briti üliõpilaste akadeemilises kirjutamises, on need kaks andmestikku oma registrikasutuse poolest üsna sarnased. Siiski näitab võrdlus professionaalsete kirjutajatega, et Eesti üliõpilastele tuleks rõhutada registritevahelisi erinevusi, pidades silmas, et erinevad registrid eeldavad erinevat keelekasutust.

Copyright of Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat is the property of Eesti Rakenduslingvistika Uhing (ERU) / Estonian Association for Applied Linguistics and its content may not be copied or emailed to multiple sites or posted to a listserv without the copyright holder's express written permission. However, users may print, download, or email articles for individual use. This abstract may be abridged. No warranty is given about the accuracy of the copy. Users should refer to the original published version of the material for the full abstract. (Copyright applies to all Abstracts.)

Soome ja vene lähtekeelega eesti keele õppijate A2- ning B1-taseme tekstide keelekasutusmustrite võrdleva analüüsi tulemused näitavad sihtkeele kasutamisel erinevaid suundumusi. Siinse mõttevahetuse keskmes on leksikaalgrammatilise varieeruvuse ja stereotüüpsuse kujunemine, millel võib olla loogiline seos mõningate keele õppimist mõjutavate asjaoludega (nt õppimise-õpetamise strateegiad, õppematerjalid). Mõtteainet pakub sama sõnaliigijärgnevusega mustrite osakaalu, morfosüntaktilise varieeruvuse ja leksikaalse mitmekesisuse võrdlemine soome ja vene lähtekeelega õppijatel ning emakeelekõnelejatel. Eesmärk on leida eelistused nende mustrite kasutamisel, sõnaliikide kombineerimisel ning sõna- ja vormivalikul. Analüüsi tulemustet nähtub, et soomekeelsete õppijate sõnavara rikastub ja venekeelsetel õppijatel juurduvad leksikaalgrammatilised stereotüübid. Stereotüüpsuse kujunemist põhjustavad a) vähene määrsõnade pagas (soomekeelsetel mitmekesine, venekeelsetel kitsas) ja piiratud arv täistähenduslikke tegusõnu (soomekeelsetel siiski mitmekesisem kui venekeelsetel); b) sõnaliikide ja vormide kombineerimisel toimunud funktsionaalsed nihked emakeelekõneleja keelepruugiga võrreldes (venekeelsed õppijad). Mustri morfosüntaktilise varieeruvuse piire avardab mitmekesise sõnavara kasutamine. *** Comparative analysis of the language use patterns of Finnish- and Russian-speaking learners of Estonian as a target language reveals different tendencies in their A2- and B1-level written production. This article discusses the development of lexico-grammatical variability and stereotypicality which may relate to some factors that influence language learning, such as learning and teaching strategies and the used learning resources. The presented study aimed to explore preferences in combining parts-of-speech, the choice of vocabulary and grammatical forms by native Finnish and Russian speakers learning Estonian, compared to native users of Estonian. Relying on the frequency of part-of-speech n-grams as well as the morphosyntactic variability and lexical diversity within these recurring patterns, the analysis indicates that the vocabulary of Finnish-speaking learners expands, while lexico-grammatical stereotypes become rooted in the writings of Russian-speaking learners. The formation of stereotypicality is caused by a) lack of adverbs in the learners’ lexicon (Finnish learners have a richer vocabulary in terms of adverbs) and limited use of lexical verbs (varies more in the texts written by Finnish learners); b) functional deviations in combining parts-of-speech and grammatical forms in text when compared to native speakers (concerns Russian learners). Diverse vocabulary also extends the constraints of morphosyntactic variability.

Suurte korpuste automaatsel töötlemisel kasutatakse erinevat keeletarkvara ja statistilist analüüsi, mille valik ning kombineerimisvõimalused sõltuvad keelest, uurimisobjektist ja eesmärkidest. Artiklis tutvustame teksti keelekasutusmustrite otsimiseks mõeldud integreeritud tarkvararakendust Klastrileidja ja selle toimesüsteemi, anname ülevaate lingvistilise klasteranalüüsi abil saadud uurimistulemustest. Eesmärk on seletada, mida selle meetodi rakendamine loomuliku keele töötluse käigus võimaldab avastada eesti keele ja õppija keelekasutuse kohta ning kuidas neid teadmisi pedagoogilistel vajadustel rakendada. *** "Patterns of language use and linguistic cluster analysis" For automatic processing of large electronic corpora, different language analysis tools and statistical methods are applied, the choice and combination of which depend on the language, the object and goals of study. In this article, we introduce an integrated software tool Klastrileidja (Cluster Catcher), which has been developed for finding language use patterns, and we give an overview of the study results obtained, using linguistic cluster analysis. The purpose is to explain the possibilities that this method offers for natural language processing, exploring Estonian and learner language use as well as for pedagogical needs.

Copyright of Lähivõrdlusi / Lähivertailuja is the property of Eesti Rakenduslingvistika Uhing (ERU) / Estonian Association for Applied Linguistics and its content may not be copied or emailed to multiple sites or posted to a listserv without the copyright holder's express written permission. However, users may print, download, or email articles for individual use. This abstract may be abridged. No warranty is given about the accuracy of the copy. Users should refer to the original published version of the material for the full abstract. (Copyright applies to all Abstracts.)

Copyright of Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat is the property of Eesti Rakenduslingvistika Uhing (ERU) / Estonian Association for Applied Linguistics and its content may not be copied or emailed to multiple sites or posted to a listserv without the copyright holder's express written permission. However, users may print, download, or email articles for individual use. This abstract may be abridged. No warranty is given about the accuracy of the copy. Users should refer to the original published version of the material for the full abstract. (Copyright applies to all Abstracts.)

Copyright of Lähivõrdlusi / Lähivertailuja is the property of Eesti Rakenduslingvistika Uhing (ERU) / Estonian Association for Applied Linguistics and its content may not be copied or emailed to multiple sites or posted to a listserv without the copyright holder's express written permission. However, users may print, download, or email articles for individual use. This abstract may be abridged. No warranty is given about the accuracy of the copy. Users should refer to the original published version of the material for the full abstract. (Copyright applies to all Abstracts.)

Artiklis avaldatud klasteranalüüsi tulemused on saadud eesti ilukirjandustekstide ja õppija kirjutatud loomingulist laadi esseede keelekasutusmustrite võrdlemisel, aluseks formaalgrammatilise ja funktsionaalse lähenemise sidusus kasutuspõhises keelekäsitluses. Ühelt poolt eristatakse keelt kui hierarhilist süsteemi ja teisalt keelekasutust kui sõnade ja vormide koosesinemist tekstis, kus keeleüksused on seotud kindlat liiki leksikaalsete ning morfosüntaktiliste piirangute ja varieerumise piiridega. Tekstide automaatne töötlus toob esile keelekasutusmustrid, võimaldades teha mh järeldusi nii emakeelekõneleja kui ka õppija sõna- ja vormieelistuste ratsionaalsuse kohta.

Käesoleva artikli eesmärgiks on selgitada, milliseid sõnajärjemalle peavad emakeelekasutajad ja teise keele õppijad loomulikuks ning milliseid mitte, et saadud tulemuste põhjal kirjeldada mõnede eesti keele sõnajärjemallide psühholingvistilist reaalsust ning määratleda sõnajärjevigade prioriteetsus vealeidja loomise seisukohalt. Selleks koostati sõnajärjemallide loomulikkuse hindamise test. Sõnajärjemallide valiku aluseks olid need korpuse sõnajärjevead, mille osas märgendajate vahel eriarvamusi ei olnud. Sõnajärjemallide loomulikkust paluti hinnata Tallinna Ülikooli eesti- ja venekeelsetel üliõpilastel.DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa6.07

Copyright of Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat is the property of Eesti Rakenduslingvistika Uhing (ERU) / Estonian Association for Applied Linguistics and its content may not be copied or emailed to multiple sites or posted to a listserv without the copyright holder's express written permission. However, users may print, download, or email articles for individual use. This abstract may be abridged. No warranty is given about the accuracy of the copy. Users should refer to the original published version of the material for the full abstract. (Copyright applies to all Abstracts.)

Copyright of Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat is the property of Eesti Rakenduslingvistika Uhing (ERU) / Estonian Association for Applied Linguistics and its content may not be copied or emailed to multiple sites or posted to a listserv without the copyright holder's express written permission. However, users may print, download, or email articles for individual use. This abstract may be abridged. No warranty is given about the accuracy of the copy. Users should refer to the original published version of the material for the full abstract. (Copyright applies to all Abstracts.)