Search

https://www.ester.ee/record=b5509711*est

https://www.ester.ee/record=b5451089*est

https://www.ester.ee/record=b5453908*est

https://www.ester.ee/record=b5237809*est

https://www.ester.ee/record=b5154171*est

http://www.ester.ee/record=b4581547*est

http://tartu.ester.ee/record=b2693014~S1*est

http://www.ester.ee/record=b4414189~S47*est

http://www.ester.ee/record=b4427533~S1*est

Erasmuse programm on üks Euroopa tuntumaid edulugusid. 26 aastat vanas progammis osaleb praeguseks üle 4000 Euroopa kõrgkooli ning Euroopa Komisjoni hinnangul on 2013. aasta lõpuks programmi vahendusel üle Euroopa oma kõrgharidust rahvusvaheliselt täiendanud 3 miljonit üliõpilast. Viimastel õppeaastatel on rohkem kui 200 000-l üliõpilasel aastas olnud võimalik avada väliskõrgkooli või -ettevõtte uks ja siseneda maailma, mis annab hindamatu võimaluse areneda erialaselt, õppida võõrkeeli, saada rahvusvahelise kultuurikogemuse võrra rikkamaks ja avardada oma maailmapilti. Üliõpilaste tagasidest nähtub, et tihti ületavad üliõpilaste hinnangud oma kogemustele mobiilsusperioodile seatud ootusi just isiklikku arengut puudutavates aspektides. Erasmuse programm on suurepärane võimalus sulandada erinevaid kultuure ja õpikeskkondi, tugevdada noorte akadeemilist ja professionaalset võimekust ning aidata luua rahvusvahelisi tööalaseid ja sõprussidemeid. Üliõpilaste ja õppejõudude mobiilsuse vahendusel panustab programm kogu Euroopa kõrghariduse rahvusvahelistumisse.

Järgnevalt antakse ülevaade Valga maakonna üldhariduskoolide õpilaskonnast päevases õppevormis, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult – vastava astme õppeasutus puudub koduvallas – või vabatahtlikult – kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimalus olemas – õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik elukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.

Järgnevalt antakse ülevaade Põlva maakonna üldhariduskoolide õpilaskonnast päevases õppevormis, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult – vastava astme õppeasutus puudub koduvallas – või vabatahtlikult – kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimalus olemas – õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik elukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.

Järgnevalt antakse ülevaade Lääne maakonna üldhariduskoolide õpilaskonnast päevases õppevormis, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult – vastava astme õppeasutus puudub koduvallas – või vabatahtlikult – kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimalus olemas – õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik elukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.

Järgnevalt antakse ülevaade Pärnu maakonna üldhariduskoolide õpilaskonnast päevases õppevormis, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult – vastava astme õppeasutus puudub koduvallas – või vabatahtlikult – kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimalus olemas – õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik elukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.

Järgnevalt antakse ülevaade Tartu maakonna üldhariduskoolide õpilaskonnast päevases õppevormis, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult – vastava astme õppeasutus puudub koduvallas – või vabatahtlikult – kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimalus olemas – õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik elukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.

Järgnevalt antakse ülevaade Jõgeva maakonna üldhariduskoolide õpilaskonnast päevases õppevormis, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult – vastava astme õppeasutus puudub koduvallas – või vabatahtlikult – kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimalus olemas – õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik elukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.

Tulenevalt haridus- ja teadusministri ning Viljandi maavanema vahelisest kokkuleppest vaadatakse järgnevalt üle Viljandimaa üldhariduskoolide õpilaste arvud, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult – vastava astme õppeasutus puudub koduvallas – või vabatahtlikult – kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimlaus olemas – õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik elukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.

Järgnevalt antakse ülevaade Harjumaa üldhariduskoolide põevaõppe õpilaskonnast, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult - vastava astme õppeasutus puudub koduvallas - või vabatahtlikult - kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimalus olemas - õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik asukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.

Järgnevalt antakse ülevaade Lääne-Viru maakonna üldhariduskoolide õpilaskonnast päevases õppevormis, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult – vastava astme õppeasutus puudub koduvallas – või vabatahtlikult – kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimalus olemas – õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik elukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.

Järgnevalt antakse ülevaade Järva maakonna üldhariduskoolide õpilaskonnast päevases õppevormis, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult – vastava astme õppeasutus puudub koduvallas – või vabatahtlikult – kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimalus olemas – õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik elukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.

Järgnevalt antakse ülevaade Võru maakonna üldhariduskoolide õpilaskonnast päevases õppevormis, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult – vastava astme õppeasutus puudub koduvallas – või vabatahtlikult – kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimalus olemas – õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik elukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.

Järgnevalt antakse ülevaade Rapla maakonna üldhariduskoolide õpilaskonnast päevases õppevormis, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult – vastava astme õppeasutus puudub koduvallas – või vabatahtlikult – kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimalus olemas – õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik elukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.

Järgnevalt antakse ülevaade Ida-Viru maakonna üldhariduskoolide õpilaskonnast päevases õppevormis, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult – vastava astme õppeasutus puudub koduvallas – või vabatahtlikult – kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimalus olemas – õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik elukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.