Search

http://www.ester.ee/record=b4635081*est

http://www.ester.ee/record=b4513329*est

http://www.ester.ee/record=b4523387*est

http://www.ester.ee/record=b4499371*est

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on OÜ MG Beauty tarbijakampaania hindamine Eesti Prisma Peremarketites, tuginedes 2013. aastal novembrist kuni detsembrini kestnud Lumene brändi kampaania näitele. Autor uuris, kas ja kuivõrd ettevõte on oma kampaaniale seatud eesmärgid täitnud. Lisaks uuris töö autor Lumene toodete kampaaniat, võttes kasutusele segmendipõhise analüüsi. Selleks jagas autor andmed kolme rühma: linnad, kus kampaania läbi viidi, Prisma kauplusketi kauplused, kus kampaania toimus ja sihtgrupp (naised), kellele oli kampaania suunatud. Uurimismeetoditena on töös kasutatud andmeanalüüsi ja võrdlusmeetodit. Teostatud uuringu põhjal sai autor järgmised olulisemad tulemused: Lühiajaliste eesmärkidena saavutas ettevõte müügikoguste suurendamise. Lisaks tõusis Lumene nahahooldustoodete müügiosakaal Lumene meigitoodete müügiga võrreldes. Samas võib öelda, et vajaka jäämisi oli müügikäibe kasvatamises. Autor võttis kampaania tulemuse hindamisel aluseks ettevõtte OÜ MG Beauty poolt püstitatud tarbijakampaania eesmärgid. Lisaks hindas autor kampaania edukust Prisma Peremarketite asukohast ja eeldavatest ostjate sihtgruppidest lähtudes. Selgus, et Eesti eri piirkondade Prismade kliendid suhtuvad kampaania toodete allahindlusesse erinevalt. Toodetele antud soodushind mõjutas Tallinna ja Narva piirkonda. Tartus elavat sihtgruppi allahindlus oluliselt ei mõjutanud (vt Joonis13, 14). The aim of this bachelor's thesis is to evaluate the efficiency of consumer campaigns run by OÜ (private limited company) MG Beauty in Estonian Prisma Hypermarkets on the basis of the example of the consumer campaign for Lumene brand in hypermarkets from November till December 2013. The author tried to find out whether the company achieved the aims set for the campaign. In addition, the author of the paper examined the sales campaign for Lumene products by using segment-based analysis. The sales campaign for Lumene products was analysed from three different and new aspects: towns, stores and women. The research method used in the thesis are data analysis and comparative method. Composed research the autor got the following main results: In terms of short-term aims, the company managed to increase sales volumes. In addition, compared to Lumene make-up products, the ratio of the sales of Lumene skin care products went up. At the same time one has to admit that there were shortcomings in raising sales turnover. It turned out that Prisma's customers from different regions of Estonia have different attitudes to the discounts offered on the campaign products. The discount on the products affected the shoppers in both Tallinn and Narva regions. The target group in Tartu did not seem to be very much influenced by the discounts (see Figure 13, 14).

http://tartu.ester.ee/record=b2694191~S1*est

http://www.ester.ee/record=b4095752~S47*est

http://tartu.ester.ee/record=b2693582~S1*est

Käesoleva magistritöö eesmärgiks on EL vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise ameti (lühendatult: IT-agentuur) loomise näitel hinnata Eesti EL justiits- ja siseküsimuste otsustusprotsessis tulemusliku osalemise põhitegureid. Magistritöö aktuaalsus seisneb vajaduses teaduspõhiselt selgitada, mida saaks Eesti väikeriigina arvestada EL otsustusprotsessis tulemuslikuks osalemiseks. Uurimistöö põhimeetodina on kasutatud selgitavat juhtumiuuringut, mille läbiviimisel on toetutud ekspertintervjuudele ning kirjalikult dokumenteeritud allikmaterjalidele. Eesti tulemuslikkuse IT-agentuuri loomise protsessis määrasid mitmed tegurid – oskus prioriteete seada ja neid eesmärgipäraselt kasutada, protsessis osalenud ametnike professionaalsus ja valdkondlik kompetents, läbirääkimisstrateegiate õige kasutamine. Samuti tegevustatud riiklik tahe agentuuri asukohamaaks saada, õige ajaraamistik ning Eesti pakkumise atraktiivne sisu. Eesti tulemuslikkust EL otsustusprotsessis osalemisel tuleks teiste näidete ja võrdluste kaudu edasi uurida, loomaks nn parimate praktikate kogumik, millele saaks edaspidi sarnastes olukordades toetuda.

Viimastel kümnenditel on arusaamad riigi või kohaliku omavalitsuse rollist avalike teenuste osuta¬misel oluliselt muutunud. Paljud riigid on algatanud avaliku sektori valitsemise reforme, et suurendada avalike teenuste osutamise tulemuslikkust. Reformide tulemusel on nende teenuste osutamine muutunud killustatumaks ja lepingulistel suhetel põhinevaks. Samas on senised teadmised valitsemise mõjudest avalike teenuste osutamise tulemuslikkusele kasinad ja killustunud. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks on luua Eesti veesektori näitel põhjalikum arusaamine sellest, kuidas avalike teenuste osutamisega tegelevate ettevõtete valitsemise mehhanismide ülesehitus ja kasutamine mõjutavad avalike teenuste osutamise rahalist ja mitterahalist tulemuslikkust. See teadmine aitab poliitikate kujundajaid, hinnaregulaatoreid ning teisi osapooli strateegiate arendamisel ja võimaluste leidmisel, et parandada veeteenuste ja teiste sarnaste avalike teenuste osutamise tulemuslikkust. Doktoritöö empiirilise uuringu esimene osa sisaldab kvantitatiivset analüüsi omandivormi mõju kohta Eesti vee-ettevõtete tehnilisele tõhususele. Analüüs näitas, et ühtegi vaadeldud omandivormi (avaliku, erasektori ning avaliku ja erasektori ühine omandus) ei saa seostada suurema või madalama tõhususega kasutatud valimi korral. Uuringu tulemused ei toetanud teoreetilisi seisukohti, et avaliku sektori omanduses olevad ettevõtted on suhteliselt vähem tõhusad. Empiirilise uuringu teine osa koosneb võrdlevast juhtumiuuringust, mille tulemustest selgus, et vaadeldud omandivormidel on erinev mõju vee-ettevõtete rahalisele ja mitterahalisele tulemuslikkusele, mis sõltuvalt kasutatud valitsemise mehhanismidest võib olla negatiivne või positiivne. Eraomaniku kontrollitav vee-ettevõte (sh. avaliku ja erasektori ühises omanduses olev) võib saavutada suhteliselt suurema tulemuslikkuse, kui õigused (nt. tariifid) ja kohustused (nt. kvaliteedinõuded, aruandluse põhimõtted) on rangete lepingutega selgelt määratletud. Veeteenuste osutamine eraettevõtte poolt ilma eelnevate kirjalike kokkulepeteta viib tõenäoliselt tulemuslikkust kahjustavate volitaja-agendi probleemideni kohaliku omavalitsuse ja ettevõtte vahel. Avaliku sektori omanduses olevad ettevõtted, mida sageli peetakse vanamoelisteks ja ebaefektiivseteks, võivad saavutada hea tulemuslikkuse ka ilma rangete lepinguliste korraldusteta, kui vee-ettevõte on seotud kohaliku omavalitsusega ettevõtte nõukogu kaudu professionaalsusele tuginevalt. Doktoritöö tulemused osundavad, et ainuüksi vee-ettevõtete omandivormi muutmine (nt. erastamine) ei lahenda tulemuslikkusega seonduvaid väljakutseid veeteenuste osutamisel. Poliitikud, veesektori regulaatorid ja vee-ettevõtete juhid peaksid põhjalikult kaalutlema veeteenuste osutamist reguleerivate lepinguliste sätete ning ettevõtte nõukogu kasutamise mõju vee-ettevõtte soovitud rahaliste ja mitterahaliste eesmärkide saavutamisele., Performance improvement in public services is recognised as a goal for many governments, and has resulted in a variety of public governance reform initiatives. Nevertheless, current knowledge about how governance arrangements influence the performance of public services is scarce and fragmented. The present dissertation aims to provide an in-depth understanding of how local governments set up and use governance mechanisms for public services provision and how the different governance patterns determine financial and non-financial performance in public services. This study seeks to contribute to the scientific debate on governance-performance relationships through research conducted in the Estonian water sector. The first part of the empirical research comprises a quantitative analysis of the influence of ownership on the technical efficiency of Estonian water companies. The analysis reveals that none of the given ownership forms (public, private, mixed public-private) can be associated with a greater or lower efficiency levels. The second part of the empirical research - a comparative case study research - shows that the observed ownership structures had a different influence on the financial and non-financial performance of the water companies, which depending on the applied governance mechanisms could be either negative or positive. Private ownership of a water company could lead to relatively greater performance, if the rights (e.g. tariffs) and obligations (e.g. quality requirements, accountability) are clearly fixed by strict regulatory contracts. Water services provision by a privately owned company without a clear ex ante written set of rules is likely to cause performance eroding agency problems between the local government and the company. Moreover, public ownership, which is often considered to be old-fashioned and ineffective, could lead to good performance even without strong contractual arrangements when the water company is tied with the local government on a professional basis via the supervisory board. The empirical findings of this study suggest that mere privatisation itself is not the key to solving performance problems in the water sector. Policymakers, regulators and managers of water companies involved in water services provision should consider the setup and use of regulatory contracts and corporate boards thoroughly in order to be effective in achieving the targeted financial and non-financial performance objectives.

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone., Tarkvaraarenduse projekt on sama vana mõiste kui tarkvaraarendus ise. Pikale ajaloole vaatamata on tarkvaraprojektide edukuse protsent jätkuvalt madal. Sellise olukorra üheks põhjuseks on asjaolu, et tarkvaraprojekti edukus on erineva tähendusega projekti eri osapoolte jaoks. Enamasti on tarkvara arendusprojektides sellisteks erinevateks osapoolteks arendusmeeskond kui tarkvara looja, ettevõtte juhtkond ja loomulikult loodava tarkvara kasutaja. Doktoritöös on kirjeldatud struktuurne tulemuslikkus on meetod, mis võimaldab analüüsida eelpool nimetatud erinevate osapoolte, sageli vastuolulisi huvisid. Töö eesmärk on identifitseerida tarkvaraprojekti eriomadused, mis on aluseks projektimeeskonna struktuursele tulemuslikkusele ning kirjeldada ja üldistada struktuurse tulemuslikkuse mudelid Eesti projektimeeskondade näitel. Tulemusena on valminud struktuurse tulemuslikkuse kui õppiva organisatsiooni keskkonna kirjeldus tarkvara projektimeeskonna jaoks. Seda keskkonda kirjeldab õppiva organisatsiooni nii kolme- kui ka viiefaktoriline mudel. Juhtimisülesandena pole sageli võimalik otseselt protsessi tulemuslikkust parandada. Seda on võimalik teha vaid struktuurse tulemuslikkuse suurendamise ehk siis projekti keskkonna parandamise kaudu. Samas kulutab struktuurse tulemuslikkuse suurendamine projekti jaoks eraldatud ressursse, seega jääb projekti otsese edenemise jaoks neid vähem. Projekti õnnestumise tõenäosust suurendab projekti struktuurse tulemuslikkuse parandamine vaid sel juhul, kui selle läbi saadav aja kokkuhoid on suurem kui struktuurse tulemuslikkuse parandamiseks kulunud aeg., Although the history of software development projects is long, the failure of projects remains a concern. One of the reasons for this situation is that the success of a software development project is defined by different stakeholders in different ways. A software development project usually has three main groups of stakeholders – the management of the development company, the project customer as the software user and the project team as the creator of the software. The current research focuses on structural performance as a method to achieve consensus between software project stakeholders. Structural performance incorporates elements of agile software development methodology including organizational structure, standards and other methodological choices established in the project. Such a set of different policies is generalized as an instrument of project management to improve process performance, and therefore, to complete software development projects successfully. An analysis of structural and process performance among Estonian software development teams is carried out. As a result of the survey, OL characteristics for software companies were established in accordance with Senge’s five-factor and three-factor models previously observed in Estonian businesses. The direct improvement of the development process as a management task is sometimes difficult, but increasing the structural performance as the development environment is usually more straightforward. On the other hand, the probability of the success of the software development process by improving structural performance is increased only if the effort exerted to increase the structural performance does not increase the overall time it takes to perform the project.

http://tartu.ester.ee/record=b2614098~S1*est

TIPS-programmi uuring 5.4, Käesoleva uurimuse eesmärgiks on hinnata Eesti rahvusvahelist positsiooni EL liikmete ja sellega tihedalt assotsieerunud riikide kogumis TjaA-poliitika rakendamisel selle 5 ressursivarustuse ja -kulu ning tulemuslikkuse aspektist, et luua alus Eesti innovatsioonisüsteemi toimimise tõhususe rahvusvaheliseks võrdlevhinnanguks., http://tips.ut.ee/index.php?module=32&op=1&id=3530

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada riskianalüüsi meetodil pingitöötaja ja keevitaja töökeskkonnas esinevaid ohutegureid, neid hinnata ning määrata töötaja töö raskusaste, energeetiline koormatus ja töövõime muutus tööpäeva vältel. Uurimistöö alusel võib teha järgmisi järeldusi: 1. Metallitööstus on üks suuremaid tööstusharusid. Selles harus tegutseb Eestis üle 800 ettevõtte. 2. Erinevates tööstusharudes aastatel 2005...2011 toimunud tööõnnetuste poolest on metallitööstus esikohal. 3. Füüsikalistest ohuteguritest töötajaid ohustab kõige rohkem kõrge müratase, optiline kiirgus, ebaühtlane ja kohati ebapiisav valgustatus, esemete peale kukkumise ja mehhaaniliste vigastuste võimaluse rohkus ning jahe töökeskkond talvel. 4. Keemiliste ohuteguritest on kahjulik metallitolm. 5. Füsioloogilistest ohuteguritest ohustasid töötajaid rohkem sundasendid ja raskuste teisaldamine (pingitöötaja puhul on risk suurem). Äramärkimist väärib seisev tööasend külmal betoonpõrandal. 6. Suurimaks psühholoogiliseks ohuteguriks oli vaimne pinge, mis tekib pidevast kontsentreerimisest ja vastutusest, mida töötajad tajuvad. 7. Bioloogilistest ohuteguritest esines piisknakkuste levimine töökaaslaste poolt. 8. Töötajad töötavad külmal aastajal optimaalsest madalama õhutemperatuuriga töökeskkonnas. Õhk on külmem tsehhi edela osas. 9. Talvel uste avamisel tekib häiriv tõmbetuul ning tsehhi tungib jahedam õhk. 10. Tihti külmal aastajal võib õhu suhteline niiskus metallitsehhis olla alla optimaalset normi. Õhu suhteline niiskus on suurem tsehhi kirde osas. 11. Süsinikdioksiidi sisaldus õhus on suurem tsehhi kirde osas. Kellaajaliselt on kõige suurem süsinikdioksiidi sisaldus õhus enne lõunat. 12. Üldvalgustatus on parem tsehhi kirde osas ning sõltub paljuski ilmast ja kellaajast. Tööpinkide valgustatus enamasti ei vasta normatiivile. 13. Tsehhis on suurimateks müraallikateks giljotiin, käi ja ketaslõikur. Metallitsehhi keskmine üldmüra (93 dB(A)) ületab lubatud normi 85 dB(A). Tsehhis ei ole ohutut tsooni, kus müra oleks alla 80 dB(A). 14. Töötajate kuulmiskaitsevahendite kasutamine on puudulik. 15. Ankeetküsitlusest selgus, et töötajad tunnevad töö protsessis vibratsiooni. 16. Talvel tsehhis mõõdetud madalaim temperatuur oli 6,7°C, kui samal ajal väljas oli - 10°C ning kõrgeim – 14,2°C kui väljas oli 1,5°C. Optimaalse temperatuuri soovituslik norm 15…18°C ning lubatud temperatuur 12...19°C. Mõõdetud arvväärtused näitavad, et pingitöötaja töötab jahedas töökeskkonnas. 17. Talvel metallitsehhi õhu väikseim keskmine suhteline niiskus oli 23,5% ja suurim – 44,7% (normatiivselt lubatud on 30...70%). Võib järeldada, et külmal aastaajal on õhk tsehhis kuiv. 18. Süsinikdioksiidi keskmine sisaldus õhus oli suurim 797 ppm ja väikseim 748 ppm ning ei ületanud lubatut normi 5000 ppm. 19. Valgustatus tsehhis oli ebaühtlane. Üldvalgustuse madalaim keskmine väärtus oli 84 lx ning kõrgeim – 1980 lx. Töötamispinkide madalaim keskmine väärtus oli 109 lx ja kõrgeim – 364 lx. 20. Tsehhi üldmüra keskmine väärtus oli 93 dB(A), mis ületab lubatud kuni 85 dB(A) kaheksa tunnise tööpäeva kohta väärtuse. 21. Keskmine pulsisageduse väärtus tööpäevade vältel oli 74...83 lööki minutis pingitöötajal ja 98...131 – keevitajal. Mõõdetud väärtused annavad töö raskusastmeks kerge. Kõrgeimad pulsisagedused erinevatel päevadel jäid vahemikku 94...108 lööki minutis pingitöötajal ja 153...236 – keevitajal. Pingitöötaja kõrgeim pulsisageduse väärtus oli 330 lööki/minutis, mis vastab töö raskusastmele väga raske. Pulsisageduse tõusu pingitöötaja puhul põhjustas raskete detailide teisaldamine ja keevitajal oli põhjuseks töötempo kiire tõus. 22. Tööpäevade väikseim otseselt tööga seotud energeetiline koormatus oli pingitöötajal keskmise pulsisageduse puhul 49 W ja suurim keevitajal 449 W. 23. Pingitöötaja füsioloogiline koormatus oli 91 W, otseselt tööga seotud energeetiline koormatus erinevatel tööpäevadel jäi vahemikku 19...69 W ning summaarne jäi vahemikku 110 ...160 W. 24. Pingitöötaja üldine töövõime suureneb lõuna ajaks ja langeb tööpäeva lõpuks. Keevitaja töövõime muutus erineb pingitöötaja omast ning omab ühtlasemat langevat trendi. Pingitöötaja töövõime märkamisväärselt tõuseb nädala viimaseks päevaks ning keevitaja töövõime on palju ühtlasem ja pigem langeb. Uurimistöö alusel võib teha järgmisi soovitusi: 1. Uurimistöö käigus tehtud riskianalüüsi tulemusi tuleks rakendada metallitsehhi töökeskkonna tingimuste parendamiseks. 2. Tsehhi sisekliima parendamiseks on vajalik mürataseme vähendamine, küttesüsteemi väljavahetamine, tõhusa õhuvahetuse korraldamine ja valgustatuse täiendamine. Lähtuvalt sellest on soovitatav: 1) eraldada giljotiin üldisest tsehhist kas kaitseekraanidega või muude vahenditega, 2) metallitsehhi kütmiseks paigaldada lisakütteseadmeid ning tuua nad väiksemale kõrgusele, 3) keevitusalad eraldada kaitseekraanidega ning varustada kohtäratõmbega, 4) ventilatsiooni tõhustamise järel asendada vanad aknad pakettakendega, 5) valgustatuse parendamiseks paigaldada tõhusad kohtvalgustid kõikidele tööpinkidele ning võimalusel lisada laelampe. 3. Peab sobitama kuulmiskaitsevahendid tööprotsessi ja töötajate soovidega. Vahendite valimisel peab tööandja konsulteerima tootja esindajatega, kes oskavad anda nõu ja leida sobivaimiaid vahendeid. Töötajatele peab võimaldama valida kuulmiskaitsevahendeid, neid proovida ja testida. Töökeskkonnaspetsialist peab selgitama töötajatele müra mõju organismile ja kaitsevahendite kasutamise olulisust. Kehtestada ranged kuulmiskaitsevahendite kasutamise reeglid ning teostama kasutamise järelvalvet. В общей сложности в Эстонии 800 металлообрабатывающих предприятий. В этой отрасли промышленности занято в Эстонии примерно 10 000 работников. Этой от- расли присуще много несчастных случаев ежегодно. Операторы станков на металло- обрабатывающих предприятиях работают в условиях высокой или низкой тепрера- туры воздуха помещения, сильного шума и недостаточного освещения. Работая на станке, нужна полная концентрация внимания и осторожность. В процессе работы могут возникать разного рода травмы и повреждения. Иногда приходится работать второпях, что добавляет риск травматизма. Задача исследования заключалась в выяснении факторов риска рабочей среды с помощью анализа рисков, их оценке, а также в определении степени напряженности работы оператора, его энергетической нагрузки и изменения работоспособности в течение рабочего дня. Результаты исследования возможно использовать в улучшении условий труда в исследуемой рабочей среде, а также в проектировании цехов металлообрабатывающих предприятий. В этом заключается актуальность и новизна исследовательской работы.

Käesolev bakalaureusetöö on kirjutatud eesti keeles. Töö koosneb teoreetilisest ja empiirilisest osast, mis on jaotatud kolmeks peatükiks, sisaldades viis joonist, kuus tabelit ning 19 valemit. Töö maht on 44 lehekülge. Kasutatud kirjandust on 34 nimetust. Tänasel päeval, ootamatult muutuvas majandusolukorras, on aktuaalsel kohal ettevõtete elujõulisus ja selle säilitamine. Üha enam tehakse majandusanalüüse ning neile tuginedes rahalisi prognoose tulevikuks, mis võimaldaksid ettevõtte elujõulisuse säilimise. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on piima tootmisega tegeleva Sargvere Põllumajandusühistu olulisemate majandusnäitajate baasil ettevõtte tulevikuperspektiivide hindamine. Esimeses peatükis kirjeldatakse elujõulist farmi, tuginedes põhiliselt Austraalia Pankurite Assotsiatsiooni poolt välja antud raamatule „Financing Your Farm – A practical guide to financial growth“. Nimetatud raamatu baasil uuritakse tegureid, mis mõjutavad ettevõtte elujõulisust. Seejärel kirjeldatakse majandusnäitajaid, mille abil on võimalik ettevõtte majanduslik olukord kindlaks määrata ning lühi- ja pikaajalisele elujõulisusele hinnang anda. Peatüki lõpus on kirjeldatud probleeme, mis kahandavad elujõulisust. Teises peatükis on leitud võimalused piimatootja kasvuperspektiivide hindamiseks. Esmalt on kirjeldatud ning valemite abil seletatud väliste finantseerimisallikate vajaduse leidmist. Teiseks on selgitatud ettevõtte netokäibe potentsiaalse juurdekasvu prognoosimist, arvutades välja jätku- ja sisekasvumäär. Kolmandas peatükis on kasutatud spetsialiseeritud piimatootja Sargvere PÜ majandusaasta aruannete andmeid aastatel 2007 – 2011. Nimetatud andmeid ja nende põhjal välja arvutatud suhtarve on võrreldud FADN-i andmetega sama tootmistüübi ja majandusliku suurusega (>=250 ESU) grupi keskmiste kohta. Saadud näitajate ja nende dünaamikate põhjal on antud hinnang Sargvere PÜ lühi- ja pikaajalisele elujõulisusele ning tulevikuvõimalustele. Analüüsides Sargvere Põllumajandusühistu majandusnäitajaid kujunesid hinnangud järgmiseks: 1) Rahavoo näitajate põhjal ei ole ettevõttel probleeme oma lühiajaliste kohustuste täitmisega. Ettevõttel on piisavalt tegutsemisraha, seega on Sargvere PÜ lühiajaliselt kahtlemata elujõuline. 2) Pikemas perspektiivis on maksevõime samuti väga hea, kõik kohustused on võimalik täita tähtaegselt. Tähelepanu tuleks pöörata rahajuhtimise otstarbekusele. 3) Varasid kasutatakse ebaefektiivselt, iga varade alla paigutatud rahaühik teenib liiga vähe müügikäivet. Pikaajalise elujõulisuse tagamiseks tuleks tootlikkust tõsta. 4) Kasumit (mille kujunemisel on oluline roll toetustel) on genereeritud piisavalt, et oleks võimalik kapitalimahutus oma tootmisvarade korrashoiuks. 5) Tööjõu tulemuslikkus on hea. Tööjõukulud töötaja kohta võiksid olla suuremad, kasum võimaldaks seda. 6) Maksimaalne aastane müügikasvumäär, mille piimatootja võib saavutada, säilitades olemasolevad finantsnäitajad ja mitte kasutades välist finantseerimist on ca 30%. Koostaja arvates sai töö eesmärk täidetud. Piima tootmisega tegeleva Sargvere PÜ olulisemate majandusnäitajate baasil sai ettevõtte tulevikuperspektiividele hinnang antud. The bachelor´s thesis is written in Estonian. The BA thesis consists of a theoretical and an empirical part, is divided into three chapters and includes five drawings, six charts and 19 formulas. The length of the paper is 44 pages and 34 sources have been referred to in the paper. Nowadays, when the economic situation is changing rapidly, maintaining economic viability of enterprises has become a big issue. Therefore, the economic situation is analyzed and financial prognoses are done more often than before. The objective of this thesis is to assess the future perspectives of Sargvere Agricultural Society (Sargvere Põllumajandusühistu / Sargvere PÜ) on the basis of its most important economic indicators. In the first chapter a viable farm is described, mostly leaning on „Financing Your Farm – a Practical Guide to Financial Growth“, a book published by the Association of Bankers of Australia. On the basis of this book the factors that influence the viability of enterprises are studied. Further on, the economic factors are described, which determine the economic situation of an enterprise and enable us to assess its short- and long-term viability. At the end of the chapter the problems that can reduce the viability of an enterprise are described. In the second chapter the perspectives of growth of a dairy farm are assessed. Firstly, the need for finding external financial sources is described and supported by formulas. Secondly, the prognosis of potential growth of net turnover has been explained and the interior and follow-up growth rate is calculated. In the third chapter the data from annual reports on economic years 2007 – 2011 of Sargvere PÜ are used. Those data and the ratios calculated on the basis of them are compared to the data of FADN referring to the group with the same economic size (>=250 ESU) and the same type of production. On the basis of the particulars and their dynamics the short- and long-term viability of Sargvere PÜ and its future perspectives are assessed. The results of the analysis of economic data of Sargvere PÜ are as follows: 1. The study of cash flows indicates that the enterprise has no problems with its short-term obligations. The enterprise has enough liabilities to make payments when necessary, so its short-term viability is beyond doubt. 2. A good enough long-term paying capacity allows to make all payments in time. More attention could be paid to the feasibility of cash management. 3. The resources are not used effectively, every unit of money placed in resources produces too little sales turnover. To provide long-term viability productiveness has to be increased. 4. Enough profit has been generated in order to ensure investments and to maintain the resources. Subsidies play an important role in this process. 5. The productivity of the labor force is high. On the basis of profit the enterprise could afford higher expenses on labor force. 6. The maximal commercial growth rate that can be achieved maintaining the existing financial situation and not using external financing is about 30%. The objective of the study can be considered to be achieved. The future perspectives of the dairy enterprise Sargvere PÜ have been assessed on the basis of its most important economic indicators.

http://tartu.ester.ee/record=b2612952~S1*est

http://tartu.ester.ee/record=b2611820~S1*est

http://tartu.ester.ee/record=b2607557~S1*est

Alates taasiseseisvumisest on Eesti piimatootmises toimunud suured muudatused. Piimatootmine on koondunud suurmajapidamistesse, piimalehmade arv on vähenenud ja produktiivsus suurenenud. Tänu produktiivsuse tõusule on ka piimatoodang suurenenud. Selle peamisteks põhjusteks on tehtniliste uuenduste kasutuselevõtt, paremad söötmisviisid ja loomatõugude väljavahetamine. Ettevõtte tootmistegevuse põhinäitajateks on ettevõtte kulud, mille alusel kujuneb omahind, toodangu arvestus, ettevõtte sissetulekud, varad ja investeeringud. Need olulised majandusnäitajad võimaldavad meil põllumajanduslikule tootmistegevusele hinnangut anda. Bakalaureusetöö koostati Tartumaal asuva OÜ Männiku Piim näitel. See on 650 loomaga farm, millel on ette näidata ka suurepärased tulemused taimekasvatuses. Analüüs teostati 2009-2011 aastate kohta. Segatootliku põllumajandusettevõtte tootmistegevuse põhinäitajateks on kulude arvestus, toodangu arvestus, sissetulekute kujunemine, varad ja investeeringud, mille väljaselgitamisel tuleb arvestada nii taime- kui ka loomakasvatusharuga. Uuritaval perioodil on piimatootmisega seonduvad kogukulud OÜ-s Männiku Piim suurenenud. Kõige suurema osakaaluga kogukuludest on söödakulu, tööjõukulu ja amortisatsioon. Aastate lõikes on enam kasvanud söödakulu looma kohta, mille peamiseks põhjuseks on üleüldine tootmissisendite hindade tõus. Tootmiskulude tõusu tagajärjel on kasvanud ka tootmisomahind. Tootmisomahind on arvutatud 1 tonni piima kohta. Võrreldes ettevõtte tootmisomahinda Eesti keskmise omahinnaga, selgub, et ettevõtte tootmisomahind on madalam. Ettevõttes on bioloogilise põhivarana arvel lüpsikari ja toodanguna piim. Lüpsilehmade arv on ettevõttes kolme aastaga suurenenud . Põhikarja suurus oli 2011. aastal 344 lehma. Samuti on ettevõttes tõusnud ka kogupiimatoodang ja piimatoodang lehma kohta. Peamiselt on sellised head tulemused saavutatud punase karja väljavahetamisega holsteini tõu vastu, tehniliste uuenduste kasutuselevõtuga ja söötmise parema korraldamisega. Osaühingus Männiku Piim on peamisteks tuluallikateks müügitulu ja toetused. Müügitulu piima müügist on ettevõttes aasta- aastalt suurenenud. Müügitulu suurenemine on peamiselt tingitud müügihinna-, müüdud toodangu koguse ja piimatoodangu mahu suurenemisest. Toetused moodustasid 2009. aastal 21,5% ja 2011. aastal 13,1% ettevõtte sissetulekutest, seega toetuste osatähtsus sissetulekutest on uuritavatel aastatel vähenenud. Uuritaval perioodil tehti ettevõttes suuri investeeringud, peamiselt uuenduste läbiviimiseks. Suurim piimatootmisega seotud investeering tehti 2009. aastal, kui soetati viies lüpsirobot, ehitati lägahoidla ja renoveeriti noorkarjalauta. Koguinvesteering ettevõttesse oli 588 356,7 eurot. Järgnevatel aastatel oli loomakasvatusega seotud investeeringute maht väiksem, 2011. aastal investeeriti peamiselt taimekasvatusega seotud masinatesse ja seadmetesse. Ettevõte planeerib investeeringute tegemist põhivaradesse ka 2012. aastal, seda ligikaudu 500 000 euro ulatuses. Tootmistegevuse tulemuslikkuse näitajad on uuritavate aastate jooksul paranenud. Peamisteks põhjusteks on ettevõtte piimatoodangu suurenemine, mis on tingitud investeeringute tegemisest tehnika uuendamisse ja karja väljavahetamisest produktiivsemate loomade vastu. Suur osa on ka väljamüügi hindade tõul 2010. aastal. Ettevõtte edukale majandamisele aitavad ka kaasa EL tootmistegevust edendavad toetused. Piimatootmise jätkusuutlikkuse puhul on oluline arendustegevus. Selleks tuleb teha uuendusi ja koostööd põllumajandusteaduse söötmise, tõuaretuse ja tehnoloogia uurimissuundadega. Piima tootmise puhul tuleb arvestada tõsiasja, et piimatoodangu järsk suurendamine ei ole põllumajandustootjatel võimalik, kuna piimakarja arvukuse tõstmine on pikaajaline protsess, mille tulemus suurenenud piimatoodangus väljendub alles aastate pärast. Samuti võime ka tehniliste uuenduste kasutuselevõtmise tulemusi näha alles siis, kui ettevõte on suutnud uuendustega kohaneda ja need vastavalt enda soovidele kohandada. This Bachelor thesis is written in Estonian and consists of 41 pages. The thesis includes 8 figures, 9 tables, 44 references. Significant changes have taken place in Estonian agriculture and dairy industry over the years, which, to a great extent, owe to technological innovations and also to joining the European Union. As a result of the changes, milk production has concentrated in factory farms where the number of dairy cows has decreased over time, yet productivity has increased. Milk production is an agricultural sector with the most potential, thus the economic and sustainable development of this sector is important. In order to encourage development, various indicators affecting milk production enterprises need to be examined. The purpose of this Bachelor thesis is to analyse the main production indicators of a milk production enterprise and based on these, determine the profitability of the enterprise, considering the fact that the enterprise has invested in new machinery, equipment, facilities and Estonian Holstein cattle in recent years. In the preparation of the theoretical part of the thesis forming the basis for the empirical part, several literature references, reports, statistical publications, articles and Internet sources have been used. The empirical part of the thesis has been compiled according to the enterprise’s records. The research methods applied in the preparation of the thesis include document analysis, comparison of various statistical data and proportion analysis. In the evaluation of the enterprise’s production profitability indicators of the enterprise's production base, such as expenditure and revenue, output, assets and investments need to be examined. The largest part of the enterprise’s production expenses is made up by goods, raw material and labour costs. Revenue is affected by market situation, market price as well as refunds. Investments are also important, because companies that make investments tend to be more successful. Total expenditure of OÜ Männiku Piim has increased in the years included in the analysis. Feeding costs per cow have risen the most, which is mainly caused by an overall increase in production input prices. Soaring production costs have brought along increased production prices. The enterprise’s total milk production and milk production per cow have also risen. As a result, revenue from milk sales has grown and profits have increased. The analysis shows improvement in production profitability indicators over the years examined, mainly owing to the enterprise’s increased milk production, which has been achieved by investments in new equipment and cattle replacement by more productive cows. Rises in producer prices in 2010 also play a significant part. Successful management of the enterprise is also secured by European Union refunds to promote production.

http://tartu.ester.ee/record=b2555513~S1*est

Uuringu "Üldharidus- ja kutsekoolide tulemuslikkus ja seda mõjutavad tegurid" eesmärgiks oli selgitada välja Eesti gümnaasiumide, põhikoolide ja kutseõppeasutuste tulemusjuhtimise eripärad, probleemid ja seda mõjutavad tegurid koolide kvaliteedijuhtimise, finantsjuhtimise ning õpetajate töösoorituse hindamise ja tulemustasustamise alateemade raames. Uuringu lähtekohana analüüsiti esmalt erinevate riikide haridusasutuste kvaliteedi- ja finantsjuhtimise ning õpetajate töösoorituse hindamise ja tulemustasustamise alast teaduskirjandust ning töötati välja uuringumetoodika. Uuringu raames koostati kaks modifikatsioonidega ankeetküsimustikku, üldhariduskoolide puhul viiele ja kutsekoolide puhul neljale sihtrühmale (huvigrupile) ning loodi IT lahendused nende läbiviimiseks.

https://www.ester.ee/record=b2485751*est

https://www.ester.ee/record=b5466622*est

http://www.ester.ee/record=b2071235*est

https://www.ester.ee/record=b3638384*est

https://www.ester.ee/record=b3614862*est

https://www.ester.ee/record=b3612076*est

https://www.ester.ee/record=b3614842*est

https://www.ester.ee/record=b1690941*est

Digiteeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel, projekti "Eesti teadus- ja õppekirjandus" (2014-2020.12.03.21-0848) raames., https://www.ester.ee/record=b1465090*est

Digiteeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel, projekti "Eesti teadus- ja õppekirjandus" (2014-2020.12.03.21-0848) raames., https://www.ester.ee/record=b1415793*est

Digiteeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel, projekti "Eesti teadus- ja õppekirjandus" (2014-2020.12.03.21-0848) raames., https://www.ester.ee/record=b1162310*est