Search

Your search keyword '"Padrik, Marika"' showing total 95 results
Start Over Author "Padrik, Marika"
95 results on '"Padrik, Marika"'

51. Suulaelõhega laste hääle akustilised omadused

Author

Numa, Jette, Lehes, Lagle, juhendaja, Padrik, Marika, kaasjuhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond, and Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut

Subjects
suulaelõhe, füsioloogiline akustika, magistritööd, häälehäired, huulelõhe, diktsioon, hindamine
Abstract

http://www.ester.ee/record=b4690285*est

Published
2017

55. Lausete grammatilise ja pragmaatilise tähenduse mõistmise hindamine

Author

Needo, Karin, Padrik, Marika, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond, and Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut

Subjects
pervasiivsed arenguhäired, magistritööd, hindamine, kõne areng, lapsed
Abstract

http://www.ester.ee/record=b4600846*est

Published
2016

56. Lauseloome hindamine 3–4-aastastel lastel

Author

Hansen, Mari-Ann, Padrik, Marika, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond, and Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut

Subjects
väikelapsed, magistritööd, hindamine, kõne areng
Abstract

http://www.ester.ee/record=b4545001*est

Published
2016

57. Teksti mõistmine 5-6 -aastastel lastel pildiseeria toel

Author

Pärn, Piia, Padrik, Marika, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond, and Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut

Subjects
teksti mõistmine, magistritööd, narratiiv, koolieelikud
Abstract

http://www.ester.ee/record=b4601845*est

Published
2016

59. Lausungi mõistmisoskuse hindamine 3–4-aastastel lastel

Author

Undrits, Anna-Liisa, Padrik, Marika, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond, and Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut

Subjects
testid, magistritööd, hindamine, kõne areng, koolieelikud
Abstract

http://www.ester.ee/record=b4518333*est

Published
2015

61. Lause loome ja mõistmise oskuse hindamine 3-4-aastastel laste

Author

Künnapas, Merike, Padrik, Marika, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond, and Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut

Subjects
lausungid, testid, magistritööd, kõne, kõne areng, lapsed
Abstract

http://www.ester.ee/record=b4452016*est

Published
2015

63. Narratiivi loome oskused autismispektri häirega 1.–2. klassi lastel

Author

Tupits, Kristina, Mäesaar, Kati, juhendaja, Padrik, Marika, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond, and Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut

Subjects
autism, magistritööd, kõne areng, kognitiivne areng, narratiiv, lapsed
Abstract

http://www.ester.ee/record=b4518290*est

Published
2015

66. Kõnetesti seos Reynelli ja lugemiseelduste testiga 6-aastastel lastel

Author

Metsmaa, Kaia, Padrik, Marika, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond, and Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut

Subjects
bakalaureusetööd, testid, hindamine, kõne areng, koolieelikud
Abstract

http://tartu.ester.ee/record=b2694566~S1*est

Published
2014

71. Kõne esmane hindamine Alzheimeri tõvest tingitud dementsuse korral

Author

Tootsi, Elis, Padrik, Marika, juhendaja, Vahter, Liina, Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond, and Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut

Subjects
dementsus, Alzheimeri tõbi, magistritööd, kõne
Abstract

http://tartu.ester.ee/record=b2656865~S6*est

Published
2013

72. Pediaatrilise häälepuude küsimustiku rakendamine laste hääle hindamisel

Author

Skirta, Anni, Naestema, Riin, juhendaja, Padrik, Marika, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond, and Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut

Subjects
küsimustikud, magistritööd, hääl, häälehäired, lapsed
Abstract

http://tartu.ester.ee/record=b2656858~S1*est

Published
2013

73. Huule- ja/või suulaelõhega laste kõnekvaliteedi hindamine

Author

Ird, Kadi, Suvi, Tiina, Padrik, Marika, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond, and Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut

Subjects
suulaelõhe, magistritööd, kõne, huulelõhe, lapsed
Abstract

http://tartu.ester.ee/record=b2656788~S1*est

Published
2013

74. 5-6-aastaste laste kõnetesti diagnostiline valiidsus

Author

Tulviste, Epp, Padrik, Marika, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond, and Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut

Subjects
bakalaureusetööd, testid, kõne areng, lapsed, eripedagoogika
Abstract

http://tartu.ester.ee/record=b2657018~S6*est

Published
2013

75. AAC vahendite kasutamine toimetulekuklassides

Author

Aosaar, Ann, Palgi, Kristel, juhendaja, Padrik, Marika, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond, and Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut

Subjects
toimetulekuklassid, erivajadustega lapsed, kommunikatsioonivahendid, magistritööd, õpetajad, logopeedid, eripedagoogika, õpilased
Published
2013

79. 6-aastaste laste kõne arengu esmase hindamise metoodika

Author

Possul, Epp, Padrik, Marika, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond, and Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut. Eripedagoogika osakond

Subjects
bakalaureusetööd, lapse areng, testid, hindamine, kõne areng
Abstract

http://tartu.ester.ee/record=b2616720~S1*est

Published
2012

82. 5-6-aastaste laste narratiivsed oskused ja nende hindamine

Author

Trei, Mairit, Padrik, Marika, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond, and Tartu Ülikool. Eripedagoogika osakond

Subjects
jutustused, jutustamine, magistritööd, kõne areng, narratiiv, koolieelikud, eripedagoogika
Abstract

http://tartu.ester.ee/record=b2575972~S1*est

Published
2011

84. Käändevormide kasutamine ja mõistmine primaarse ja sekundaarse alakõnega lastel

Author

Sülla, Katrin, Padrik, Marika, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond, and Tartu Ülikool. Eripedagoogika osakond

Subjects
kõnepuuded, käänded, magistritööd, häälduspuuded, muutevormid, logopeedia, koolieelikud, eripedagoogika
Abstract

http://tartu.ester.ee/record=b2575966~S6*est

Published
2011

85. Sensoorse alaalia avaldumine eesti keeles: juhtumikirjeldus

Author

Perk, Kadri, Padrik, Marika, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond, and Tartu Ülikool. Eripedagoogika osakond

Subjects
magistritööd
Abstract

http://tartu.ester.ee/record=b2587597~S6*est

Published
2011

86. Lauseloomeoskuse arendamine 6-aastastel alakõnega latel

Author

Saare, Elo, Aid, Margit, juhendaja, Padrik, Marika, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond, and Tartu Ülikool. Eripedagoogika osakond

Subjects
magistritööd
Abstract

http://tartu.ester.ee/record=b2587610~S1*est

Published
2011

88. Narratiivi loome oskused 5-6 aastastel lastel

Author

Mäesaar, Kati, Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond, and Padrik, Marika, juhendaja

Subjects
dissertation, väitekiri, dissertatsioonid, ETD, magistritööd, koolieelikud, narratiiv, eripedagoogika
Abstract

Narratiivide kasutamine laste kõnearengu taseme määramisel ning võimalike kõnepuuete väljaselgitamisel on aktuaalne nii mujal maailmas kui viimastel aastatel ka Eestis. Käesoleva töö eesmärgiks oli võrrelda 5-6 aastaste eakohase kõnearenguga (EK) ja alakõnega (AK) laste jutustamisoskust pildiseeria alusel ja töötada välja metoodiline juhend laste narratiivsete oskuste hindamiseks. Uuringus osales 116 EK ja 47 AK last erinevatest lasteaedadest üle Eesti. Narratiiviloome oskuste uurimiseks kasutati kahte lihtsat üheepisoodilist pildiseeriat: Lumememmelugu ja Pallilugu. Narratiivi esilekutsumise meetodina kasutati vahendatud ja vahendamata jutustust. Iga laps pidi esiteks taastama pildiseeriale toetudes kuuldud loo (vahendatud jutustus). Vahendatud jutustus oli mudeliks, millele järgnes iseseisev (vahendamata) jutustus teise pildiseeria alusel. Narratiivi koherentsust hinnati narratiivi skoorimise skeemi alusel, milles lisaks narratiivse teksti makrostruktuuri elementidele (sissejuhatus, konflikt ja lahendus, kokkuvõte) arvestakse ka selle mikrostruktuuri tunnuseid (viitamine, sidusus) ning vaimsust väljendava sõnavara kasutust (VVS). Selgus, et vahendatud jutustused oli erinevate kategooriate osas paremad kui vahendamata jutustused, statistiliselt oluliselt mõjutas narratiivi esilekutsumise meetod EK laste tulemusi. 5-6 aastased EK lapsed suutsid valdavalt luua koherentseid narratiive, milles oli olemas põhiline episoodi struktuur, kuid puudus tegelaste mõtete ja plaanide kirjeldus seoses eesmärgi saavutamisega ning enamasti ei kirjeldanud lapsed tegelaste emotsioone. VVS kategooria oli kõige kehvemini esitatud kategooria nii EK kui AK lastel. Statistiliselt oluliselt erines teistest lastest AK 5-aastaste laste rühm, kellel oli kõige suuremaid raskusi koherentse narratiivi loomisel. Selgus, et Lumememmelugu osutus raskemaks kui Pallilugu ning jutustuse aines mõjutas oluliselt kõikide laste vahendamata jutustusi. Rühmadevahelised erinevused ilmnesid kõige selgemini juhul, kui ümber jutustati Lumememmelugu ja iseseisvalt jutustati Pallilugu. Paremini eristasid AK lapsi EK lastest teksti mikrostruktuuri tunnused (sidusus ja viitamine). 5 ja 6 aasta vanuste EK laste tulemused ei erinenud statistiliselt oluliselt. Käesoleva töö tulemuste põhjal soovitan edaspidi laste jutustuste koherentsuse hindamisel standardiseeritud kõnetestis mudelina kasutada Lumememmelugu ning iseseisva jutustuse uurimiseks Pallilugu., Using narrative as a tool for studying children’s language development and for the assesment of possible language impairments has become an important issue in the world and recently also in Estonia. The aim of the present study was to compare narrative skills of 5-6 years old children with normal language development (NLD) and children with language impairment (LI) and to develop a methodological guide for assessing children’s narrative skills. This study included 116 NLD children and 47 LI children from various kindergartens in Estonia. Two simple one-episodic (one-episode) picture series – Snow Story and Ball Story- were used to investigate the narrative production skills. Two narrative eliciting methods - story retelling and story generating were used. First, every child retold a heard story based on one picture seires. The first story was as a model that followed a generated story based on a different picture series. Narrative coherence was measured using a narrative scoring scheme that in addition to the macrostructural elements of the text (introduction, conflict and resolution, conclusion) considers also a microstructural elements of the text (referencing and cohesion) and the use of mental state words. The study showed that production was better in story retelling task than in story generating task and the narrative eliciting method influenced statistically significantly NLD children’s narratives. NLD children aged 5-6 were able to create a predominantly coherent narratives in which there was a main episodic structure, but there was little description of characters’ thoughts and plans in relation to goal achievement and most of the children didn’t describe the characters’ emotions. The use of mental state words to describe a characters cognitive and emotional state was the most poorly exposited category in NLD and LI children’s narratives. LI children aged 5 had the most difficulty in creating coherent narratives and they differed statistically significantly from other groups. It was found that the Snow Story proved more difficult than Ball Story and story content influenced significantly children’s self generated narratives. The differences between the groups emerged most clearly when the retold sory was Snow Story and self generated story was Ball Story. The microstructural elements (referencing and cohesion) differentiated LI children from NLD children better than macrostructural elements. The results revealed no significant differences between the NLD children aged 5 and 6 years. These two picture series could be used in further assesment in standardized language test for evaluating narrative coherence, but on the basis of this paper, I recommend to use Snow Story as a model and Ball Story for assessing children’s self generated narratives.

Published
2010

90. Õpetajate hinnangud hääleprobleemidele

Author

Kompus, Meeri, Padrik, Marika, juhendaja, Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond, and Tartu Ülikool. Eripedagoogika osakond

Subjects
magistritööd, eripedagoogika
Abstract

http://tartu.ester.ee/record=b2512299~S1*est

Published
2010

94. Liitnimisõnade mõistmis- ja moodustusoskus 5-6-aastasrel lastel

Author

Tamtik, Merli, Padrik, Marika, juhendaja, Tartu Ülikool. Haridusteaduskond, and Tartu Ülikool. Eripedagoogika osakond

Subjects
CD-ROMid, mõtlemise areng, kõnepuuded, lapse areng, mõistete kujunemine, magistritööd, kõne areng, koolieelikud, kognitiivne areng, eripedagoogika
Published
2006

95. Pilot study: Correlation between nasalance scores and cephalometric parameters in Estonian cleft palate children.

Author

Lehes L, Aria C, Padrik M, Kasenõmm P, and Jagomägi T

Subjects
Humans, Pilot Projects, Cross-Sectional Studies, Estonia, Quality of Life, Cephalometry methods, Cleft Palate, Cleft Lip
Abstract

Background and Objective: According to Klassen et al. (2012), the overall quality of life of CL/P children is most affected by appearance and quality of speech, as these differences are most noticeable to others. To what extent changes in craniofacial growth have an impact on speech quality has yet to be clarified. Therefore, we aimed to determine which cephalometric parameters differed between healthy and cleft palate groups., Material and Methods: 17 healthy and 11 children born with CL/P were included. We conducted a cross-sectional and comparative study. A combination of objective and subjective assessment methods was performed: nasalance scores were calculated, and lateral cephalograms were evaluated by indirect digitization using Dolphin Imaging Software., Results: The analysis showed differences in the length of the hard (PNS-A) and soft palate (PNS-P), and in the width of the lower oropharyngeal airway (AW5-AW6). The mean length of the hard palate was 3.7 mm and the soft palate 3.0 mm shorter in the CL/P group compared to the healthy group. Hypernasal resonance was related to (1) the length of the hard palate, (2) the distance between the hyoid bone from the third cervical vertebra, and (3) the angle formed by the NA line and the NB line (ANB). Only 11 CL/P children met the inclusion criteria. Thus, the results may have been affected by the small sample size. The Control group consisted of children who visited ENT doctors or orthodontists., Conclusion: The results showed differences in cephalometric parameters in the two groups. Still, we continue to collect data and plan to conduct the analysis on larger and more homogenous sample size.

Published
2023

Catalog

Books, media, physical & digital resources
See catalog results