Search

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Arterite jäikus iseloomustab arterite laienemisvõimet vererõhu mõjul. Arterite jäikuse suurenemise korral suureneb ka südame vasaku vatsakese koormus, mis põhjustab selle ülemäärast hüpertroofiat. Varasemad uuringud on näidanud, et kehalisel aktiivsusel on arterite jäikusele soodne mõju. Paraku enamus neist uuringuist on teostatud treenimata, ülekaalulistel või kõrge vererõhuga isikutel, rakendades kerge kuni mõõduka intensiivsusega aeroobseid koormusi. Tippsportlaste kehalised koormused on väga suured, ületades oluliselt kehalise aktiivsuse üldisi soovitusi. Selle kohta, kuidas mõjub arterite jäikusele jõutreening, on vähe andmeid. Samas on jõualade sportlastel võrreldes vastupidavusalade esindajatega täheldatud sagedamini kõrgvererõhktõbe ja südame ülemäärast hüpertroofiat. Aeroobsetel koormustel on südame-vereringesüsteemile üldiselt soodne toime. Teisalt on teada, et vastupidavusaladel võib võistluste ajal pingutuse intensiivsus olla väga kõrge, ületades anaeroobse läve. Selline olukord esineb näiteks poolmaratoni jooksuvõistlustel. Seega on õigustatud küsimus, kas korduvad jõutreeningule omased intensiivsed koormused või ühekordne tugev vastupidavuslik pingutus võistlustel ning sellele järgnev puudulik taastumine võivad suurendada sportlaste kardiovaskulaarse riski taset, sealhulgas mõjudes negatiivselt arterite jäikusele. Arterite seisundit võivad mõjutada ka koormusest tingitud põletikulised protsessid ning oksüdatiivse stressi taseme tõus. Käesoleva doktoritöö raames uurisime erineva suunitluse ja kestusega kehaliste koormuste mõju arterite jäikusele ning selle seoseid vere biomarkeritega hästitreenitud meessportlastel. Leidsime, et kolmekuuline jõutreening alandas oluliselt jõutõstjate perifeerset ja tsentraalset süstoolset vererõhku, samas arterite jäikus ei muutunud. Esiletõstmist väärib tõsiasi, et uuritavatel rakendatud juhendatud jõutreeninguprogramm mõjutas soodsalt südame vasaku ja parema vatsakese funktsiooni ning HDL-kolesterooli taset vereseerumis. Sellel osal uuritavatest, kellel oli suhteliselt kõrgem oksüdatiivse stressi tase, ilmnes väikese ulatusega negatiivne muutus arterite jäikuses. Ühekordne poolmaratoni jooksuvõistluse läbimine erineva treenitusega jooksjatel arterite jäikusele olulist mõju ei avaldanud. Võistlusjärgsel taastumisperioodil seondus mõningane arterite jäikuse halvenemine kõrgema treenituse taseme ja võistlusdistantsi läbimise lühema ajaga., Arterial stiffness characterizes the ability of the arteries to dilate under the influence of blood pressure. In case of stiffed arteries, the chronically increased load on the heart may lead to excessive ventricular hypertrophy. Previous studies have shown beneficial effect of exercise on arterial stiffness. However, most of these studies have been performed in untrained, obese or hypertensive subjects involved in low to moderate intensity aerobic exercise training. On the other hand, training loads in well-trained athletes are usually much higher, far exceeding the generally recommended physical activity level. Furthermore, there is lack of data on the effect of strength training on arterial stiffness in competitive powerlifting athletes. At the same time, an increased prevalence of hypertension and myocardial hypertrophy has been reported in strength-trained athletes compared to endurance athletes. Generally, aerobic endurance exercise has a beneficial effect on the cardiovascular system. Nevertheless, the intensity of acute physical load during competition in well-trained endurance athletes is very high, exceeding the anaerobic threshold. Such an intensive exertion is characteristic of a competitive half-marathon race, for example. Therefore, an important question arises: whether an intense strength training program or a competitive half-marathon race followed by an incomplete recovery will cause adverse effects on the cardiovascular system, including increased arterial stiffness. In addition, the inflammatory response and oxidative stress induced by intense exercise may contribute to adverse changes in arterial stiffness. In the framework of this doctoral thesis we evaluated the effects of 12-week supervised strength training and a competitive half-marathon race on arterial stiffness and related cardiovascular risk markers. Our results reveal that the 12-week pre-season strength training program had a beneficial effect on the brachial and central systolic blood pressure in male elite powerlifters and it also improved their left and right ventricular function. Strength training did not affect arterial stiffness in our athletes. Similarly, a half-marathon race had no significant influence on arterial stiffness in competitive and recreational male athletes during the post-competition recovery period. Nevertheless, regression analysis revealed that relatively higher training status and faster finish time correlated with relatively higher oxidative stress level and unfavourable shifts in arterial stiffness., https://www.ester.ee/record=b5508730

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Liigne alkoholi tarvitamine on üheks enneaegse suremuse põhjuseks nii nagu on välditavaks surmapõhjuseks mürgistused psühhotroopsete ainetega. Oluline on välja selgitada alkoholi roll inimese organismi kahjusta¬misel ning selle suurusjärk rahvastiku tervise mõjutamisel. Lahanguleidudel baseeruv uuring on üks viis selle teostamiseks. Sellised väärtuslikku informatsiooni andvad uuringud on keerukad ning seetõttu pole neid palju läbi viidud. Selleks, et tuua välja alkoholi roll surmade põhjustajana ning selle kajastumine rahvastiku surmade statistikas, on omakorda oluline hinnata ja vajadusel parendada surmapõhjuste kodeerimist. Antud uuring oli Eestis esimene, kus kasutati detailset kohtuarstlikku lahangut alkoholi rolli uurimiseks enneaegses suremuses. Uurimistöö eesmärk oli anda tõenduspõhine ülevaade tööealiste meeste alkoholist põhjustatud surmadest, kasutades selleks süvitsi minevat kohtuarstlike lahangute analüüsi, uurida põhihaiguse kodeerimisega seotud probleeme hulgiorganite alkoholist põhjustatud kahjustuse korral ning kirjeldada surmaga lõppenud alkoholi, psühhotroopsete ja muude ainete mürgistusi Eesti kogurahvastikus aastatel 2000-2009 ja 2010-2019. Uuringu tulemused näitasid, et Eestis kohtuarstlikule lahangule suunatud tööealistel meestel esinevad sageli alkoholist põhjustatud haiguslikud muutused siseorganites, mis viitab selles vanuserühmas alkoholi tervistkahjustavale tarvitami¬sele. Uuringu tulemustest nähtus, et osad alkoholi biomarkerid (PEth, EtG ja EtS) on kasutatavad surmajärgses diagnostikas ning neid võiks enam kasutada tavapraktikas ja lahanguid hõlmavates uuringutes, eriti kui puuduvad andmed lahkunu alkoholi tarvitamise harjumuste kohta. Lahanguleiuna hulgiorganite alkoholkahjustuse esinemise korral oli raske diagnoosida põhihaigust Rahvusvahelises Haiguste Klassifikatsioonis puuduvate võimaluste tõttu. Mürgistussurmade uuringu põhjal olid aastatel 2000–2009 esikohal alkoholi¬mürgistused, kuid aastatel 2010–2019 mürgistused narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega. Uuringust saadavad teadmised on vajalikud alkoholistrateegia ja -poliitika kujunda¬jatele ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile kui kohtu¬arstlikke lahanguid teostavale asutusele., Excessive alcohol consumption has been implicated as a major cause of premature mortality. Other preventable causes of death are poisonings with psychotropic substances. It is important to find out the role of alcohol in causing damage to human body as well as the magnitude of it affecting population health. One of the ways of doing that is to carry out an autopsy-based study. Because of the complicated nature of such study they are quite rare, but still produce valuable information. Similarly, it is important to assess and improve ways of coding causes of death to reveal the role of alcohol in causing deaths, and how this reflects in mortality statistics at population level. This study was the first in Estonia to use in-depth forensic autopsy to explore the role of alcohol in premature mortality. The aim of the study was to give an evidence-based overview of deaths among working-aged men caused by alcohol using an in-depth forensic autopsy analysis, to explore the coding problems of underlying cause of death in presence of multiple alcohol-related pathologies of internal organs, and to describe fatal poisonings by alcohol, psychotropic and other substances among general population in 2000–2009 and in 2010–2019. This study showed that alcohol-related pathologies were common among working age men subject to forensic autopsy in Estonia, indicating harmful alcohol consumption in this age group. The study showed that several of the novel alcohol biomarkers appeared to perform well in post mortem samples and could be more widely used in forensic practise. At the same time, in case of multiple alcohol-related pathologies it was not possible to allocate underlying cause of death because of rigidity of classification. Among poisoning deaths, ethanol was the most frequent substance causing death in 2000–2009, but in 2010–2010 narcotic and psychotropic substances prevailed in poisoning deaths in Estonia. The findings of the study are useful for policy makers and for Estonian Forensic Science Institute as the institution where forensic autopsies are carried out., https://www.ester.ee/record=b5498263

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Julgeolekupoliitikas on Eesti lähtunud juba mitmeid aastaid avarast käsitlusest, mis hõlmab kõiki julgeolekuks olulisi valdkondi ning mida viiakse ellu, lähenedes ühiskonnale ja valitsusele kui tervikule. Sõjaline kaitse on vaid üks sammas avaras julgeoleku-kontseptsioonis, kuid ka siin rõhutatakse, et Eesti riigikaitse toetub laiapindsuse põhimõttele. Doktoritöö käsitleb meesoost Eesti kodaniku kokkupuuteid kaitsevaldkonnaga, tuues välja erinevad tsiviil- ja militaarsfääride lõimumise kohad tema elu jooksul. Tavateadmine sedastab, et Eesti meeste militaarsfääriga kokkupuudetest valdav enamik piirduvad vaid ajateenistuse läbimise ja mõne reservõppekogunemisega, kuid tõenäoline on, et neid põimpunkte on üksjagu rohkem, kuid nende iseloom ei ole nii selgepiiriline ja kohe äratuntav. Tavapärased tsiviil- ja militaarsuhete käsitlemise raamistikud selliseks uuringuks väga hästi ei sobi, sest klassikaliselt on tegemist pigem politoloogia valdkonnast lähtuvate teooriatega, mille fookuses on eelkõige poliitiline- ja militaareliit. Paremal juhul on ühiskond nendesse teooriatesse kaasatud vaid laiemal ja abstraktsemal viisil. Oma doktoritöös pakun välja tsiviil- ja militaarpõimikute analüüsiraamistiku, mille toimimist analüüsin väitekirja alusartiklite tekstide põhjal. Töö tulemusena leian, et erinevalt klassikalistest lähenemistest võimaldab pakutud analüüsiraamistik paremini välja tuua tsiviil- ja militaarsfääride lõimituse ning erinevate põimikute olulisuse meesoost Eesti kodaniku elus., For many years, Estonia has taken a comprehensive approach to security policy, which encompasses all fields essential to national security and is implemented through an approach that considers society and government as a whole. In Estonia, military defence – just one pillar in the comprehensive security approach – also emphasizes a broad-based approach. This doctoral dissertation treats the connections between male Estonian citizens and the defence sector, highlighting various intersections between the civil and military spheres over the men’s lifetime. Conventional theory holds that the overwhelming majority of contacts between Estonian males and the military sphere are limited to compulsory military service and a few reservist training call-ups, but it is likely that there are actually more interactions – ones that are not as clearly defined and readily identifiable. Conventional frameworks for studying civil-military relations, being grounded in political science and focusing mainly on the political and military elite, were not ideal for this study, which examines the lives of servicemen. At best, society is incorporated into the political science-based approach only in a broad and abstract manner. In my dissertation, I therefore propose a new framework for understanding civil-military relations. On the basis of the research, I conclude that compared to the classical approach, the novel analytical framework of civil-military entanglements nexus, allows a more insightful look at the civil-military nexus, https://www.ester.ee/record=b5476073

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Käesolev doktoritöö uurib Eesti-Soome vahelise pendeltöö mõju peresuhetele. Töö koondab viite iseseisvat teadusartiklit, mis avavad oskus- ja lihtööd tegevate Eesti meeste ja nende perekondade nägemust sellest, kuidas Soomes töötamine on mõjutanud pereelu ja suhteid lähedastega. Töörände põhjused on tihedalt seotud soorollide, perekonna ootuste ja tänapäevaste mobiilsusvõimalustega ning paljudel juhtudel valitakse Soomes töötamine eesmärgiga parandada lähedaste majanduslikku elujärge. Kuue aasta pikkune etnograafiline välitöö näitab, et hargmaised peremustrid on mõjutatud Soome kultuurist ja ühiskonnast, vaba ja tööaja muutunud vahekorrast ning lahusolekuga kaasnevast suuremast lähedusvajadusest. Pendeltöötajate elu ei ole kerge – pendeldamist on emotsionaalselt raske taluda, see on väsitav, võtab palju aega ning vajab väga suurt paindlikkust ja valmisolekut pidevalt kohaneda. Hargmaiste perekondade elurütm ja hakkamasaamine on väga individuaalne – osale perekondadest piiriülene suhtlemine ei sobi, teised aga oskavad selle enda jaoks sobilikuks muuta. Sealjuures teevad pereelu veelgi raskemaks ühiskonnas levivad stereotüübid ning üldine negatiivne kuvand pendeltöötajatest. Doktoritöö esitab tasakaalukama vaate kahes riigis elamisele ning toob esile argipraktikaid, mis aitavad peresuhteid üleval hoida. Pendeltöö on enamjaolt kaalutletud valik ja mõtestatud karjääristrateegia, millega kaasnevad nii majanduslikud kui sotsiaalsed muutused, mis hakkavad mõjutama ka teisi elu aspekte, sealjuures pereelu. Doktoritöö näitab, kuidas hargmaise eluviisiga kanduvad väärtusmudelid ühest riigist teise. Soomes töötamine mõjutab seda, kuidas mehed pereelust räägivad ja selles osalevad, kuivõrd nad kasutavad peredele mõeldud sotsiaaltoetusi ning kuidas nad laiemalt näevad oma isarolli. Hargmaiste meeste jaoks ei ole oluline vaid raha teenimine, samavõrra tähtis on olla perekonnaga nii sotsiaalmeedia kui külaskäikude kaudu kontaktis – heade suhete hoidmine on nende jaoks väga oluline. Vaatamata sellele, et üldjuhul pendeldab perekonnas vaid mees, saab pendeltöötajate perekonda ning kõiki pereliikmeid pidada hargmaisteks. Piiriülene elamine on kogu perekonna igapäevaseks reaalsuseks ning pereliikmed mobiilsusprotsessidesse distantsilt kaasatud., The dissertation, based on five independent articles, explores cross-border long interval commuting between Estonia and Finland. More specifically, how working in another country has impacted unskilled and skilled labour migrants’ family-life and relations with their nuclear families back in Estonia. Many aspects of labour migration are actually connected with family issues, gender expectations, and everyday transnational practices that at the same time allow and force them to span family life across the two countries. Six-year-long ethnographic research shows the changes in family structures that may appear due to the impact of the new culture and social norms, a new work and leisure balance, and the growing need for emotional close relations due to the physical distance. Cross-border commuting is not easy — it is emotionally difficult, physically demanding, time-consuming, and as well as requires constant adaptability. Also, the public opinion and rumours make the family life across borders especially difficult. At the same time, it is visible that cross-border commuting is a calculated life-choice that can be seen as a rather permanent decision that is followed by different economic and social changes that starts from changes in work-rhythm. The research shows the transmission of family-centred values from Finland to Estonia and witnesses how fatherhood, masculine care-taking patterns, and ways to talk about family life change. Transnational fathers are present in family life not only through remittances; they attempt to be involved using communication technologies and visiting and they think a lot about how they can and will maintain a good connection with their families back in Estonia. Even when mainly the men commute, their families are very much involved. Mobile family life needs full commitment and collaboration between family members and the whole family can be characterised as transnational., https://www.ester.ee/record=b5244771

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Probleemid laste saamisel puudutavad ligi 15 protsenti viljakas eas paaridest ning pooltel juhtudel osutavad muutused mehega seotud teguritele. Viimase sajandi vältel on meeste spermakvaliteet oluliselt langenud. Viljakusnäitajate võimaliku halvenemise põhjusena nähakse teiste tegurite kõrval kiirelt muutunud eluviise ning teisenenud liikumis- ja söömisharjumusi. Paralleelselt viljakusprobleemide kasvuga on kolmekordistunud ülekaaluliste meeste osakaal. Ülekaal on probleemiks ka Eesti meestele. On uuringuid, mis kinnitavad rasvumise negatiivset mõju viljakusvõimele kui neid, mis eitavad seda. Vastukäivad uurimistulemused iseloomustavad ka vööpiirkonna rasvumisega seonduva metaboolse sündroomi (MS) ja spermakvaliteedi vahelisi seoseid. Küll ollakse pea ühiselt nõus, et ülekaal mõjutab hormonaalset tasakaalu, mis väljendub eelkõige testosterooni taseme languses. Meeste viljakust hinnatakse põhiliselt seemnevedeliku analüüsi alusel. Samas on viljakuspotentsiaali määramise üheks lihtsamaks meetodiks munandimahttude (MM) mõõtmine, kuid kriitilist MM, mis tagaks adekvaatse reproduktiiv-funktsiooni, pole siiani kindlalt määratletud. Eelnevat arvestades tõstaks eluviisi, ülekaalu ning ülekaaluga seonduvate tervisenäitajate ja viljakusparameetrite vaheliste seoste täpsem kaardistamine nõustamise kvaliteeti. Viljatute paaride meespartnerite ja rasedate naiste meeste uurimine, ning tulemuste analüüs näitas, et gruppide võrdluses oli enam ülekaalulisi ning MSga mehi viljatute paaride meespartnerite hulgas. Vööpiirkonna rasvumine seondus mõlemas grupis viljakusnäitajate langusega. Olulise tulemusena ilmnes, et kaalutõusust ja vööpiirkonna rasvumisest olid enam mõjutatud väiksema MMga mehed. MS ja spermanäitajate vahel seoseid ei saadud, kuid esines negatiivne seos MS ja testosterooni taseme vahel. Lisaks näitasime esmakordselt seoseid GGT taseme ja viljakuse languse vahel. Uuritavate meeste alkoholitarvitamine seondus ülekaaluga. Alkoholitarvitamine koos GGT taseme tõusuga oli negatiivselt seotud spermaparameetritega., About 15% of couples in fertile age have experienced fertility problems and males are found to be contribute to 50% of cases overall. Men's semen quality has dropped dramatically over the last century. The possible reasons for the decline of fertility parameters can be the rapidly changed lifestyle, altered physical activity and eating habits along with other factors. The proportion of overweight men has tripled in parallel with the increase in fertility problems. Overweight is also a problem for Estonian men. There are studies that link fertility with obesity and those who deny it. Furthermore, there are also a few studies that have found a negative relationship between central obesity-related metabolic syndrome (MS) and sperm quality. There is, however, an almost unanimous agreement that increased weight has a negative correlation with testosterone levels. Semen analysis are mostly used to investigate fertility, but one of the easiest methods for determining fertility potential is the measurement of testicular volumes (TTV). Nevertheless, a critical TTV that would ensure adequate reproductive function has not been formally established. Altogether, a better understanding of the relationship between lifestyle, weight gain and overweight related health parameters and fertility would increase the quality of counseling. Investigating and comparing the results of a group of provenly fertile men and male partners of infertile couples showed that a significantly higher prevalence of adiposity and MS was found among male partners of infertile couples. Central obesity was associated with a decline in fertility parameters in both groups. Importantly, our analysis revealed that men with smaller testicles were more affected by changes in body composition. MS had no independent effect on major fertility parameters in different subgroups of men, but MS was negatively correlated to testosterone levels. The present results revealed an association between semen quality and GGT for the first time. In both groups, alcohol consumption was positively correlated to adiposity parameters. Alcohol consumption together with elevated GGT was negatively related to semen quality., https://www.ester.ee/record=b5229678

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone., Sooline palgalõhe on Eestis kõrge. Mitmetes varasemates uuringutes on hinnatud, kui suur osa keskmiste palkade soolistest erinevustest on tingitud soolistest erinevustest tunnustes nagu haridus, ameti- ja tegevusala jm. On aga leitud, et suurem osa soolisest palgaerinevusest ei ole Eestis selliste erinevusega selgitatav. Uurimistöö eesmärk oli hinnata, mil määral varemkasutatutest erinevate hindamismeetodite ja andmete kasutamine aitab paremini selgitada soolise palgalõhe kujunemist Eestis. Doktoriväitekiri koosnes kolmest uurimusest: Esimeses vaadeldi küsimust, mil määral on soolise palgalõhe suur mitteselgitatav komponent tingitud liiga vähedetailsetest andmetest. Näiteks kui tippspetsialistide kategoorias grupeeritakse kokku raamatukoguhoidjad ja neurokirurgid, tekib küsimus, kas analüüsis võrreldi võrreldavate töötajate palku. Leiti, et kuigi detailsemate ameti- ja tegevusala andmete kasutamine võimaldas mitteselgitatavat palgalõhet vähendada, jäi see ikkagi üpris kõrgeks (16,5%). Teises uuringus käsitleti palgalõhe hindamismetoodikate tehnilisemat poolt. Leiti, et teatud meetodi puhul (täppissobitamise põhine dekompositsioon) võib sisuliselt meelevaldne võrdlusgrupi valik (ehk see, kas hinnatakse meeste palgaeelist või naiste palgapuudujääki) viia vastupidistele järeldustele. Pakuti välja meetodi edasiarendus, mis eristaks eraldi komponentidena meeste palgaeelist ja naiste palgapuudujääki keskmise palga suhtes. Kolmandas uuringus testiti, kas palkade allapoole jäikus erineb sooti. Kasutades Maksuameti andmeid aastatest 2002-2008 leiti, et naised aktsepteerivad palgalangetust suurema tõenäosusega kui mehed. Üks võimalik selgitus on, et see tulemus peegeldab erinevusi riskikartlikkuses: mehed võivad keelduda palgalangetamisest, aktsepteerides pigem kõrgemat koondamisriski. See tõlgendus on siiski seni veel vaid hüpotees, mis vajab täiendavat testimist tulevastes uuringutes., The gender wage gap in Estonia is high. Previously, several studies have estimated how much of the gender difference in average wages can be explained by gender differences in characteristics such as education, occupation, industry etc. It has been found that most of the gender wage gap is unexplained by such differences. The primary question addressed in this thesis is whether better explanations for the gender wage gap in Estonia could be obtained by using different methods and data than those used in previous studies. The dissertation consists of three studies: Study I addressed the question of whether and to what extent the large unexplained gender wage gap is due to insufficiently detailed data. For example, if the category of professionals includes surgeons as well as librarians, a question arises whether wages of comparable workers are being compared. It was found that while using more precise data on occupation and industry reduces the unexplained wage gap somewhat, it nevertheless remains rather high (16.5%). Study II addressed more technical questions regarding wage gap decomposition methods. It was shown that certain methods (exact matching based decomposition) the essentially arbitrary choice of reference group (that is, whether men’s advantage or women’s disadvantage is estimated) can lead to opposite conclusions. A modification of the method was proposed, which estimates separately advantage and disadvantage in comparison with overall average wage. Study III tested whether there are gender differences in downward rigitity of wages. Using Tax Board data, it was found that women are more likely to accept wage reductions. A possible explanation for this result is that it reflects differences in risk aversion: men may be more likely to refuse pay reduction, accepting higher risk of layoff instead. This interpretation, however, is hypothetical and needs further research.

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone., 26. aprillil 1986 toimus Tšernobõli tuumajaamas avarii, mille tagajärjel radioaktiivsed ained saastasid põhjapoolkera. Kõige enam kahjustatud aladele Ukrainas saadeti puhastustööd tegema umbes 530 000 inimest (Tšernobõli veterani), kellest veidi üle 17 000 mehe oli pärit Baltimaadest. Kas ja kuidas on Tšernobõli piirkonnas töötamine mõjunud veteranide tervisele? Epidemioloogiline uuring, milles kasutati Eesti, Läti ja Leedu vähiregistrite andmeid, näitas, et aastatel 1986–2007 oli veteranide ja nende nende riikide meesrahvastiku vähihaigestumus võrdne. Veteranidel diagnoositi sagedamini kilpnäärmevähki, mis on tingitud nende seas tehtud sõeluuringust. Mõnevõrra põhjalikumalt käsitleti veteranide tervist Eestis, kus saadi andmeid lisaks veel surmapõhjuste registrist ja Haigekassa andmekogust. Veteranide suremus 1986–2011 ei erinenud riigi meesrahvastiku suremusest. Samas ilmnes, et veteranide enesetapurisk oli 30% kõrgem kui meesrahvastikus. Haigekassa 2004.–2012. aasta andmetel tehtud analüüsi järgi oli veteranide ja meesrahvastiku üldhaigestumus (ilma vähkkasvajateta) ühesugune. Silmatorkavaim erinevus ilmnes kilpnäärmehaiguste korral: veteranid haigestusid 1,7 korda sagedamini. On tõenäone, et taoline haigestumuse suurenemine tekkis mitte kiirguse tõttu, vaid see kajastab veteranidele osaks saanud põhjalikumat arstlikku järelevalvet. Seega veerand sajandit pärast Tšernobõli avariid puudub tõendus, et puhastustöödel saadud väikesed kiirgusannused on suurendanud veteranide haigestumust või suremust., The April 26, 1986, accident at the Chernobyl nuclear power plant caused radioactive pollution that spread over the Northern Hemisphere. Some 530,000 persons, among them a bit over 17,000 men from the Baltic countries, were sent to cleanup in the most affected territories of Ukraine. This study investigates whether and how working in the Chernobyl area had an effect on the clean-up workers’ health. The epidemiological study, based on the data of the Estonian, Latvian, and Lithuanian cancer registries for 1986–2007, showed that cancer incidence among cleanup workers was equal to that of the male population in these countries. An excess of thyroid cancers in cleanup workers is due to thyroid screening among them. The health of cleanup workers has been studied more extensively in Estonia by using additional data from the causes of death registry and the database of the Health Insurance Fund. In 1986–2011, the mortality of cleanup workers did not differ from that in the male population. But the suicide risk of cleanup workers was 30% higher than that of the male population. Non-cancer morbidity analysis revealed almost equal all-disease risk of cleanup workers and male population in 2004–2012. The workers experienced 1.7 times higher risk of thyroid diseases. Probably, this excess risk is not explained by radiation, but it indicates that the cleanup workers were kept under closer medical supervision. Thus, a quarter of century after the Chernobyl accident, there is no evidence of increased morbidity or mortality of cleanup workers attributable to radiation doses received during cleanup activities.

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone., Mehe reproduktiivtervise uuringutele pööratakse kogu maailmas järjest rohkem tähelepanu järgnevatel põhjustel. Esmalt, sündivate laste vanemate keskmise vanuse tõus arenenud riikides, mida mõjutavad hariduslikud ja tööalase karjääriga seotud otsused ning meeste soov saada isaks läbi uue partnersuhte. Teiseks, kehavälise viljastamise meetodite kättesaadavuse paranemine ja odavnemine, mis mõjutab eelkõige eelnevalt lastetute paaride reproduktiivsusega seotud otsuseid. On teada, et umbes 15 protsenti fertiilses eas olevatest paaridest on viljatud. Neist umbes ¼ juhtudest on põhjused ainult mehepoolsed. Mehe viljakusnäitajaid mõjutavad teadaolevalt veresoonkonna-, hormonaalsed- ja ainevahetushaigused, organismi anatoomilised ja füsioloogilised muutused ning paljud elustiili- ja keskkonnafaktorid. Vanus on ka üks olulisemaid eesnäärmemahu suurenemise ja urineerimishäirete tekkega seotud riskifaktoreid. Ligi 50% viiekümne-aastastest meestest kurdab urineerimisega seotud kaebuste üle, alates viiekümnendatest eluaastatest tõuseb urineerimiskaebustega meeste osakaal 10% ühe eludekaadi kohta. Hetkel puuduvad teadaolevalt uuringud eesnäärmemahu suurenemise, alumiste kuseteede kaebuste ning meeste reproduktiivfunktsiooni seoste kohta. Seetõttu on üha olulisem uurida tegureid, mis mõjutavad vanemate meeste seemnevedeliku kvaliteeti ja sellega seotud viljakusnäitajaid. Senistes uuringutes on keskealistele meestele tähelepanu pööratud vaid valikuliselt ja üksikutes artiklites. Käesolevas uuringus on fookuses 45-aastaste meeste viljakusparameetrid ning neid mõjutavate tegurite avaldumine. Väitekirja peamine eesmärk oli täpsustada keskealiste meeste reproduktiivfunktsiooni ning hinnata selle võimalikku seost erinevate eesnäärmehaiguste ja elustiilifaktoritega. Uuringu tulemusena selgus, et keskealise mehe viljakusnäitajad ei sõltu ainult vanusest, vaid ka seonudvatest elustiili mõjuritest, näiteks kehalisest aktiivsus ning varem põetud suguhaigused. Samuti leiti uuringus, et keskealiste meeste seemnevedeliku kvaliteet langeb seoses eesnäärme suurenemise ning urineerimisprobleemide tõusuga. Sarnane seos avaldub uuringu alusel ka suguteede põletikuliste muutustega. Põletikufoon mehe sugutraktis tõstab ka PSA ja östradiooli taset seerumis. Kuna varem on sarnaseid seoseid leitud noortel asümptomaatilise suguteede põletikuga meestel, võib uuringu läbiviijate arvates üheks meeste viljakunäitajaid langetavaks ja seerumi PSA taset tõstvaks põhjuseks olla (põletikuline) eesnäärme ja mehe suguteede kahjustus nooremas eas ning sellele järgnev põletikufooni pikaajaline kahjustav mõju mehe viljakusnäitajatele. Antud seos võib ka tähendada, et subfertiilsed (madalamate viljakusnäitajatega) mehed peaksid alustama enda PSA taseme jälgimist soovitatavast vanusepiirist varem ning pöörduma PSA tõusu korral täpsustavale eesnäärmehaiguste uuringule. Uuringu tulemusena selgus ka, et premaliigsed ja pahaloomulised eesnäärmepatoloogiad mõjuvad negatiivselt mehe seemnevedeliku parameetritele. Uuring viidi läbi Tartu Ülikooli Kliinikumi Androloogiakeskuses., The issue of semen quality and fertility in the aging male receives increasing attention due to the following factors. Initially, there is a trend in developed countries toward higher paternal ages predominantly due to socioeconomic factors. Family planning often begins after the establishment of education and professional career, resulting in higher paternal age. Also, the divorce, remarriage, and the wish to be a father of child(s) in a new partnership are increasing trends. Secondly, the improvements in assisted reproduction techniques in recent years, particularly intracytoplasmic sperm injection (ICSI), have endowed to generate genetic offspring in the males (and couples) who were previously considered infertile. At the same time the accumulation of several factors and conditions occurs along with aging that may affect male reproductive function. There are some reports about the impact of paternal occupation on seminal function. Additionally, factors like vascular, hormonal, metabolic and malignant diseases, anatomical and physiological conditions, injuries, lifestyle-related conditions or accumulation of toxic substances may be responsible for alteration in body functioning and therefore also in reproductive function. Male aging is a multifactorial process that causes changes in different reproductive organs, including the prostate. The prostate, an accessory gland of the male reproductive system, is directly related to male reproductive, sexual, and ejaculatory function. Although some recent studies have described the risk of prostatitis and prostate cancer in middle-aged infertile males, little is known about common associations between reproductive function and prostate pathologies in males >45 years. Therefore the main aim of this study was to specify the reproductive function in middle-aged male and to find out possible influences of different prostate conditions and lifestyle-related factors on male reproduction of that age. The main finding in our study comparing healthy men and male partners of infertile couples was that reproductive function in middle-aged subjects is related not only with general aging as described previously, but associated significantly with certain lifestyle factors, like prior history of sexually transmitted diseases. In addition, fertile men had higher sexual capability and physical activity. Our study of prostate-related diseases and male reproductive function showed that the increased levels of seminal inflammatory markers were associated with reduced semen volume, total sperm count, and sperm motility. Also, the reduced seminal parameters in middle-aged men were associated with prostate enlargement, bladder outlet obstruction and with pre-malignant and malignant prostate conditions. Probably, the alterations could be related with changes in general health status, malnutrition and gonadal function, but also with subsequent (partial) obstruction in the level of male accessory glands and/or damage of the prostate. Additionally, the serum marker of prostate, PSA, correlated with main seminal parameters like semen volume, sperm motility, and total sperm count. Therefore, according to an initial speculative view, an increased serum level of PSA in middle-aged males could give information not only about prostate-related conditions, but may be an additional indicator for impaired reproductive quality. The study was performed in the Andrology Centre of Tartu University Hospital.