Search

https://www.ester.ee/record=b5509077*est

https://www.ester.ee/record=b5509076*est

https://www.ester.ee/record=b5423654*est

https://www.ester.ee/record=b5265486*est

https://www.ester.ee/record=b5164536*est

https://www.ester.ee/record=b5162027*est

https://www.ester.ee/record=b5156929*est

Käesolev diplomitöö Saaremaa kampsunitest inspireeritud teksasjakkide kollektsioon VAMPSIK teemavalik tuleneb huvist taaskasutusliku moedisaini ja etnograafilise allikmaterjali kasutamise vastu tänapäevases moes. Töö eesmärgiks oli luua kaasaegne ja jätkusuutlik moekollektsioon, rakendades teadmisi pärimuslikust ainest ning kasutada originaalesemete lõikelisi lahendusi uues võtmes. Selleks tutvusin erinevate kampsunite lõikeliste lahendustega, vaatlesin lähemalt kahte Saarema Muuseumi kogudes olevat kampsunit ja Eesti Rahva Muuseumis ühte kampsunit. Soovisin tuua jakkide valmistamisel juurde uuendusliku elemendina teksariide, vanasti kasutatava villase kanga asemele. Lähtuvalt materjalivalikust ja originaalesemete lõikelistest lahendustest kavandasin ning modelleerisin kolm erineva tegumoega jakki naistele. Diplomitöö koosneb uurimuslikust ja praktilisest osast. Esimeses peatükis on antud referatiivne ülevaade Saarema kampsunitest, nende sarnasustest ja erinevustest. Samuti on kirjeldatud Jämaja ja Mustjala naise rahvarõivakomplekti. Kirjeldatud on ka SMis ja ERMis uuritud kolme Saaremaa kampsunit, kasutades kvalitatiivset uurimise meetodit. Teises peatükis on lühidalt välja toodud teksariide ajalugu. Töö kolmas peatükk kirjeldab praktilise osa ideed, kavandamise ja teostamise protsesse. Praktilise osana valmis naiste ülerõivaste kollektsioon, mis koosneb kolmest teksasjakist. Kollektsioon sai inspiratsiooni Saaremaa kampsunitest ja teksakangast. Töö lisades on välja toodud põhjalikumalt uuritud Jämaja ja Mustjala kihelkonna kampsunitest fotod, mis pärinevad Eesti Muuseumide Veebivärava veebilehelt. Lisatud on ka fotod kavanditest, tööprotsessidest, lõigete modelleerimisest ning fotod valmis esemetest. Töö valmimisel sain teha väga erinevaid ülesandeid alates kavandamisest kuni rõivaste valmis õmblemiseni välja. Oma rõivastega soovisin luua mõnusat igapäevariietust, mida võib kanda ka tennistega. Lisaks tahtsin, et rõivastel oleksid taskud ja mugav kinnitus. Tänu tootmisjääkide kasutamisele, mis hoidsid ühe toote hinda väga madalana, sain oma töös kasutada piisavalt keerukaid ja ajamahukaid õmblustehnoloogilisi võtteid. Edaspidi soovin kindlasti jätkata tootmisjääkide kasutamis ning luua erinevaid moekollektsioone inspireerituna rahvarõivastest., http://www.ester.ee/record=b5143727*est

http://www.ester.ee/record=b4681475*est

http://www.ester.ee/record=b4605984*est

http://www.ester.ee/record=b4498240*est

Töö andmeanalüüsi eesmärk oli kaardistada ja kirjeldada kõigis Eesti muuseumides olevaid saarte ja Läänemaa etnograafilisi vardakotte, uurida nende kasutusala, suurust, valmistamise materjale, tehnikaid ja kaunistusviise. Lõputöö praktiline eesmärk oli koostada uuritud materjali põhjal trükise makett, lühiülevaade saarte ja Läänemaa vardakottide valmistamise eripäradest, fotod ja legendid piirkondade vardakottide kohta ning seitsme paigale iseloomuliku vardakoti valmistamise õpetust ning lõpuosas fotod tänapäeval kasutusel olevatest vardakottidest koos nende tekke või saamislooga. Töö koosneb kolmest peatükist. Esimeses arutlen Eesti naise võimalike ajendite üle kasutada vardakotti. Teises analüüsin saarte ja Läänemaa vardakotte piirkonniti, toon välja piirkondlikud eripärad. Kolmandas peatükis räägin lõputöö praktilisest osast. Tööl on 4 lisa. Lisa 1 on Eesti kihelkondade kaart 19. sajandil, lisa 2 on vardakottide üldandmete tabel, lisa 3 on vardakottide vaatlustulemused ja lisa 4 on vardakottide trükise makett., http://www.ester.ee/record=b4475480*est

http://www.ester.ee/record=b4513297*est

Lõputöö kirjalik osa koosneb kahest peatükist. Esimeses käsitlen Mustjala kirikindaid, andes ülevaate sealsetest kirikinnaste tüüpidest, kinnaste mustrite muutumisest ning toon välja kinnaste sarnasused ja paikkondliku omapära. Tegemist on inspiratsiooniallika uurimisega, mitte iseseisva teoreetilise uurimusega. Teises peatükis esitan tootearendusliku silmkoelise rõivakollektsiooni kavandamise ja valmistamise protsessikirjelduse. Soovisin oma lõputöö teemat ühendada kodusaarega ning kuna Mustjala on võrratute kindamustrite poolest üks rikkalikumaid piirkondi Saaremaal, tundus valik igati põhjendatud., http://tartu.ester.ee/record=b2692826~S13*est

http://tartu.ester.ee/record=b2692887~S1*est

http://www.ester.ee/record=b4422506~S1*est

http://www.ester.ee/record=b4422524~S1*est

http://www.ester.ee/record=b4422540~S1*est

http://tartu.ester.ee/record=b2658241~S1*est

http://tartu.ester.ee/record=b2660174~S1*est

http://tartu.ester.ee/record=b2607444~S13*est

Lõputöö uurimusliku osa eesmärgiks oli kaardistada muuseumikogudes asuvad Hiiumaa, Saaremaa, Muhu ja Kihnu saarte lasterõivad 19. sajandi II – 20. sajandi I pooleni ja vaadata läbi ning analüüsida samal perioodil laste eluolu kajastanud arhiivifotod. Kinnitust sai hüpoteesiks olnud väide, mille kohaselt 19. sajandi II - 20. sajandi I poole Lääne-Eesti Saarte lasterõivad sarnanesid täiskasvanurõivastele, samas olid need veidi lihtsutatud ja valmistatud vastavalt lapse mõõtudele. Töö praktilise osa käigus valmis tänapäevane rahvarõiva-aineline laste rõivakollektsioon paikkondlikel kirikindamustritel põhinevatest lastekleitidest ja Saaremaa liistikute baasil valmistatud pihikseelikutest. Rõivakollektsiooni teostamisel koostatud tööjuhised, lõike- ja mustriskeemid on abimaterjaliks lastele tänapärvaste rahvarõiva-aineliste rõivaste valmistamisel., http://tartu.ester.ee/record=b2610156~S1*est

https://www.ester.ee/record=b5466191*est

https://www.ester.ee/record=b5486192*est

https://www.ester.ee/record=b5459840*est

https://www.ester.ee/record=b4039250*est

https://www.ester.ee/record=b5483056*est

Digiteeritud Rahvusarhiivi koordineeritud MKMi rahastatud SF-projekti „Vaba rahvas vabal maal (1920-1940)“ raames OÜ Andmevara Services poolt, https://www.ester.ee/record=b3605711*est