Search

Uuring keskendub isikuandmeid sisaldavate keeleandmete jagamisele, mis kujutab endast isikuandmete töötlemist. Rahvusvahelises praktikas ei ole üheselt selge, kuidas jaguneb vastutus isikuandmete töötlemise eest konkreetse teadlase ja teadusasutuse vahel. Näiteks erineb Prantsusmaa ja Saksamaa mudel Eesti, Leedu ja Soome mudelist. Omalaadset lähenemist pakub Kreeka mudel. Üldiselt vastutab isikuandmete töötlemise eest tööandja (organisatsioon ehk juriidiline isik). Samas on teadustööl oma spetsiifika, mida iseloomustab akadeemiline vabadus ja ka teadlaste mobiilsus. Olukorra muudab keerukamaks keeleandmete jagamine läbi teadusvõrgustike nagu CLARIN. Käesolevas uuringus analüüsivad autorid kohustuste ja vastutuse jaotust teadlase ja teadusasutuse (sh teadusvõrgustike) vahel. Autorid analüüsivad samuti, kuidas peaks isikuandmete kaitse perspektiivist toimuma andmete jagamine. Oluline on selgitada, kas andmete andja ja saaja on mõlemad vastutavad töötlejad (kaasvastutavad töötlejad) ning kuidas jaguneb vastutus andmete jagamisel. Analüüsi autorid on interdistsiplinaarse ja rahvusvahelise taustaga, kattes erinevaid õigusvaldkondi (andmekaitse, tööõigus, lepinguõigus) ja jurisdiktsioone (Eesti, Itaalia, Kreeka, Leedu, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome) ning keeletehnoloogiat. *** Legal framework for the sharing of linguistic data containing personal data: Obligations and responsibilities of the researcher and the research organization The study focuses on the sharing of linguistic data containing personal data, which is the processing of personal data. Therefore, the requirements of the General Data Protection Regulation (GDPR) must be complied with. Compliance with these requirements is the responsibility of the controller, who may use the assistance of processors to process the data. In international practice, it is not clear how the responsibility for the processing of personal data is divided between a specific researcher and a research institution. For example, the French and German models differ from the Estonian, Lithuanian and Finnish models. The Greek model offers a unique approach. In general, the employer (organization or legal entity) is responsible for the processing of personal data. At the same time, research has its own specificity, which is characterized by academic freedom and as well as mobility of researchers. The situation is further complicated by the sharing of language data through research networks such as CLARIN. In the present study, the authors analyze the division of duties and responsibilities between the researcher and the research institution (including research networks). The authors also analyze how data sharing should take place from a personal data protection perspective. It is important to clarify whether the data provider and the data recipient are both controllers, joint controllers or the recipient is the processor and how the responsibility for data sharing is shared. The authors of the analysis have an interdisciplinary and international background, covering different areas of law (data protection, labor law, contract law) and jurisdictions (Estonia, Italy, Greece, Lithuania, France, Germany, Finland) and language technology.

Artikli eesmärgiks on selgitada, millises ulatuses mõjutab keeleandmetele kohalduv õiguslik režiim keelemudelite arendamist ja kasutamist. Autorid lähtuvad oma käsitluses protsessiskeemist, alustades algandmetest ning lõpetades keeletehnoloogiat sisaldavate valmistoodetega (nt kõneliidesega külmik). Keeletehnoloogias kasutatavad algandmed sisaldavad tihti autoriõiguslikult kaitstavaid teoseid, autoriõigusega kaasnevate õiguste objekte (esitus, salvestus) ja isikuandmeid (isiku hääl, isiku kohta käiv muu info), mida säilitatakse annoteerimata ja annoteeritud andmekogudes. Keelandmete õiguslikke küsimusi on juba varem uuritud. Õiguslikult on läbi uurimata aga keelemudelite õiguslikud aspektid. Autorid on seisukohal, et reeglina ei mõjuta keelemudelite edasist õiguslikku staatust kasutatud algandmete õiguslik režiim, sest autoriõigusega kaitstavad teosed mudelis pigem ei säili. Küll aga võib õiguslikke probleeme tekitada isiku hääle kasutamine keelemudelis. Autorid analüüsivad võimalikke lahendusvariante nende probleemide ületamiseks. Artiklis vaadeldakse ka uue autoriõiguse direktiiviga kehtestatavat andmekaeve regulatsiooni ja selle rakendamist keelemudelite loomise kontekstis. *** "Influence of legal regime of language data on language models" This article aims to explain the extent to which the legal regime applicable to language data affects the development and use of language models. In their approach, the authors follow a process chart, starting from raw data to finished products containing language technology (eg a refrigerator with a speech interface). The raw data used in language technologies often include copyrighted works, objects of related rights (performances, sound recordings) and personal data (voice, other information about the person) stored in non-annotated and annotated databases. The legal issues of language data have already been studied. However, the legal aspects of language models have not been throughly explored. The authors are of the opinion that, as a rule, the legal status of the language models is not affect by the legal status of the used raw language data, since copyrighted works usually do not remain in the model. However, the use of a person’s voice in a language model can create legal problems. The authors analyze possible solutions to overcome these problems. The article also outlines the regulation of data mining introduced by the new copyright directive and its implementation in the context of development of language models.

"Data protection issues relating to the development and utilisation of language resources" Copyright issues related to language resources have received considerable attention. Personal data protection in the field of language research is an area which is not thoroughly explored yet. This topic is very relevant since the General Data Protection Regulation is applicable from 25 May 2018. The authors analyse the issues relating to personal data protection in the context of the development and utilization of language resources. Firstly, the authors analyse the cases where there is a consent which allows processing of personal data to develop and use language resources for research purposes. Secondly, the processing of personal data without consent for language research purposes is explored. The article is meant to provide practical information to language research community and create a foundation for further discussion.

Keeleressursside arendamisel ei osata praktikas sageli arvestada lähtematerjali puudutavate õiguslike piirangutega, mis tekitab tarbetuid õigusriske ja võib takistada loodud ressursside sihipärast kasutamist ja levitamist. Artikli eesmärk on kaardistada levinumad probleemid ja pakkuda kehtivale õigusele tuginevaid lahendeid, viimaste puudumisel aga teoreetilisi ja praktilisi tõlgendusi. Autoriõiguslikult kaitstavate teoste kasutamiseks keeleressurssides esitatakse lisaks litsentsipõhisele meetodile kaks teoste vaba kasutamise viisi, tsiteerimine ja nn teadustöö erand, koos vastavate täpsemate juhistega. Lisaks kirjeldatakse täiendavaid tingimusi, mis puudutavad suulist ja eriti spontaanses olukorras salvestatud kõnet, varem avaldamata teoseid, tuletatud teoste loomist ja keeleressursside avalikustamist. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa9.20