Search

The present thesis aims to discover whether giving students opportunities to engage in creative writing increases their attitude toward writing in general. This topic is important as the Estonian curriculum does not include creative writing, which has been shown to boost students` motivation and aide language acquisition. The three main hypotheses were that giving students the opportunity to write freely would lead to an increase in attitude, that an interesting topic would motivate students and that language level influenced the students` perception of writing., https://www.ester.ee/record=b5461646*est

https://www.ester.ee/record=b5453805*est

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Tekstidest arusaamine võimaldab omandada uusi teadmisi ja igapäevaelus edukalt hakkama saada. Tekstimõistmine on mitmetasandiline ja sisaldab paljude omavahel seotud komponentide ja protsesside samaaegset kasutamist. Selleks, et jälgida õpilaste arengut tekstimõistmise eri oskustes, võib jaotada tekstimõistmise kolmele tasandile: sõnasõnalisele, järeldavale ja hindavale. Tekstimõistmine järeldaval ja hindaval tasandil eeldab lugejalt tekstimõistmise strateegiate kasutamist, mida on tarvis õpilastele enamasti lugemistundides õpetada. Siinses doktoritöös uuriti, kuivõrd eesti keele taseme- ja eksamitööde tekstimõistmise ülesanded mõõdavad õpilaste loetust arusaamist eri tasanditel, ning töötati välja sekkumisprogramm tekstimõistmise strateegiate õpetamiseks emakeeletundides. Uuringust ilmnes, et üleriigilised hindamisvahendid sisaldavad palju õpilaste faktiteadmisi kontrollivaid ülesandeid ning vähe pööratakse tähelepanu hindava tasandi tekstimõistmise mõõtmisele. Lisaks selgus, et sama klassi ülesannete tasandiline jaotus oli aastati erinev, näiteks keskenduti ühel aastal peamiselt sõnasõnalise tasandi, kuid järgneval aastal järeldava tasandi ülesannetele. Tekstimõistmise ülesannete tasandilist jaotust arvestati sekkumisprogrammi koostamisel. Selle programmi efektiivsuse kontrollimisel selgus, et tekstimõistmise strateegiate õpetamine suurendas oluliselt õpilaste sõnavara ja tekstimõistmist sõnasõnalisel, järeldaval ja hindaval tasandil. Seevastu kontrollrühmas, kus strateegiaid ei õpetatud, arenes olulisel määral vaid õpilaste sõnasõnalise tekstimõistmise oskus. Doktoritöö tulemused toovad välja vajaduse muuta üleriigiliste hindamisvahendite koostamise põhimõtteid kooskõlas tekstimõistmise teooriatega. Lisaks kinnitavad tulemused tekstimõistmise strateegiate olulisust tekstimõistmise arendamisel. Sel põhjusel tuleks lisada strateegiate õpetamine riiklikku õppekavva ning emakeeletundidesse ning pakkuda õpetajatele teadmisi sellest, kuidas tekstimõistmise strateegiaid õpilastele eesmärgipäraselt õpetada, Text comprehension enables to convey knowledge in school setting and in every-day life. Text comprehension involves a full range of interactively working processes and components to understand texts at various levels. To have an overview of students’ proficiency in these processes, the text comprehension can be transferred to the three levels: literal, inferential and evaluative. The processes at inferential and evaluative levels rely on various comprehension strategies that should be explicitly taught in reading lessons. In this doctoral study the comprehension levels among the text comprehension tasks in the national standard-determining tests were examined, and an intervention program for teaching comprehension strategies was developed. It appeared that national assessments tended to include too many literal-level tasks and few tasks at evaluative comprehension level. Also, distribution of tasks at different comprehension levels was fluctuating among the tests for the same grade in different years. Multidimensional nature of text comprehension was considered in developing intervention program. The results showed that explicit teaching of text comprehension strategies enhanced students’ vocabulary and text comprehension at literal, inferential and evaluative levels. However, the students who attended the regular reading classes without focused attention on teaching of comprehension strategies increased only their literal text comprehension. This doctoral study highlights the need for improving the compilation of national assessments that consider the theories of text comprehension. Further, the results confirm the importance of teaching explicitly various comprehension strategies in order to improve students’ text comprehension. For that reason, the strategy teaching should be a valued component in curriculum and reading lessons, and teachers should be provided the knowledge of how to purposefully teach text comprehension strategies in reading lessons., https://www.ester.ee/record=b5360571

https://www.ester.ee/record=b5367453*est

https://www.ester.ee/record=b5249663*est

https://www.ester.ee/record=b5243223*est

https://www.ester.ee/record=b5249231*est

https://www.ester.ee/record=b5146859*est

https://www.ester.ee/record=b5159291*est

https://www.ester.ee/record=b5145477*est

Intervjuude transkriptsioonid on ainult paberkandjal töö juures., https://www.ester.ee/record=b5152289*est

http://www.ester.ee/record=b4688541*est

http://www.ester.ee/record=b4686034*est

http://www.ester.ee/record=b4685492*est

http://www.ester.ee/record=b4690827*est

http://www.ester.ee/record=b4582810*est

http://www.ester.ee/record=b4543946*est

http://www.ester.ee/record=b4581466*est

http://www.ester.ee/record=b4500708*est

Võtmesõnad: noored, alkohol, uimastiennetusprogrammid, kool Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, millised on kuuenda klassi õpilaste arvamused ja hoiakud seoses alkoholiennetusega ning milline on kooli roll noorte alkoholiennetuses. Selleks analüüsisin kvantitatiivset ja kvalitatiivset meetodit kombineerides Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse poolt 2012/2013. õppeaastal aastal 1033 kuuenda klassi õpilase seas läbi viidud ankeetküsitluse uimastavate ainete tarvitamist puudutava osa viit küsimust. Esmalt analüüsisin küsimust, mis puudutas noorte hirme seoses alkoholitarvitamisega kaasneda võivate negatiivsete tagajärgedega, et saada aimdus noorte teadmistest ning suhtumisest alkoholi. Seejärel analüüsisin kooli rolli puudutavaid küsimusi: kuivõrd tegelevad uuringus osalenud noorte koolid nende sõnul hetkel alkoholiennetusega; kas nad ise sooviksid alkoholiennetuseks midagi ära teha ning mida kool nende arvates ennetustööks teha saaks ja/või peaks. Seejärel analüüsisin eeskujude rolli noorte alkoholiennetuses ning –tarbimises puudutavat küsimust. Analüüsi tulemusel selgus, et noored on küll teadlikud alkoholi kahjulikkusest, kuid nende teadmised on veel küllaltki pinnapealsed, mistõttu tuleb nende teadmiste arendamiseks jätkuvalt tööd teha. Eriti tuleb tähelepanu pöörata informatsioonile, mis puudutab mõõdukaid tarbimiskoguseid, kuna noored tõid välja, et selline tarbimismuster on aktsepteeritav ning kahju ei too, kuid vastustest ei selgunud kindlalt, kas nende arusaam mõõdukast tarbimisest vastab ametlikes materjalides välja toodud kogustele. Suurem osa uuringus osalenud noortest leidis, et nende koolides toimub erinevaid uimastiennetusega seotud üritusi ja ettevõtmisi vähe, mistõttu võiksid uimastavate ainete tarvitamisega kaasneda võivate kahjude kohta rohkem rääkida nii õpetajad tunnis kui ka spetsiaalselt kooli tulnud eksperdid või kahjusid ise kogenud inimesed. Samuti ootavad noored kooli poolt tugevamat seisukoha kujundamist, mis väljendub õpilaste kontrollimises, vahelesekkumises ning märkamises. Tagajärgedest soovivad noored kuulda ka oma eeskujude käest, kelleks nad paistavad pidavat ennekõike oma vanemaid. Ise ennetustööga abistamisest noored enamjaolt huvitatud pole, kuid on võimalik, et mingi osa neist ei ole seda seetõttu, et ei tea, millised võimalused on abistamiseks ja arvavad, et peavad 68 selleks omama liiga spetsiifilisi teadmisi. Väga palju kurtsid noored ka ajapuuduse üle suure koolitöö ning huviringide koorma tõttu, mispärast ei ole neil ka tahtmise olemasolul võimalik ise ennetustöös kaasa lüüa. Käesoleva uuringu tulemuste põhjal võib seega väita, et noortel on küll üldine teadmine alkoholi kahjulikest omadustest olemas, kuid neil ei pruugi olla piisavad teadmised mõõdukast tarbimisest ega alkoholi kahjulikkuse erinevusest noorele ja täiskasvanule. Noored väitsid, et nende koolides on uimastite teemat ka suhteliselt vähe käsitletud, mis võib tähendada seda, et koolides puuduvad põhjalikud uimastiennetusprogrammid või seda, et need algavad veidi hilisemates klassides. Kuna aga esimesed tarbimised leiavad aset üsna vara ning ka antud juhul paistsid mitmed noored alkoholi vähemalt maitsnud olevat, siis tuleks omadustest ning kaasnevatest potentsiaalsetest tagajärgedest rääkima hakata pisut varem. Noored veedavad suurema osa oma ajast koolis, mistõttu on koolil võimalus ja kohustus neile lisaks muudele õppeainetele ka meelemürkidest rääkida. Erinevalt vanematest on koolil paremad võimalused ennetustöösse kaasata eksperte, kellel on laialdasemad teadmised ning mõjuvad õpilastele seetõttu autoriteetsemalt ning usutavamalt. Hoolimata usutavate ekspertide kaasamise võimaluse tõenäolisesse puudumisse on lapsevanematel noorte hoiakute kujundamises siiski oluline roll, mistõttu on tähtis, et kool ei unustaks ära ka nende harimist, kuna kooli poolt edastatav sõnum võib kaotada oma efektiivsuse, kui vanema poolt edastatav otsene või kaudne sõnum sõltuvusainete tarvitamise kohta on sellele vastupidine või puudub sootuks., http://www.ester.ee/record=b4486350*est

http://tartu.ester.ee/record=b2694122~S1*est

https://www.ester.ee/record=b5532767*est

http://tartu.ester.ee/record=b2656014~S27*est

http://tartu.ester.ee/record=b2656529~S1*est

http://tartu.ester.ee/record=b2655068~S6*est

http://tartu.ester.ee/record=b2611483~S1*est

http://tartu.ester.ee/record=b2558951~S6*est