Search

Keelt aineteadmiste vahendajana on hakatud üha enam tähtsustama: paralleelselt kõneldakse keeleteadlikust aineõpetusest ja ainekirjaoskusest. Ainekirjaoskus tähendab ainealase suhtluse harjutamist õpiprotsessi mõlemas otsas – teksti vastuvõtul ja loomel. Kirjaoskus on Eesti riiklikes õppekavades sõnastatud ühe üldp.devusena – suhtluspädevusena, mis tähendab paindlikku keelekasutusoskust ja suhtlusolukorra järgi kohanduvat kõnelemis-, kirjutamis-, lugemis- ja kuulamisoskust. Ehkki sedamööda paistavad meil eeldused keeleteadlikuks aineõpetuseks olevat loodud, puudub vastus küsimusele, kui (keele)teadlikult kirjaoskust õpetatakse. Etnometodoloogiline uurimus võtab vaatluse alla neli ainet: ajaloo, füüsika, käsitöö ja kodunduse ning muusika, et välja selgitada nende ainete õpetajate tekstikasutustavad kirjaoskuse õpetamisel põhikoolis. Uuringutulemused näitavad suunda, kuidas ainekirjaoskust Eestis arendada. *** Introduction to school discourse: Texts and literacy in four subjects This research investigated literacy instruction in four subjects: History, Physics, Music and Handicraft & Home Economics (HHE). Every school subject has inherent discourse patterns that appear in texts and language use. The concept of disciplinary literacy (DL) emphasizes language in learning, but there is little known about how Estonian core literacy is taught in school subjects in middle school. This ethnomethodological study was conducted among 32 teachers. First, one teacher of each subject was asked to keep a diary and report on authentic texts and methods used in the classroom; the data was supplemented by individual interviews. Secondly, two group interviews were carried out with teachers of the same subject. The data was analyzed through content analysis, detecting metadiscourses to see the features of disciplinary literacy. The results indicate that literacy is developed in the spirit of functional understanding and is asymmetrical, reading dominates over writing. However, examples of DL appeared in history as interpreting, common genres were media, historical sources, documentaries, movies; history was the most language-aware subject. DL in physics appeared in problem-solving tasks, describing procedures and phenomena, genres were procedural videos and explanations. Musical DL was about sharing experiences, analysing musical language, the common genre was evaluation. DL in HHE consisted in making meaning through handicraft and following instructions, which was also the common genre. The use of authentic texts in subjects indicate that the need and readiness for a DL approach is recognized. The starting point could be the awareness of genres and making language visible as a meaning-making resource.

Copyright of Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat is the property of Eesti Rakenduslingvistika Uhing (ERU) / Estonian Association for Applied Linguistics and its content may not be copied or emailed to multiple sites or posted to a listserv without the copyright holder's express written permission. However, users may print, download, or email articles for individual use. This abstract may be abridged. No warranty is given about the accuracy of the copy. Users should refer to the original published version of the material for the full abstract. (Copyright applies to all Abstracts.)

Aastatel 2007–2012 toimus vene õppekeelega gümnaasiumide üleminek eestikeelsele aineõppele. Tallinna Ülikooli 2012. aasta sügisel koolides korraldatud uuring „Kakskeelne õpe vene õppekeelega koolis” kinnitas, et eestikeelne aineõpe on tõepoolest käima läinud ja kiirelt arenemas. Artikkel käsitleb lähemalt mõningaid õppe tulemuslikkuse faktoreid, mida uuringu käigus eestikeelses aineõppes ja seda toetavate eesti keele kui teise keele tundide juures analüüsisime. Eri sihtrühmade anketeerimise, fookusgrupiintervjuude ning ligi 80 tunnivaatluse põhjal teeme järeldusi eestikeelse õppe olukorra ja arenguvõimaluste kohta, keskendudes metoodika aspektile. Uuringu teoreetilisteks lähtekohtadeks on LAK-õpe (lõimitud aine- ja keeleõpe) ning aktiivõppe ja kommunikatiivõppe metoodika. Enamik artiklis vaadeldud metoodilisi jooni on olulised ka läbivalt eestikeelse hariduse kontekstis – nii keeleõppes kui ka aineõppes. Hoolimata vene õppekeelega koolide õpilaste arvu vähenemisest on kasulik jätkuvalt toetada haridustöötajate pädevuste arengut nendes metoodikavaldkondades – eriti arvestades õpilaskonna kultuurilist mitmekesistumist eesti õppekeelega koolis. Abstract. Helena Metslang, Mare Kitsnik, and Ingrid Krall: Content and language integrated learning methodology at Russian-medium schools. Estonian secondary schools include both the majority of schools where the language of tuition is Estonian and a minority of schools where most pupils speak Russian as their mother tongue and the language of tuition is mainly Russian. In 2007–2012, upper secondary schools of Russian-medium education in Estonia shifted to teaching 60% of the curriculum in Estonian. This was aimed at supporting Russian-medium schools’ graduates’ better coping in society, education and labour market. The study ‘Bilingual Education in Russian-medium Schools’ that our research team at Tallinn University carried out in autumn 2012 confirmed that the schools have implemented this change – Estonian-medium teaching is indeed taking place (as legislated) and is swiftly developing. This article describes, with a focus on methodology, some questions of effectiveness that we studied in content and language integrated learning (CLIL) lessons and supporting Estonian lessons. We discuss the situation and development perspectives of Estonian-medium CLIL in Russian schools. Theoretically, the study relies on CLIL principles and the methodologies of active learning and communicative language learning. Most of the methodological features described in this article are also important for the majority (Estonian-medium) education system. Despite the decrease of the number of students in Russian-medium schools, it is still useful to support the development of education practitioners’ skills in these areas of methodology – especially considering the increasing cultural diversification of the student body at Estonian-medium schools. Keywords: Estonian, second language, national minorities’ education, language teaching methodology, content and language integrated learning

Aastatel 2007-2012 läksid vene õppekeelega koolid üle kohustuslikule eestikeelsele aineõppele. Alates 2011. aastast õpivad kõik 10. klassi astuvad noored gümnaasiumis kohustuslikult 60% aineid eesti keeles, sh riikliku õppekavaga määratud viit ainet. Koolijuhid näevad eestikeelse aineõppe kasu õpilastele ning arendavad muudatuste elluviimise raskusest hoolimata programmi edasi. Artiklis käsitleme juhtide hinnanguid eestikeelset aineõpet mõjutavatele teguritele ning nende strateegiaid eestikeelse aineõppe arendamisel. Toetudes uuringule "Kakskeelne õpe vene õppekeelega koolis" (Metslang et al., 2013), kirjeldame direktorite ja õppejuhatajate peamisi muresid, mis on seotud eestikeelse ainekava rakendamisega muudatuse algusetapil. Kasutame selleks 2012. aasta sügisel kuues koolis korraldatud 12 juhiintervjuu tulemusi. Võrdleme neid 77 tunnivaatluse käigus ning õpilaste ja õpetajate anketeerimise ja fookusrühma intervjuude teel kogutud andmetega. Uuringust selgus, et olulisteks probleemideks on sobivate õpetajate leidmine, gümnaasiumiastujate vähene eesti keele oskus ja keeleõppe motivatsioon ning õpilaste kesised õpioskused. Vaatleme, kas juhid rakendavad strateegiaid nende probleemide lahendamiseks. Artiklis tõuseb esile vajadus suurendada direktorite ja õppejuhatajate teadmisi kakskeelse haridusprogrammi juhtimisest. Kuna õppeprogrammi järgi algab kohustuslik teiskeelne õpe alles gümnaasiumiastmes, on Eesti mudel maailma kakskeelse hariduse kontekstis haruldane. Levinud mudelite puhul alustavad õpilased teiskeelset õpet nooremas eas: alates lasteaiast, algkoolist või põhikoolist. Artiklis analüüsime Eesti mudeli tulemuslikkust eri programmikomponentide mõju uurimise kaudu. [ABSTRACT FROM AUTHOR]

Estonian secondary schools include both the majority of schools where the language of tuition is Estonian and a minority of schools where most pupils speak Russian as their mother tongue and the language of tuition is mainly Russian. In 2007-2012, upper secondary schools of Russian-medium education in Estonia shifted to teaching 60% of the curriculum in Estonian. This was aimed at supporting Russian-medium schools' graduates' better coping in society, education and labour market. The study 'Bilingual Education in Russian-medium Schools' that our research team at Tallinn University carried out in autumn 2012 confirmed that the schools have implemented this change -- Estonianmedium teaching is indeed taking place (as legislated) and is swiftly developing. This article describes, with a focus on methodology, some questions of effectiveness that we studied in content and language integrated learning (CLIL) lessons and supporting Estonian lessons. We discuss the situation and development perspectives of Estonian-medium CLIL in Russian schools. Theoretically, the study relies on CLIL principles and the methodologies of active learning and communicative language learning. Most of the methodological features described in this article are also important for the majority (Estonianmedium) education system. Despite the decrease of the number of students in Russian-medium schools, it is still useful to support the development of education practitioners' skills in these areas of methodology -- especially considering the increasing cultural diversification of the student body at Estonian-medium schools. [ABSTRACT FROM AUTHOR]