Search

What makes individuals willing to defend their (adopted) homeland as their own? This is an essential question for all diverse societies. We turn to the case of Estonia, which inherited a sizable Russian-speaking population after the fall of the Soviet Union. Using recent polling data, we test demographic and attitudinal predictors of defense willingness among the first generation of males that have been raised in the republic since the restoration of independence. The results enable us to unpack differences between Estonian-speakers and Russian-speakers, as well as disagreements among the latter, which shed light on the state of social cohesion in Estonia’s national fabric.

The concept “military family” is very well known in the international academic sphere, but is not a widely used term in many countries. The aim of this article is to elaborate the concept of the military family and the situation of these families in Estonia, Slovenia and Sweden. The similarities and differences between these three countries are highlighted by showing how the cultural, social and military context may influence and shape the recognition of military families, services and support provision., STO-TR-HFM-258 NATO Research Group: Impact of Military Life on Children from Military Families

"The article looks at the transition of Estonian society towards dual earner/ dual carer family model and focuses on fathers' decision regarding taking their parental leave. Based on theory of planned behaviour by Ajzen, data from 20 qualitative interviews with fathers of small children are analysed to explore the beliefs fathers have when it comes to parental leave. The analysis distinguishes between two images of 'good parenting' that play a role in the fathers' intention to take parental leave. First, there is an image of an outcome-oriented 'project manager' affected by failure anxiety, and second, there is a much more relaxed image of a 'good parent' as a 'companion' who values everyday contact and a close relationship with the child(ren)." (author's abstract)

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Julgeolekupoliitikas on Eesti lähtunud juba mitmeid aastaid avarast käsitlusest, mis hõlmab kõiki julgeolekuks olulisi valdkondi ning mida viiakse ellu, lähenedes ühiskonnale ja valitsusele kui tervikule. Sõjaline kaitse on vaid üks sammas avaras julgeoleku-kontseptsioonis, kuid ka siin rõhutatakse, et Eesti riigikaitse toetub laiapindsuse põhimõttele. Doktoritöö käsitleb meesoost Eesti kodaniku kokkupuuteid kaitsevaldkonnaga, tuues välja erinevad tsiviil- ja militaarsfääride lõimumise kohad tema elu jooksul. Tavateadmine sedastab, et Eesti meeste militaarsfääriga kokkupuudetest valdav enamik piirduvad vaid ajateenistuse läbimise ja mõne reservõppekogunemisega, kuid tõenäoline on, et neid põimpunkte on üksjagu rohkem, kuid nende iseloom ei ole nii selgepiiriline ja kohe äratuntav. Tavapärased tsiviil- ja militaarsuhete käsitlemise raamistikud selliseks uuringuks väga hästi ei sobi, sest klassikaliselt on tegemist pigem politoloogia valdkonnast lähtuvate teooriatega, mille fookuses on eelkõige poliitiline- ja militaareliit. Paremal juhul on ühiskond nendesse teooriatesse kaasatud vaid laiemal ja abstraktsemal viisil. Oma doktoritöös pakun välja tsiviil- ja militaarpõimikute analüüsiraamistiku, mille toimimist analüüsin väitekirja alusartiklite tekstide põhjal. Töö tulemusena leian, et erinevalt klassikalistest lähenemistest võimaldab pakutud analüüsiraamistik paremini välja tuua tsiviil- ja militaarsfääride lõimituse ning erinevate põimikute olulisuse meesoost Eesti kodaniku elus., For many years, Estonia has taken a comprehensive approach to security policy, which encompasses all fields essential to national security and is implemented through an approach that considers society and government as a whole. In Estonia, military defence – just one pillar in the comprehensive security approach – also emphasizes a broad-based approach. This doctoral dissertation treats the connections between male Estonian citizens and the defence sector, highlighting various intersections between the civil and military spheres over the men’s lifetime. Conventional theory holds that the overwhelming majority of contacts between Estonian males and the military sphere are limited to compulsory military service and a few reservist training call-ups, but it is likely that there are actually more interactions – ones that are not as clearly defined and readily identifiable. Conventional frameworks for studying civil-military relations, being grounded in political science and focusing mainly on the political and military elite, were not ideal for this study, which examines the lives of servicemen. At best, society is incorporated into the political science-based approach only in a broad and abstract manner. In my dissertation, I therefore propose a new framework for understanding civil-military relations. On the basis of the research, I conclude that compared to the classical approach, the novel analytical framework of civil-military entanglements nexus, allows a more insightful look at the civil-military nexus, https://www.ester.ee/record=b5476073

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Eesti sõjalise kaitse aluseks on esmane iseseisev kaitsevõime ja NATO kollektiivkaitse. Esmase iseseisva kaitsevõime põhijõuks on reservüksused. Reservüksuste tõsiseltvõetava heidutusvõime ja NATO kollektiivkaitse käivitumiseks vajamineva esmase vastupanuvõime säilitamine eeldab nende üksuste korduvat osalemist reservõppekogunemistel. Kui Eesti elanikkonna toetus riigikaitsele on läbi taasiseseisvumisjärgse aja püsinud stabiilselt kõrge, siis reservväelaste reservõppekogunemistel osalemisprotsent on olnud pigem kõikuv. Reservväelaste teenistusvalmiduse sotsiaalsete ja individuaalsete mõjutegurite parem tundmine võimaldab teadmispõhiselt tõsta reservõppekogunemistel osalemist. Doktoritöö “Eesti reservväelaste teenistusvalmidus ja Bourdieu praktikateooria” eesmärk on selgitada välja reservväelaste reservõppekogunemistel osalemist enim mõjutavad tsiviil- ja militaarväljaga seotud mõjutegurid. Pierre Bourdieu praktikateooriast lähtudes analüüsitakse siin teenistusvalmiduse mõjutegureid erinevate kapitalivormidena ning uuringutulemuste mõtestamisel kasutatakse ka teisi praktikateooria põhielemente. Uuringute tulemused kinnitavad, et reservväelase käitumisotsustust mõjutab eelkõige tema tsiviilelust lähtuv majanduslik- ja sotsiaalne kapital. Reservväelase rahalised kohustused ja sellega seonduv perekonna ja tööandja toetus on reservteenistuse pika perioodi jooksul muutuva mõjuga, mis omakorda eeldab teatavat paindlikkust reservteenistusega seotud õigusraamistikus, kokkulepetes ja läbirääkimistes. Samas, ka militaarväli pakub reservväelaste teenistusvalmidust tõstvaid kapitalivorme, milledest kõige tõhusam on üksuse sidusus. Uuringud tõid välja ka reservväelaste teenistusvalmiduse seose militaarväljalt ja tsiviilväljalt kogutud kapitali konverteeritavusega ja seda mõlemas suunas. Reservväelase motivatsiooni mõjutab positiivselt see, kui militaarväljal omandatud teadmised ja oskused on ka tsiviilväljal rakendatavad. Samaaegselt suurendab reservväelase tööandja positiivset suhtumist reservteenistusse see, kui reservväelase tööalaseid oskusi saab arendada reservõppekogunemistel., Estonia's defense is based on initial self-defense capability and NATO's collective defense. Reserve units are the main force of the initial self-defense. Maintaining the credibility of deterrence and initial self-defense capability requires continual participation of reserve soldiers in reserve training. While the public support in Estonia for national defense has remained steadily high after regaining independence, the percentage of reservists’ participation in reserve training has been unstable. Better knowledge of the social and individual factors affecting the military service readiness of reservists enables us to increase the reservists’ participation rates in reserve training. Thus, the aim of the doctoral thesis Looking at the Military Service Readiness of Estonian Reserve Soldiers through the Prism of Bourdieu’s Theory of Practice is to assess the role of military and civilian field related capital in the process of forming reservists’ motivation to participate in reserve training. Based on Pierre Bourdieu's theory of practice, the factors influencing service readiness are analyzed as forms of capital, and research results are discussed in the context of other key elements from the theory of practice. The results of the study confirm that the reservist's behavioral decisions concerning the participation in military training are primarily influenced by his or her economic and social capital in the civilian field. The financial obligations and support from family and employer are the most significant factors. However, as the effect of these factors can vary throughout the lengthy period of reserve service, flexibility in legal framework, contracts and negotiations related to the reserve service is also important. At the same time, the military field can also offer some forms of capital that increase service readiness. The most effective capital within the military field is unit cohesion. Additionally, the convertibility of capital in both fields has a positive impact on service readiness. Reservists’ service motivation is better if the knowledge and skills acquired in the military field are applicable in the civilian field. Similarly, employers’ support to employees’ reserve service is higher if the reservist's work-related skills can be improved through reserve training., https://www.ester.ee/record=b5470713

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Abielude sõlmimise ja lagunemise trendid on pidevalt nii teaduslike kui maailmavaateliste väitluste tulipunktis. Käesolevas töös vaadatakse abielulahutuste põhjuseid ja tagajärgi lastele inimese elutee perspektiivist. Selleks kasutatakse kahe sotsioloogilise uuringu andmeid: „Ühe põlvkonna elutee“, milles jälgitakse 1983. aasta keskkoolilõpetajate edasist eluteed kuni aastani 2005 ning uuring „Laste väärtus ja põlvkondadevahelised suhted“, mille Eesti andmed koguti aastal 2009. Uuringute käigus selgus, et suurt rolli lahutuse riski puhul mängib abiellumisvanus. Suurema tõenäosusega lahutatakse nooremas vanuses sõlmitud kooselud, registreeritud abielud on stabiilsemad kui vabaabielud. Samuti on väiksem lahutuse risk sellistes peredes, kus kasvavad ka lapsed. Abikaasade hariduse mõju lahutuse riskile on tunduvalt väiksem. Uuringust selgus, et naiste puhul haridustase lahutuse riski ei mõjuta. Meeste puhul oli kõrgharidusega vastajatel veidi väiksem lahutuse risk. Töös otsiti ka vastust küsimusele, kas ja kuidas vanemate lahutus mõjutab noore inimese eluplaane ja tegelikku eluteed. Selgus, et vanemate lahutuse mõju on nähtav eriti tüdrukute puhul. Lahutatud vanematega perest pärit tüdrukud plaanivad varem kodust välja kolida kui kahe koos elava vanemaga kasvanud tüdrukud. Tegelikult kodust väljakolimise vanustes siiski erinevusi ei leidunud. Küll aga oli näha, et lahutatud vanematega perest pärit tüdrukud hakkavad oma peret looma nooremas vanuses. Seega, tehtud plaanid ja tegelikud elusündmused olid vanemate lahutusest mõjutatud eri viisil. Samuti vaadati töös, kuidas mõjutab päritolupere noorte inimeste hoiakuid abielulahutuste suhtes. Uuringust selgus, et 15-aastaste laste hoiakud abielulahutuste suhtes ei sõltunud suurel määral nende emade hoiakutest lahutuste suhtes ega ka kasvupere tüübist. Tundub, et tegemist on noorte jaoks piisavalt isikliku teemaga, kus otsused langetatakse peamiselt ise., The marriage and divorce trends are currently in the middle of debates both academically as well as in everyday life. The current dissertation looks at the antecedents and consequences of divorces from life course perspective. It uses data from two sociological studies: „Paths of a generation” that started in the year 1983 and followed the life course of secondary school graduates from this year until 2005 and the study “Value of Children” from the year 2009. The studies showed that marriages formed at early ages are less stable than marriages that are formed in the middle and late 20s. Also cohabitations tend to be less stable than registered marriages and children in the family tend to reduce the divorce risk. Educational level had an effect on the divorce risk only for men, not for women; men with university education had lower divorce risks. When looking at the consequences of parental divorce for children’s lives, it can be seen that girls from divorce families planned to move out from parental home earlier but actually later did not do so. Still when looking at their actual life course, girls with divorce parents tended to start their first unions earlier. The results suggest that the impact of parental divorce especially for girls’ family life decisions is complex and mediated by different contextual and life course decisions. The study also was aimed to look how are children’s attitudes toward divorce influenced by the family of origin. We looked if mothers’ and children’s attitudes toward divorces are similar and if parental divorce had an effect on children’s divorce attitudes. The results show that there is very little or no attitude transmission between generations in the family. We also saw that parental divorce in general did not have a strong effect on children’s divorce attitudes.