Narratiivide kasutamine laste kõnearengu taseme määramisel ning võimalike kõnepuuete väljaselgitamisel on aktuaalne nii mujal maailmas kui viimastel aastatel ka Eestis. Käesoleva töö eesmärgiks oli võrrelda 5-6 aastaste eakohase kõnearenguga (EK) ja alakõnega (AK) laste jutustamisoskust pildiseeria alusel ja töötada välja metoodiline juhend laste narratiivsete oskuste hindamiseks. Uuringus osales 116 EK ja 47 AK last erinevatest lasteaedadest üle Eesti. Narratiiviloome oskuste uurimiseks kasutati kahte lihtsat üheepisoodilist pildiseeriat: Lumememmelugu ja Pallilugu. Narratiivi esilekutsumise meetodina kasutati vahendatud ja vahendamata jutustust. Iga laps pidi esiteks taastama pildiseeriale toetudes kuuldud loo (vahendatud jutustus). Vahendatud jutustus oli mudeliks, millele järgnes iseseisev (vahendamata) jutustus teise pildiseeria alusel. Narratiivi koherentsust hinnati narratiivi skoorimise skeemi alusel, milles lisaks narratiivse teksti makrostruktuuri elementidele (sissejuhatus, konflikt ja lahendus, kokkuvõte) arvestakse ka selle mikrostruktuuri tunnuseid (viitamine, sidusus) ning vaimsust väljendava sõnavara kasutust (VVS). Selgus, et vahendatud jutustused oli erinevate kategooriate osas paremad kui vahendamata jutustused, statistiliselt oluliselt mõjutas narratiivi esilekutsumise meetod EK laste tulemusi. 5-6 aastased EK lapsed suutsid valdavalt luua koherentseid narratiive, milles oli olemas põhiline episoodi struktuur, kuid puudus tegelaste mõtete ja plaanide kirjeldus seoses eesmärgi saavutamisega ning enamasti ei kirjeldanud lapsed tegelaste emotsioone. VVS kategooria oli kõige kehvemini esitatud kategooria nii EK kui AK lastel. Statistiliselt oluliselt erines teistest lastest AK 5-aastaste laste rühm, kellel oli kõige suuremaid raskusi koherentse narratiivi loomisel. Selgus, et Lumememmelugu osutus raskemaks kui Pallilugu ning jutustuse aines mõjutas oluliselt kõikide laste vahendamata jutustusi. Rühmadevahelised erinevused ilmnesid kõige selgemini juhul, kui ümber jutustati Lumememmelugu ja iseseisvalt jutustati Pallilugu. Paremini eristasid AK lapsi EK lastest teksti mikrostruktuuri tunnused (sidusus ja viitamine). 5 ja 6 aasta vanuste EK laste tulemused ei erinenud statistiliselt oluliselt. Käesoleva töö tulemuste põhjal soovitan edaspidi laste jutustuste koherentsuse hindamisel standardiseeritud kõnetestis mudelina kasutada Lumememmelugu ning iseseisva jutustuse uurimiseks Pallilugu., Using narrative as a tool for studying children’s language development and for the assesment of possible language impairments has become an important issue in the world and recently also in Estonia. The aim of the present study was to compare narrative skills of 5-6 years old children with normal language development (NLD) and children with language impairment (LI) and to develop a methodological guide for assessing children’s narrative skills. This study included 116 NLD children and 47 LI children from various kindergartens in Estonia. Two simple one-episodic (one-episode) picture series – Snow Story and Ball Story- were used to investigate the narrative production skills. Two narrative eliciting methods - story retelling and story generating were used. First, every child retold a heard story based on one picture seires. The first story was as a model that followed a generated story based on a different picture series. Narrative coherence was measured using a narrative scoring scheme that in addition to the macrostructural elements of the text (introduction, conflict and resolution, conclusion) considers also a microstructural elements of the text (referencing and cohesion) and the use of mental state words. The study showed that production was better in story retelling task than in story generating task and the narrative eliciting method influenced statistically significantly NLD children’s narratives. NLD children aged 5-6 were able to create a predominantly coherent narratives in which there was a main episodic structure, but there was little description of characters’ thoughts and plans in relation to goal achievement and most of the children didn’t describe the characters’ emotions. The use of mental state words to describe a characters cognitive and emotional state was the most poorly exposited category in NLD and LI children’s narratives. LI children aged 5 had the most difficulty in creating coherent narratives and they differed statistically significantly from other groups. It was found that the Snow Story proved more difficult than Ball Story and story content influenced significantly children’s self generated narratives. The differences between the groups emerged most clearly when the retold sory was Snow Story and self generated story was Ball Story. The microstructural elements (referencing and cohesion) differentiated LI children from NLD children better than macrostructural elements. The results revealed no significant differences between the NLD children aged 5 and 6 years. These two picture series could be used in further assesment in standardized language test for evaluating narrative coherence, but on the basis of this paper, I recommend to use Snow Story as a model and Ball Story for assessing children’s self generated narratives.