Search

Bakalaureusetöö Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekaval Varasemate aastate katsete tulemustest on selgunud, et ettekasvatatud taimedest on Eestis võimalik bataati põllutingimustes kasvatada. Oluline on aga põldkatsete kordamine pikema aja vältel. Esiteks võib uute kultuuride parimate kasvutehnoloogiate välja töötamisele aastaid kuluda ning teiseks annavad erinevate aastate tulemused võimaluse ilmastiku mõju analüüsida. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli võrrelda kolme bataadi sordi saagikusi kahel erineval kasvatustehnoloogial ja kolme erineva väetusnormi puhul. Põldkatsed viidi läbi 2022. aasta suvel Eesti Maaülikooli katsepõldudel, Eerikal. Ameerika Ühendriikides aretatud sordid, mida põldkatsetel kasvatati olid ‘Beauregard’, ‘Covington’ ja ‘Evangeline’, mille puhul võrreldi vaos ja mustal kilemultšil kasvatamise mõju saagikusele väetusnormide N0 (kontroll), N50 ja N100 juures. Taimed olid kasvuperioodi alguses kaetud kattelooriga. Katse tulemused kinnitasid, et bataadi kasvatus õnnestus ja ilmastikutingimused kujunesid soodsateks, välja arvatud septembrikuu alguses, mis oli jahe. Saagikusele avaldas kõige suuremat mõju kilemultšil kasvatamine: kõikide kultuuride keskmine saagikus kilemultšil oli 55,7 t ha-1 , vaos kasvatades oli sama näitaja vaid 16,4 t ha-1 . Väetusnormi ja katses kasvatatud sortide mõju bataadi saagikusele oli väga väike või puudus üldse. Tulevased katsed aitaksid kindlasti paremini mõista ilmastiku mõju saagikusele ja ühtlasi tuleks uurida ka bataadi kasvatamise majanduslikku kasu. Previous trials have proven that it is possible to grow sweet potatoes under agricultural conditions in Estonia from pre-grown plants. The conditions for open field trials can vary from year to year, therefore longer periods of trials are necessary for more accurate conclusions. The purpose of this bachelor’s thesis is to further study the effect of different cultivation technologies with different amounts of fertilizers on yield based on three sweet potato cultivars. The trial was conducted in 2022 at Eerika experimental field of the Estonian University of Life Sciences. Cultivars used for this experiment were ‘Beauregard’, ‘Covington’ and ‘Evangeline’ (all bred in USA). The cultivars were grown in black plastic mulch and in furrow with three different amounts of fertilizer: N0 (control), N50 and N100. All the plants were covered with cover veil during growing season. The results show that all the cultivars can be grown under agricultural conditions in Estonia. However, the best result is achieved growing sweet potato in black plastic mulch: average yield for growing in mulch was 55,7 t ha-1 compared to 16,4 t ha-1 growing in furrow. The comparison between different cultivars and fertilizer rates did not show any significant difference in yield production. Overall, it is possible to grow sweet potato in Estonia, but further research could prove how profitable it is.

Bakalaureusetöö Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekaval Seoses rahvaarvu pideva suurenemisega on järjest olulisemaks muutumas toidukultuurid, mis on ilmastiku tingimuste suhtes vähem nõudlikud, suure toitainete ja vitamiinide sisaldusega ning hea orgaaniliste ja mineraalväetiste kasutamise võimega. Töö eesmärgiks oli uurida Eesti tingimustes hirsi saagi ja saagi struktuuri elementide kujunemist erinevate külvise ja väetamise normide korral. Sooviti leida optimaalseid väetamise ja külvisenorme ning uuriti kultuuri kasvatamise sobivust Eesti tingimustes. Töö tulemusena vastas autor küsimustele: “Milline on Eesti tingimustes, hirsi kasvatamiseks optimaalseim külvisenorm ja väetamise norm? Bakalaureusetöö koosneb kahest osast. Esimene osa on teoreetiline ja sisaldab hirsi kasvatusnõudeid, kasutusvõimalusi, tähtsust maailmas, agrotehnikat ja teisi eelnevalt maailmas uuritud andmeid hirsi kohta. Lühike ülevaade tehti ka hirsi kahjustajate kohta. Uurimustöö teine osa on praktiline, mille käigus planeeriti ja rajati põldkatse ning teostati kasvuaegsed vajalikud hooldustööd (väetamised ja umbrohutõrje). Tööl oli kaks hüpoteesi. Esimeseks hüpoteesiks oli, et külvisenorm mõjutab oluliselt hirsi saaki ja kõiki saagi struktuuri elemente. Teiseks hüpoteesiks oli, et väetamine kompleks väetisega mõjutab oluliselt saaki ja kõiki saagstruktuurielemente. Töö tulemusena pidasid mõlemad hüpoteesid paika osaliselt, sest 1000 seemne massi muutustega ei omanud usutavat seost ei külvisenormid ega väetamise normid. Kõige optimaalsemaks külvisenormiks osutus katse põhjal 40 kg ha-1 ja väetusnormide katsest selgus, et saagikus ja teised näitajad küll paranesid väetustaseme suurenedes, kuid suurem positiivne muutus saagistruktuuri elementide osas esines 75 N kg ha-1 väetamise normini. Kokkuvõtvalt võib töö tulemuste põhjal öelda, et hirssi on Eesti tingimustes võimalik edukalt kasvatada. Kindlasti on hirsi puhul tegemist uue ja huvitava kultuuriga, mis vääriks edasisi uuringuid nii bakalaureusetöös käsitletud teemades, kuid ka näiteks seemne kvaliteedi aspektides ja soovitada kasvupinna laiendamist Eesti põldudel. Due to the increasing human population, food crops that are less demanding to weather conditions, high in nutrients and vitamins, have a good ability to use organic and mineral fertilizers are becoming increasingly important. The aim of this BSc. thesis was to study the formation of the yield and elements of the structure of proso millet harvest in Estonian conditions under different sowing and fertilization rates. wanted to find optimal fertilization and sowing rates and to study the suitability of growing crops in Estonian weather conditions. As a result of the work, author answered the question: “What is the most optimal sowing rate and the most optimal fertilization rate for growing proso millet in Estonian growing conditions? The bachelor's thesis consists of two parts. The first part is theoretical and contains the requirements for the cultivation of proso millet, its uses, its importance in the world, agrotechnics and other previously studied data on millet in the world. A brief overview of proso millet pests was also provided. The second part of the research is practical, during which a field experiment was planned and built, and the necessary maintenance work during fertilization (fertilization and weed control) was performed. There were two hypotheses. The first hypothesis was that the sowing rate significantly affects the proso millet yield and all elements of the crop structure. The second hypothesis was that fertilization with a complex fertilizer significantly affects the yield and all the structural elements of the crop. As a result of the work, both hypotheses were partially true, because neither the sowing norms nor the fertilization norms had a credible relationship with the changes in the weight of 1000 seeds. The most optimal sowing rate was 40 kg ha-1 and the fertilization rate test showed that the yield and other parameters improved with increasing fertilization level, but there was a larger positive change in the yield structure elements up to 75 N kg ha-1 fertilization rate. In summary, based on the results of the work, it can be said that proso millet can be successfully grown in Estonian conditions. Proso millet is certainly a new and interesting culture that deserves further research on the topics covered in the bachelor's thesis, but also, for example, on seed quality aspects and to recommend the expansion of the growing area in Estonian fields.

Bakalaureusetöö Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekaval Kanepi saadused leiavad kasutust väga paljudes valdkondades ja kanep vajab seejuures vähe hoolt taimekaitsevahendite ja umbrohutõrje osas. Valet külvise- või väetisenormi kasutades võib aga seemnesaagikus jääda oluliselt alla võimalikule seemnesaagikusele. Eesmärk oligi leida erinevate külvise- ja väetisenormide ning väetiste mõju seemnesaagikusele. Töö oli üles ehitatud kolmes osas. Nendeks olid kirjanduse ülevaade, põldkatse ja tulemuste andmeanalüüs. Parimaks külvisenormiks osutus 20 kg ha-1, mis oli väiksem kui sordiaretaja soovitus. Külvil väetades andsid ammooniumnitraat ja kompleksväetis sarnased tulemused, seemnesaagikus suurenes ühtlaselt väetisekoguseid suurendades. Kasvuajal pealtväetades erinesid ammooniumnitraat ja kompleksväetis rohkem. Ammooniumnitraat andis minimaalse väetisnormi 50 kg N ha-1 juures suuremat seemnesaaki, kuid väetise kogust suurendades oli saagikuse juurdekasv väiksem kui kompleksväetisel. Suurima saagikuse 1,79 t ha-1 andis maksimaalne kompleksväetise norm 150 kg N ha-1. Erinevalt sordiaretaja soovitusest, on võimalik edukalt külvata kanepisorti ’Finola’ juba aprilli lõpus. Seemnesaagikusele mõjub pealtväetamine paremini kui külvil väetamine. Võrreldes ammooniumnitraati ja kompleksväetist, suurendab kompleksväetis mitmeid saagistruktuuri elemente, aga ammooniumnitraat mõjutab eelkõige seemnesaaki. Products made from hemp are being used in many areas and hemp does not need much weed control and plant protection products. On the other hand, using the wrong sowing or fertilizer rate may reduce the seed yield. The aim of the study was to find the impact of different sowing and fertilizer rates on the weight of seed yield. Study is conducted in three parts. These are overview of literature, field experiment, and data analysis of the results. Best sowing rate turned out to be 20 kg ha-1, which was smaller than the sowing rate recommended by the breeder. Ammonium nitrate and complex fertilizer produced similar results in fertilizing when sown, weight of seed yield rose steadily by rising the fertilizer amounts. Ammonium nitrate and complex fertilizer were more different in fertilizing during vegetation period. Ammonium nitrate produced more seed yield in the minimal rate of 50 kg N ha-1, but with bigger amounts of fertilizer, the weight of seed yield was smaller than complex fertilizer had. Biggest weigh of seed yield of 1,79 t ha-1 was produced by the complex fertilizer with the maximal rate of 150 kg N ha-1. Unlike recommended by the breeder, hemp ’Finola’ can be successfully sown already in the end of April. Fertilizing during vegetation period is better than fertilizing when sown for the seed yield. Comparing ammonium nitrate to complex fertilizer, the complex fertilizer has an impact on many yield elements, but ammonium nitrate has an impact mainly on the seed yield.

Bakalaureusetöö Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekaval Liblikõielised kultuurid on olulised, sest mügarbakteritega on võimelised omastama ja koguma õhulämmastikku. Punane ristik on Eestis üks enim kasvatatavaid liblikõielisi liike, olles väärtuslik nii loomasöödana, seemnekasvatuses, aga ka vahekultuurina. Punasel ristikul on rida olulisi seen-, bakter- ja viirushaigusi, kuid sellelaadseid avaldatud teadustöid on Eestis piiratud hulgal. Kuna kvaliteetse saagi ja seemne tagab toitainetega piisavalt varustatud elujõulise ja haigusvaba taimiku kasv ja areng, siis vaadeldi enam esinenud haigusi pikaajalises külvikorra katses, kus esinevad erinevad väetusrežiimid. Töö eesmärgiks oli välja uurida millised haigused kahjustavad punase ristiku sorti ’Varte’ ja kas esineb viljelusviisist ja väetamisest sõltuv erinevus? Katse viidi läbi 2020. aastal Eesti Maaülikooli katsepõllul Eerikal. Uuriti maheviljeluse (3 erinevat kasvatussüsteemi) ja tavaviljeluse (4 erinevat kasvatussüsteemi) mõju ristiku haiguste esinemisele. Maheviljeluse kasvatussüsteemideks olid: M0 – talviste vahekultuurideta viljelussüsteem, MI – talviste vahekultuuridega viljelussüsteem ning MII – talviste vahekultuuridega ja komposteeritud veisesõnnikuga viljelussüsteem. Tavaviljeluse kasvatussüsteemid erinesid üksteisest antud lämmastiku normide poolest: T0 (N0P0K0); T1 (N50P25K95); T2 (N100P25K95); T3 (N150P25K95), neis süsteemides väetati kõiki kultuure, v.a. punane ristik. Seega oli punasel ristikul eelvilja väetamise mõju. Põldkatse tulemusena selgus, et punase ristiku sorti ’Varte’ kahjustavad järgmised haigused: Ristiku-varrepõletik, Liblikõieliste pruunlaiksus, Liblikõieliste laikpõletik, Liblikõieliste jahukaste. Viljelusviis on mõjutav faktor liblikõieliste jahukaste esinemisel ja samuti ka eelvilja väetamis kogus, mistõttu soovitatakse kasutada tasakaalustatud väetamist vastavalt mulla analüüsile. Katseaasta ilmastiku tingimused jäid haigustekitajale pigem mitte nii soodsaks, mistõttu jäi jahukaste kahjutus mõõdukalt madalaks. Liblikõieliste laikpõletiku esinemisel on viljelusviis haiguse esinemisel mõjuv tegur. Tulemustest saab järeldada, et vahekultuuride kui ka õige külvikorra korrektsel kasutusel saab vähendada laikpõletiku esinemist, samas väetise kogus ei ole mõjuv tegur haiguse esinemiseks. Suurem väetise kogus eelviljale vähendab pruunlaiksuse esinemist. Viljelusviis oli mõnel määral mõjutav faktor, kuid pruunlaiksuse esinemismäär jäi katses madalas, eriti teisel hindamisel augustis.Viljelusviis mõjutab oluliselt ristiku varrepõletiku esinemist, kuna kõige suurem kahjustus oli maheviljelus variantide taimedel. Samuti on haiguse esinemisel oluline ka eelvilja väetamine, sest tavaviljelusviisi väetamata (eelvili) kontroll variandi taimedel esines varrepõletikku oluliselt rohkem kui väetatud variandi taimedel, kus kahjustus jäi väga madalaks. Legume crops are important because they have the ability to absorb and accumulate at mospheric nitrogen with mycobacteria. Red clover is one of the most widely grown leg ume species in Estonia, being valuable both as animal feed, in seed production, but also as an intermediate crop. Red clover has a number of important fungal, bacterial and viral diseases, but there is a limited number of such published research papers in Estonia. As the growth and development of a viable and disease-free plant adequately supplied with nutrients ensures high-quality yields and seeds, more diseases were observed in a long term crop rotation experiment with different fertilization regimes. The aim of the study was to find out which diseases affect the red clover variety 'Varte' and whether there is a difference depending on the cultivation technology and pre-crop fertilization? The experiment was conducted in 2020 in the experimental field of the Estonian Univer sity of Life Sciences in Eerika. The effect of organic farming (3 different farming systems) and conventional farming (4 different farming systems) on the incidence of clover diseases was studied. The cultivation systems of organic farming were: M0 - cultivation system without winter catch crops, MI - cultivation system with winter catch crops and MII - cultivation system with winter catch crops and composted cattle manure. Conventional farming systems differed from each other in terms of given nitrogen norms: T0 (N0P0K0); T1 (N50P25K95); T2 (N100P25K95); T3 (N150P25K95), in these systems all crops were fertilized except red clover. Thus, red clover had the effect of fertilizing pre-crops. Field observations showed that the red clover variety ‘Varte’ are affected by following diseases: northern antracnose (Aureobasidium caulivorum), common leaf spot (Pseudo peziza trifolii), legume yellow leaf blotch (Leptotrochila medicaginis) and legume pow dery mildew (Erysiphe trifolii). The cultivation method is an influencing factor in the presence of leguminous powdery mildew as well as the amount of pre-fertilizer fertilization, therefore it is recommended to use balanced fertilization according to the soil analysis. The weather conditions in the study year remained rather unfavorable for the pathogen, so the harmlessness of the pow dery mildew remained moderately low. In the case of yellow leaf blotch, the cultivation technology is a factor in the occurrence of the disease. It can be concluded from the results that the correct use of cover can reduce the incidence of yellow leaf blotch, while the amount of fertilizer is not a significant factor in the occurrence of the disease. A larger amount of fertilizer reduces the occurrence of legume common leaf spot. The cultivation method significantly influences the occurrence of northern antracnose, as the greatest damage was in the organic cultivation variants. Pre-crop fertilization is also im portant in the presence of the disease, because the non-fertilized (pre-crop) control variant of the cultivation variant had significantly more stem inflammation than the fertilized var iant, where the damage remained very low but the variants did not differ statistically.

Bakalaureusetöö Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekaval Antud bakalaureusetöö põhieesmärgiks oli välja selgitada, kas leidub kahele levinumale Eestis kasvatatavatele õlikultuuridele nagu suviraps ja suvirüps alternatiive, mis võiksid olla haigustele vähem vastuvõtlikumad ja saagikamad? Täpsemalt uuriti: 1) kas väetamine mõjutab erinevate ristõieliste kultuuride haigestumist kapsa-ebajahukastesse, kapsa-jahukastesse ja ristõieliste kuivlaiksusesse ning selle kahjustuse määra?; 2) kas väetamine ja erinevate haiguste kahjustus mõjutavad uuritavate ristõieliste kultuuride saagikust? Antud katse rajati 2020. aastal Eesti Maaülikooli Rõhu katsejaama Eerika katsepõllule. Võrreldavateks kultuurideks olid: suvirüps, suviraps, valge sinep, õlirõigas, õlituder. Nende väetatud ja väetamata variandid. Katsest selgus, et väetatud õlikultuurid olid küll üldjuhul tervemad, kuid siiski nakatas kapsa-ebajahukaste väetatud suvirüpsi lehestikku rohkem kui mitteväetatud variandil. Kapsa-jahukaste sümptomeid oli rohkem märgata õlitudra väetatud variandi vartel ning suvirapsi väetatud variandi lehtedel, kuid kapsa-jahukaste nakkus kulmineerus ikkagi suvirapsi kontroll variandi vartel. Ka õlitudra väetamata variant andis rohkem saaki kui väetatud taimik, teiste kultuuride saagid olid tunduvalt kõrgemad väetatud katsevariantidel. Katse tõestas, et põhilistele Eestis kasvatatavatele õlikultuuridele nagu suviraps ja suvirüps leidub alternatiive. Õlituder ja valge sinep olid kõrge saagikustega ning haigustele vastupidavamad. Õlirõika miinuseks oli kasvuperioodi lõpus tugevalt lamandumine. The aim of this bachelor´s thesis was to identify, if there are any alternative cruciferous cultures in Estonia to main crops spring oilseed rape and spring turnip rape, what may be more resistant to different diseases and more productive? Specifically researched two aspects: 1) whether fertilization can affect different cruciferous cultures diseases like downy mildew, powdery mildew and dark leaf spot?; 2) whether fertilization and different diseases damages can affect cruciferous cultures yield in this study? This field trial was created in 2020 on the field in Eerika, Rõhu test station at Estonian University of Life Sciences. In this study were compared spring oilseed rape, spring turnip rape, oilseed radish, camelina, white mustard fertilized and control versions. The research revealed, that fertilized cultures were in general more resistant to diseases, but still downy mildew was more found on fertilized spring turnip rape leaves than on control version. Powdery mildew symptoms were more notice on fertilized camelina stems and on spring oilseed rape leaves, but still powdery mildew culminated on spring oilseed rape control version stems. Also camelina control version gave more yield than fertilized, others cultures yields were higher on the fertilized plants. This experiment proved that two main grown cruciferous cultures as spring oliseed rape and spring turnip rape there are alternative cultures. Camelina and white mustard were with good yields and more resistant to diseases. Disadvantage to oilseed radish was strong lodging at the end of the growing season.

Bakalaureusetöö Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekaval Seoses rahvaarvu pideva tõusuga on väga palju suurenenud taimsete õlide kasutamine ja tootmine. Taimsed õlid on vajalikud, et vähendada kasvuhooneefekti ohtu, et vähendada fossiilsete kütuste tootmist, kuna need pole jätkusuutlikud. Töö eesmärgiks oli tutvuda erinevate ristõieliste õlikultuuride omapäradega ning nende kasvatamisega Eesti tingimustes: sealhulgas nende kasvatamistingimustega, külvamisega ja väetamisega. Töö tulemusena vastas autor küsimusele „Mis on kõige potentsiaalikam ristõieline õlikultuur Eesti tingimustes?“ Bakalaureusetöö koosneb kahest osast. Esimene osa sisaldab eelnimetatud ristõieliste kultuuride kirjeldusi ja Eestis kasvatatavate õlikultuuride agrotehnikat. Sealhulgas uuriti ristõieliste õlikultuuride kasvunõudeid, külvamise eripära, väetamist ja levinud olulisi kahjustajaid. Uurimustöö teine osa on praktiline, kus planeeriti ja rajati põldkatse, teostati kasvuaegsed hooldustööd (väetamised, taimekaitse) ja pärast saagi valmimist koristati saak katsekombainiga. Vahetult enne katse koristamist võeti vihuproovid kõikidelt katselappidelt, millest saadi andmed iga taime biomassi, juurte ja maapealse osa massi, taime keskmise pikkuse, tuhande seemne massi ja saagikuse kohta. Töö hüpoteesiks oli, et kõige saagikam ristõieline õlikultuur Eestis kasvatamiseks, on suviraps, kuna suvirapsi on kasvatatud Eestis pikka aega ning on tuntuim ristõieline õlikultuur ning alternatiivset ristõielist kultuuri, mis oleks sama saagikas, kahjuks ei ole. Töö tulemusena hüpotees paika ei pidanud. Kõige potenstiaalikamaks osutus valge sinep. Kõige vähem potentsiaalikamad olid suviraps ja suvirüps hiilamardikate ja maakirpude kahjustuse tõttu. Väetamise mõju oli näha iga kultuuri puhul. Due to the constant increase in population, the use and production of vegetable oils has increased greatly. Vegetable oils are needed to reduce the risk of the greenhouse effect, to reduce the production of fossil fuels because they are unsustainable. The aim of the work was to get acquainted with the peculiarities of different cruciferous oilseeds and their cultivation in Estonian conditions: including their cultivation conditions, sowing and fertilization. The aim of the work was to study the various cruciferous oilseed crops and their cultivation in Estonian conditions: including their growing conditions, sowing and fertilisation. As a result of the work, the author answered the question “What is the most potential cruciferous oil culture in Estonian conditions?“ Bachelor work consists of two parts. The first part contains descriptions of the abovementioned cruciferous oliseed crops and agrotechniques for oil crops grown in Estonia. Including the growing requirements for cruciferous oilseed crops, the specific nature of sowing, fertilisation and major damage to common areas were examined. The second part of the research is practical, where a field test was planned and set up, during growth maintenance (fertilizers, plant protection) was carried out, and after the harvest was completed, the harvest was harvested with a test combine. Immediately prior to the harvesting of the test, samples were taken from every part of the field trial, which provided data on the biomass, roots and terrestrial weight of each plant, the average length of the plant, the weight and yield of a thousand seed. The hypothesis of the work was that the most productive cruciferous oilseed for cultivation in Estonia is summer oilseed rape, as summer oilseed rape has been grown in Estonia for a long time and is the best known cruciferous oilseed and there is no alternative cruciferous culture. As a result of the work, the hypothesis was not correct. White mustard turned out to be the most potential. Spring oilseed rape and spring turnip rape were the least potential due to damage by beetles and fleas. The effect of fertilization was seen for each crop.

Bakalaureusetöö Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekaval Bataati on varasemalt Eestis kasvatatud kodustes tingimustes nii kasvuhoonetes, kasvulavatsites kui ka tuulevaiksetes aiasoppides. Samas pole Eestis bataati senini põllutingimustes kasvatatud, mistõttu sai käeoleva bakalaureusetöö põhieesmärgiks pilootkatsena uurida bataadi kasvatuse võimalikkust Eestis, just avamaa põllutingimustes. Katse viidi läbi 2020. aastal Eesti Maaülikooli katsepõllul Eerikal. Katses kasvatati kahte USAs aretatud sorti, ’Evangeline’ (Louisiana Põllumajanduse Katsekeskus) ja ’Covington’ (Põhja-Carolina Riiklik Ülikool). Katse viidi läbi kolmes variandis kahe erineva väetise kogusega. Istutati terve mugul, pooleks lõigatud mugul ja ettekasvatatud võrsed. Sortidel ‘Evangelina’ ja ‘Covington’ olid katses variandid: E N0−1 ja C N0−1 – terve mugul, väetamata; E N100−1 ja C N100−1 – terve mugul, väetist kasvuperioodil 100 kg N ha-1 ; E N0−2 ja C N0−2 – pooleks lõigatud mugul, väetamata; EN100−2 ja C N100−2 – pooleks lõigatud mugul, väetist kasvuperioodil 100 kg N ha-1 ; E N0−3 ja C N0−3 – ette kasvatatud võrsed, väetamata; E N100−3 ja C N100−3 – ette kasvatatud võrsed, väetist kasvuperioodil 100 kg N ha-1 . Põldkatse tulemusena selgus, et mõlemad kasvatatavad bataadi sordid suutsid Eesti põllutingimustes viljuda. Siiski viljusid vaid ette kasvatatud taimedest istutatud variandid ja mugulast mahapanek ebaõnnestus. Suurima saagi andis soojema piirkonna sordi ‘Evangeline’ N100 variant (17,5 t ha-1 ). N0 variantide puhul oli saagikus võrreldav (‘Evangeline’12,9 t ha-1 , ‘Covington’ 13 t ha-1 ). Sweet potatoes have previously been grown in Estonia at home gardens and greenhouses. However, sweet potatoes have not been grown under agricultural conditions so far, which is why the main goal of this bachelor's thesis was to study the possibility of growing sweet potatoes in Estonia, especially in open field conditions. The experiment was conducted in 2020 in the experimental field of the Estonian University of Life Sciences in Eerika. Two varieties bred in the United States, 'Evangeline' (Louisiana State University Agricultural Center) and 'Covington' (North Carolina State University), were grown. The experiment was performed in three variants with two different amounts of fertilizer. Whole tubers, halved tubers and pre-grown shoots were planted. Variants in the experiment of the varieties 'Evangeline' and 'Covington' were: E N0−1 and C N0−1 - whole tuber, unfertilized; E N100−1 and C N100−1 - whole tuber, 100 kg N ha-1 of fertilizer; E N0−2 and C N0−2 - tubers cut in half, not fertilized; EN100−2 and C N100−2 - tuber cut in half, 100 kg N ha-1 of fertilizer; E N0−3 and C N0−3 - pre-grown shoots, unfertilized; E N100−3 and C N100−3 - pre-grown shoots, 100 kg N ha-1 of fertilizer. As a result of the field experiment, it became clear that both cultivated sweet potato varieties were able to grow in Estonian agricultural conditions. However, only variants planted from pre-grown plants were successful and planting from tubers failed. The N100 variant of the cultivar ‘Evangeline’ (17.5 t ha-1 ) gave the highest yield. For the N0 variants, the yields were comparable (‘Evangeline’ 12.9 t ha-1 , ‘Covington’ 13 t ha-1 ).

Intensiivne põllumajandus on viimase 50 aasta vältel oluliselt kaasa aidanud toiduainete tootmise suurenemisele, tulemuseks on üha suurenev sõltuvus sünteetilistest taimekaitsevahenditest ning mineraalväetistest, mis omab tugevat mõju keskkonnale. Prognooside kohaselt kahekordistub ülemaailmne nõudlus toidu järele aastaks 2050 ning seetõttu on kestliku maakasutuse tagamiseks vajalik leida lahendusi. Bakalaureusetöös uuritav arbuskulaarne mükoriisa (AM), mis on kõige levinum mükoriisaliik, on üks võimalustest, millega tagada põllumajanduse jätkusuutlikkust. Töö eesmärgiks on kirjanduse põhjal uurida, kuidas agrotehnilised võtted mõjutavad arbuskulaar-mükoriisset kolonisatsiooni põllukultuuridel ja seeläbi taimede kasvu ja saagikust. AM sümbioos parandab taimede toitainete ja vee omastamist, mulla struktuuri ja veehoiuvõimet ning vastupidavust biootilisele ja abiootilisele stressile, mistõttu võib paraneda taimede kasv ja suureneda saagikus. Selleks, et rikkalikku ja kvaliteetset AM kolonisatsiooni saavutada, tuleb põllumajanduses arvestada mitmete erinevate teguritega. Mullaharimine, mittemükoriissete taimede kasvatamine külvikorras ning mineraalväetiste kasutamine vähendavad AM kolonisatsiooni arengut ja selle hulka, mistõttu kasulik mõju taimedele väheneb. Positiivset mõju kolonisatsioonile avaldavad mükoriissete taimede külvikorras rakendamine ning mükoriissete vahekultuuride kasvatamine. Bakalaureusetöö põhjal leiti, et hüpotees pidas paika. Agrotehnilised võtted omavad olulist rolli AM kolonisatsiooni reguleerimisel ning edasist uurimist vajaks AM seente rakendamine kõrge tootlikkusega põllumajanduses. For the last 50 years, intensive agriculture has significantly increased the outcome of food production. That has led to a constantly growing usage of pesticides and mineral fertilizers which has a strong impact on the environment. It is predicted that by 2050 the global demand for food will double. For that reason, solutions for sustainable land-usage, have to be found. Arbuscular mycorrhiza (AM), researched in this thesis, is the most common type of mycorrhiza, also one of the options to assure the sustainability of agriculture. The aim of the thesis, based on scientific literature, is to research the impact of agricultural practices on arbuscular mycorrhizal colonisation on crops, hence the change in growth and yield. The symbiosis between AM and plants improves the uptake of nutrients and water, soil structure and the ability to store water, also the resistance to biotic and abiotic stress. That may result in increased growth and yield. To assure the diversity and high quality of AM colonisation, different factors must be considered in agriculture. Tillage, use of fertilizers and growing non-mycorrhizal crops reduce the quantity, quality and development of AM colonisation, thus reducing the beneficial effect on plants. On the contrary, growing mycorrhizal cover crops and mycorrhizal crops, have a positive impact on the colonisation. Based on this research, agricultural practices have an important role in regulating arbuscular mycorrhizal colonisation. Therefore, future researches should focus on applying AM-fungi in intensive agriculture.

Käesoleva töö eesmärgiks oli anda ülevaade arbuskulaar-mükoriissete seente ja taimede vahelise interaktsiooni mõjust erinevatele patogeenidele ning tuua välja põhilised toimemehhanismid. Kasvukeskkonna mikrobioloogiline mitmekesisus on oluline komponent, mis määrab mulla seisundi, parandab taime tootlikkust ning tagab ökosüsteemi jätkusuutlikkuse. Tarbijate nõudlus keskkonnasõbralikult toodetud toidu järele on kasvuteel, seega on oluline leida lahendusi kasvatatavate põllukultuuride majanduslikult jätkusuutliku saagikuse tagamiseks tingimustes, kus kasutatavate sisendite hulk on tavapärasega võrreldes väiksem. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli anda ülevaade arbuskulaar-mükoriissete seente ja taimede vahelise interaktsiooni mõjust erinevatele patogeenidele ning tuua välja põhilised toimemehhanismid. Käesolev töö on kirjanduse põhine ja kasutatud on erinevaid vanemaid ja uuemaid retsenseeritud teadusartikleid, mis puudutavad otseselt antud uurimustöö teemat. Nende artiklite põhjal on loodud terviklik pilt sellest, milline on arbuskulaarse mükoriisa roll keskkonnasäästlikus taimekaitses. Antud töös on uuritud, kuidas arbuskulaarne mükoriisa mõjutab kultuurtaimede vastupidavust erinevate patogeenide ja haigustekitajate suhtes, keskendudes põhiliselt fütopatogeensetele seenpatogeenidele. Välja on toodud erinevaid näiteid uuringutest, mille võib leida ka analüüsist tabeli kujul. Ehkki antud teemat on uuritud rohkem kui 100 aastat, kuid on teemasid mille puhul tuleb veel teha jätkuvaid uuringuid ja läbi viia selleks katseid. Soil biodiversity has been put out as an important component of soil health, potentially enhancing plant productivity and ecosystem sustainability. The increasing demand for sustainably produced food crops forced us to think about the alternative means. Therefore it`s important to find solutions to ensure an opportunity facilitate to the success of sustainable agriculture. Purpose of this study was to give an overview of impact on interaction between AM fungi and plants for different pathogens. Also to bring out main active mechanisms. In this study was used older and newer foreign-language reviewed research articles, which are directly connected with this topic. The aim of this work was to brought out the potential role of arbuscular mycorrhizal (AM) fungi in the bio-protection of plants against pathogens, focussing mainly on soil-borne pathogens. A comprehending the impacts of agronomic technologies (different fertilization level, alternative fertilizers) of AM fungi would help to ensure an opportunity facilitate to the success of sustainable agriculture

Patogeen Phytophthora infestans põhjustab kartuli-lehemädanikku, mis on üks kõige suuremat kahju tegev haigus kartulikasvatuses hävitades kartuli maapealse lehestiku ning vähendade saagipotentsiaali. Töö eesmärgiks oli uurida kartuli-lehemädanikutekitaja P. infestans paarumistüüpide ja metalaksüüliresistentsuse esinemist Eesti alampopulatsioonides. Selgus, et Eesti põldudel on esindatud nii A1 ja A2 paarumistüübid kui ka ise-fertiilsed A1A2 paarumistüübid. A1 ja A2 paarumistüübid esinesid koos enamikel põldudel, seega on Eesti kartulipõldudel sugulise paljunemise võimalus olemas. Suguline paljunemine suurendab geneetilist mitmekesisust ning toob kaasa mulla saastumise oospooridega. Tavatootjate põldudel oli A1 ja A2 paarumistüübi proportsioon ligilähedane 1:1, seega on seal suurem risk suguliseks paljunemiseks, kui mahetootjate põldudel, kus domineeris A1 paarumistüüp. Uurimisaastal metalaksüüli suhtes resistentseid isolaate ei leitud, mis näitab, et fungitsiide on kasutatud õige aegselt vastavates kogustes. Küll aga leiti keskmise tundlikkusega isolaate, mille osakaal oli 13,5%, seega on väike võimalus resistentsuse tekkeks siiski olemas. Piiramaks mulla saastumist sugulise paljunemise produktide oospooridega, on ennetavateks meetoditeks järgida külvikorra reegleid, kasutada sertifitseeritud ning puhitud kartuliseemet. Vabanemaks oospooridest mullas tuleks ühe ja sama põllumaa kasutamisel kartulikasvatuseks maa kasutuse vahel hoida vähemalt neli aastat, et oospoorid muutuksid eluvõimetuks. Vältimaks metalaksüüli suhtes resistentsuse teket tuleb kinni pidada pritsimis kogustest ja õigest ajast: mitte pritsida, kui pealsed on juba tugevalt haigestunud. Phytophthora infestans is a pathogen that causes potato blight, which is one of the most damaging potato diseases, destroying the foliage of potato plants and causing yield losses. The aim of this research was to study the occurrence of the mating types and resistance to metalaxyl among late blight pathogen P. infestans subpopulations in Estonia. It became evident that mating types A1 (55.3%) and A2 (41.4%) as well as the self-fertile mating types of A1A2 (3.3%) are represented on Estonian fields. Mating types A1 and A2 occurred together on most studied fields, therefore there is a possibility for sexual reproduction on Estonian potato fields. On the fields of conventional producers, the proportion of the mating types of A1 and A2 was approximately 1:1; thus, there is a greater risk of sexual reproduction than on the fields of organic producers, which were dominated by the mating type A1. During the survey year, metalaxyl-resistant isolates were not found, which indicates that fungicides have been used at the right time and in proper quantities. However, isolates with a medium sensitivity were found in the proportion of 13.5%, which means that there is a slight possibility for the development of resistance. The hypothesis set in the thesis was confirmed, because the sub-populations of Phytophthora infestans differ from one another in terms of mating types and resistance to metalaxyl. In order to prevent the contamination of soil with oospores, i.e. the products of sexual reproduction, it is important to follow the rules of crop rotation, and use certified potato seed material. To diminish oospores from the soil, there should be at least four years between potatoes growing in the same field. To prevent the development of resistance to metalaxyl, producers must choose allowed number of spraying and correct amount of fungicides, in the right time. It should be avoided if the foliage has already been heavily infected with the disease.

Kartuli kuivlaiksus, mida põhjustavad patogeenid Alternaria solani ja Alternaria alternata, on üks enamlevinumaid kartuli lehestiku haigusi paljudes kartulikasvatus piirkondades. Soodsates keskkonnatingimustes võib see haigus hävitada kogu kartuli lehestiku ning põhjustada seeläbi märkimisväärseid saagikadusid. Keemilise tõrje puudumisel võivad saagikaod ulatuda 70 – 80 %-ni. Eesti kartulikasvatajad on huvitatud Lääne – Euroopast imporditud kartulisortide kasvatamisest, kuna neil sortidel on sageli mõningad eelised nagu näiteks suurem saagikus ja parem kvaliteet. Sortidega kaasa tulevates sordikirjeldustes puudub aga informatsioon kuivlaiksusele vastuvõtlikkuse kohta. Antud uurimustöö eesmärk oli hinnata Hollandi sordiaretusfirma Agrico sortide kuivlaiksuse vastuvõtlikust Eesti oludes ning võrrelda neid kohalike sortidega. Katse rajati Einola talus koos 20 erineva sordi ja aretisega. Kuivlaiksuse vaatlusi viidi läbi kaks korda nädalas pärast esimeste haigussümptomite ilmumist. AUDPC väärtuste analüüsi tulemuste põhjal osutusid enamik sorte resistentseteks või keskmiselt resistentseteks. Kõige vastuvõtlikumaks osutusid Eesti sordid ’Reet’ ja ’Teele’, Agrico sortide seas sarnane näide puudus. Kuigi antud katse tulemuste põhjal ei osutunud enamik sorte kuivlaiksuse suhtes vastuvõtlikuks, nakatusid kõik sordid siiski mingil määral kuivlaiksusesse Kartuli kuivlaiksusekindluse ja mugulasaagi vahel olulised erinevused puudusid. Suurima saagi moodustasid hilisemapoolsed sordid ’Manitou’ ja ’Ambition.’ Kuivlaiksuse vaatlused sellel katseaastal olid raskendatud, kuna enamik sorte nakatus hooaja lõpupoole kartulilehemädanikku (P. infestans). Potato early blight, caused by pathogens Alternaria solani and Alternaria alternata, is one of the most common potato foliar diseases in many potato growing regions. Under favourable conditions the disease can destroy whole potato foliage and cause significant yield losses. Without chemical control it can cause yield losses up to 70-80 %. Estonian potato growers are interested to grow potato varieties that are imported from Western Europe and their concern is based on quality and crop yield. Yet, there is no information about their early blight susceptibility. The purpose of this research was to evaluate the early blight susceptibility within breeding company Agrico varieties in Estonian conditions and to compare them with local varieties. The trial was set up in Einola Farm with 20 different potato varieties and breeding lines. The observations were carried out twice a week after the emergence of first early blight symptoms. Analysis of AUDPC values showed that most of the varieties turned out to be resistant or medium resistant to early blight. The most susceptible were the local Estonian varieties ’Reet’ and ’Teele’, there were no similar examples among Agrico varieties. Although the results showed that most of the varieties included were quite resistant, however, none of the varieties were one hundred per cent uninfected. The results showed that there was no significant relation between tuber yield and early blight susceptibility. Medium late varieties ’Manitou’ and ’Ambition’ achieved the biggest yield. The early blight observations in this trial were complicated, because most of the varieties were infected later on the season by late blight (P. infestans).

Tomati- ja kartuli-lehemädaniku tekitaja Phytophthora infestans, on mikroobne patogeen, kes kahjustab peremeestaimi nii kogu maailmas kui ka Eestis. Heades kasvutingimustes (niiske ja jahe) võib lehemädanik hävitada kõik kartulipealsed ja tekitada märkimisväärset saagikadu. Viimastel sajanditel on saanud lisaks vegetatiivsele paljunemisele ka võimalikuks patogeeni suguline paljunemine, mis võimaldab haigustekitajal varasemast veelgi laiaulatuslikumalt levida ja seetõttu pööratakse antud töös suurt tähelepanu sugulisele paljunemisele. Uurimistöö eesmärkideks oli anda põhjalik ülevaade Phytophthora infestansʼi 20. sajandi rändest, sugulise paljunemise esinemisest Euroopas ja selle mõjust haigusetekitaja epidemioloogiale ning hinnati võimalusi patogeeni leviku piiramiseks. Käesolevas töös kasutati varasemalt ilmunud võõrkeelseid retsenseeritud teadusartikleid ja valiti välja nii hiljuti ilmunud, kui ka vanemaid artikleid, mille andmeid omavahel oleks võimalik võrrelda. Käesolevas töös anti ülevaade Phytophthora infestansʼi 20. sajandi rändest. Toodi välja paarumistüüpide proportsiooni muutused Euroopas, kus selgus, et kui 1997. aastal korjatud isolaatide hulgas esines A2 paarumitüüpi vähesel määral ( ei esinenud näiteks Prantsumaal), siis 2007. aastaks esines see juba kõigil katses uuritud kartulipõldudel. Euroopas on täheldatud, et patogeeni populatsioonid muutuvad järjest laiaulatuslikumaks. Antud töös jõuti järeldusele, et patogeeni elutsüklis mängib kliima üsna suurt rolli ja erinevused patogeeni populatsioonide levikul Põhjamaades ning Euroopa soojemates maades on suured. Patogeen levib hästi 15-20 ˚C juures, kuid liiga kõrged temperatuurid >28 ˚C, pärsivad paljunemist. Autor hindas teoorias ka võimalusi patogeeni leviku piiramiseks. Toodi välja sertifitseeritud seemne kasutamine, sisse ostetud mugulate kontrollimine, fungitsiidide kasutamine õigeaegselt ja haiguskindlamate sortide kasutamine. Sugulist paljunemist on teadusartiklites palju käsitletud, kuid kuna patogeen iga aastaga järjest agressiivsemalt levib, siis vajadus sellele tähelepanu pöörata kasvab iga aastaga. Tehtud bakalaureusetööd saab kasutada Phytophthora infestansʼi, kui ühe suurimaid saagikaudsid põhjustava mikroobse patogeeniga tutvumiseks ja autor annab ka soovitusi, kuidas peaks tegutsema, et vältida patogeeni suuremat levikut ja nakkust ennetada. Phytophthora infestans, the causal agent of late blight disease of potato and tomato, is one of the most damaging microbial pathogens world-wide, including Estonia. Under favourable conditions (moist and cool) it can destroy the whole potato haulm and cause a considerable yield loss. In recent centuries beside asexual reproduction the sexual reproduction has been spreading goodly word-wide and it is why itʼs highly mentioned in this study. In this study was used in a foreign language reviewed siencearticles and the earlier published articles was compared with latest articles. The main objective of this study was to give good overview of 20th century migrations of Phytophthora infestans, occurence of asexual reproduction in Europe and itʼs consequences to epidemiology, also author calculated possibilities how to stop pathogens spreading. In this study were given overview of 20th century migrations of Phytophthora infestans. Author pointed out changes of mating types proportions in Europe and was found that 1997 collected isolates A2 mating type was represented few ( in France it didnʼt appear then) but in 2007 isolates A2 mating type was found in all watched potato fields. In Europe it is noticed that pathogen populations are becoming widespread. In this study was concluded that the life cycle of the pathogen depends highly of climate and the differences of spreading pathogen populations between Nordic countries and warmer Europe countries are large. The pathogen spreads well at 15-20 ˚C but does not do well at higher temperatures (> 28 ˚C). Author assessed the theory in ways to limit the spread of pathogen. It was pointed out the use of certified seeds, the control of imported tubers, the right time use of fungicides and the use of resistant cultivars. Sexual reproduction has been discussed in many scientific articles, but because the pathogen is spread more aggressively with each passing year it is very important to pay attention to that. This bachelorʼs work can be used for to present Phytophthora infestans as one of the most damaging microbial pathogens world-wide and there are also suggestions how to prevent pathogen spreading.

Eesti kartulisaagikus on teistest piirkonna riikidest peaaegu kaks korda madalam, samas on Eesti maheviljelusliku põllumajandusmaa osakaal võrrelduna ülejäänud Euroopa Liiduga väga kõrge. Lõputöös uuritav arbuskulaarne mükoriisa (AM), mis on kõige levinum mükoriisatüüp, avaldab partnertaimedele positiivset mõju mitmel moel, näiteks kõrgema haiguskindluse, stressitaluvuse ja toitainete parema omastatavuse näol. Tundes AM’i omaduste seoseid taimede saagi ja kvaliteediga, omab AM potentsiaali Eestis kasvatatavate põllumajanduskultuuride, k.a kartuli tootmise tulususe kasvatamisel. Bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade AM’i mõjutavatest viljelustavadest nii kirjanduse kui lõputöö raames sooritatud katsete põhjal. Katsetes võrreldakse taimejuurtes esinenud AM kolonisatsiooni ulatust. Bakalaureusetöö empiiriline osa jaguneb kaheks: põld- ja potikatseks. Põldkatses rakendati tava- ja maheviljeluse töötlusi. Kasutati erinevaid mineraalväetistenorme, orgaanilist väetist ning vahekultuuri. Põldkatse uurib kartulisort “Reet” juurtes esinenud AM kolonisatsiooni. Potikatse eesmärgiks on anda ülevaade põldkatse mullas leiduva AM seene inokulumi potentsiaalist (IP). Põld- ning potikatse tulemuste võrdluse alusel on võimalik teha üldistavaid järeldusi põldkatse üldtingimuste ning AM’i mõjutavate maakasutustavade kohta. Kartulisordi “Reet” juurtes esinenud AM’i kolonisatsiooni ulatus oli väga madal ning selline nähtus oli ilmselt tingitud kartulitaime või -sordi vähesest mükoriissusest, mille kõige tõenäolisemaks põhjuseks oli kartuli-seene vaheline spetsiifika. Teisteks negatiivseteks teguriteks saab ilmselt lugeda põldkatse intensiivset harimist, mulla madalat orgaanilise aine sisaldust ning pikka kesaperioodi aasta lõikes tavaviljeluse osas. Potikatsest pärinevate andmete analüüsi tulemusel on võimalik väita, et AM seen reageeris põldkatses töötluste lõikes kasvavatele väetisenormidele positiivselt tänu paranenud taimekasvule ja seejärel negatiivselt, tingituna liialt kõrgetest väetisenormidest. Potikatses näitasid madala väetisenormidega tavatöötlustest kõrgemat kolonisatsiooni ulatust ka mahetöötlused, lisaks esines maheviljelussüsteemist pärinenud töötlustes kõrgem IP. Eelnev viitab vahekultuuride ja orgaanilise väetise kasulikkusele AM’i seisukohast. The potato yields in Estonia are almost two times lower than the yields in other countries in the region. The area under organic management is remarkably high in comparison with the average of the European Union. Arbuscular mycorrhiza (AM), which is the most common type of mycorrhiza, influences partner-plants in many positive ways. For example higher disease resistance, higher stress tolerance and improved nutrient uptake. Better knowledge of these influences might result in better economical outcomes in plant production in Estonia, including potato production. The aim of this thesis is to give an overview of cultivation practices influencing AM by using contemporary literature and collected experimental data. The experiments are comparing the extent of colonization in plant roots infected with AM fungus. The empirical side of current thesis is divided into two parts: field and pot experiment. Conventional and organic management were used in the field experiment. Different amounts of mineral fertilizers, organic fertilizer and cover crops were used. The aim of field experiment is to study the AM colonization in the roots of potato variety “Reet.” The aim of the pot experiment is to give an overview of the inoculum potential (IP) of AM fungi in the soil originating from the field experiment. By comparing the results of field and pot experiment, some general conclusions about the field conditions and cultivation practices influencing the AM fungi in field conditions can be made. The AM extent of colonization in the roots of potato variety “Reet” was very low and this was most likely due to low compatibility of potato with AM because of specificity between plant and fungus. The other negative factors were most likely intensive tillage of field soil, low concentration of organic C and relatively long period of fallow in the conventionally managed side of field experiment. The data from pot experiment indicates that first AM fungi responded positively to growing amounts of mineral fertilizers due to improved plant growth and then reacted negatively to too high amounts of fertilizers. Also, the organically managed sites showed higher extent of colonization in roots compared to the roots originating from the sites with low mineral fertilizer input. In addition, the IP of organically managed sites was higher. This suggests the positive effects of cover crops and organic fertilizer towards AM.

Kartuli-lehemädanikku põhjustav patogeen Phytophthora infestans on pälvinud palju tähelepanu kartulikasvatajate kui ka fütopatoloogide seas. Niiskuse ja jahedate temperatuuride ( < 20 ˚C ) olemasolul võib patogeen hävitada terve kartuli maapealse ja –aluse osa v.a juured, vähem kui nädalaga. Enam kui pooleteise sajandi jooksul on selle haigustekitaja leviku piiramiseks ja tundmaõppimiseks välja töötatud suurel hulgal fenotüübilisi ja geneetilisi markereid. Viimase kolmekümne aasta jooksul on üritatud tõrjuda patogeeni „uut“ suguliselt levivat populatsiooni, mis on vastupidavam keskkonna- ja ilmastikuoludele ning püsides nakkuslik mitu aastat järjest. Käesoleva töö eesmärgiks oli selgitada muutusi, mis on toimunud patogeeni epidemioloogias ning populatsioonide struktuuris. Millisel määral ja kui palju on pooleteise sajandi jooksul patogeen muutunud. Uurimustöös kasutati vanemaid ja uuemaid võõrkeelseid retsenseeritud teadusartikleid, mille andmeid oleks võimalik omavahel võrrelda ning antud töös kasutada. Antud töös toodi välja millised muutused on toimunud P. infestans patogeeni epidemioloogias ning populatsioonides. Viimase kolmekümne aasta jooksul on need märgatavalt muutunud. „Vana“ populatsioon, mis levis vegetatiivselt on „uue“ populatsiooni poolt välja vahetatud (eelkõige Euroopas). „Uus“ populatsioon levib suguliselt, mille tagajärjel võivad tekkida oospoorid. Sellest tulenevalt lööbib nakkus põldudel varem, patogeeni eosed on elujõulisemad ja vastupidavamad keskkonna- ja ilmastikuoludele suutes nakkuslikud püsida mitu aastat järjest. Euroopas on erinevate teadlaste katsete tulemusena leitud suur populatsioonide genotüübiline mitmekesisus ning kõrge A2 paarumistüüpide esinemissagedus, mis võib viidata sugulisele paljunemisele. Potato pathogen Phytophthora infestans that causes potato late blight, has attracted a lot of attention among the potato growers and phytopathologists. Precence of humidity and cool temperatures (