Search

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Metsaökosüsteemid võivad siduda kuni 12% inimtekkelisest süsihappegaasist ning tagastada atmosfääri kuni 40% kohalikest sademetest. Seetõttu on metsaökosüsteemidel oluline roll süsihappegaasi emissioonide vähendamisel ja veeringe reguleerimisel. Samal ajal väheneb metsade pindala ning metsad degradeeruvad läbi killustumise ning nende süsiniku- ja veeringe reguleerimise võime võib väheneda kliimamuutuste tõttu. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli hinnata kahte metsade degradeerumisega seotud protsessi: (1) troopilise vihmametsa killustumist Brasiilia Amasoonias ja (2) muutuseid evapotranspiratsioonis ja süsinikuringes Baltikumi ja Eurooma muutumatuna püsinud metsamassiivides. Käesoleva doktoritöö tulemused näitasid, et kuigi Brasiilias on metsatustumise vastased poliitikad vähendanud metsade raadamist, siis samal ajal on suurenenud metsade killustumine, sest raiutakse väiksemate eraldiste kaupa ja liikudes endiselt varem raadamata aladele. Killustunud metsas on rohkem metsaserva, kust on süsinikukaod suuremad nii leostumise kui ka gaasilise emissioonina. Baltikumis leiti, et pikem taimekasvuperiood on suurendanud evapotranspiratsiooni kevadel ja sügisel, kuid samal ajal on suvel evapotranspiratsioon mõnedes piirkondades vähenenud. Kuigi evapotranspiratsiooni suurenemisel ei ole metsade ökosüsteemile otseselt negatiivset mõju, siis võib sellel olla ebasoovitav mõju regiooni veeringele, sest suurenenud evapotranspiratsioon suurendab tõenäosust, et suveperioodil on mullas vähem vett, mis omakorda suurendab põuaohtu. Lisaks selgus, et neljandikus Euroopa muutumatuna püsinud metsamassiivides on süsiniku sidumine vähenenud. Vähenenud süsiniku sidumisega metsamassiivid paiknesid üle kogu Euroopa ning hõlmasid erinevaid metsatüüpe. Kliimamuutuste mõjul võib metsade süsiniku sidumine väheneda veelgi rohkem, mis seab kahtluse alla varasemalt eeldatud metsade võimekuse leevendada kliimamuutuste mõjusid., Forests are strongly impacted by human activities. While the deforestation is very likely the most common examples of human impact on forested areas, the remaining standing forests are susceptible to other types of direct or indirect forest degradation by humans. The direct human-induced impacts can be exemplified by forest fragmentation or selective logging while the indirect human-induced impacts can be related to the changes in the ecosystem services (e.g., carbon and water cycling) induced by anthropogenic climate change. The aim of this thesis was to evaluate two processes related to forest degradation: (i) fragmentation of tropical forest cover in the Brazilian Amazon and (ii) changes in forest evapotranspiration over/across the Baltic countries and the carbon cycle in undisturbed forest areas across Europe. Satellite derived data and spatial analyses were used to assess the impacts of forest degradation in these three different case studies. The results of this thesis showed that although the anti-deforestation initiatives have played an important role in reducing deforestation in the Brazilian Amazon region, the forest fragmentation has increased mainly because of the decrease in the size of forest loss patches and the spatial shift into areas previously isolated areas. Hence, more forest areas are potentially being degraded because of the edge effects (e.g., tree mortality) caused by the fragmentation. For the Baltic region, the results indicated an intensification of the evapotranspiration rates over undisturbed forest areas. The intensification occurred mainly during spring and early autumn months because of the longer growing season induced by the increasing temperatures during these periods. Changes in the climate patterns were also the potential cause for changes in the carbon assimilation rates over the European forests. Approximately 25% of the undisturbed European forests showed reduced total carbon assimilation. That shows the vulnerability and incapacity of certain forest areas to act as carbon sink., https://www.ester.ee/record=b5519495

https://www.ester.ee/record=b5450765*est

Magistritöö Metsamajanduse erialal Metsanduslike püsiproovitükkidelt kogutud andmete põhjal on võimalik ennustada tulevikus toimuvaid muudatusi Eesti metsades. Kogutud andmete põhjal on võimalik teostada modelleerimist vabavara R keskkonnas. Antud magistritöö eesmärgiks oli valideerida hetkel metsanduses kasutusel olevaid tagavara juurdekasvu mudeleid, kasutades selleks andmeid metsa kasvukäigu püsiproovitükkidelt. Valideeritavad mudelid ning valemid on peamiselt kajastatud Metsa korraldamise juhendi lisades. Andmete üle teostati eelnevalt kontroll, kus vaadeldi seoseid elus loodusega. Tulemuste esitamiseks vajalikud arvutused ning joonised teostati vabavara R keskkonnas. Elemendi puude keskmine diameeter suurenes mõõtmisperioodi vältel 1,8 cm ning kõrgus 1,6 m. Tulemustes selgus, et puistu suremus on mõõtmisperioodi vahelisel ajal 16503 puud ehk 6,2% . Mõõtmisperioodi vahelisel ajal raiuti proovitükkidel kokku 18195 puud ehk 6,8% kogu proovitükkidel olevatest puudest. Vastavalt kasutatud mudelitele ning proovitükkidelt kogutud andmetele saadi juurdekasvuks 7,5 m3 ha-1 . Kokkuvõtteks võib öelda, et andmete kogumist tuleb jätkata proovitükkidel, et andmed oleksid usaldusväärsemad. With the data collected from permanent forest growth plots it is possible to predict Estonian forest changes in the future. The collected data can be used for modeling in freeware R software environments. The aim of this master's thesis was to validate the annual increment models currently used in forestry, using data from permanent plots of forest growth. The models and formulas to be validated are mainly reflected in the appendices to the Estonian forest management guideline. The data was previously checked for connections with living nature. The calculations and plots required to present the results were performed in a free software R environment. The average diameter of the element trees increased by 1.8 cm and the height by 1.6 m during the measurement period. The average bonitet class of the plots was I. The results revealed that the mortality of the stands during the measurement period are16,503 trees which is 6.2%. Between the measurement period, a total of 18,195 trees were felled on the plots, which were 6.8% of the total trees on the plots. According to the calculations performed in the work with the data collected from the plots, the annual current increment was 7.5 m3 ha-1 . In conclusion, data collection needs to be continued on plots in order to make the data more reliable.

Metsakasvatus koosneb meetoditest ja võtetest, mida metsas tehakse eesmärgiga tõsta metsade produktiivsust, saada rohkem väärtusi ja hüvesid, muuta metsa inimese poolt soovitud suunas. Tihti on metsakasvatuse eesmärgiks lihtsalt säilitada metsa olemasolev produktiivsus või metsamaa kaetus metsaga, seda eriti tugeva antropogeense survega (tallamine, saastamine) piirkondades ja erosiooniohtlikel aladel või näiteks metsloomade kõrgest arvukusest põhjustatud metsade kahjustuspiirkondades. Peamiseks metsakasvatuslikuks võtteks on mitmesugused raied ehk raieviisid, uue metsapõlvkonna rajamine, loodusliku uuenduse suunamine ning sellele kaasaaitamine. Puude või puistute raiumise eesmärgiks on suurendada puistute summaarset tulukust arvestades metsa kõiki funktsioone ja metsa raiumisega kaasnevat ja sellele järgnevat prognoositavat tulude ja kulude muutumist. Kõigi metsade majandamise tulukus realiseerub üheaegselt nii puidu tootmise kui ka keskkonna- ja kaitsefunktsioonide täitmise kaudu, erinevad vaid eri funktsioonide kaalud ja nende majanduslikud hinnangud. Erinevate metsamajanduslike tööde tegemise tulemusi märkame alles aastate või halvimal juhul aastakümnete pärast, seega peaks puistute kasvu suunamine olema igati kaalutletud ja suunaga tulevikku. Igal kasvukohal kujuneb metsa sobiv liigiline koosseis, toimub looduslik valik liikide vahel ja liigi sees. Metsakasvatus on ja jääb alati loominguks ja kunstiks. Iga tegevus metsas on seotud riskiga. Kõige väiksem on risk, kui inimene ei sega loodusele vahele, kuid siis on ka saadav väärtus vähene. Õnneks mets on võimeline taluma teatud piires nii looduslikke kui ka inimtekkelisi häiringuid ja suudab isereguleeruva süsteemina ennast taastada. Otsus metsanduse praktikas tuleb vastu võtta tuginedes metsakasvatuslikele teadmistele ja lähtudes ökonoomilistest arvutustest konkreetsel ajamomendil ja prognoositavalt tulevikus. Eesti metsadest on kolmandik kultuurpuistud. Teise põlvkonna metsades võib inimese poolt rajatud puistute osakaal ilmselt olla suurem kui kolmandik, sest vanemad kultuurpuistud ei ole takseerkirjeldustes tihti vastavalt tähistatud. Puistu raiumise eesmärgid: •puidu saamine, see on metsakasvatusliku saagi koristamine •metsa kujundamine, metsa kasvu ja arengu suunamine •metsa kasvatamine, et saada rohkem neid väärtusi, mida ühiskond vajab ja väärtustab Metsa kujundamisel võib eesmärgiks olla: •saada mitte ainult ainult puidumassi, vaid teatud omadustega puitu •saada metsast rohkem rahalist tulu, kallimaid puidusortimente Raieviisi valides tuleb mõelda, kuidas parandada metsa sanitaarset seisundit, liigilist koosseisu, rekreatiivset väärtust, jahimajanduslikku jm väärtust. Antud uurimistöö eesmärgiks oli hinnata esimese ja teise valgustusraie järgset olukorda männi-, kuuse- ja lehtpuunoorendikes, analüüsida noorendike koosseisu ja produktiivsust. Mõõtmised teostati riigimetsas RMK Kagu ja Edela tööpiirkonnas.

A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Forestry. Forest management and planning requires up-to-date data, which commonly is acquired using field experts and ground measurements. Nowadays, more and more of data about forest stands is measured using remotely sensing methods. Most common methods include aerial photography and laser scanning from airplanes, also spectral measurements from satellites or even drone images and applications. This doctoral thesis focuses on developing applications and methods for utilising the airborne laser scanning (ALS) data that is freely available for the whole Estonia. The ALS measurements are carried out by the Estonian Land Board on a routine basis twice a year – in spring and summer. The first variable that was studied in this thesis was forest height. Based on the thesis, the most reliable method for forest height assessment was using the ALS point-cloud 80th height percentile (HP80). The small circular plot (radius of 15…30 m) and stand based studies showed high correlations with the field-measured forest heights and with great confidence it can be said, that ALS-based forest height estimations are close or even with higher accuracy, than field inspected. The second studied variable was standing wood volume. The ALS-based methods and models that were developed throughout this thesis used the idea, that standing wood volume is based on forest height and density. For this the HP80 and a threshold-based point count ratio was used (canopy cover - CC). ALS-based CC (CCALS) estimates were studied and compared with digital hemispherical photo based measurements. The results showed similar errors as were shown in other similar studies, with around 10-15% root mean square error (RMSE). The strongest correlation was shown using all echoes above a 1.3 metre threshold. Combining the CCALS and HP80 showed standing wood volume estimates with a similar error as we would receive from field measurements (

Metsanduse arengukava metsateaduse ja -hariduse valdkonnas on üheks prioriteetseks teadustöö valdkonnaks metsa- ja puidusaaduste mõõtmise, hindamise ja inventeerimise (sh monitooringu), metsa kasvu modelleerimise ning metsade kasutamisega seotud rakendusuuringud. Selle valdkonna probleemistike edukaks lahendamiseks on vaja teha mahukaid välimõõtmisi metsa proovitükkidel ning statistiliselt usaldatavaid andmeanalüüse. Eesti puistute ehituse ja kasvukäigu modelleerimise eesmärki silmas pidades on Eesti Maaülikooli metsakorralduse osakonnas jõutud seisukohale, et Eestile sobiva puistute kasvukäiku prognoosiva mudeli loomiseks tuleks luua vähemalt 600 proovitükist koosnev Eestit kattev püsiproovitükkide võrgustik, mis oleks esindatud kõikide kasvukohatüüpidega ning mida tuleks mõõta 5-aastase ajavahemiku järel. Metsa püsiproovitükkide rajamine on üldtunnustatud meetod puistu kasvukäigu uurimiseks. Näiteks juba prof Andres Mathieseni initsiatiivil rajati Järvselja Õppe-Katsemetskonda 1920- ndatel aastatel enam kui 100 püsiproovitükki, millest on paarkümmend säilinud tänaseni. Kahjuks on rõhuv enamus Eestisse rajatud püsiproovitükke mõõdetud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul (10...20 a.), kusjuures mõõtmismetoodika järjekindlusest pole enamasti kinni peetud. Seetõttu on Eestis seni kogutud püsiproovitükkide andmete kasutamine puistu ehituse ja kasvu modelleerimiseks üsna problemaatiline. Olulise erinevusena seni rajatud metsa püsiproovitükkidest mõõdetakse kaasaegsetel puistu kasvukäigu püsiproovitükkidel lisaks puude mõõtudele ka puude asukoha koordinaadid. Sellisel viisil kogutud mõõtmisandmestik võimaldab luua üksikpuu kasvuvõrranditele tuginevaid puistu kasvumudeleid, mis on oma rakendustes tunduvalt paindlikumad ja mitmekülgsemate kasutamisvõimalustega kui traditsioonilised puistu kasvumudelid (kasvukäigutabelid). Uut tüüpi puistu kasvukäigu püsiproovitükkide rajamist Eestis alustati Urmas Petersoni eestvedamisel, mille käigus mõõdeti 1995. ja 1996. a. 300 proovitükki. Need proovitükid rajati tolleaegse Kursi metskonna salumetsadesse ning Konguta, Pikasilla ja Aakre metskondade palumetsadesse. Käesolevasse proovitükkide võrgustikku on neist valitud 203 proovitükki. Järgnevatel 1997. ja 1998. a. jätkati püsiproovitükkide rajamise metoodika arendamise katsetöid Eesti Teadusfondi toetusel ning rajati 60 proovitükki Lõuna-Eesti metskondade ja Sagadi metskonna männikutesse. Süstemaatilist Eestit katva puistu kasvukäigu püsiproovi- X:\Aruanne\2019\Laruanne2019.docx29.04.2020 5 tükkide võrgustiku rajamist alustati 1999.a. Riigimetsade Majandamise Keskuse finantseerimisel. Eesti Maaülikooli (EMÜ) ja sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) vahel 15. juunil 2018.a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_8/8309-3/2018 kohaselt pidi EMÜ metsakorralduse osakond 2018.a ja 2019.a.. kordus mõõtma 232 puistu kasvukäigu püsiproovitükki, välja töötama püsiproovitükkide lageraiejärgsete puistute uuenemise uurimise metoodika, pilootalal uurima kaugseirevahendite kasutamist lamapuidu seire tegemiseks. Samuti hindama Metsa korraldamise juhendi lisas nr 12 olevat puistu tagavara juurdekasvu arvutamise mudelit. Käesoleva lepingu täitmise tulemusena kordusmõõdeti 2018.a. 77 ja 2019.a. 148 püsiproovitükki, mille eelmisest mõõtmisest oli möödunud 5 aastat ning 2018.a. rajati 9 uut proovitüki lageraidesse läinud proovitükkide asemele ja 2019.a. rajati 10 uut püsiproovitükki. Suurt tähelepanu pöörati varasemate mõõtmisandmete kontrollimisele. Selleks tuli 2018.a. ja 2019.a. kordusmõõtmisel need puud, mille eelmine. mõõtmine oli kontrollprogrammi poolt kahtlaseks tunnistatud, erilise hoolikusega üle mõõta. Projekti vastutavaks täitjaks oli EMÜ metsakorralduse ja metsatööstuse õppetooli dotsent Diana Laarmann, projekti põhitäitjateks olid samad õppetooli töötajad professor Andres Kiviste, dotsent Mait Lang, nooremteadur Eneli Põldveer ja nooremteadur Vivika Kängsepp. Välitööde tegemisel osalesid lisaks metsakorralduse ja metsatööstuse õppetooli töötajad, magistrandid ja üliõpilased (J. Kollo, L. Moppel, M. Kõiv, S. Koemets, S. Kossinova, T. Ploompuu, M. Pahva, G. Klein, K.G. Laarmann, A. Jänes, R. Sampaio de Lima, T. Paluots). Andmesisestuse arvutisse tegi Eneli Põldveer ja esmase andmetöötluse viisid läbi Diana Laarmann ja Andres Kiviste. Metsa korraldamise juhendi lisa 12 tagavara juurdekasvu arvutamise mudeli hindamist KKPRT andmetel tegid A. Kiviste, T. Tarmu ja M. Raup. Loodusväärtuste hindamise kokkuvõtetega tegeles Eneli Põldveer. Lageraiejärgsete puistute uurimise metoodika koostas Vivika Kängsepp ja proovitükkide taasrajamist Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustikus uuris Mariliis Pahva. Kaugseirevahendite uurimist pilootalal viisid läbi Tauri Arumäe, Mait Lang ja Raul Sampaio de Lima. Metsakorralduse ja metsatööstuse õppetoolis on metsandusliku modelleerimisalase informatsiooni haldamiseks loodud Metsandusliku Modelleerimise Infosüsteem (ForMIS, http://formis.emu.ee/), mis sisaldab dendromeetriliste mudelite andmebaasi, kasvukäigutabelite andmebaasi, kasvufunktsioonide andmebaasi ning püsiproovitükkide andmebaasi. ForMIS-es on juurutatud ja arendatud juba mitu aastat püsiproovitükkide andmebaasi haldustarkvara. Andmestik täieneb pidevalt kordusmõõtmiste andmetega, seetõttu on pidev vajadus arendada võimalike vigade avastamise süsteemi, kus arvestatakse mitte ainult ühe, vaid ka mitme kordusmõõtmise andmeid.

A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Forestry. Boreal forest, being a widely distributed vegetation type as well being a substantial part of the global carbon (C) cycle, must be addressed to understand the consequences of climate change. Forest ecosystems are part of the biosphere as a whole and have a role in maintaining global equilibrium. Also, forest ecosystems have the ability to regulate Earth´s climate and energy fluxes. The forests, including boreal and hemiboreal forests, can absorb CO2 from the atmosphere and store carbon in biomass. This kind of ecosystem study is conducted by the widely used eddy covariance (EC) method. It is the most adequate way to measure net ecosystem exchange (NEE) between ground and atmosphere. EC is a direct micrometeorological measurement method for identifying C-fluxes in forest ecosystems. Clear-cutting changes the forest ecosystem C-balance. It is assumed that immediately after a clearcut, a huge amount of C is released, which make a forest stand act as a C-source. The time necessary for forest ecosystem recovery after clear-cutting also depends on the choice of regeneration method. Natural regeneration usually takes more time than artificial regeneration by planting or sowing and the proper regeneration method may shorten the recovery period. In Estonia, clear-cutting is the common forest management practice followed by planting to establish the new forest generation. Planting may speed up revegetation that increases C sequestration. Thus, proper forest management practices provide important strategies to mitigate global climate change. After clear-cutting, a 5-year-old mixed stand acted as C-neutral forest ecosystem during the measurement period (May to August). In the 6- and 8-year-old study stands, the ecosystem showed already C-sink status during the measurement period (June to September). Literature review showed that after clear-cutting, recovery to C-sink status could take 10 years and in some cases even 20 years. Forest recovery after wildfire may take up to 50 years and most likely even more. Measurements after insect outbreaks and windstorm disturbance detected recovery after 3 to 6 years; however there were few such studies and more research is needed for further comparisons. Boreaalsed metsad katavad maakeral kõige suurema maa-ala, olles seega ka suur osa globaalsest süsinikuringest. Sellele tuginedes kannavad boreaalsed metsad ka suuremat rolli kliimamuutustes. Metsade ökosüsteemid on osa biosfäärist ja globaalses mõttes olulised, säilitades märkimisväärset osa elusloodusest. Samuti on metsadel täita tähtis roll: võime reguleerida maakera kliimat ja energiavooge. Nii boreaalsed kui ka hemiboreaalsed metsad on võimelised atmosfäärist süsinikku siduma ja säilitama seda biomassis. Metsaökosüsteemi uurimiseks on võimalik kasutada täpset ja usaldusväärset turbulentse kovariatsiooni meetodit. Selle meetodi abil saab mõõta ökosüsteemi neto süsinikuvahetust (Net Ecosystem Exchange, NEE) maapinna ja atmosfääri vahel. See on otsene meetod ökosüsteemi energiavoogude tuvastamiseks. Pärast lageraiet metsaökosüsteemi süsinikubilanss muutub. On eeldatud, et kohe pärast sellist häiringut paisatakse suur kogus süsinikku õhku ja ökosüsteem muutub süsinikku eralduvaks. Metsaökosüsteemi taastumiseks kuluv aeg sõltub metsa valitud metsa uuendamise viisist. Taastumine loodusliku uuenemise korral võtab tavaliselt rohkem aega kui uuendamine istutamise ja külvi teel. Eestis enim kasutatud metsauuendamise võte on lageraie, millele järgneb uue metsapõlvkonna istutamine. Istutamise kaudu saab kiirendada metsaala uuendamist, mis omakorda võib suurendada süsinikusidumise potentsiaali. Oskuslikult metsi majandades on võimalik kliimamuutusi leevendada ja temperatuuritõusu pidurdada. Uuritud viieaastane noor puistu oli mõõtmisperioodi vältel süsinikuneutraalne. Kuue- ja kaheksa-aastased metsaökosüsteemid näitasid mõõtmisperioodil süsinikusiduja rolli. Ülevaateartiklis käsitletud erinevate kirjandusallikate fookus oli suunatud metsaökosüsteemi süsinikubilansi taastumisele ja selleks kuluvale ajale erinevate häiringute järgselt. Kokkuvõttes võib selleks aega kuluda kuni kümme aastat pärast lageraiet, mõnel juhul aga kuni 20 aastat. Pärast põlengut kulub metsaalal taastumiseks märksa kauem aega, vähemalt 50 aastat. Putukarüüstete ja tormide korral näitavad mõõtmistulemused kolme kuni kuue aasta pikkust taastumisaega, kuid väheste teadusuuringute tõttu pole võimalik põhjapanevaid järeldusi teha. Publication of this dissertation is supported by the Estonian University of Life Sciences.

Jalakate tervislik seisund Eestis on olnud teemaks juba 1930ndatel aastatel, sellest ajast pärinevad patogeeni leiuandmed. Hilisemal ajal on jalakasurma kohta tehtud märkmeid pigem parkide ja haljasalade inventuurides. Esimeste sisulise jalakasurma analüüsini jõudsime alates 2013. aastast kui metsapatoloogideni tulid teated Tallinna linnas kahjustatud jalakatest. Üllatuslikult selgus, et Tallinna esimene isoleeritud jalakasurma tekitaja osutus võõraks Ameerika päritolu jalakasurma tekitaja alamliigiks Ophiostoma novo-ulmi subsp. americana. Hilisemad jalakate tervisliku seisundi hinnangud ja proovide kogumised toimusid juba kogu Eestis. Jalakas ja künnapuu on väärt linnahaljastuse puud, kuid on ka väga olulised liigid bioloogilise mitmekesisuse seisukohast, nendega on kohastunud elama mitmed erinevad spetsiifilised sambliku- ja seeneliigid. Kuigi, tegemist on vähelevinud metsapuudega (katvus ca 0,1%), siis linnakeskkonnas ja haljastuses tervikuna on jalakad esteetiliselt hinnatud liigid. Enne jalakasurma kahjutuse aega on jalakaid hinnatud üheks linnakeskkonda paremini taluvateks liikideks. Kui harilik jalakas on oluline bioloogilise mitmekesise hoidja metsakoosluses, siis künnapuu on ise kaitsealune puuliik. Jalasurma leviku ja kahjutuse hindamiseks ning analüüsiks ongi nimetatud projekt ellu kutsutud. Käesolev projekt analüüsis lisaks haigusetekitajatele ka kahjurputukaid ehk patogeeni siirutajaid. Täpsemad projekti eesmärgid on järgmised: 1) seirata jalakasurma tekitajate levikut ja ohtlikkust; 2) hinnata võimalike patogeeni vektoreid ja nende arvukust; 3) töötada välja ja testida patogeeni DNA põhiseid tuvastamise võimalusi kiireks avastamiseks; 4) katseala rajamine ja tõrjestrateegia välja töötamine.

Selle kirjatöö peamine eesmärk on, nagu pealkirigi ütleb, teed juhatada. Teekonnale on oodatud kõik, kes soovivad end mitmesuguste looduslähedaste metsa majandamise võtetega kurssi viia. Kuigi retk võiks pakkuda huvi eelkõige metsandustudengitele ja -õppejõududele, metsaomanikele, -majandajatele ja -korraldajatele, ei tasuks siiski saapaid nurka visata ka tavakodanikul kui riigimetsa omanikul. Püsimetsandusest on küll siin-seal ka eesti keeles kirjutatud, nt Karoles 1995a, Tullus 2012, kuid senise käsitluse põgususe või unustusehõlma vajumise tõttu võib metsaomanikule olla jäänud ekslik mulje, et metsamajandamine ongi mustvalge: majandatakse kas intensiivselt lageraietega või ei majandata üldse. Kuid võimalusi on rohkem ja käesolev ülevaade tahabki tähelepanu juhtida ühele vahepealsetest võimalustest, püsimetsandusele. Lühidalt öeldes seisneb püsimetsamajandus raietel üksikpuude või väikeste puudesalkade eemaldamises. See on puidutootmise valdkonna mõiste. Ka selles kirjatöös on rõhuasetus puidutootmisel ning metsa mittepuidulisi väärtusi on käsitletud eelkõige kaasnähtusena. Levinud arusaama järgi võiks püsimetsandus sobida esmajoones väikemetsaomanikule, kes tahab oma metsast tarbe- ja küttepuitu varuda ning kellele on oluline, et kodumets alaliselt säiliks. Siiski pole selline oma perele puude varumine püsimetsa ainus kasutusvõimalus. Oskuslikult oma tegevust kavandades ja loodusega koostööd tehes võib püsimetsandus osutuda heaks lahenduseks ka suuromandites. Kuigi püsimets ei sobi kõikidele põlismetsade elanikele, näiteks mitmetele kõdupuiduliikidele, sarnaneb see siiski mõneti põlismetsaga: puud on erineva vanusega, leidub pimedamaid ja päikselisemaid laike, mitmesuguseid puuliike ning säilikpuid puistu varjus (joonis 1). Selline struktuur pakub rikkalikult elupaiku, näiteks liikidele, kes vajavad, et nende kodumets annaks pidevalt varju või muid liigiomaseid tarbeväärtusi. Püsimetsa majandamine matkib mõne puu suremisega piirduvaid levinumaid looduslikke häiringuid. Samal ajal maandab mitmekesine metsaökosüsteem majanduslikke riske, mis kaasnevad kultuurpuistutega. Minnes meie matka ökosüsteemikeskse külje pealt majanduslikuma poole peale, võib küsida: kas püsimetsandus tasub ennast ära? Püsimetsana majandamine hoiab küll looduslikule järelkasvule tuginedes ning hooldusraieid valikraietega asendades kokku mitmeid kulusid, kuid samas nõuab rohkem hoolt raietöödel allesjääva metsa hoidmiseks. Majandusarvutuste tulemus sõltub sellest, kui pika perioodi lõikes me rehkendame, ning samuti sellest, kas ja kuidas me oskame arvestada looduse hüvesid. Lõpuks saab majandusliku tasuvuse juures määravaks ikkagi meie endi kujundatud arusaam heaolust ja väärtustest – milliseid tegevusi me metsas toetame ning milliseid tooteid ja metsi hindame. Püsimetsas saab kasvatada erinevaid puuliike koos, kasutades ühtlasi ära ühe puuliigi soodsat mõju teisele. Nii võib püsimetsas kasvada tamm, kellel on „pea paljas ja kasukas seljas“, olgu „kasukaks“ siis sarapuud kinnikasvanud puisniidul või meie metsade üks varjutaluvamaid puuliike, kuusk. Sageli arvatakse, et tänu oma varjutaluvusele sobibki vaid kuusk Eesti püsimetsa. Selles arvamuses kajastub tõik, et meie metsamajandus soosib okaspuid, unustades näiteks pärnad ja saared või vahtrad ja tammed. Käesoleva teejuhi üks raskuspunkte langebki nõuannetele, kuidas kasvatada püsimetsas erinevaid puuliike. Keskendumegi retkel ennekõike puidu kasvatamisele. Ka mittepuidulised hüved on kahtlemata olulised paljudele metsaomanikele ja -külalistele, kuid praegusajal vaadeldakse neid enamasti ikka kõrvalkasutusena. Kui metsa üldse majandatakse, siis tüüpiliselt eesmärgiga mingilgi hulgal puitu koguda. Valikraieid tehes saab püsimetsas soosida väljavalitud tulevikupuid, mille kasvamist ja omadusi üritatakse raietega edendada. Kui lageraietega metsa majandav metsaomanik põhjendab noori puid istutades, et rajab palgipuistu järeltulevatele põlvedele raiumiseks, siis püsimetsamajandaja võib tulevastele põlvedele pärandada hästi hoitud erilised jämedatüvelised puud. Ungari püsimetsamajandaja Péter Laczkó on öelnud, et püsimetsandust ei saa ainult koolipingis õppida. Tuleb külastada majandajaid ja nende metsi ning võtta puistustruktuuri ja ökosüsteemi osas eeskuju põlismetsadest. Seda soovitust järgisime ka meie ning kummarda me tänulikult metsamajandajate ees, kes lahkelt oma metsi näitasid ja kogemusi jagasid. Usutlesime 2018. ja 2019. aastal Kagu- ja Lääne-Eesti püsimetsamajandajaid (L. Remm ja M. Kiisel, käsikiri). Kõik ei olnud oma tegevust teadlikult määratlenud püsimetsandusena, kuigi kasutasid vähemalt osaliselt vastavaid võtteid (vt raamatu lõpus olevat tabelit). Külastatud metsade ja nende majandajateni jõudsime valikraieteatiste, metsaühistute, varasemate kontaktide ja juba usutletute soovituste kaudu. Lisatud on üksikuid näiteid Ungarist ja Lätist. Raamatut läbivad püsimetsamajandaja vaadet kajastavad tsitaadid valisime neilt, kes vastavat teemat ühise metsaskäigu jooksul puudutasid. Tsitaadid on esitatud oliivrohelistes kastides kaldkirjas. Raamat algab püsimetsanduse mõiste seletusega Eesti kontekstis ning eri riikide püsimetsandustavade tutvustamisega, et illustreerida lähenemise varieeruvust sõltuvalt loodusoludest ja metsandusajaloost. Eestis ja mujal katsetatud võttestikke tutvustame püsimetsa majandamise peatükis. Arvestades, et püsimetsanduse üks põhimõte on segapuistute kasvatamine, pühendame segametsadele ülevaatliku peatüki ning seejärel vaatleme puuliikide kaupa ja kasvukohatüübiti, kuidas puistuid Eesti tingimustes kujundada. See raamat ei püüa edasi anda kogu teadmistepagasit, mida püsimetsa majandamiseks vaja läheb, vaid eelkõige tuua esile just püsimetsamajanduse eripära võrreldes tavalise, üheealiste puistute lageraiepõhise majandamisega. Jutulõim põimib õpikutarkusi, teadusavastusi ja metsamajandajate kogemusi. Lisaks viidetele on raamatu lõpus ka mõistete seletused. Täname südamest inimesi, kes on aidanud teksti ja jooniseid mõistetavamaks muuta. Käsikirja lugemise ning viljaka arutelu eest võlgneme tänu konsultantidele Anneli Palole, Asko Lõhmusele ja Raul Rosenvaldile. Väiksem ei ole meie tänu käsikirja lugejatele ja nõuandjatele: Mariliis Haljasorg, Maie Kiisel, Eerik Leibak, Jane Remm, Joonas Remm, Kalle Remm ja Algor Streng. Oma kogemusi ja mõtteid jagasid Mattias Luha, Imre Merits ja Hardi Tullus. Võru keele kohta andsid nõu Sulev Iva, Rainer Kuuba ja Triinu Laan.

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Elurikkuse vähenemine on üleilmne probleem, mida peamiselt põhjustab looduslike ja poollooduslike elupaikade kadumine. Elupaikade liigilist mitmekesisust mõjutab ka ümbritsev maastik: mida rohkem on elupaigad üksteisest eraldatud, seda enam need liigiliselt vaesuvad. Ehkki kaitsealad on elurikkuse hoidmisel väga tähtsad, ainuüksi neist ei piisa. Järjest enam püütakse leida võimalusi liigirikkuse säilitamiseks ja suurendamiseks ka tugevate inimmõjutustega maastikes. Suurenev nõudlus puidu ja puidutoodete järele on järjest intensiivsemaks muutnud ka metsade majandamise. Metsamajanduse intensiivistumine on paljudele metsaliikidele ohuks, samas leidub ka neid, kellele majandatav metsamaastik elupaigaks sobib. Doktoritöö tulemused viitavad, et üheks selliseks liigirühmaks on metsapäevaliblikad. Paljude liikide röövikud toituvad puudel, põõsastel ja alustaimestiku taimedel, valmikud aga leiavad nektaritaimi raiesmikelt. Niisiis on metsapäevaliblikatele oluline mosaiikne metsamaastik tervikuna – doktoritöös leidsingi, et mida rohkem on ümbritsevas maastikus metsamaad, seda kõrgem on metsaliblikate liigirikkus raiesmikul. Oma töös lähen aga sammu võrra kaugemale ja näitan, et lisaks metsaliikidele pakub majandatav metsamaastik oma mitmesuguste avakooslustega elupaika ka paljudele avamaastikuliikidele. Selgus, et raiesmikud on elupaigaks enamikule regionaalsest päevaliblikafaunast, kellest suurt osa on tavapäraselt seostatud poollooduslike niitudega. Seejuures asustavad niiduliigid ka täielikult metsaga ümbritsetud raiesmikke, millest järeldub, et puistu raiesmikele jõudmisel neile oluliseks takistuseks ei ole. Nii niiduliikide kui metsaliikide koosluseid mõjutavad aga metsa lokaalsed kasvukohatingimused – teatud liigid esinevad sagedamini ja arvukamalt näiteks palumetsades, teised jällegi laane- või salumetsades. Seega on päevaliblikate liigirikkuse seisukohalt oluline elupaikade mitmekesisus, erinevad metsatüübid täiendavad teineteist., Decrease of biodiversity is a global problem mainly caused by loss of natural and semi-natural habitats. Local diversity is also affected by surrounding landscape: isolation of habitats leads to decline of species richness. Despite being important, protected areas alone may be insufficient to maintain biodiversity. The focus is shifting towards sustaining and enhancing species diversity in landscapes of significant human impact. Intensification of forest management due to increasing demand for timber, poses a threat for many forest species. However, some species may find favourable habitat in managed forests. The results of this thesis indicate that forest butterflies are among those. At caterpillar stage, forest butterflies feed on trees, bushes and understorey plants, whereas adults find nectar plants from clear-cuts. Therefore, the whole mosaic of managed forest landscape is important for forest butterflies. Indeed, I found higher species richness of forest butterflies in clear-cuts containing higher proportion of woodland in the surrounding landscape. Furthermore, my thesis shows that managed forest landscape containing various open habitats is also suitable for many open-habitat species. I found that clear-cuts serve as habitats for the majority of regional species pool of butterflies traditionally associated with semi-natural grasslands. Moreover, grassland species reach even to clear-cuts completely surrounded with forest, which implies that forest is not a significant barrier for colonisation. Assemblages of grassland species and forest species are both affected by local environmental conditions of forest: different forest types provide habitat for distinct butterfly assemblages. The diversity of forest types is therefore important for maintaining species richness of butterflies, as different forest habitat types complement each other., https://www.ester.ee/record=b5244116

Mets. Sel lühikesel sõnal võib olla inimeste jaoks vägagi erinev tähendus. On neid, kelle jaoks mets on midagi kauget ja vähetähtsat, vaid taustapilt autosõidul ühest linnast teise. Mõni otsib metsalt vaimset tuge, teine laeb seal sporti tehes akusid, kolmas võtab kaasa seene- või marjakorvi, kuid vähe ei ole neidki, kelle jaoks mets on argine töökeskkond. Nagu on erinev suhtumine metsa, nii on ka metsast võimalik erinevalt kirjutada – lüüriliselt, eepiliselt, asjalikult, kuid ka arvude keeles. Nikolai Baturini jutustustes on kirjeldatud lummavaid vaateid sopkadelt ääretule Siberi taigale. Valdur Mikita otsib metsast eestlase soome-ugri algjuuri ja müstikat. Meie aga räägime statistilisest metsast. Statistika ja arvud on lahutamatud, seega on statistilise metsainventeerimise tulemuseks arvandmed metsadest ja neid numbreid on väga palju. Juttu tuleb sellest, kuidas ja millal SMI Eestisse jõudis, ja isikutest, tänu kellele see tegevus alguse sai. Kirjeldatakse metoodikat ja tegevusi, nii sõnas kui pildis. Mitte kuidagi ei saa mööda vaadata neist, kelle töö tulemusena metsastatistika tekib. Ühtemoodi tähtsad on need, kes vihmas ja päikeselõõsas mõõtes ning kirjeldades andmeid koguvad, kui ka need, kes arvuti taga algandmetest tabeleid, jooniseid ja analüüse vormivad. Tänu SMI-le ja selle tegijatele teame, kui palju on Eestis metsa, milline see on, mil määral seda raiutakse ja kuidas mets ajas muutub. Eesti riigil on kohustus koostada erinevatele rahvusvahelistele organisatsioonidele meie metsadest raporteid ja suuresti põhinevad needki SMI andmetel. Ka sellest kirjutame. Kuid SMI põhiline väljund on alati olnud suur hulk arve, mis koondatud paljudesse tabelitesse ja joonistesse. Pindalad ja tagavarad, juurdekasv ja raiemaht, puuliigid ja kahjustused … Öeldakse, et arvud on igavad, kuid asjast huvitatule ütlevad need palju. Numbrite taga on päris mets oma erinevate ja sageli vastandlike külgedega. Arvud ei valeta, kuid ilu on vaataja silmades ja igaüks võib leida neist numbritest kinnitust oma mõtetele ja vaadetele, olgu need millised tahes. Lugege, vaadake ja mõtelge ning leidke arvude tagant oma mets. Koostajad Väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale.

Bakalaureusetöö Loodusvarade kasutamise ja kaitse õppekaval Antud töö uurimisteemaks on Eesti erametsade maakasutuse muutused läbi ajaloo. Sarnaseid töid on koostatud riigimetsas asuvate püsiproovitükkide kohta, kuid Eesti erametsade ajaloolisi muutusi koondav töö siiamaani puudus. Töö eesmärk on anda ülevaade Eesti erametsades toimunud maakasutuste muutustest ning leida nende muutuste taga olevaid põhjuseid. Selleks valiti välja 970 metsaeraldist üle Eesti. Maakasutuse uurimiseks kasutati Maa-ameti geoportaalis asuvaid ajaloolisi kaardikihte. Kokku kasutati kuute erinevat kaardikihti, mille abil koostati erinevad maakasutusstsenaariumid. Töö käigus selgus, et metsamaa on suurenenud peamiselt avamaa, põllu ja soo arvelt. Vaid kolmandik praegustest metsaeraldistest asus juba rohkem kui sajand tagasi metsamaal. Peamised põhjused metsamaa suurenemisel on põllumaade metsastamine ja suuremahuline soode kuivendamine. The research topic of this work is the changes in the land use of Estonian private forests through history. Similar works have been made on forests of permanent sample plots, but there is still no work on cosolidating historical changes in Estonian private forests. The aim of the work is to give an overview of changes in land use in Estonian private forests and to find the reasons behing these changes. For this purpose, 970 forest allocations were selected across Estonia. To investigate the land use, the Estonian Landboard historical maps were used. In total, six different layers of maps were used to create different land use scenarios. The study results revealed that forested land has increased mainly at the expense of arable land and bogs. Only a third of the current forest allocations were already in the forested land more than a century ago. The main reasons for the increase of forest land are afforestation of agricultural land and large-scale drainage of swamps.

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone, Käesolev doktoritöö analüüsib lokaalstatistikute kasutamist rohumaade ja metsade kaugseires. Töö esimene osa käsitleb rohumaade monitoorimist tehisava-radari (synthetic aperture radar (SAR)) abil ning teine osa metsade kaugseiret kasutades optilisi sensoreid. Analüüsides rohumaade niitmise ja C- laineala tehisava-radari interferomeetrilise koherentsuse seoseid leiti, et selle parameetri kasutamisel on potentsiaali niitmise tuvastamise algoritmide ja rakenduste väljaarendamiseks. Tulemused näitavad, et pärast niitmist on VH ja VV polarisatsiooni 12-päeva interferomeetrilise koherentsuse mediaan väärtused statistiliselt oluliselt kõrgemad võrreldes niitmise eelse olukorraga. Koherentsus on seda kõrgem, mida väiksem on ajaline vahe niitmise ja pärast seda üles võetud esimese interferomeetrilise mõõtmise vahel. Hommikune kaste, sademed, põllutööde teostamine, näiteks külv või kündmine, kõrgelt niitmine ja kiire rohu kasv pärast niitmist vähendavad koherentsust ja raskendavad niitmise sündmuste eristamist. Selleks, et eelpoolnimetatud mõjusid leevendada tuleks tulevikus uurida 6-päeva koherentsuse ja niitmise sündmuste vahelisi seoseid. Käesolevas doktoritöös esitatud tulemused loovad siiski tugeva aluse edasisteks uuringuteks ja arendusteks eesmärgiga võtta C-laineala tehisava-radari andmed niitmise tuvastamisel ka praktikas kasutusele. Lisaks näidati, et ortofotodel põhinevate metsa kaugseire hinnangute andmisel on abi lokaalstatistikute kasutamisest. Analüüsides kaugseire hinnangut riigimetsa takseerandmete (national forest inventory) kohta leiti, et näidistel põhinev järeldamine (case-based reasoning (CBR)) sobib hästi selliste kaugseire ülesannete empiirilisteks lahendusteks, kus sisendandmetena on kasutatavad väga paljud erinevad andmeallikad. Leiti, et klasteranalüüsi saab kasutada kaugseire tunnuste eelvaliku meetodina. Võrreldes erinevaid tekstuuri statistikuid näidati, et lokaalselt arvutatud keskväärtus on kõige väärtuslikum tunnus. Järeldati, et nii statistiliste kui ka struktuursete lokaalstatistikute kasutamisega saab lisada pikslipõhistele kaugseire hinnangutele olulist andmestikku., This thesis studies approaches for remote sensing of grasslands and forests based on local statistics. The first part of the thesis focuses on monitoring of grasslands with SAR and the second part to monitoring of forests with optical sensors. It is shown that there is potential to develop mowing detection algorithms and applications using C-band SAR temporal interferometric coherence. The results demonstrate that after a mowing event, median VH and VV polarisation 12-day interferometric coherence values are statistically significantly higher than those from before the event. The sooner after the mowing event the first interferometric acquisition is taken, the higher the coherence. Morning dew, precipitation, farming activities, such as sowing or ploughing, high residual straws after the cut and rapid growth of grass are causing the coherence to decrease and impede the distinction of a mowing event. In the future, six-day interferometric coherence should also be analysed in relation to mowing events to alleviate some of these factors. Nevertheless, the results presented in this thesis offer a strong basis for further research and development activities towards the practical use of spaceborne C-band SAR data for mowing detection. Further, it was shown that local statistics can be useful for estimation of forest parameters from ortophotos and they could also provide helpful ancillary information to conduct a photo-interpretation tasks over forested areas. It was demonstrated that cluster analysis can be used as pre-selection method for the reduction of remote sensing features. Additionally, it was shown that case-based reasoning (a machine learning method) is well suited for empirical solutions of remote sensing tasks where there are many different data sources available. It was concluded that the use of local statistics adds valuable data to pixel-based remote sensing estimations.

Täistekst Väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale.

Süsiniku (C) sidumine erinevates metsaökosüsteemides on kaasaja metsateaduses oluline teema, mida uuritakse intensiivselt kogu maailmas. Eelkõige just boreaalse ning hemiboreaalse vööndi metsad, kuhu kuulub ka Eesti, on efektiivsed C sidujad ning seetõttu nähakse neis võimalikke kliimamuutuste leevendajaid. Metsade C ringe uurimine on aktuaalne ka Eestis, kuna riigil on rahvusvahelised kohustused raporteerida oma metsade süsinikubilansist mitmete programmide ja lepingute raames (Eesti Kliimaraport UNFCCC; National Greenhouse Gas Inventory Report, LULUCF ja MCPFE osas mullasüsinik). Samas on empiiriline, teadustöödel põhinev andmestik erinevate metsade C varudest ja voogudest seni olnud puudulik. Erinevates metsaökosüsteemides on C sidumine varieeruv, sõltudes metsa liigilisest koosseisust, vanusest, kasvukohast, majandamisest ja paljudest muudest asjaoludest. Regionaalsete C mudelite väljatöötamiseks oleks vaja katta meie peamised metsaökosüsteemid vastavate uuringutega. Suures osas just tänu järjepidevale KIK-i toetusele on viimasel kümnendil Eestis arendatud süstemaatilisi süsinikuringe uuringuid erinevates metsaökosüsteemides. KIK-i rahastatud projektides saadud tulemused on oluliselt laiendanud teadmisi Eesti metsade C ringest ning loonud on eeldused riigispetsiifiliste, regionaalsete C mudelite väljatöötamiseks, samuti on mitmeid nendel uuringutel põhinevaid tulemusi kasutatud ühiskonnas toimuvas metsadebatis. Lõppenud projekt täiendab eespool toodud loetelu viljakate kasvukohtade kuusikutega, mis on väga levinud ja suure majandusliku tähtsusega metsakooslus Eestis. SMI andmetel moodustavad kuusikud metsade pindalast 19% ja tagavarast 20% ning kõige suurem osa kuusikutest (46%) kasvab laanemetsades (Aastaraamat Mets 2017). Lõppenud projekt kulges edukalt, kuna pikaajalise uurimistöö jooksul on töörühm süsinikuuuringute metoodikat pidevalt täiustanud ja kaasajastanud, projekti teostanud meeskond on kogenud ja hästi motiveeritud. See kõik on võimaldanud läbi viia mahukaid väli- ja labortöid kõrgel tasemel, koguda põhjalik andmestik ning saada seeläbi usaldusväärseid tulemusi. Lõppenud projekti peamiseks eesmärgiks oli hinnata C varusid ja voogusid viljakate kuusikute vanusereas ning saadud tulemuste põhjal koostada vastavad süsinikubilansid erinevas vanuses kuusikutele. Samuti selgitati neis puistutes ökosüsteemi süsinikuvarude jagunemist puude, alustaimestiku ja mulla vahel. Projekti tulemuste põhjal on võimalik teha üldistusi Eesti erivanuselistes kuusikutes seotud aastase C koguse osas, sealhulgas ka mullasüsiniku varude ja dünaamika kohta. Oluliselt täienesid senised teadmised nende metsaökosüsteemide funktsioneerimisest ning produktsioonivõimest. Projekt aitab kaasa Eesti metsanduse arengukava 2020, täitmisele, kus p. 3.1 (kliimamuutused ja mets) nähti ühe meetmena ette Eesti ökoloogilistele tingimustele vastavate metsa biomassi ja süsiniku voogude hindamist ning relevantsete metsa süsinikumudelite arendamist. Lõppenud projekti raames saadud tulemused on kasutatavad sisendparameetritena suurema üldistusvõimega regionaalsete C bilansside koostamiseks, samuti olemasolevate süsinikumudelite kalibreerimiseks. Lõppenud projektis saadud teadustulemused on kavas lähitulevikus publitseerida rahvusvahelises teadusajakirjas.

Bakalaureusetöö Metsanduse õppekaval Metsanduslike püsiproovitükkide uurimise käigus antakse ülevaade Järvselja metsandiku metsade ajaloolisest kasutusest ja kujunemisloost. Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas olevad vanad proovitükid on tuntud ka kui Järvselja metsa kasvukäigu ja hooldusraiete mõju uurimise katsealad. Proovitükkide maakasutuse liigi ajaloolisi muutusi koondav töö antud alade kohta siiani puudusid. Töö eesmärk on uurida püsiproovitükkide maakasutuse tüübi muutusi Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna puistutes. Samas uuritakse ka proovitükkidel teostatud metsamajanduslikke töid ning raiete tulemusena puistutes toimunud muutusi. Andmete kogumisel kasutati Maa-ameti geoportaali ajaloolisi kaarte, Järvselja proovitükkide infosüsteemi ning metsaülemalt saadud infomaterjali. Kokku kasutati maakasutuse liigi määramisel üheksat kaarti, vanim pärines 1839. aastast. Töö käigus selgus, et Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas on metsamaa osakaal pidevalt kasvanud ning teised maakasutuse liigid on vähenenud. Metsamajanduslikke töid on teostatatud viisil, et tagada katse eesmärgi ja püsiva metsa olemasolu proovitükkidel. In the current study of permanent sample plots is given an overview of the forest development and land use change over time in Järvselja. Sample plots considered in Järvselja Training and Experimental Forest Centre are known as long-term forest growth and yield and thinning experiment sites. So far the detailed information about historical land use and management for particular sample plots were missing. The aim of this study is to determine the land use and its changes over time for old longterm forest growth and yield and thinning permanent sample plots in Järvselja Training and Experimental Forest Centre. In addition if available an evidence of forest management are registered. For the study the materials were used from: the Estonian Landboard historical maps geoportal, the information system from Järvselja Training and Experimental Forest Centre and the material received from chief of forest. All together nine maps were used to determine the types of land use, oldest starting since 1839. The study results revealed that forested land area has been constantly growing in Järvselja Training and Experimental Forest Centre, accordingly the other types of land use have been in decline. Forest management is carried out in a way to maintain the old sample plots.

Metsanduse arengukava metsateaduse ja -hariduse valdkonnas on üheks prioriteetseks teadustöö valdkonnaks metsa- ja puidusaaduste mõõtmise, hindamise ja inventeerimise (sh monitooringu), metsa kasvu modelleerimise ning metsade kasutamisega seotud rakendusuuringud. Selle valdkonna probleemistike edukaks lahendamiseks on vaja teha mahukaid välimõõtmisi metsa proovitükkidel ning statistiliselt usaldatavaid andmeanalüüse. Eesti puistute ehituse ja kasvukäigu modelleerimise eesmärki silmas pidades on Eesti Maaülikooli metsakorralduse osakonnas jõutud seisukohale, et Eestile sobiva puistute kasvukäiku prognoosiva mudeli loomiseks tuleks luua vähemalt 600 proovitükist koosnev Eestit kattev püsiproovitükkide võrgustik, mis oleks esindatud kõikide kasvukohatüüpidega ning mida tuleks mõõta 5-aastase ajavahemiku järel. Metsa püsiproovitükkide rajamine on üldtunnustatud meetod puistu kasvukäigu uurimiseks. Näiteks juba prof Andres Mathieseni initsiatiivil rajati Järvselja Õppe-Katsemetskonda 1920- ndatel aastatel enam kui 100 püsiproovitükki, millest on paarkümmend säilinud tänaseni. Kahjuks on rõhuv enamus Eestisse rajatud püsiproovitükke mõõdetud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul (10...20 a.), kusjuures mõõtmismetoodika järjekindlusest pole enamasti kinni peetud. Seetõttu on Eestis seni kogutud püsiproovitükkide andmete kasutamine puistu ehituse ja kasvu modelleerimiseks üsna problemaatiline. Olulise erinevusena seni rajatud metsa püsiproovitükkidest mõõdetakse kaasaegsetel puistu kasvukäigu püsiproovitükkidel lisaks puude mõõtudele ka puude asukoha koordinaadid. Sellisel viisil kogutud mõõtmisandmestik võimaldab luua üksikpuu kasvuvõrranditele tuginevaid puistu kasvumudeleid, mis on oma rakendustes tunduvalt paindlikumad ja mitmekülgsemate kasutamisvõimalustega kui traditsioonilised puistu kasvumudelid (kasvukäigutabelid). Uut tüüpi puistu kasvukäigu püsiproovitükkide rajamist Eestis alustati Urmas Petersoni eestvedamisel, mille käigus mõõdeti 1995. ja 1996. a. 300 proovitükki. Need proovitükid rajati tolleaegse Kursi metskonna salumetsadesse ning Konguta, Pikasilla ja Aakre metskondade palumetsadesse. Käesolevasse proovitükkide võrgustikku on neist valitud 203 proovitükki. Järgnevatel 1997. ja 1998. a. jätkati püsiproovitükkide rajamise metoodika arendamise katsetöid Eesti Teadusfondi toetusel ning rajati 60 proovitükki Lõuna-Eesti metskondade ja Sagadi metskonna männikutesse. Süstemaatilist Eestit katva puistu kasvukäigu püsiproovi- K:\Aruanne\2016\Laruanne2016.docx23.05.2017 5 tükkide võrgustiku rajamist alustati 1999.a. Riigimetsade Majandamise Keskuse finantseerimisel. Eesti Maaülikooli (EMÜ) ja sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) vahel 6. aprillil 2016.a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_8/4036-4/2015 kohaselt pidi EMÜ metsakorralduse osakond 2016.a. kordus mõõtma 242 puistu kasvukäigu püsiproovitükki ning 124 proovitükil kirjeldama kasvukoha alustaimestiku ning mullanäitajate järgi. Käesoleva lepingu täitmise tulemusena kordusmõõdeti 2016.a. 241 püsiproovitükki, mille eelmisest mõõtmisest oli möödunud 5 aastat ning rajati 3 uut proovitüki lageraidesse läinud proovitükkide asemele. Suurt tähelepanu pöörati varasemate mõõtmisandmete kontrollimisele. Selleks tuli 2016.a. kordusmõõtmisel need puud, mille 2011.a. mõõtmine oli kontrollprogrammi poolt kahtlaseks tunnistatud, erilise hoolikusega üle mõõta. Antud projekti käigus kirjeldati lisaks 50 proovitükil kasvukohta, selleks välja töötatud metoodika alusel. Lisaks kasutati proovitükkide mõõtmisandmeid visuaalseks puistu tervislikku seisundi hindamiseks ning puistu struktuuri hindamiseks.

Eesti metsadesse on viimase saja aasta jooksul rajatud suurel hulgal metsakatsealasid (kõige enam Eesti Metsainstituudi poolt aastail 1970...1990), kuid institutsionaalse järjepidevuse puudujääkide ja korraldamatuse tõttu on suurem osa sellest väärtuslikust informatsioonist praeguseks kadunud. KIK nõukogu otsusega toetati 2007.a. Eesti pikaajaliste katsealade inventeerimise ja kordusmõõtmise projekti, mille tulemusena õnnestus taastada ligikaudu 200 vana metsakatseala üle Eesti. Katsealadel tehtud mõõtmisandmete haldamiseks loodi 2013.a. KIK projekti tulemusel metsanduslike mudelite ja andmestike infosüsteemi FORMIS moodul, kus on salvestatud ja kasutatavad nii säilinud metsakatsealade andmed kui ka KIK poolt toetava puistu kasvukäigu püsiproovitükkide andmed. Lisaks metsateadlaste rajatud katsealadele on ka Eesti Metsakorralduskeskuse poolt aastail 1960...2000 rajatud suur hulk puistu proovialasid. Eesti Metsakorralduskeskuse treeningproovialad rajati igal aastal enne välitööde algust metsakorraldamisele määratud piirkonnale iseloomulikesse puistutüüpidesse, eesmärgiga treenida metsataksaatorite silmamõõdulist puistu takseernäitajate hindamisoskust. Treeningproovialad olid reeglina ristkülikukujulised (nurkades puupostid) ja suhteliselt suured, sõltuvana puistu tihedusest suurusega 0,2...0,5 ha, millel klupiti puistuelementide kaupa kõigi puude diameetrid ning mõõdeti vähemalt paarikümne mudelpuu kõrgused. Alates 1990-ndate aastate algusest hakati Eesti Metsakorralduskeskuses Priit Kohava initsiatiivil igal hooajal uute treeningproovialade rajamise asemel eelistama varem rajatud proovialade kordusmõõtmist. Selle tulemusena on Eesti Metsakorralduskeskusel kogutud väärtuslikud proovialade kordusmõõtmiste andmeseeriad, millest arvestatav osa on hooldusraiete katsealadel. Eesti Metsakorralduskeskuse lõpuperioodil koostas Priit Kohava põhjaliku andmebaasi asutuse treeningproovialade mõõtmisandmetest. Eesti Metsakorralduskeskuse treeningproovialade andmebaas leidis kasutust hiljem Metsakaitse-ja Metsauuenduskeskuse ja Keskkonnaagentuuri halduses, kuid 2015.a. alates puuduvad Keskkonnaagentuuril vajadus ja vahendid selle väärtusliku andmestiku hooldamiseks ja arendamiseks. Projekti eesmärgiks oli inventeerida endise Eesti Metsakorralduskeskuse poolt rajatud treeningtakseerimise proovialad, kordusmõõta neist väärtuslikumad ning sisestada mõõtmisandmed metsanduslike mudelite ja andmestike infosüsteemi FORMIS, samuti uuendada Eesti metsakatsealade metaandmed Põhja- ja Baltimaade ning Ühendkuningriigi ühises andmebaasis NOLTFOX. Projekti vastutav täitja ning andmeanalüüsi ja kokkuvõtete tegija oli Andres Kiviste. Kõik Eesti Metsakorralduskeskuse proovialad inventeeris Priit Kohava. Andmesisestuse ning 4 andmebaaside ühildamise tegi Sandra Metslaid. FORMIS arendusega tegeles Allan Sims. Projekti välitöid tegid Eneli Allikmäe, Vivika Kängsepp, Timo Ehrpais, Mihkel Kaha, Innar Raag.

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone., Kõdupuit on metsa oluline osa, mis on elupaigaks umbes veerandile kõigist metsaliikidest. Intensiivne metsa majandamine vähendab kõdupuidu mahtu kuni kümme korda ja seega ohustab vähemalt poolte kõdupuitu asustavate liikide püsimist. Poollooduslik metsandus, mis põhineb looduslikul uuendusel ja metsa mitmekülgsel väärtustamisel, võiks kõdupuiduelustikule soodsam olla. Käesolev doktoritöö kirjeldab poollooduslikul majandamisel loodud metsaelupaikade kvaliteeti. Selgus, et põlismetsade struktuur on väga erinev nii erinevate metsatüüpide vahel kui ka nende sees, ning et kõdupuidu kogused on Eesti metsades suuremad kui lõuna- ja põhjapoolsetes riikides. Elustiku-uuringud näitasid, et vanade männi- ja kuuse-segametsade mardikakooslused olid erinevad, linnukoosluste seas eristus aga põline lodumets. Eesti riigimetsa majandamine vastavalt FSC-serdile säilitab tänu looduslikule uuendusele ja mõõdukale harvendamisele osa elustikule olulist puistustruktuuri. Siiski väheneb mitmete struktuurielementide hulk tunduvalt, seda eriti väga suurte elus ja surnud puude, laialehiste puude ja kaua kõdunenud lamapuidu osas. Mardikate ja lindude liigirikkus ja kooslused neis metsades moodustasid ainult osa põlismetsades leitust. Ka Eesti raiesmike lamapuiduvaru ületab tunduvalt Põhjamaade intensiivmetsanduses kirjeldatu. Kuigi tänu loodusliku uuenduse kasutamisele säilis suuri lamapuid, kõdunesid need kiiremini ning enamik tüügaspuid hävines juba raie käigus. Raiesmikele jäetud säilikpuudest saab surres väärtuslik jäme kõdupuit. Väikestelt raiesmike mardikakoosluste liigirikkust umbes poole kõdupuidu eemaldamine biokütteks ei mõjutanud. Üldiselt kõrged kõdupuidumahud võivad seletada ka seda, miks ei leitud üksikute puidumardikaliikide jaoks vähimat liigi säilimiseks vajalikku puidukogust., Dead-wood is an essential part of forests, that provides habitat for a quarter of all forest species. Intensive management for timber production reduces its amount up to ten times and consequently endangers half of dead-wood dependent species. Semi-natural forestry, which is based on natural regeneration and multiple forest values, might provide better opportunities for deadwood inhabiting biodiversity. This thesis describes the habitat value of Estonian forest environments created by semi-natural forestry. Old growth sites had very variable structure across as well as within different forest site types and the volumes of deadwood in the studied hemiboreal forests exceeded published values for south-boreal and north-temperate zones. Beetle assemblages were clearly segregated between dry-boreal pine and spruce-mixedwood forests, and swamps had a distinct bird assemblage. In mature stands of the FSC-certified state forests several structural attributes of biodiversity importance were available similarly to old growth stands, mainly because of natural regeneration and moderate thinning intensity. However, there were large reductions in some important structures: very large trees (both live and dead), all late-successional deciduous trees, and logs in late stages of decay. Beetle and bird assemblages in these forests appeared to be smaller, more homogenous subsets of old-forest assemblages. Deadwood volumes on clear-cuts were much higher than reported for the Nordic intensive forestry. Yet, although natural renewal techniques retained large logs, their subsequent decay was accelerated and final felling greatly reduced snag abundance. The mortality of retained live trees improved the supply of standing and downed deadwood to some extent. Clearly impoverished beetle assemblages on cutovers were not detected, even after harvesting half of logging residues. This may also explain why threshold relationships were not detectable for any beetle species separately.

Antud bakalaureusetöö eesmärgiks on hinnata puistu koosseisu ning lamapuidu mahtu neljakümne kaheksal proovitükil, mis on EELIS-e (Eesti Looduse Infosüsteem) andmetel hinnatud Natura 2000 „Vana loodusmetsa“ elupaigatüübiks. Töös hinnatavad proovitükid asusid Valga, Tartu, Põlva ja Ida-Viru maakondades ning nende mõõtmine toimus 2015 aasta juunist kuni augustini. Hinnatakse puistu koosseisu, surnud puude, tüügaste ja kändude ning lamapuidu mahtu ning andmeid on analüüsitud MS Exceli keskkonnas. Tulemustest selgus, et enim lamapuitu, surnud puid, tüükaid ning inim- ja loodustekkelisi kände esineb jänesekapsa-mustika kasvukohatüübis ning sihtkaitsevööndis. Proovitükkidel esines elusate ja surnud puude osakaalus enim mändi. Ohtralt olid esindatud ka kuusk, kask ning haab. Kasvukohatüübiti esines ka teisi puuliike, kuid nende mahud polnud võrreldes eespool mainitud liikidega märkimisväärsed. Surnud puud, tüükad, lamapuit ja kännud on elupaigaks paljudele liikidele, mistõttu on nad tähtis metsaökosüsteemi osa. This Bachelor’s thesis aim is to evaluate the mixture of tree species and deadwood on forty eight sample plots that are presented as Natura 2000 habitat type “Western taiga” in EELIS (Estonian Nature Information System) database. The sample plots were located in Eastern part of Estonia (Valga, Tartu, Põlva and Ida-Viru county). The sample plots were measured in 2015. The stand density and deadwood assessment was made and data anlalysed by using MS Excel. Results showed that the highest amount of dead wood, snags, dead trees and stumps occurred in Oxalis–Vaccinium myrtillus site type and in managed zones. In living and dead trees volume the dominant species was Scots pine Pinus sylvestrys. Norway spruce Picea abies , birch Betula sp. and aspen Populus tremula also had a high proportion in the sample plots volume. Other tree species variated also on sample plots, but their volume wasn’t as remarkable as the formentioned species. Dead wood, like snags, stumps and logs are important habitat for many species. Therefore these elements are important components of forest ecosystem.

Antud töö eesmärgiks on anda ülevaade loodusliku uuenduse tekkimisest 2011. aasta lageraie alade põhjal. Uurimisülesandeks oli tulemuste võrdlemine kolme kasvukohatüübi lõikes. Lageraie alad paiknesid Lõuna-Eestis ning asusid kolmel erineval kasvukohatüübil, milleks olid jänesekapsa, jänesekapsa-mustika ja sinilille. Töös kasutatud kinnistuid on 4 ja lageraie eraldisi 9. Saada andmeid loodusliku uuendumise kohta, tuli teostada välitöid. Välitööd viidi läbi 2015. aasta oktoobris ning hõlmasid proovitükkide tegemist, puuliikide määramist, puude arvu määramist ja vastavalt puude arvule kõrguste mõõtmist. Mõõta tuli 4% kogupindalast ja ringproovitükid olid suurusega 50 m2 või 100 m2 . Tulemuste analüüsimisel selgus, et sinilille kasvukohatüübis on puude kõrgused suuremad, kui jänesekapsa ja jänesekapsa-mustika kasvukohatüübis. Jänesekapsa kasvukohatüübis olid puude kõrgused suuremad kui jänesekapsa-mustika kasvukohatüübis. Samuti leiti antud töös, et lehtpuudega uuenemine on jätkusuutlikum kui okaspuudega uuenemine. Leiti ka looduslikult uuenenud puude arv hektarile ja keskmised puude kõrgused. Töös võrreldi looduslikku uuendust ja eelmist metsapõlve ning tulemuseks saadi, et ükski lageraie eraldis ei olnud uuenenud puuliigiga, mis oli olnud valdavaks enne raiet. Autori arvates on antud lõputöö vajalik, kuna töö tulemuste põhjal võib väita, et looduslikule uuendumisele jätmine ei arene tihti kasvukohatüübile sobivas suunas ning inimene peaks kas looduslikule uuendumisele kaasa aitama või kultiveerima. The present thesis aims at providing an overview of natural regeneration on the basis of 2011 clear-cutting areas. The task of the research was to compare the results in three habitat types. The clear-cutting areas were located in South-Estonia and in three different types of habitat – those of wood sorrel, wood sorrel / blueberry, and hepatica. The research used four properties and nine clear-cutting areas. To get data on natural regeneration, some fieldwork was carried out. It was conducted in October 2015 and included creating the plots, determining tree species, counting trees, and measuring tree heights according to their number. It was necessary to measure 4% of the total area, and the size of the circular plots was 50 or 100 square metres. The results of the analysis revealed that in the hepatica’s habitat type trees were taller than in the habitat types of wood sorrel or wood sorrel / blueberry. And in the habitat type of wood sorrel, trees were taller than in that of wood sorrel / blueberry. Also, it was identified in the research that renewal with deciduous trees is more sustainable than with coniferous trees. The number of naturally regenerated trees per hectare was identified, as well as the average height of the trees. Natural regeneration and the previous forest generation were compared, and the results revealed that no clear-cutting areas were renewed with a tree species that had been prevailing before cutting. The author believes that the present thesis is important because the results of the work revealed that natural regeneration does not often develop in the proper direction for the habitat type, and people should contribute to natural regeneration or cultivate the habitat.

Bakalaureusetöös antakse ülevaate erinevatest nutiseadmete metsanduslikest rakendustest ning analüüsitakse nende kasutamist metsa mõõtmisel. Töö eesmärgiks on välja selgitada metsanduslike nutirakenduste usaldatavus ja nende kasutamise plussid ja miinused. Töös on kasutatud andmeid relaskoop- ning puude kõrguse mõõtmiseid teostades nii rakendustega kui ka tavameetoditeka, ning tulemusi võrreldes. Mõõtmised viidi läbi nii võrdluses etalonidega kui ka reaalsetes oludes mõõtes puistu rinnaspindala ning puude kõrgusi. Töö tulemustest selgub, et kõrguste mõõtmiste puhul ei saa nutirakendusi käsitleda kui täpsusmõõteinstrumente, kuid sellegipoolest võivad rakendused anda usaldatavaid tulemusi, ning leida kasutust metsa mõõtmisel. Relaskoopmõõtmise puhul aga on tulemused küllaltki täpsed ja võivad samuti leida kasutust metsa mõõtmisel lihtrelaskoobi asemel. Mõõtmistel saadi täpseid tulemusi rakendustelt Measure Height ja Bitterlich. Kehveimaks töös käsitletud rakenduseks võib pidada kõrguse mõõtmise rakendust Alturas, millega ei suudetud saada vähegi täpset tulemust. Antud teema on vähe käsitletud ning võiks leida ka edasist uurimist. Nutiseadmete ja nende tarkvara areng kindlasti parandab mõõtetäpsust ning mõõtevõimalusi. This bachelor thesis gives an overview of different smartphone forestry applications and analyses their possibilites in usage in forest measurement. The goal of this thesis is to find out how accurate are forestry smartphone applications and their pros and cons. This thesis uses data from relascope- and height measurements using both traditional ways of measurement and smartphone apps and comparing the results. The measurements were taken in comparison of benchmarks and also testing out the applications in real life forest measuring situations. From the results of this thesis applications that measure tree height should not be used as extremely accurate measuring devices, but still can give the user quite accurate results. With relascope measurement the results are fairly accurate to be used in forest measurement besides the normal methods. Given topic is not commonly discussed and so it should also find further research. The development of smartphones will definetly expand measurement accuracy and possibilities.

Käesoleval sajandil on metsanduses esile kerkinud tõsine probleem juuremädanikku tekitavate seenhaiguste massilise levikuga okaspuudel. Juuremädanikud põhjustavad olulist kahju eelkõige intensiivselt majandatavates metsades ning endistele põllumajandusmaadele rajatud okaspuu kultuurpuistutes. Seenhaiguste poolt nakatatud puudest puuduvad enamikul visuaalselt lihtsalt tuvastatavad sümptomid, mistõttu on metsainventeerimise käigus keeruline kindlaks teha haiguse esinemist puistus. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on hinnata majandatavates hea sanitaarse seisukorraga puistutes okaspuude tervislikku seisundit resistograafi puurimiste abil, et uurida, kas visuaalselt terveks hinnatud puudes esineb juuremädanike poolt põhjustatud kahjustusi. Uuring viidi läbi Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustikku kuuluval 20 proovitükil. Proovitükkidest tehti valik kümnes jänesekapsa kasvukohatüübi kuusikus ja kümnes pohla männikus. Mõlemas tüübis on viis puistut ajalooliste verstakaartide andmetel asunud alates 19. sajandi lõpust metsaga kaetud alal ja viis puistut metsata alal. Töö tulemustest selgus, et visuaalselt hea sanitaarse seisukorraga puistud on arvestataval määral (30%) mädanikega kahjustunud. Suuremal määral ning ulatuslikumalt olid kahjustunud kuusikud vanuses 50-65 aastat ning vähem männikud vanuses 95 aastat, kusjuures kuusikutes esines mädanikku vaid kuuskedel ja männikutes mändidel. Endisel maakasutusviisil ei olnud olulist seost juuremädanike levikuga puistus. Saadud tulemused võimaldavad tulevikus metsanduslike kasvumudelite koostamisel arvestada mädaniku esinemisega puistus. During the last century the the spreading of fungus diseases causing root rot in conifers has become more relevant in forest management. Root rot causes significant damage primarily in managed forests and in managed conifer stands established on former agricultural lands. Most trees infected by forest pathogens lack easily detectable visual symptoms what makes it difficult to detect the occurrence of a disease in a stand. The aim of this thesis was to evaluate the health conditions of conifers in managed forest stands by permanent sample plots in Estonia to detect root rot in trees that are visually in a good health condition. The choice of sample plots was made in ten Oxalis site type spruce stands and in ten Rhodococcum site type pine stands. According to historical maps both site types had five stands on historical forestland and five stands on former agricultural land. The results of the study showed that approximately 30% of the assessed stands were damaged by root rot. The spruce stands were damaged more often and more heavily if compared to the pine stands. In the spruce stands the decay occured only in spruces and in the pine stands only in pines. The damaged spruce stands were 50-65 years old and the damaged pine stands were approximately 95 years old. The correlation between root rot probability and former land use in a stand was not statistially important. The results contribute to the development of more realistic forest growth models in the future.

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone., Mets on seentele oluline elupaik – ning seened täidavad metsaökosüsteemis olulisi funktsioone. Valdav osa metsi on tänapäeval inimmõju tõttu vaesunud, näiteks on neis mitmekordselt vähenenud kõdupuidu ja põlispuude hulk. Niisuguseid «jäänukstruktuure» asustavad aga mitmed metsaseened; neid seeni minu doktoritöö käsitleski. Põhifookus oli metsas lagundajatena olulistel torikseentel, kuid uurisin ka puukoorel ja paljandunud puidul elavaid lihheniseerunud seeni. Peale selle, et mitmed neist seentest on ohustatud ja kaitse all, kasutatakse neid looduskaitses ka indikaatoritena teiste metsaväärtuste tuvastamisel. Töö põhieesmärgiks oli hinnata erinevate kasutatavate metsakaitse ja –majandusmeetodite olulisust seeneliikide kaitsel. Torikseente uurimisel olid põhimeetodiks viljakehadel põhinevad liigi-inventuurid. Leidsin, et puistu mastaabis on see adekvaatne meetod, sest ehkki puiduproovidest määratud DNA põhjal võivad konkreetses puutüves mütseelina elavad seened viljakehana tuvastamata jääda, on suur tõenäolisus leida sama liigi viljakeha mõnelt teiselt puutüvelt läheduses. Võrreldes torikseente levikumustreid põlismetsades, küpsetes majandusmetsades ja raiesmikel leidsin, et erinevalt Fennoskandiast, kus majandusmetsad on ulatuslikult vaesunud, ei olene Eestis enamik liike otseselt põlismetsadest. Seega lähtuvad liigi elupaigaseosed ja indikaatorväärtus piirkonna metsamaastiku üldseisundist. Üksikute liikide koondumine põlismetsa oli põhiliselt tingitud spetsiifilisest substraadivajadusest (nt suured lamakuused). Selgus ka, et liigi elupaigaseoste mõistmist võivad segada «krüptilised liigid»: sarnase välimuse taha peituvad erineva ökoloogiaga liigid, mida tuleks seente puhul tuvastada molekulaarselt. Rohkete indikaatorliikide asemel tuleks seetõttu lähtuda pigem vähestest hästi uuritud suunisliikidest. Doktoritöö näitas, et enamik kõdupuitu ja põlispuid asustavaid seeni (sh mitmed põlismetsaseoseliseks peetud liigid) saavad elada ka majandusmetsades, kui need on piisavalt vanad, seal leidub erinevaid puuliike ning piisavalt erinevaid jäänukstruktuure, sh nii erinevate puuliikide tüügas- ja lamapuid kui põlispuid. Seetõttu leidub metsamajanduse ning seente elurikkuse edukaks kombineerimiseks mitmeid võimalusi., Forests provide habitat for a huge variety of fungi that, in turn, play key roles in several forest ecosystem processes. The fungal biota is increasingly affected by human-caused transformation of forests, i.a., significant declines in the amount of coarse dead wood and large old trees. My thesis concentrates on fungi inhabiting such structures. My main focus is on polypores that belong to the dominant dead-wood composers in the forests, but I also explore lichenised fungi. Many polypores and lichens are nowadays found mainly in the remaining old-forest patches, and the occurrence of several species is thought to indicate ecological value of a forest. My general aim was to assess the forest conservation and management practices from the perspective of the fungi inhabiting dead wood and old living trees. The main method in polypore studies was fruit-body based species-inventory. In the stand scale, I found this method efficient: while all polypore species inhabiting a tree-trunk (as revealed by their DNA in the wood samples) may not produce fruit-body on the same tree, conspecific fruit-bodies can be usually found on other trunks in close vicinity. Differently from the intensively managed Fennoscandia, the old-forest associations of polypores were relatively weak in Estonia, as revealed by a comparison of old-growth, mature managed and harvested forests. Thus, fungal habitat associations and indicator value depend on regional landscape context. For the few species that were confined to old -growths, specific substrate requirements (notably large spruce trunks) were the reason. I also show that interpreting species habitat associations may me confused by “cryptic species” that have similar morphology, but differ by genetics and ecology. Thus, conservation practices might benefit from fewer, but better supported, fungal indicators. I demonstrate that fungi inhabiting dead wood and old living trees (including putative old-forest specialists) may form species-rich assemblages also in managed forests. This is possible if these forests are diverse in terms of tree species, dead-wood structures, and successional stages, including old stands. My general conclusion is that there are many possibilities for adjusting forest management to better address the fungal diversity that depends on dead wood and old living trees.

Uurimistöö eesmärkideks on anda ülevaade metsalaikudega seonduvatest ökoloogilistest- ja ökosüsteemi protsessidest, testida saarte biogeograafia teooriat Lasila mõisa ümbruse põldude vahel paiknevatel metsasaartel ning võrrelda metsasaartelt 2015. aasta suve välitöödel kogutud ökoloogilisi näitajaid 1984. aasta andmetega. Erinevate kirjandusallikate põhjal koostati põhjalik ülevaade põllumajandusmaastikes olevate metsalaikude tekkepõhjustest ning nende poolt pakutavatest ökosüsteemi teenustest. Uuritud 27 metsasaare andmeanalüüsi tulemused näitasid, et saare pindala ja isoleeritus ei mõjuta selle liigifondi suurust nii nagu saarte biogeograafia teooria seda ette näeb, pigem on trend vastupidine. Teooria kohaselt on saarte bioloogiline mitmekesisus positiivselt seotud saare suuruse ja negatiivselt saare isoleeritusega. Analüüsidest selgus, et liigirikkamad on pigem väiksemad ning teineteisest kaugemal asuvad metsasaared ning suurematel saartel leidub niiduliikidega võrreldes rohkem metsaliike ja vastupidi. Seega väiksemad, kuid liigirikkamad saared pole vähemalt oma liigifondi poolest metsad. Selleks, et teha antud teema kohta suuremaid üldistusi, tuleks siiski läbi viia rohkem sellekohaseid uurimusi. The aim of this study was to gather information about ecological and ecosystem processes of forest patches. First of all, to test the model of island biogeography on forest patches in agricultural landscapes near village Lasila; and secondly, to compare the data on diversity that was collected in 2015 summer with data collected from the same patches in 1984. The comprehensive theoretical overview about the origins of forest patches in agricultural landscapes and the ecosystem services provided by them was made by using various scientific literature. 27 forest patches were studied and the data analyses results showed that the isolation and the patch’s area do not affect its species pool as island biogeography model expects – the trends are rather opposite. According to the theory of the island biogeography, biodiversity is positively related to the size of the island and negatively related to its isolation. The analyzes showed that smaller and more isolated forest patches have bigger species richness. Also there are more forest-specialist plant species compared to meadow-specialist plant species on larger forest patches and vice versa. Thus, smaller but speciose forest islands are not forest, at least not in terms of species pool. More studies must be done in order to make major generalizations about this topic.

Käesolevas bakalaureusetöös uuriti FSC metsasertifitseerimise käigus kirjeldatud mittevastavusi Riigimetsa Majandamise Keskuse näitel. Töös on kasutatud sertifitseerimisettevõtte NEPCon poolt koostatud Eestis kehtivat ajutist FSC metsamajandamise standardit. RMK-le kuuluvad metsad omavad FSC sertifikaati alates 2002.a. Käesolevas töös analüüsiti 2008-2015 aastate sertifitseerimisauditite aruandeid. Kui mõnes parandusnõudes oli välja toodud mittevastavusi mitme indikaatori suhtes, siis arvestati neid kõiki ka eraldi. Kokku esitati 8 aasta jooksul RMK-le 46 parandusnõuet, millest 12 olid suuremad parandusnõuded. Neist 12-st parandusnõudest olid 10 tõstetud suuremaks põhjusel, et avastatud mittevastavusi ei parandatud õigeks ajaks või oli tegu korduva mittevastavusega. Suurem osa mittevastavustest põhines 4. ja 6. printsiibil mis käsitlevad ühiskondlikke suhteid ja töötajate õigusi ning keskkonnamõjusid. Nende kahe printsiibi mittevastavused moodustasid 56% kõigist mittevastavustest. Parandusnõudeid esitati peaaegu kõikide FSC printsiipide alusel, välja arvatud 3. ja 10. prinsiip, mis käsitlevad põlisrahvaste õigusi ning istandusi. Neid printsiipe Eestis ei hinnata, mistõttu ka mittevastavusi pole tuvastatud. In this thesis, non-compliances of FSC forest certification process in the State Forest Management Centre have been studied. There was used temporary FSC forest management standard of certification company NEPCon. State forests have FSC certificate since 2002. In this thesis have been analysed annual audit reports of the years 2008-2015. Corrective action requests referring to multiple non-compliances were counted separately. During 8 years, there were a total of 46 corrective action requests, 12 of which were major. 10 of the major non-compliances were raised to major from previous audits, because previous inadequacies weren’t corrected by the given time or they were frequent. Most of noncompliances were based on 4th and 6th principle, which deals with community relations and worker’s rights and environmental impact. Non-compliances based on those two principles accounted for 56%. Corrective action requests were requested in all principles except for 3rd and 10th which concern indigenous peoples’ rights and plantations. Those principles are considered as non-relevant in Estonia, so those non-compliances are not evaluated.

Mets on Eesti kõige suurem taastuv looduvara. Eesti metsad on liigirikkad ning pakuvad eluaset paljudele liikidele. Omandi lõikes jagunevad metsad riigi- ja erametsadeks. Just erametsade majandamine on viimastel aastakümnetel olnud võrdlemisi heitlik. Kuna suur hulk erametsaomanikke on eraisikud, siis erinevates uuringutes tuleks keskenduda peamiselt füüsilisest isikust väikemetsaomanikele. Töö eesmärk on uurida füüsilisest isikust erametsaomanike metsa omandamise motiive. Samuti ka erametsaomanike eesmärke ning metsakasutust. Töös kasutatakse kvantitatiivseid sisuanalüüsi meetodeid. Andmete kogumiseks viidi läbi kaheksa pool-struktureeritud intervjuud metsaomanikega. Intervjuud lindistati omanike nõusolekul ning transkribeeriti MS Word programmis. Antud intervjuusid võrreldi varasemate uurimustega. Analüüsist selgus, et metsaomand polegi niivõrd killustunud ning ebastabiilne. Kirjandusest võib lugeda, et erametsade majandamine on olnud heitlikum. Antud kaheksa metsaomanikku tegelevad pidevalt metsade uuendamisega ning metsakasutusega. Kes ei tegele ise majandustegevusega, neil on abiks metsaühistu. Intervjueeritud metsaomanikel on jätkusuutlik eesmärk. Eesmärgiks on raieküps mets raiuda ning seejärel istutada uus. Soovitakse jätta tulevastele põlvedele ka midagi. Forest is the Estonia’s biggest renewable natural resource. Forests in Estonia are rich in species and offer a living place for a lot of them. Estonian forests are divided into state and private forests. In recent decades, private forest management has been quite hectic. Since the majority of private forest owners are private persons, it is suggested that the different studies should focus on private person ownership. The purpose of this thesis is to explore the motives of private forest owners. Also their purpose and forest usage. The author uses quantitative content analysis methods. In order to gather data, eight half-structured interviews with forest owners were held. Interviews were recorded and transcripted in MS Word program. These interviews were compared with recent studies. It became evident from the analysis that private forest ownership is not that disunited and unstable. It can be read form literature that forest management has been more hectic. These eight forest owners actively renew forest and deal with forest usage. The forest owners who do not renew their forests are doing it through forest unions. The interviewed forest owners have a sustainable goal. Their aim is to cut down mature forest and plant new. They wish to leave something for the future generations.

Vastavalt sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 03.03.2015 sõlmitud teadusuuringu lepingule nr. 3-2_7/1974-5/2014 “Eesti metsakaitsealade võrgustiku analüüs ja seire korraldamine vanade loodusmetsade (9010*) elupaigatüübis metsade seisundi ja dünaamika jälgimiseks”, teostas EMÜ metsakorralduse osakonna töögrupp lepingu lähteülesandes ettenähtud välitööd täies mahus, sisestas andmed arvutisse ja teostas esmase andmeanalüüsi ning selle põhjal valminud aruande. 1. Teostati puistu-, soontaimede, sammalde, samblike, torikseente ja putukate inventuurid. Puistuinventuuril mõõdeti 100 proovialal kasvavad puud, lamapuud, teostati loodusväärtuste ja Natura inventuur. Alade eelvaliku ja analüüsi teostas Teele Paluots. Välitööde tegemisel osalesid metsakorralduse osakonna töötajad ja tudengid (Teele Paluots, Lauri Lahtvee, Frederik Taal, Ainar Pikk, Siim Urbla, Doris Silm, Diana Laarmann, Sandra Metslaid ja Andres Kiviste). Alustaimestiku inventuuril teostati soontaimede ja sammalde seire proovialale rajatud püsiruutudes. Seiret ja määramist viisid läbi Mare Leis ja Teele Paluots. Samblike inventuur viidi läbi TÜ teaduri Ede Oja poolt. Torikseente inventuuri teostas Indrek Sell Metsapilt OÜ-st. Putukate inventuurid ja määramise teostas FIE Ilmar Süda 2. Andmesisestuse arvutisse tegid Teele Paluots, Doris Silm, Vivika Kängsepp ja Eneli Allikmäe. Kõik inventeerimisandmed on ühtlustatud ForMIS andmebaasiga. Esmase andmetöötluse viisid läbi Teele Paluots ja Diana Laarmann, elupaikade seisundit hindasid Henn Korjus, Diana Laarmann, Teele Paluots. 3. Mõõtmisandmed sisestati arvutisse andmehaldus tarkvara abil, millega kontrolliti sisestatud andmete kooskõla ja arvutati proovialade takseertunnused. Kõigi proovialade kohta on tehtud esmased takseerarvutused, puude asendiskeemid ja kaardid, mis on esitatud käesolevas aruandes. 4. Kõigi seire- ja proovialade liiginventuuride andmed sisestati MS Excel programmis ning tehti analüüsid programmidega PC-ORD ja R. Kõik liigiinventuuridel kogutud andmed on esitatud käesolevas aruandes ja selle lisades. 5. Kõigil proovialadel teostati loodusväärtuste hindamine ning Natura inventuur, mille koondtabelid on esitatud käesoleva aruande lisades. Põhiline andmeanalüüs viidi läbi lähtudes Natura inventuuril kogutud elupaigahinnangutest, saamaks paremat ülevaadet nende leisundist ning liigilisest mitmekesisusest. 6. Metsandusliku modelleerimise infosüsteemi (ForMIS) sisestati või ühildati KKPRT andmebaas nii, et kõik mõõtmisandmed asuvad infosüsteemis (http://formis.emu.ee/sampplot/). 57 EMÜ metsakorralduse osakonnas loodud vanade loodusmetsade seirealade võrgustik koosneb praegu 10 seirealast ja nendel paiknevast 100 proovialast. Kogu Eestit kattev metsa kasvukäigu püsiproovide võrgustik koosneb hetkel kokku 859 proovitükist, millel on puistuinventuuril kasutatud KKPRT võrgustiku metoodikat. See tähendab, et edaspidi on võimalik antud projekti käigus kogutud andmeid võrrelda ka väljaspool kaitsealasid asuvate majandusmetsadega. See annaks omakorda olulise võrdluse nii vanade loodusmetsade elupaigaseisundi kui ka liigilise kooseisu vahel.

Töö käsitleb aerolidari andmestiku kasutamist metsa tüvemahu hindamisel. Töö eesmärk on anda uuritavale metsaleüksusele puidumahu ja kasvava metsa väärtuse hinnang kasutades aerolidari andmeid. Töös kasutati Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna takseerandmeid, 2010. aasta Maa-ameti aerolidari andmeid, varasemates töödes välja töötatud arvutusmudeleid. Tehtud töö tulemusena saadi uuritavale metsale aerolidari andmestikul põhinevad tüvemahu hinnangud ja kasvava metsa rahaline väärtus. Saadud tulemusi võrreldi takseerandmete põhjal saadud samade tulemustega. Töö tulemustest saab järeldada, et kasutades varasemates töödes välja töötatud arvutusmudeleid, on lidari andmestiku põhjal võimalik anda metsale pädevaid hinnanguid. The major objective of this study is the use of airborne lidar data for estimating standing wood volume and price of forest. This study gives an estimated volume for standing wood to one specific forest, using airborne lidar data. The results are compared with the standing wood volume taken from the forest's inventory data. The results reveal that the estimating standing wood volume, using airborne lidar data is competent and can be an alternative for real estate evaluation in case forest inventory data are not available.

A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Forestry The thesis is designed to establish and assess different approaches of competition measurement, incorporated with various competitor selection methods, focusing on silver birch in Estonia. The effect of competition and some other tree and stand variables on the growth and the mortality of trees are explored. Moreover, stands are characterized employing several structural indices calculated for sample plots of different shapes and sizes. The findings indicate that the measures including the trees spatial information, have superiority over the measures ignoring the trees locations within a forest stand, when studying the dynamics of stands and their effects on the structure and functioning of forest ecosystems. Also, plots with different shapes showed almost equal estimation accuracy, thus circular plots are preferred due to their smaller ratio of perimeter to surface. Besides, the optimum plot size depends on the stand structure, with an attempt to keep sample plots as small as possible to reduce the assessment efforts and costs. Doktoritöö eesmärgiks on uurida erinevaid meetodeid puudevahelise konkurentsi hindamiseks ja konkurentpuude kindlakstegemiseks eelkõige Eestis kogutud arukase puistute andmetele tuginedes. Põhjalikumalt uuriti puudevahelise konkurentsi ning puude ja puistu takseertunnuste seoseid puude kasvu ja suremusega. Lisaks kirjeldati puistute seisundit mitmete struktuuriindeksite abil erineva suuruse ja kujuga proovialasid kasutades. Töö tulemused näitavad, et puistute dünaamika uurimisel on puude ruumilist paiknemist arvestavatel tunnustel eeliseid võrreldes tunnustega, mis ei arvesta puude ruumilist paiknemist. Erineva kujuga proovialad andsid takseertunnuste hinnangu küll sarnase täpsusega, kuid ringikujulisi proovialasid tuleks eelistada nende ümbermõõdu-pindala väiksema suhtarvu tõttu. Optimaalne prooviala suurus sõltub puistu struktuurist, kuid proovialad tuleks siiski valida võimalikult väiksena, et vähendada mõõtmistele kuluvat aega ja vahendeid. Publication of this dissertation is supported by the Estonian University of Life Sciences and by the Doctoral School of Earth Sciences and Ecology created under the auspices of the European Social Fund.

Bakalaureusetöö käsitleb põhilisi metsaseaduse muudatusi 2014. aastal ja nende mõju. Analüüs on vajalik tegemaks kindlaks seadusemuudatuse vajalikkuse ja omandipõhised metsamajanduslikud muutused. Töös on kasutatud metsaregistri andmeid 03.02.2015 seisuga ja erinevaid teoreetilist metsaseaduse muudatust kirjeldavat kirjandust. Analüüsi läbiviimiseks on võetud metsaregistrist andmed eraldiste kohta, kus puuduvad metsade majandamisele piirangud. Arvutuste aluseks on võetud 2013. aasta metsa majandamise eeskirjas olev enamuspuuliigi uuendusraiet lubavad vanused ja diameetrid. Analüüsi tulemusena on näha pikemaajalist positiivset mõju erametsanduse soodustamisele, kuid lühiajaliselt on muudatuse mõju erametsaomanike jaoks negatiivne vähendades raiutava ala suurust 4,7 %. Riigimetsades lubab seadusemuudatus lühiajaliselt rohkem raiuda, kuid pikaajaline mõju raiutavat pindala oluliselt ei mõjuta. This bachelor thesis explains the main changes of the amendment to the Forest Act in 2014 and analyses the impact of the amendment. Analysis focuses on the effects of the amendment on forest management from forest ownership aspects. The study uses data from the official forest registry as of 03.02.2015 and different theoretical literature describing the amendment to the Forest Act. In the analysis the data from the forest registry was restricted by the stands without special restrictions on forest management. The calculations are based on the Instructions for Forest Management from 2013 by dominant tree species allowable regeneration cutting age and diameter. The results show that the amendment to Forest Act has a positive impact on the promotion of private forestry in lõng term, but in short term it has a negative effect for private forest owners for reducing the size of the area to be cut by 4.7 %. In the state forests, the amendment allows more cuttings in short term, but there are no big long -term effects.

Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustik on sisendiks üksikpuu ning puistu tasemel koostatud metsandusmudelitele. Lisaks on proovitükkidel uuritud puistute looduslikkust, puude väljalangevust ja selle põhjuseid ning kirjeldatud kasvukohti läbi mulla- ning alustaimestiku uuringute. Siiani puudub aga teave proovitükkide asukohtade ajaloolise maakasutuse kohta. Töö eesmärgiks on uurida kasvukäigu püsiproovitükkide maakasutusviisi alates eelmise sajandi algusest ning võrrelda seda Eesti üldise maakasutusega. Maakasutuse uurimiseks kasutatakse geoportaali ajalooliste kaartide kaardirakendust. Kaartidelt kogutud andmete põhjal koostati maakasutuse stsenaariumid kuue erineva kaardi põhjal. Viimaseks on valitud ajakohane ortofoto, et hinnata ka puistu hetkeseisu. Töö käigus selgus, et püsiproovitükid peegeldavad hästi kogu Eesti maakasutuse muutust. Eestis on viimase sajandi jooksul metsamaa pindala suurenenud rohkem kui kaks korda. Millest võis järeldada, et pooled püsiproovitükid on rajatud maa-aladele, kus varem pole metsa kasvanud. Seesama tulemus sai kinnitust ka proovitükkide maakasutusviise uurides. Estonian forest of the permanent plots network are input to a single tree and stands level composed forest models. In addition, the plots studied from stands natural of trees dropouts, the reasons for this and described the habitats through soil and undergrowth study. So far, however, there is no information about historical land use of the plots locations. The aim of work is to study the permanent plots land use since the beginning of the last century and to compare it with Estonia's general land use. To investigate the land use is used geoportal historical maps map application. The data that have been collected based on six different maps is used to draw land-use scenarios. Lastly, is selected orthophoto to assess the current state of the stands. The work showed that the permanent plots land use change is well reflected across Estonia. In the last century, the forest area has increased by more than two times. From which it could be concluded that the half of the permanent plots have been established to a land, where previously has no forest grown. The same result was also confirmed by examining plots of land use.

Metsanduse arengukava metsateaduse ja -hariduse valdkonnas on üheks prioriteetseks teadustöö valdkonnaks metsa- ja puidusaaduste mõõtmise, hindamise ja inventeerimise (sh monitooringu), metsa kasvu modelleerimise ning metsade kasutamisega seotud rakendusuuringud. Selle valdkonna probleemistike edukaks lahendamiseks on vaja teha mahukaid välimõõtmisi metsa proovitükkidel ning statistiliselt usaldatavaid andmeanalüüse. Eesti puistute ehituse ja kasvukäigu modelleerimise eesmärki silmas pidades on Eesti Maaülikooli metsakorralduse osakonnas jõutud seisukohale, et Eestile sobiva puistute kasvukäiku prognoosiva mudeli loomiseks tuleks luua vähemalt 600 proovitükist koosnev Eestit kattev püsiproovitükkide võrgustik, mis oleks esindatud kõikide kasvukohatüüpidega ning mida tuleks mõõta 5-aastase ajavahemiku järel. Metsa püsiproovitükkide rajamine on üldtunnustatud meetod puistu kasvukäigu uurimiseks. Näiteks juba prof Andres Mathieseni initsiatiivil rajati Järvselja Õppe-Katsemetskonda 1920- ndatel aastatel enam kui 100 püsiproovitükki, millest on paarkümmend säilinud tänaseni. Kahjuks on rõhuv enamus Eestisse rajatud püsiproovitükke mõõdetud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul (10...20 a.), kusjuures mõõtmismetoodika järjekindlusest pole enamasti kinni peetud. Seetõttu on Eestis seni kogutud püsiproovitükkide andmete kasutamine puistu ehituse ja kasvu modelleerimiseks üsna problemaatiline. Olulise erinevusena seni rajatud metsa püsiproovitükkidest mõõdetakse kaasaegsetel puistu kasvukäigu püsiproovitükkidel lisaks puude mõõtudele ka puude asukoha koordinaadid. Sellisel viisil kogutud mõõtmisandmestik võimaldab luua üksikpuu kasvuvõrranditele tuginevaid puistu kasvumudeleid, mis on oma rakendustes tunduvalt paindlikumad ja mitmekülgsemate kasutamisvõimalustega kui traditsioonilised puistu kasvumudelid (kasvukäigutabelid). Uut tüüpi puistu kasvukäigu püsiproovitükkide rajamist Eestis alustati Urmas Petersoni eestvedamisel, mille käigus mõõdeti 1995. ja 1996. a. 300 proovitükki. Need proovitükid rajati tolleaegse Kursi metskonna salumetsadesse ning Konguta, Pikasilla ja Aakre metskondade palumetsadesse. Käesolevasse proovitükkide võrgustikku on neist valitud 203 proovitükki. Järgnevatel 1997. ja 1998. a. jätkati püsiproovitükkide rajamise metoodika arendamise katsetöid Eesti Teadusfondi toetusel ning rajati 60 proovitükki Lõuna-Eesti metskondade ja Sagadi metskonna männikutesse. Süstemaatilist Eestit katva puistu kasvukäigu püsiproovi- K:\Aruanne\2015\Laruanne2015.docx27.05.2016 5 tükkide võrgustiku rajamist alustati 1999.a. Riigimetsade Majandamise Keskuse finantseerimisel. Eesti Maaülikooli (EMÜ) ja sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) vahel 3. märtsil 2015.a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_8/1976-4/2014 kohaselt pidi EMÜ metsakorralduse osakond 2015.a. kordus mõõtma 175 puistu kasvukäigu püsiproovitükki ning 50 proovitükil kirjeldama kasvukoha alustaimestiku ning mullanäitajate järgi. Käesoleva lepingu täitmise tulemusena kordus mõõdeti 2015.a. 154 püsiproovitükki, mille eelmisest mõõtmisest oli möödunud 5 aastat. Suurt tähelepanu pöörati varasemate mõõtmisandmete kontrollimisele. Selleks tuli 2015.a. kordusmõõtmisel need puud, mille 2010.a. mõõtmine oli kontrollprogrammi poolt kahtlaseks tunnistatud, erilise hoolikusega üle mõõta. 21 uut proovitükki rajati kuusikutesse täiendamaks andmestikku kuna paljudel proovitükkidel on olnud teostatud lageraie. Antud projekti käigus kirjeldati lisaks 51 proovitükil kasvukohta, selleks välja töötatud metoodika alusel. Lisaks kasutati proovitükkide mõõtmisandmeid visuaalseks puistu tervislikku seisundi hindamiseks, puude kahjustuste uurimiseks ning proovitükkide maakasutuse ajaloo teada saamiseks.

Karjääriviisiline kaevandamine mõjutab tugevalt keskkonda ja maastikku. See on tõsiseks probleemiks kogu maailmas. Eestis rikub kaevandamine aastas umbes 250 ha suuruse maa-ala. Kõige paremaks rekultiveerimisviisiks on metsastamine, mis mängib peamist rolli ökosüsteemide taastamises. Käesolevas töös kasutatakse andmeid, mis on kogutud Aidu, Viivikonna ja Sirgala põlevkivikarjääri taasmetsastatud aladelt. Kõikidelt proovialadelt koguti puistu takseerandmed, võeti mullaproovid ja inventeeriti taimestikku. Töös analüüsiti puistu kõrgusindeksi H50 sõltuvust mullaparameetritest. Aidu karjääri männikute puhul mõjutasid kõrgusindeksit H50 mullakihi paksus, mulla üldlämmastiku sisaldus, mulla pH ja mulla fosfori sisaldus. Viivikonna karjääri männipuistutes avaldasid kõrgusindeksile mõju mullakihi paksus, mulla üldlämmastiku sisaldus, mulla orgaanilise süsiniku sisaldus ja mulla fosfori sisaldus. Sirgala karjääri männikute kõrgusindeksit mõjutasid mullakihi paksus, mulla üldlämmastiku sisaldus, mulla orgaanilise süsiniku sisaldus ja mulla kaaliumi sisaldus. Alustaimestiku analüüsist selgus, et kokku kasvab Aidu, Sirgala ja Viivikonna proovialadel 144 soontaimeliiki ja 54 samblaliiki. Looduskaitsealustest soontaimedest esines proovialadel kokku seitse III kaitsekategooria liiki. Ühtegi kaitsealust sammaltaime proovitükkidelt ei avastatud. Proovialadel kasvavate soon- ja sammaltaimede kohta tehti indikaatorliikide analüüs, mille tulemusena tuvastati indikaatorliikidena 25 soontaime- ja 11 samblaliiki. Katsealade ökosüsteemide erinevusele viitavad nii soontaimede ordinatsiooniskeem kui ka kõiki mõõdetud tunnuseid kaasav peakomponentanalüüs. Proovialadele on tekkimas uus sobilik kasvukoht ohustatud liikidele ning ökosüsteemid kolmes karjääris arenevad erinevalt. Mining in open quarries affects the environment and the landscape intensely. It is a significantproblem all over the world. In Estonia such mining impacts about 250 hectares of land every year. The best method to re-cultivate these areas is afforestation, which is an important tool in the restoration of ecosystems. For this study the data has been gathered from the afforested areas from Aidu, Viivikonna and Sirgala oil shale quarries. Different stand, aundergrowth and soil characteristics were collected from all of the sample plots. The relations of height index H50 to the soil parameters was analyzed in this study. The height index H50 of the pine stands in Aidu quarry was affected by the thickness of the soil, the content of total nitrogen in the soil, the soil pH and the level of phosphorus assimilated by the plants. The height index H50 of the pine stands in Viivikonna quarry was affected by the thickness of the soil, the content of total nitrogen in the soil, the content of the organic carbon in the soil and the level of phosphorus assimilated by the plants. The height index H50 of the pine stands in Sirgala quarry was affected by the thickness of the soil, the total content of nitrogen in the soil, the content of organic carbon in the soil and the content of potassium assimilated by the plants. The results of the undergrowth analysis showed the presence of 144 vascular and 54 moss plants in Aidu, Sirgala and Viivikonna sample plots. Among them, also seven vascular plants were identified, that are protected under the third protection category. Indicator species analysis for the Aidu, Viivikonna and Sirgala sample plots presented 25 vascular plants and 11 moss plants. The NMS ordination scheme of vascular plant and the principle component analysis, that covered all the measured characteristics, indicate a significant difference between the study areas. In the study areas, new suitable habitats for endangered species are emerging however, the new ecosystems in the three quarries develop differently.

Üha enam edendatakse loodusharidust, et viia lapsi ja teisi huvilisi loodusele lähemale. Paljud õppeprogrammid käsitlevad metsanduse valdkonda puudutavaid teemasid. Selleks, et saada ülevaade õppeprogrammidest ja nendes käsitlevatest teemadest on valminud lõputöö. Andmed on saadud kodulehtedelt ja loodusharidusspetsialistidele saadetud kontrollkirjade vastustest. Vaatluse all oli 2015-2016 periood. Otsingutulemustele vastas 273 õppeprogrammi. Eesmärk on selgitada välja õpilaste ja täiskasvanute võimalused saada täiendavaid teadmisi metsast, keskkonnaharidusprogrammide abil. Loodusharidusprogrammid avardavad silmaringi. Selgus, et riiklikus õppekavas välja toodud eesmärgid ühtivad loodusharidusprogrammides käsitlevate teemadega. Kõige suurem hulk on Harjumaal õppeprogramme. Suuresti määrab õppeprogrammide hulga piirkonda ja huviliste olemasolu. On site nature education is being promoted nowadays with the aim to bring children and other people closer to nature. A hiugh number of programmes are offered from different organizations, from which many of study programmes deal with topics related to forestry and forest in general. The thesis aim to give a timely overview of available study programmes and analyse the topics under consideration and their accessibility. The study of available programmes is based on internet search and the programs availability on the current period (2015-2016 years) was werified by the survay among the nature education specialists. The objective is to find out about the possibilities of getting additional knowledge of forest with the help of environmental education programmes for students and grown ups. Study results indicate that the goals of the National Curriculum coincide with the topics of nature education programmes. Harjumaa has the greatest number of nature education programmes. The number of study programmes is largely determined by the region and amount of the enthusiasts. Environmental education firms offer 273 different study programs in Estonia

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone., Eestis on põlevkivi kaevandatud umbes 1%-l maismaa pindalast. Üks olulisemaid kaevandamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid Kirde-Eestis on looduslike- ja kultuurmaastike asendumine uute tehislike pinnavormidega, nagu karjääripuistangud ja tööstusjäätmete kuhilad. Käesoleva töö esmaseks eesmärgiks oli kirjeldada taimkatte ja mulla arengut Narva põlevkivikarjääri ja Kohtla-Järve poolkoksimägedele rajatud puistutes ning looduslikult taastuvatel aladel. Leiti, et 30 aastat peale metsastamist annavad karjääripuistangutel kõige enam puiduproduktsiooni arukase- ja sanglepapuistud. Samuti stimuleerivad lehtpuupuistud, eriti lepikud, mulla ja alustaimestiku arengut nii karjääripuistangutel kui poolkoksimägedel. Looduslikult uuenenud metsades on mulla paksus ja puiduproduktsioon võrreldavad hariliku männi istandustega, mis karjääripuistangutel domineerivad. Rohurinde liigiline koosseis karjääripuistangutel sõltub oluliselt istutatud puuliigist ning on kõige mitmekesisem looduslikult uuenenud aladel. Seega saab tööst teha praktilise järelduse: liigilise mitmekesisuse suurendamiseks karjääripuistangutel tuleks metsastamisel kasutada senisest enam lehtpuid ning jätta osa alasid looduslikule uuenemisele. Töö teiseks eesmärgiks oli analüüsida muutusi, mida on rabaökosüsteemides põhjustanud põlevkivielektrijaamadest pärinev aluseline õhusaaste ning veetaseme alanemine kuivendamise, turbakaevandamise ning põlevkivi allmaakaevandamise tõttu. Selleks uuriti taimestikku ja süsinikuringet Kalina ja Selisoo rabade servaaladel ning võrreldi neid looduslikus seisundis rabaga Kesk-Eestis. Leiti, et õhusaaste on põhjustanud olulisi muutusi mõlema raba, eriti aga Kalina taimestiku liigilises koosseisus. Nii õhusaaste kui veetaseme alanemine toovad kaasa puude kasvu kiirenemise ja samblarinde produktsiooni vähenemise. Süsinikuemissioonid turbast sõltuvad tugevasti veetasemest, samas kui õhusaaste mõju pole ilmselt oluline. Doktoritöö tulemused näitavad, et puisrabades ja suhteliselt kõrge veetasemega rabametsades võiks turbast pärinevate süsinikuvoogude hindamiseks kasutada keskmist veetaset ja/või puistu rinnaspindala., Oil shale mining has affected ~1% of the Estonian terrestrial area. Due to mining, natural landscapes in NE Estonia have been replaced by artificial landforms—mine spoils and waste piles. The first aim of this thesis was to describe the development of vegetation and soils in the Narva opencast mine and on Kohtla-Järve semicoke hills in different plantations and areas left to natural succession. According to the results of the thesis, plantations established in Narva mine can show remarkably good growth. Among ~30-year-old stands, alder and silver birch plantations are most productive. Natural stands develop slower, although at comparable rate to Scots pine plantations, which dominate the afforested area. Broadleaved species, especially alders, also seem to enhance soil development and herb layer productivity on both mine spoil and semicoke dumps. Species composition of herb layer differs significantly between site types on mine spoil and is most diverse in natural stands. Thus, vegetation and landscape in reclaimed opencasts could be diversified by planting different tree species and letting natural succession occur within plantations. The second aim was to assess changes in bog ecosystems caused by alkaline air pollution from power plants and the lowering of the water table by forestry-drainage, peat mining and underground oil shale mining. Study was conducted in marginal areas of Kalina and Selisoo bogs. In both, but especially in Kalina, species composition has changed due to air pollution. In addition, both air pollution and drainage have contributed to the increase of tree growth and decrease of moss productivity. Lowering of the water table also leads to increased CO2 emissions from peat, originating from decomposition and root respiration. Our results suggest that average water table and/or stand volume, but not species composition, could serve as indicators of peat carbon fluxes for poorly-drained forested bogs although underlying relationships require further investigation.

Seoses metsamajandamise piirangutega alade osakaalu suurenemisega Eesti metsades suureneb üha enam vajadus pöörata tähelepanu lageraie suhtes alternatiivsetele uuendusraieviisidele. Männikute uuendamise üheks enim uuritud turberaie võtteks on männi loodusliku uuenduse saamine aegjärkse raie abil. Paraku esineb turberaiete kasutamisel mitmeid metsakasvatuslikke probleeme, mistõttu leidub praktilises metsanduses vähe näiteid nende õnnestumisest. Käesoleva töö peamine eesmärk on uurida vanametsa täiuse mõju loodusliku uuenduse kasvukiirusele esimesel kümnel aastal pärast aegjärkset raiet ning saadud tulemusi võrrelda tänapäeval Eesti metsanduslikus seadusandluses rakendatavate piirangutega aegjärksete raiete teostamisel. Tulemuste saamiseks uuriti pohla kasvukohatüübi männikuid, kus viimase kümne aasta jooksul oli teostatud aegjärkne raie. Selleks rajati Kagu-Eestisse 10 proovitükki, kus mõõdeti vanametsa takseertunnused ja inventeeriti kogu kasvanud uuendus. Hindamaks uuenduse kasvu mõjutavaid tegureid koguti proovitükkidelt okka- ja mullaproovid. Töö tulemustest selgus vanametsa täiuse mõju loodusliku uuenduse kõrguskasvule. Loodusliku uuenduse kõrguskasv oli oluliselt väiksem lageraiejärgse metsakultuuri kasvust. Okkakeemia analüüs näitas lämmastiku sisalduse vähenemist uuenduse okastes vanametsa täiuse suurenedes. Parema boniteediklassiga puistus oli loodusliku uuenduse okastes rohkem fosforit. Saadud seosed kinnitavad vajadust kehvemaboniteediliste männikute uuendamisel vana metsa turbe all viia vanametsa täius eduka loodusliku uuenduse saamiseks aegjärkse raie rakendamisel madalamale kui viljakam kasvukoht seda nõuaks. Magistritöö põhjal võib soovitada vähendada metsamajandamise eeskirjas ettenähtud aegjärkse raie esimese järgu järgset minimaalset täiust seniselt 50 protsendilt 30-le. Töö tulemustel tehtud järeldused toetavad mitmete Eesti metsateadlaste varem soovitatud seisukohti aegjärksete raiete rakendamisel. Uurimist vajaks veel loodusliku uuenduse kõrguskasv pärast aegjärkse raie viimast raiejärku ehk pärast vanametsa eemaldamist: kui kiiresti saavutab vanametsa mõjust vabastatud uuendus lageraiejärgselt rajatud männikultuuriga võrdse kõrguskasvu. In connection with the increase in the percentage of areas with forest management restrictions in Estonian forests, the need to pay more attention to alternative regeneration methods grows proportionally. One of the most widely studied alternative methods for pine forest regeneration is achieving the natural regeneration of pine by uniform shelterwood cutting. Unfortunately, employing shelterwood cutting involves several silvicultural problems, therefore there exist only a few successful examples about it in practical forest management. The main objective of this thesis is to study the effect of overstory density on the growth rate of natural regeneration during the first ten years following uniform shelterwood cutting, and compare the results with the restrictions applied in current Estonian forestry legislation to the performance of uniform shelterwood cutting. For this purpose, pine forests of the Rhodococcum site-type were studied where uniform shelterwood cutting had been performed over the last ten years. To conduct the study, 10 plots were established in south-east Estonia for assessing the overstory trees’ growth parameters and inventorying total regeneration. In order to assess the factors that influence regeneration, needle and soil samples were collected from the plots. The results of the study revealed the effect of overstory density on the height growth of natural regeneration. Height growth of natural regeneration was slower than the growth of a forest that had been artificially regenerated after clear-cutting. Needle chemistry analysis showed a decrease in nitrogen content in the needles of natural regeneration as the overstory density increased. In case of forest stands with better quality class, the needles of natural regeneration contained more phosphorus. The obtained results refer to the need to reduce overstory density to a lower level in lower quality sites than required in fertile sites for the successful regeneration of pine forests when employing uniform shelterwood cutting. Based on the Master’s thesis, we propose to decrease the minimum overstory density required after the establishment cut from 50% (by the current forest management regulations) to 30%. Conclusions drawn based on the results of the study support the proposals made earlier by several Estonian forest researchers regarding the performance of uniform shelterwood cutting. Further research is needed to clarify the effect of overstory density on the height growth of natural regeneration following the last cutting stage, i.e. after overstory removal: how fast will the regeneration, released from the effects of the overstory, achieve equal height growth with artificially regenerated pine stand following a clear-cutting.

Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida surnud puiduga seonduvate metsa struktuurielementide esinemise sõltuvust kaitseala tüübist, kaitsekorrast, loodusdirektiivi elupaigatüübist ning metsade kujunemise ajaloost. Töö on teostatud Karula rahvuspargi ja Haanja looduspargi näitel ja tugineb autori poole teostatud välitöödel. Analüüsitavateks struktuurielementideks olid kuivanud jalalseisvad puud, tüükad, erinevates lagunemisastmes ja jämedusklassis lamapuit ning häilud. Kogutud andmeid analüüsiti neljast vaatenurgast: uuriti erinevusi Karula rahvuspargi ja Haanja looduspargi vahel, n-ö „looduslike“ ja „hooldatavate“ vööndite vahel, põliste metsamaade ja endiste tuleviljeluseks kasutatud alade – võsamaade – ning eri loodusdirektiivi elupaigatüüpide vahel. Lisaks sellele uuriti ka, kas Natura 2000 võrgustiku alad erinevad sealt välja jäävatest aladest. Kõige suuremad olid erinevused Haanja ja Karula kaitsealade vahel, mis oli põhjustatud erinevast kaitsealade majandamise intensiivsusest. Karula rahvuspargis oli kõiki vaadeldavaid struktuurielemente rohkem, välja arvatud häilude kategoorias, kus erinevus puudus. Erinevus oli ka põliste metsamaade ja endiste võsamaade vahel, kus metsamaadel oli võsamaadest oluliselt rohkem hästi lagunenud lamapuitu. Kaitseala vööndite, erinevate elupaigatüüpide ja Natura alade ning Natura aladelt välja jäävate alade vahel statistiliselt olulised erinevused puudusid. See on põhjustatud asjaolust, et kaitsealused alad pole olnud majandamise eest kaitse all piisavalt kaua, et märkimisväärset muutust tekitada. The aim of this study was to investigate the connection between forest’s dead wood related structural elements and protection regime, Habitats Directive habitat type and historical land use. The structural elements analyzed were dead standing trees, snags, lying dead wood in different composition stages and diameter classes and gaps. Data was collected in the summer of 2014 during field works. The collected data was analyzed from four angles: the differences between National Park and Nature Park, between, unmanaged and managed zones, between ancient woodlands and areas that were once used for fire cultivation – buschlands – and distinctions between different habitat types of the Habitats Directive. Moreover, distinctions between Natura 2000 areas and areas left out the network were also examined. The greatest differences were between a National Park and Nature Park protection areas which was due to differences in the intensity of management in both areas. Karula Natural Park was richer in all structural elements that in all categories with the exception of gaps where there was no difference. There also was a difference between ancient forest and former buschlands where forest lands had more well-decayed lying dead wood than buschlands. Differences between protection zones, habitat types and Natura habitats and areas not designated as Natura habitats were statistically non-significant. This was due to the fact that protected areas have not been under protection for long enough to cause any significant change to structural elements related to dead wood.

Lahemaa rahvuspargis on Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid metsaelupaiku mahukamalt inventeeritud kahel erineval perioodil: Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2001. aastal ja Keskkonnaameti tellimusel 2010. ja 2011. aastal. Samas puudub hetkel kahe inventuuri andmete täpsem võrdlus, mis annaks objektiivse ülevaate rahvuspargis inventeeritud metsaelupaikade pindalalade muutustest, asetustest ja elupaigatüübi vahetumistest. Lõputöö eesmärgiks oli tuvastada Lahemaa rahvuspargis esindatud kümne metsaelupaigatüübi pindalalisi suuruseid, asetusi ja muutuseid, võttes aluseks kahel erineval perioodil teostatud inventuuride andmed. Bakalaureuse töös kasutatud andmed on Mapinfo Professional andmetöötlusprogrammi failide formaadis, mis sisaldavad ruumilisi kaardikihte ning nendega seotud andmetabeleid ja on saadud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasist ning Keskkonnaametilt. Lõputöö metoodikaks on Mapinfo andmetöötlusprogrammi käskude abil andmetabelitega seotud kaardikihtide ruumiline võrdlemine ja töötlemine. Lahemaa rahvuspargis on kahe inventuuri käigus kümmet metsaelupaika inventeeritud 11 528,03 ha suurusel maa-alal ja elupaigatüübi vahetumine on kahe inventuuri vahelisel perioodil toimunud 1669,19 ha suurusel maa-alal. Enamus sellest on aset leidnud loodusliku suktsessiooni teel, ent kindlasti on ühe osa muutuste põhjuseks mõni antropogeenne tegur (nt inventeerijate erinevad arvamused). Uurimistöö tulemused annavad kahe inventuuri andmete alusel selge ülevaate rahvuspargi kümne metsaelupaiga pindaladest 2011. aasta seisuga, üldisematest asetustest ja metsaelupaikade suktsessioonidest. Saadud tulemused ja järeldused on kasulikud tulevikus kaitsekorralduskavade koostamisel, kaitsekorraldustööde planeerimisel ja kaitsevööndite haldamisel ning aitavad paremini mõista looduses toimuvaid muutuseid. Edasi on võimalik uurida metsaelupaigamuutuste täpsemaid põhjuseid, et mõista paremini Lahemaa rahvuspargi looduskeskkonda, looduslikke toimimisviise ja antropogeenseid tegureid. Lisaks tuleb looduskaitselisest seisundist lähtuvalt metsaelupaikade paiknemist uurida ka esinduslikkuse ja väärtuslikkuse järgi. Forest habitat inventories were conducted in two different periods in Lahemaa National Park. The first inventory was conducted in 2001 by Estonian Ministry of the Environment and the second one was made in 2010 and 2011 by Estonian Environmental Board. At the moment, there are no detailed compare of data of these forest habitat inventories, which could give proper overview of the size, changes and arrangements of forest habitats in Lahemaa National Park. A purpose of the thesis is to examine ten types of forest habitat changes during the time period (10 years) between the two inventories in Lahemaa National Park. The data was obtained from Estonian Nature Information System (EELIS–abbreviation in Estonian) and from Estonian Environmental Board. Comparison between different map layers and data was made and results analysed. Data was formatted using Mapinfo Professional software. The map layers and the tables were analysed and compared using Mapinfo resources. The area of 11 528,03 hectares in the national park was used for the two inventories of ten forest habitats and habitat changes during the period of time between the two inventories occurred on 1669,19 hectares. Main reason is natural succession, but also anthropogenic factors have definitely the big role in it (ex. different views of specialists). Results provide a depth overview of these ten forest habitat sizes, changes occurring there and arrangements. The final results are useful for the preparation of nature protection management plans and works. Furthermore, they give a better understanding how nature processes work in Lahemaa National Park. One of the possible directions for further research is to investigate the reasons for habitat changes (ex. anthropogenic factors). Also obtain more comprehensive overview of Lahemaa National Park and natural process occurring in similar conditions. At last it’s useful to examine forest habitat locations by representativity and value for the nature protection management plans.

Metsandus on valdkond, mille väärtuse hindamiseks vaadeldakse peamiseid tegureid nagu näiteks boniteediklass, metsasus jt. Kõigil eelnimetatud teguritel on oma osakaal, kui mõjukalt neid hinna määramisel arvesse võetakse. Metsa investeerimist võib pidada ühes mõistlikumaks investeerimisvõimaluseks, kuna majanduslangusest on just metsamaa hind esimesena väljunud. Samuti on tegemist pikaajaliselt perspektiivika investeeringuga, kuna aja jooksul metsa väärtus reeglina kasvab. Metsa investeerimisel peetakse oluliseks samuti peamiseid metsakinnistu hinda kujundavaid tegureid, ühe olulisema tegurina kindlasti puude liiki ja vanust. Antud bakalaureusetöös uuriti metsakinnistute hinda kõige enam mõjutavaid tegureid. Uurimistöö läbiviimisel kasutati erinevaid kättesaadavaid andmeid, näiteks andmebaase ja metsaregistrit ning viidi läbi intervjuud kolme taksaatoriga nende hinnangu saamiseks eesmärgiga selgitada välja, millised peamistest metsakinnistu hinda mõjutavatest teguritest on domineerivamad ja millised vähem domineerivamad. Lisaks kasutati vastavate tegurite analüüsimiseks Eestis tegutseva Tartumets OÜ metsa ostu- ja müügitehinguid viimase kahe aasta (2013 ja 2014) jooksul toimunud tehingute andmeid. Töö tulemused on kasulikud nii metsanduse valdkonnast väheteadlikele metsakinnistute omanikele kui ka valdkonnas igapäevaselt tegutsevatele inimestele, tegemaks õigeid ja kaalutletud otsuseid. Oma metsakinnistu heade ja halbade külgede kaalumine ning teadmine, millest sõltub tänapäeval peamiselt metsakinnistu hind, on kindlasti abiks õiglase majandusliku otsuse tegemiseks metsakinnistu müügisoovi eesmärgil. Kokkuvõtteks saab öelda, et metsakinnistu hinda mõjutavad tegurid on enamjaolt üksteisest sõltuvad, mistõttu on väga keeruline välja tuua üksikuid domineerivamaid tegureid. Parima hinna saavutamiseks tuleks metsakinnistu omanikul hoolitseda järjepidavalt metsa eest, et metsakinnistu või raieõiguse müügi eest saaks teenida tulu. Vastasel juhul tekivad metsa pahad (haigused, parasiidid, juuresurutised jt), mille tulemusel hakkab metsamaa väärtus kiiresti langema ning ei välista ka olukorda, kus mets hävineb täielikult, ehk muutub väärtusetuks. Forestry is an area in which the evaluation process looks at the main factors, such as quality rating, forest coverage, stand shall hectares, etc. All these factors have different scale when it comes to affecting the prices. The research was carried out using a variety of available data, for example, public databases and forest register. Interviews were conducted with three forest appraisers for an evaluation with a view to identifying which of the main forest management factors affecting the price are less dominant and what are more dominant. In addition, to analyses the relevant factors, transaction data from 2013-2014 by Estonian company „Tartumets OÜ“, that specializes in selling and buying forests. However, analysis of the data revealed that the price of the forest property does not depend only from just one single factor, but also other interacting aspects have to be taken into account. Thus, the final price will usually based on estimations made upon several different factors. If the main factors affecting the price of forest property were studied, first, the tree species, location, quality rating, habitat type, and accessibility of the property seemed to be the dominant factors. However, it turned out that the forest properties, such as accessibility, stand shall hectares, chopping spare, forest coverage, and the forest class are the dominant factors instead. The results of the thesis can be useful both inexperienced forest property owners and people operating daily in the field of forestry management helping them to make right and informed decisions. In conclusion, the factors affecting the price of the forest property mostly depend on each other, so it is very difficult to highlight one individual dominant factor. The best value for property owners can be achieved by taking consistent care of their forest.

Töö eesmärgiks olnud Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide (KKPRT) mõõdetud puistukõrguse analüüsimisel ning kontrollimisel lidari kõrgusandmete järgi eristusid teistest proovitükkidest keskmisest suurema kõrguste erinevuse tõttu 25 püsiproovitükki. Esines nii lidari järgi takseerandmetest kõrgemaid kui madalamaid proovitükke. Analüüsi kaasati kõigi 819 püsiproovitüki esimese rinde takseerkõrgused 26-st erinevast kasvukohatüübist. Takseerandmed on inventeeritud KKPRT uurimisrühma poolt aastatel 2009-2014. Lidari kõrgusandmed pärinevad Eesti Maa-ameti regulaarsetelt lendudelt aastatel 2009 – 2013. Lidari mõõdetud puistu kõrgusena kasutati töös kõrgusjaotuse 95-protsentiili (H95), mille korrelatsioonikordaja takseeritud kõrgusega (Htaks) oli 0,975. Takseerandmete ning lidarandmete vahel ilmnesid kõigi enamuspuuliikide korral usaldusväärsed ja tugevad lineaarsed seosed. Töö autori hinnangul õnnestus mitmele proovitükile vastavalt varasemate samalaadsete uurimuste kogemustele tuginedes anda usutavad põhjendused kõrguste erinemise põhjustest, kuid sellele vaatamata tuleks lõplike otsuste langetamiseks käia probleemsetel proovitükkidel kontrolltakseerimistel. Lidari kõrgusandmed sobivad puistu kõrguse hindamiseks väga hästi. Tähelepanelik tuleb olla varakevadiste lennuandmete tõlgendamisel ning hõredate või eriilmelise struktuuriga puistute kõrguse hindamisel. Oluliseks probleemiks on GNSS (Global Navigation Satellite System) asukoha määramise täpsus. The purpose of this study is to analyse and check forest inventory data of Estonian Network of Forest Research Plots (ENFRP) with lidar data. 25 plots distinguished from the dataset by their big height difference between lidar height percentile (H95) and inventory height (Htaks). Underestimation as well overestimation of lidar height occured. The average height of the first layer dominant species of all 819 permanent plots from 26 different site types were included in the study. Inventory data was collected by ENFRP workgroup during 2009 – 2014. Lidar data was collected by Estonian Land Board during the regular topographic flights from2009 to 2013. Lidar stand height was defined as the height distributions 95-percentile (H95). The correlation coefficient between Htaks and H95 was as high as 0,975. The correlation coefficients were strong and reliable for all dominant tree species. Based on other similar studies, explanations were given to stand height differences if possible, nevertheless control inventory should be carried out on problematic plots in order to give final decisions. Lidar height data is very fine for evaluating stand height. Attention must be paid interpreting stand height on early spring data and in sparse stands or in stands with diverse structure. An important issue is GNSS (Global Navigation Satellite System) positioning accuracy.

Konverentsikogumik The nature which surrounds us plays a central role in our existence. This is difficult to comprehend, as usually we place ourselves at the center of human existence. If we think of humans as a part of nature, then the environment will be equally important and central (the Estonian word “keskkond” for environment refers to the “center of being”). Ecology has typically focused on pristine systems free from human interference. However, as human influence has become ever more pervasive, there is a growing need for theory to address less than pristine systems. A major question then for ecologists and land managers is the degree of naturalness of a system. Although in the past forestry focused on production of a few commodities, the threat of global environmental change demands that we adopt a new paradigm of forest management that combines past knowledge with innovative management planning strategies that consider a full range of projected ecosystem responses, and resilience to unanticipated factors. It is our great pleasure to host the conference Forest landscape mosaics: disturbance, restoration and management at times of global change, August 11–14, 2014. This meeting brings together scientists, practitioners, policymakers and other experts to share experiences with disturbance management, and evaluate past, present and future application and implementation of research findings from the scientific community. The initiative comes from two working groups of EFINORD/SNS: the network of Natural Disturbance Dynamics Analysis for Forest Ecosystem Management (FORDISMAN) and the Nordic Working Group on the Ecology of Primeval Boreal Forests (PRIFOR). Two major organizations, IUFRO (International Union of Forest Research Organizations) and IAVS (International Association for Vegetation Science) create the main stage for the event. Sponsors supporting the meeting are gratefully acknowledged. The meeting venue is Tartu, second largest city in Estonia and the center of university and science life in this country. The academic atmosphere of this town supports the constructive discussions and research environment needed for people to better understand the relations between humans and nature. The Estonian hemiboreal forest is a unique example of co-existence of people and trees: balanced management and conservation is our planned future. We expect that good colleagues from all around the World will enjoy an interesting program, exciting excursions and social events. Kalev Jõgiste Chairman of the Organizing Committee

Hea lugeja! Hoiad käes Eestimaa Looduse Fondis koostatud raamatut meie metsade loodusest. Raamatu eesmärk on pakkuda taustateadmisi inimestele, kes teevad või plaanivad metsas raietöid. Olgu see langetustraktori roolis istuv metsatööline, mootorsaage käes hoidev talumetsamajandaja või hoopis enamiku ajast kontorilaua taga istuv erametsa omanik. Raamat annab ülevaate erinevatest liikidest, aitab neid ära tunda ja otsustada, kuidas metsa raiuda nii, et see metsaelanikele kõige sobivam oleks. Raamatu eessõna on kirjutanud metsaökoloogia professor Kalev Jõgiste, kes annab metsas toimetavale inimesele laiema, lausa globaalse vaate selle kohta, millise väärtusega on loodusliku mitmekesisuse säilitamine igal metsalapil. Raamatu sisupeatükkide kirjutamise juures püüdsime välja tuua kõige olulisema ja praktilisema teadmise, selleks on meil abiks olnud liigieksperdid ja loodusteadlased nii ülikoolidest kui ka keskkonnaorganisatsioonidest. Peatükkide lõpus ja raamatu kokkuvõttes on antud soovitusi metsas raietööde tegemiseks. Loodame, et raamat aitab kaasa metsaliikide hingeelu paremale mõistmisele ja sellele, et mõistmise kaudu paraneksid ka liikide eluvõimalused Eesti metsas. Eestimaa Looduse Fond on huvitatud raamatu kasutajate tagasisidest ja koostööst metsamajandajatega metsaliikide kaitseks. Ootame teie mõtteid ja ettepanekuid e-posti aadressil elf@elfond.ee. Suurt lugemishuvi soovides Indrek Sell, Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert; Silvia Lotman, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees. Eessõna. Meid ümbritsev loodus ja ökoloogiline teadmine selle kohta on omandanud keskse koha inimese eksistentsiaalsetes küsimustes. Inimtegevuse mõju loodusele on sageli üsna hävitav, inimese elamisruum ja vajadus metsasaaduste järele suruvad looduslikku maailma tahaplaanile. Globaliseerumine on omandanud sellise ulatuse, et suur osa inimtegevusest muutub tulevikus standardiseerituks. See haarab ka materjalivajadust – arenenud tehnoloogiad kasutavad loodusvarasid viisil, mis aina kaugendab inimest otsesest kokkupuutest loodusega. Isegi raietöid tegev metsatööline vaatab ümbritsevale maailmale konditsioneeritud harvesterikabiinist. Virtuaalne maailm lubab suure osa looduse infost talletada ja kasutatav teadmine piirdub vaid sellega, mida meil vaja on. Paraku käib standardsete tehnoloogiatega kaasas ka vajadus süsteeme lihtsustada, et hoida tehnoloogiad lihtsad ja odavad. Kas aga see lihtne ja odav alati tagab meie eksistentsi? Energiavajadus on käivitanud protsessi, kus kogu meie kasutatav energia ei lähe oma vanasse kohta tagasi, vaid otsib uue koha, viies senitoiminud süsteemid tasakaalust välja. Kindlasti asub loodus ise tasakaalu otsima, kuidas see aga mõjutab inimest ja mis juhtub siis, kui uus tasakaalupunkt on meie jaoks midagi hoopis erinevat senituntud loodusest? Metsade häiringuid on vaadeldud kui ahelreaktsioone: inimese vallandatud tegurid käivitavad uut tüüpi häiringurežiimid, mis omakorda suurendavad süsiniku paiskumist atmosfääri (tulekahjud, tormid). Mida me saaksime teha, et selle pendli liikumist aeglustada ja toimida nii, et see tasakaalust väga palju välja ei langeks? Peame otsima neid loodusliku dünaamika elemente, mis leevendavad meie otsest ja ka kaudset mõju ökosüsteemile. Kaasaja sertifi tseeritud metsamajanduses on eriliselt rõhutatud säilikelementide olulisust taastuvale metsaökosüsteemile. Säilikpuud ja lamapuit pakuvad elupaika tuhandetele liikidele, juhul kui toimub drastiline muutus ökosüsteemis. Ja isegi siis, kui muutus on suure ulatuse ja pikaajalise mõjuga, on võimalik looduslikul vastusmehhanismil oma tarkust rakendada. Raamatus on kirjeldatud palju haruldasi liike, mida mitmekesisuse tagamiseks on vaja kaitsta. Just mitmekesisust on meil vaja, et astuda vastu sageli raskesti ennustatavale tulevikule. Sellele aitab kaasa ka looduslähedane metsamajandus, mis säilitab loodusele lähedasi muutuste vastusmehhanisme. Kalev Jõgiste, metsaökoloogia professor Raamat on valminud projekti „ELFi ja teiste keskkonnaühenduste metsanduspoliitikaalase eestkostesuutlikkuse tõstmine“ raames, projekti rahastas Euroopa Majanduspiirkonna 2009–2014 toetuste Vabaühenduste Fond Avatud Eesti Fondi vahendusel.

* Nii lehe- kui juurevarisega aasta jooksul mulda lisanduv C voog on samas suurusjärgus nii noortes, kui vanemates puistutes. Keskmiselt lisandub hall-lepikutes läbi maapealse varise aastas mulda ligikaudu 2 t C ha-1 a -1 (vaid väga noortes ca 1-1,5 t C ha-1 a -1 ) ja juurevarisega 0,7-0,8 t C ha-1 a -1 . * Alustaimestiku biomass oli kõikides uuritud puistutes väike ja seetõttu ka osa kogu puistu C ringes suhteliselt tagasihoidlik. * Mullahingamise eralduv C voog on erivanuselistes hall-lepikutes varieeruv, jäädes vahemikku 2,3–5 t C ha-1 a -1 . Aastane emissioonivoog sõltub mullast, veereziimist, temperatuurist, maakasutuse ajaloost jne. kuid mitte puistu vanusest. * Hall-lepikud on intensiivselt süsinikku siduvad metsakooslused, seda nii noores, kui ka vanemas eas. Kõikide erivanuseliste hall-lepikute C bilanss on positiivne, st. metsaökosüsteemi salvestub aasta jooksul rohkem süsinikku, kui seda emiteerub. * Koostatud bilansside põhjal jääb Eesti viljakate kasvukohtade hall-lepikute süsiniku neeldumine vahemikku 1,4-5,6 t C ha-1 a -1 .

Kaasaegne metsade majandamine on kaasa toonud olulisi ja paljude liikide elupaiku ohustavaid muutusi metsaökosüsteemides, millest märkimisväärsemad on puistute struktuuri ja vanuselise koosseisu lihtsustumine, surnud puidu koguse vähenemine ning vanade puude puudumine metsas. Järjest enam tõuseb maailma erinevates piirkondades päevakorda metsade looduslikkuse taastamine, mille põhiliseks eesmärgiks on kiirendada majandusmetsa kujunemist mitmekesisemaks ja looduslikumaks metsaks soodustades puistus puurinde ehituse ja liigilise mitmekesisusega seotud looduslikku arengut. Euroopa Liidu LIFE-Nature projekti „Protection of priority forest habitat types in Estonia“ raames viidi Eesti kaitsealadel läbi erinevaid taastamisvõtteid, milleks olid häilu raiumine, häilu raiumine koos lamapuidu tekitamisega ja häilu raiumine koos okste ja varise ülepõletamisega. Taastatud aladele rajati edasiste muutuste jälgimiseks 50 püsiproovitükki. Püsiproovitükke seirati esmakordselt 2004. aastal, vahetult enne taastamistegevuse läbiviimist, kordusseired toimusid 2005. aastal, 2008. aastal ja 2013. aastal. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on viimaste, 2013. aasta, seireandmete põhjal analüüsida ja hinnata erinevate taastamisvõtete mõju Eesti kaitsealade metsade alustaimestule, mardikalistele (Coleoptera) ning looduslikule uuendusele. Looduslikkuse taastamisvõtted mõjutasid oluliselt alustaimestu ja mardikaliste liigirikkuse kasvu ning loodusliku uuenduse arvukust. Alustaimestu liigirikkust tõstis kõige enam häilu raiumine. Mardikaliste liigirikkus tõusis kõige enam häilu ja lamapuiduga püsiproovitükkidel. Hariliku männi (Pinus sylvestris) looduslik uuendus oli arvukaim ülepõletatud häilu korral, kase (Betula) uuendus oli arvukaim häiluga püsiproovitükkidel ning hariliku kuuse (Picea abies) uuendus häilu ja lamapuiduga püsiproovitükkidel. Modern forest management has led to significant changes in forest ecosystems, that threaten the habitat of many species. The most considerable changes are reduction of the complexity of size and age structure of stands, decreasing amount of deadwood and the absence of old trees. In different parts of the world forest restoration is becoming increasingly important. It aims mainly to accelerate the formation of a managed forest to a more diverse and natural forests promoting natural development assosiated with stand structure and species diversity. Restoration treatments were implemented in the context of LIFE-Nature project ‘‘Protection of priority forest habitat types in Estonia’’ on protected areas in Estonia. Treatments used were gap cutting, gap cutting with added deadwood and gap cutting with burning branches and needles. For monitoring the restoration process on the restored area 50 permanent sample plots were established. Plots were measured immediately before implementing treatments in 2004 and re-measured in 2005, in 2008 and in 2013. The aim of this thesis is to analyse and evaluate on the basis of last monitoring data the effect of different restoration treatments on the understory vegetation, beetles (Coleoptera) and regeneration on protected areas in Estonia. Restoration treatments significantly affected regeneration and species richness of understory vegetation and beetles. Species richness of understory vegetation increased the most in gaps. Species richness of beetles increased the most in gaps and in gaps with added deadwood. Regeneration of Scots pine (Pinus sylvestris) was most successful in gaps with burning, regeneration of birch (Betula) in gaps and regeneration of Norway spruce (Picea abies) in gaps with added deadwood.

Metsanduse arengukava metsateaduse ja -hariduse valdkonnas on üheks prioriteetseks teadustöö valdkonnaks metsa- ja puidusaaduste mõõtmise, hindamise ja inventeerimise (s.h. monitooringu), metsa kasvu modelleerimise ning metsade kasutamisega seotud rakendusuuringud. Selle valdkonna probleemistike edukaks lahendamiseks on vaja teha mahukaid välimõõtmisi metsa proovitükkidel ning statistiliselt usaldatavaid andmeanalüüse. Eesti puistute ehituse ja kasvukäigu modelleerimise eesmärki silmas pidades on Eesti Maaülikooli metsakorralduse osakonnas jõutud seisukohale, et Eestile sobiva puistute kasvukäiku prognoosiva mudeli loomiseks tuleks luua vähemalt 600 proovitükist koosnev Eestit kattev püsiproovitükkide võrgustik, mida tuleks mõõta 5-aastase ajavahemiku järel. Metsa püsiproovitükkide rajamine on üldtunnustatud meetod puistu kasvukäigu uurimiseks. Näiteks juba prof Andres Mathieseni initsiatiivil rajati Järvselja Õppe-Katsemetskonda 1920- ndatel aastatel enam kui 100 püsiproovitükki, millest on paarkümmend säilinud tänaseni. Kahjuks on rõhuv enamus Eestisse rajatud püsiproovitükke mõõdetud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul (10...20 a.), kusjuures mõõtmismetoodika järjekindlusest pole enamasti kinni peetud. Seetõttu on Eestis seni kogutud püsiproovitükkide andmete kasutamine puistu ehituse ja kasvu modelleerimiseks üsna problemaatiline. Olulise erinevusena seni rajatud metsa püsiproovitükkidest mõõdetakse kaasaegsetel puistu kasvukäigu püsiproovitükkidel lisaks puude mõõtudele ka puude asukoha koordinaadid. Sellisel viisil kogutud mõõtmisandmestik võimaldab luua üksikpuu kasvuvõrranditele tuginevaid puistu kasvumudeleid, mis on oma rakendustes tunduvalt paindlikumad ja mitmekülgsemate kasutamisvõimalustega kui traditsioonilised puistu kasvumudelid (kasvukäigutabelid). Uut tüüpi puistu kasvukäigu püsiproovitükkide rajamist Eestis alustati Urmas Petersoni eestvedamisel, mille käigus mõõdeti 1995. ja 1996. a. 300 proovitükki. Need proovitükid rajati tolleaegse Kursi metskonna salumetsadesse ning Konguta, Pikasilla ja Aakre metskondade palumetsadesse. Käesolevasse proovitükkide võrgustikku on neist valitud 203 proovitükki. Järgnevatel 1997. ja 1998. a. jätkati püsiproovitükkide rajamise metoodika arendamise katsetöid Eesti Teadusfondi toetusel ning rajati 60 proovitükki Lõuna-Eesti metskondade ja Sagadi metskonna männikutesse. Süstemaatilist Eestit katva puistu kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku rajamist alustati 1999.a. Riigimetsade Majandamise Keskuse finantseerimisel. Eesti Maaülikooli (EMÜ) ja sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) vahel 22. märtsil 2013.a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_8/58-5/20133 kohaselt pidi EMÜ metsakorralduse osakond 2013.a. kordusmõõtma 97 puistu kasvukäigu püsiproovitükki ning 100 proovitükil kirjeldama kasvukoha alustaimestiku ning mullanäitajate järgi. Käesoleva lepingu täitmise tulemusena kordusmõõdeti 2013.a. 97 püsiproovitükki, mille eelmisest mõõtmisest oli möödunud 5 aastat. Suurt tähelepanu pöörati varasemate mõõtmisandmete kontrollimisele. Selleks tuli 2013.a. kordusmõõtmisel need puud, mille 2008.a. mõõtmine oli kontrollprogrammi poolt kahtlaseks tunnistatud, erilise hoolikusega üle mõõta. Antud projekti käigus kirjeldati lisaks 100 proovitükil kasvukohta, selleks välja töötatud metoodika alusel.

Eesti Maaülikooli (EMÜ) ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahel 08. aprillil 2013. a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_7/208-5/2013 kohaselt viis läbi EMÜ metsakorralduse osakond 2013-2014. a. 50-l metsade looduslikkuse taastamise püsiproovitükil kordusseire. Projekti vastutavaks täitjaks oli EMÜ metsakorralduse osakonna dotsent Henn Korjus, projekti põhitäitjaks oli EMÜ metsakorralduse osakonna teadur Diana Laarmann. Käesoleva lepingu täitmise tulemusena viidi läbi puistu-, alustaimestiku, samblike ja putukate inventuurid. Puistuinventuuril kordusmõõdeti 50 püsiproovitükil asuvad puud, mille eelmisest mõõtmisest (2008.a.) oli möödunud 5 aastat, teostati loodusliku uuenduse inventuur. Välitööde tegemisel osalesid metsakorralduse osakonna töötajad, doktorandid, magistrandid (Henn Korjus, Diana Laarmann, Ando Lilleleht, Rait Rotšan, Priit Pärn, Grete Laarmann, Leena Siir). Alustaimestiku inventuuril teostati soontaimede ja sammalde seire proovitükile rajatud püsiruudus. Seiret ja määramist viisid läbi Liis Kasari, Grete Laarmann, Leena Siir, Ruth Mändma. Samblike inventuur viidi läbi TÜ teaduri Ede Leppik’u poolt, selleks otsiti üles varem seiratud objektid. Putukate inventuuri teostas Ilmar Süda. Andmesisestuse arvutisse tegid Diana Laarmann, Ruth Mändma, Grete Laarmann, Ede Leppik ja Ilmar Süda. Kõik inventeerimisandmed on ühtlustatud ForMIS andmebaasiga. Esmase andmetöötluse viis läbi Diana Laarmann, taastamisedukust hindasid Henn Korjus, Diana Laarmann, Teele Paluots, Leena Siir. Välitööd viidi läbi metsade looduslikkuse taastamise püsiseirealadel Leigri LKA, Saarjõe MKA, Laulaste LKA, Mõisamõtsa LKA, Kääpa MKA, Padakõrve LKA ja Laiksaare LKA (Tabel 1).

Käesolevas töös on uuritud harvesteri tööaja jaotumist tööoperatsioonide vahel lageraiel. Sarnase sisuga töid on varem Eestis tehtud ning on ilmunud ka välismaised teadusartikleid. Teemat valides lähtus autor sellest, et masinaid kasutatakse järjest rohkem lageraiel ja töö pakkus ka praktilist osa lisaks teooriale. Töö praktiline osa koosnes harvesteri töö filmimisest langil. Hiljem saadi kronometreerimise teel videolt andmed ja analüüsiti saadud tulemusi ning võrreldi neid varasemate töödega. Lisaks autor käsitles töös põgusalt masinraie arengut ja antud katses osalenud harvesteri tootja firma ajalugu. Töö on pigem informatsiooni andev kui rakendatav. Informatsioonist võib kasu olla ettevõtetel, mis tegelevad masinraiega The present study is based on research of harvester worktime and its distribution between different work phases in final felling. Similar studies have been previously done in Estonia and there have been some foreign scientific articles about this topic. While choosing this topic author based upon the fact that machines are used increasingly more in final felling and that the work had a practical part in it besides theoretical. Practical part consisted of filming the harvester work at the working area. Later the video was analysed by chronometration. Then gathered information was analysed and compared with other similar works. Besides that author gave a overall information about development of machine based felling and studied machine manufacturers history. Study is more informational than applying. Information may be useful to companies, which offer machine felling services.