Search

https://www.ester.ee/record=b5509077*est

https://www.ester.ee/record=b5509076*est

Latvijas Universitātes Botānikas un mikoloģijas kolekcijās glabājas vairākas vēsturiskās herbāriju kolekcijas, ko veidojuši dabaspētnieki vai to organizācijas. Viena no šādām kolekcijām ir agronoma Jēkaba Esera (Essers, citkārt Ezers; 1864 -1927) herbārijs, ko tās īpašnieks savā testamentā novēlēja Latvijas Universitātei. Esera herbāriju veido piecas biezas mapes, kuras satur 1186 Sāmsalā Igaunijā ievākti augu paraugi, starp kuriem sastopami arī dabas retumi., The Botanical and Mycological Collections of the University of Latvia contain several historical herbarium collections created by naturalists or their organizations. One of such collections is the herbarium of agronomist Jēkabs Esers (Essers, also Ezers; 1864 -1927), which its owner bequeathed to the University of Latvia in his will. The herbarium of Esera consists of five thick folders containing 1186 samples of plants collected on Saaremaa in Estonia, including natural rarities.

This paper examines how Estonian and foreign tourists to Saaremaa Island perceive their future experiences in light of a bridge built from mainland Estonia to the island. A logistic regression resulted in six predictors (two demographic and four sense of place scales) of perceived future effects of a proposed bridge on future experience, accounting for 18% of the variance. The six predictors of perceived effects of a potential bridge to the mainland on future holiday experience to Saaremaa Island were nationality, education, socio-cultural context, memory, aesthetics, and wellbeing sense of place scales. Estonians were more positive about the bridge, which supports previous discussions of the essence of home and wellbeing. Wellbeing was the strongest and only positive predictor followed by educational level, memory, socio-cultural context, aesthetics, and nationality, which were all negative. Highlights allude to the predictive power of sense of place on perceived environmental change of development (bridge to island) to future experience among tourists.

https://www.ester.ee/record=b5423654*est

This paper examines normative concepts of community identity expressed by inhabitants of Saaremaa Island, Estonia, via 20 interviews of permanent residents. Community identity is discursively constructed via interpretative repertoire to examine storylines used for constructing the sense of being part of an island community. Community identity relates to infrastructural aspects (roads, bridges); islandness being a key physical, philosophical and psychological component of the island’s infrastructure, followed by more specific spatial units such as parish, village, neighbourhood and home. Each infrastructural unit involves a social network and physical environment related to a continuum of normative structure. Effects of a proposed bridge to the mainland influence respondent repertoire on changes of island community identity. Acceptance was the more dominant aspect of islander identity; acceptance by/of the environment determines who-is-who on the island. Normative components of acceptance included ‘bodily experience’ of individuals, ‘community control’ and ‘community sign-systems.’ Constructions of ‘we’ as islanders distinct from the non-islanders provide a complex view of community identity.

Piia Randi magistritöö „Eesti kirivööd: nende kihelkondlikud eripärad Saaremaa näitel“ (2020) eesmärk oli välja selgitada Eesti kirivööde eripäraste tunnuste kogumid kihelkonda-de kaupa Saaremaa kirivööde näitel. Saaremaa järgi väljatöötatud süsteemi järgi saab edasi minna järgmiste piirkondade uurimise juurde. Magistritöö keskseks uurimisküsimuseks oli: millised on iga kihelkonna kirivööde eripärad? Ehk selgitada välja tunnuste kogumid vastavas kihelkonnas kasutatud kirivöödel. Selleks oli vaja teada saada, millised näitajad või näitajate grupid kirjeldavad ära kirivööde kihelkondliku eripära. Enamasti ei ole ühe tunnuse abil võimalik piirkonda määrata. Samas võib mõni üksik tunnus mingis piirkonnas olla väga iseloomulik. Uurimistöö esimeses peatükis on vaatluse all nii kirivöö osad kui ka vöökirja osad. On koostatud tüpoloogiad vöökirja osade ja otsanarmaste töötluse kohta. Selles peatükis on käsitletud kirivöid üle Eesti, näidistena on võimalusel kasutatud Saaremaa vöid. Töö teine peatükk keskendub Saaremaa kirivöödele. Esialgu on kirjeldused kihelkondade kaupa, on koostatud võimalusel ajastupõhised tüpoloogiad või grupid mustritüüpide järgi. Pärast on üldistused kogu Saaremaa kohta. On koostatud erinevate näitajate kohta levikukaarte ja tabeleid erinevate näitajate kohta. On välja pakutud kihelkondlikku ajalist arengut kirivöödes. Saaremaa kirivööde analüüsi aluseks on 373 vööd (ERMist 339, Saaremaa Muuseumist 24, Soome Rahvusmuuseumist neli vööd, kuus vööd raamatust (Kurrik 1938)). Lisaks võrdluseks 84 Vene Etnograafiamuuseumi vööde fotot. Kokku on uuritud 457 Saaremaa kirivööd. Lisaks taustauuringud ERMi Etnograafilise arhiivi materjalides. Lisades on joonised äärekirjade tüpoloogiast ja Saaremaa vööde andmed erinevatest muuseumidest., https://www.ester.ee/record=b5356760*est

dc.description.uri

Bakalaureusetöö Loodusvarade kasutamine ja kaitse õppekaval Eesti keskkonnaseire programmis on uuritud aastaid seireobjektidena suurjärvede kui ka erinevate väikejärvede ning mereranna suurtaimestikku. Pilliroog (Phragmites australis) on Eesti suurim kõrreline. Pilliroogu saab kutsuda kõrgeimaks rohttaimeks. Suuremad pilliroopadrikud võivad olla kõrguselt kahest meetrist kuni nelja meetrini. Aasias on pilliroog üheks ehitusmaterjaliks, millest tehakse enamasti kergehitistena maju, tööriistu ning nõusid majapidamisse. . Bakalaureusetöö eesmärgiks on mõõta pindala rannaroostikul erinevates vööndipiirides Saaremaal ja Muhumaal ning analüüsida saadud tulemusi. Uurimiseks laadisin alla vajalikud Landsat 8 (OLI) satelliidipildid USA geoloogiakeskuse arhiivist. Metoodikas kasutasin programme IDRISI Taiga ja MapInfo 15.0 ja töötlesin satelliidipilte, et saada tulemuseks rannaroostikku fotosid. Lisaks jagasin Saaremaa ja Muhumaa 5-ks erisuurusega polügooniks, kus sain arvutada puhvervööndeid kasutades rannaroostiku pindalasid. Lõuna-Saaremaa polügooni nr.2 suuruseks sain 607.5 hektarit, mis oli suurim pindalalt. Kõige väiksema pindalaga oli Ida-Saaremaa polügoon nr.4, kus tuli tulemuseks 316.2 hektarit. Üldtulemusteks sain, et rannikupindala on 2769 hektarit, millest 2135 hektarit on kaetud rannaroostikuga. The Estonian environmental monitoring programs have been studied for years as objects of monitoring in the large vegetation of large lakes as well as various small lakes and seashore. Reed (Phragmites australis) is Estonia's largest desert. The reed can be called the highest herbaceous plant. Larger reed can be from two meters to four meters high. In Asia, reed is one of the building materials, mostly made of lightweight houses, tools and household items. The aim of the Bachelor's thesis is to measure the area on the coastline in different zone boundaries in Saaremaa and Muhu and analyze the results. I downloaded the necessary Landsat 8 (OLI) satellite images from the archives of the US Geological Survey for investigation. In the methodology I used IDRISI Taiga and MapInfo 15.0 and processed satellite images to get photos of the beach shrine. In addition, I divided Saaremaa and Muhumaa into 5 polygons of different sizes, where I was able to calculate the areas of the beach builder using buffer zones. The size of South Saaremaa Polygon No.2 was 607.5 hectares, which was the largest area. The smallest area was the eastern Saaremaa polygon No.4 where the result was 316.2 hectares.The overall result is that the coastal area is 2769 hectares, of which 2135 hectares are covered with coastal pollution.

https://www.ester.ee/record=b5265486*est

https://www.ester.ee/record=b5251115*est

https://www.ester.ee/record=b5164536*est

Töö eesmärgiks oli analüüsida ja anda terviklik ülevaade Saare- ja Muhumaa õigeusu kiriku pärimusest ja liturgilisest maastikust, keskendudes aastatele 1991–2018. Ülevaate aluseks võeti kirjalikud käsitlused, intervjuud ning osalusvaatlustel kogutud andmed. Nende andmete põhjal kirjeldati Saare- ja Muhumaa õigeusu usuelu iseloomulikke jooni, viimaste aastakümnete liturgilist elu ning võrreldi neid ülejäänud EAÕK-i kogudustes levinud traditsioonidega. Uurimuse lähtealuseks on seisukoht, et Saare maakonna usuelu on omapärane ja erineb teiste EAÕK-i koguduste usuelust. Hüpoteesi kinnitavad mitmed tegurid, nende seas ajalooline taust ja suur koguduste arv (14) väiksel maa-alal. Saare maakonnas on liturgilises elus ajalooliselt kasutatud uut kalendrit, kuid 2012. kalendriühtsustamise käigus peetakse Paasapühi üle Eesti vana kalendri järgi. Rõhudes ajaloole on Saare maakonna õigeusklikel tungiv soov siiski uue kalendri järgselt ülestõusmispühi pidada. Samuti tuleb tähtsaks pidada kahe preestri teenimist niivõrd paljudes kogudustes. EAÕK-i praktikas on isa Toivo ja isa Kristoforos ainukesed vaimulikud, kes on mõlemad tegevad seitsmes koguduses. Preestritelt intervjuude käigus saadud informatsiooni põhjal tegi töö autor statistilise analüüsi, mis kinnitas võrreldes muu Eestiga kõrget kirikuliste osakaalu koguduste liikmete seas. Samas oli silmapaistvaks ka kiire liikmete langus võrdluses 2012. ja 2017. aastaga, mil näitena toodud isa Andrease teenitud koguduste liikmete arv langes 920-lt 410-le. Töö tähtsaks järelduseks osutus koguduste preestrinäolisus ja tõsiasi, et kogudustes ei saa täheldada märkimisväärseid liturgilisi erinevusi. Koguduste liikmete arvud on väikesed ning veelgi vähenemas ja seetõttu ei ole kuidagi tajutavad ka liikmete suunised liturgiliste tavade kujundamisel. Koguduse elava pärimuse osa puudutab pigem kombetalituste üksikuid väliseid aspekte. Erinevused esinesid ainult pisiasjades, nagu näiteks korjanduste kogumine jumalateenistuse ajal ja peakatete puudumine naistel. Koguduste aktiivsete liikmete hulk on väike, mistõttu on koos preestritega 37 teenistuste läbiviimisel abiks kogudustesse kaasa tulnud lauljad. Et kogudused on preestrinäolised annavad nad elavat pärimust edasi minimaalselt. Erinevust võib aga endistviisi täheldada liturgilises ruumis, kus on viimase kahekümne viie aasta jooksul muutusi toimunud minimaalselt. Liturgilist ruumi iseloomustab ikoonide vähesus ja mitmetes kirikutes esinev valge interjöör. Nii saab kokkuvõttes Saare- ja Muhumaa kogudusi käsitleda küll kui Eestile ainulaadset õigeusu piirkonda, kuid omanäolisus peitub liturgilise ruumi muutumatuses ja üksikutes usulistes kommetes. Liturgilises elus käiakse aga preestrite eeskujul ühte jalga muu Eestiga.

https://www.ester.ee/record=b5162027*est

Käesoleva magistritöö “Paikkondliku rahvarõivanõuandekoja tegevuspõhimõtted. Saaremaa nõuandekoja näide” eesmärk oli paikkondlike rahvarõivanõuandekodade tegevuspõhimõtete väljatöötamine. Uurimist alustades oli Eestis vaid kaks suuremat rahvarõiva nõuandekeskust: ERMi Rahvakultuuri teabe- ja koolituskeskus ning MTÜ Rahvarõiva juures tegutsev Nõuandekoja koolituskeskus. Puudusid väiksemad paikkondades töötavad nõuandekojad, kust huvilised saaksid esmase informatsiooni oma paikkonna rahvarõivaste kohta. Magistritöö uurimisküsimused olid: milline on olnud Eestis rahvarõivaste kohta käiv nõustamistöö 20. sajandi algusest tänapäevani; millega tegeletakse lähiriikide rahvarõivanõuandekeskustes; millisena näevad rahvarõivanõuandekoda rahvarõivameistrid ja rahvarõivaste kandjad ning millised ootused neil nõuandekojale on; milline võiks olla rahvarõivanõuandekoja tegevusmudel. Käesolev magistritöö on kvalitatiivne uurimistöö, milles uurimismeetoditena kasutasin kirjeldavat vaatlust, dialoogilist intervjuud ja avatud ning valikvastustega küsitlust. Fookusgruppe oli kolm: muuseumiteadurid-nõustajad, rahvarõivaste valmistajad ja meistrid ning rahvarõivaste kandjad ehk tulevased nõuandekodade kliendid. Analüüsides vaatlusi, intervjuude ja küsitluse vastuseid tegin järgmised järeldused. Paikkondlik rahvarõivanõuandekoda on mingis kindlas paikkonnas rahvarõivaste kohta käivat informatsiooni andev institutsioon. Paikkonna nõuandekoja vajaduse on loonud huvilised, kes moodustavad neli sihtgruppi: rahvakunstihuvilised, isetegijad, rahvarõivaste tellijad ja rahvarõivameistrid. Paikkondliku nõuandekoja tegevused jagunevad põhi- ja kõrvaltegevusteks. Põhitegevusteks on: rahvarõivaalase info koondamine ja süstematiseerimine; rahvarõivaste uurimine ja dokumenteerimine; rahvarõivaste üldine tutvustamine ja nõustamine. Nõustamine on nõuandekoja tähtsaim tegevus, mille alla kuuluvad nii konsultatsioonide andmine, komplektide koostamine kui ka ekspertiisi tegemine. Ilma nende põhitegevusteta ei olegi tegemist nõuandekojaga. Nõuandekoja kõrvaltegevusteks on: koolituste korraldamine ja selleks vajaliku õppematerjali koostamine; rahvarõivaste valmistamine või selle töö vahendamine ning müügitegevus. Põhi- ja kõrvaltegevuste tööd toetavad rahvarõivanõuandekojas valmistatud metoodilised materjalid., http://www.ester.ee/record=b5143629*est

https://www.ester.ee/record=b5156929*est

Tous les ans depuis 2011 la conférence des jeunes folkloristes alterne entre Lituanie et Estonie. Il s’agit d’un forum de rencontre et de discussions pour les jeunes chercheurs en études de folklore, mais plus largement aussi en anthropologie, ethnologie, études culturelles, qui sont au début de leur carrière, qu’ils soient en master, en doctorat, ou jeunes docteurs. C’est aussi la possibilité pour eux de rencontrer des chercheurs plus confirmés et de dialoguer avec eux dans un environnement ...

Käesolev diplomitöö Saaremaa kampsunitest inspireeritud teksasjakkide kollektsioon VAMPSIK teemavalik tuleneb huvist taaskasutusliku moedisaini ja etnograafilise allikmaterjali kasutamise vastu tänapäevases moes. Töö eesmärgiks oli luua kaasaegne ja jätkusuutlik moekollektsioon, rakendades teadmisi pärimuslikust ainest ning kasutada originaalesemete lõikelisi lahendusi uues võtmes. Selleks tutvusin erinevate kampsunite lõikeliste lahendustega, vaatlesin lähemalt kahte Saarema Muuseumi kogudes olevat kampsunit ja Eesti Rahva Muuseumis ühte kampsunit. Soovisin tuua jakkide valmistamisel juurde uuendusliku elemendina teksariide, vanasti kasutatava villase kanga asemele. Lähtuvalt materjalivalikust ja originaalesemete lõikelistest lahendustest kavandasin ning modelleerisin kolm erineva tegumoega jakki naistele. Diplomitöö koosneb uurimuslikust ja praktilisest osast. Esimeses peatükis on antud referatiivne ülevaade Saarema kampsunitest, nende sarnasustest ja erinevustest. Samuti on kirjeldatud Jämaja ja Mustjala naise rahvarõivakomplekti. Kirjeldatud on ka SMis ja ERMis uuritud kolme Saaremaa kampsunit, kasutades kvalitatiivset uurimise meetodit. Teises peatükis on lühidalt välja toodud teksariide ajalugu. Töö kolmas peatükk kirjeldab praktilise osa ideed, kavandamise ja teostamise protsesse. Praktilise osana valmis naiste ülerõivaste kollektsioon, mis koosneb kolmest teksasjakist. Kollektsioon sai inspiratsiooni Saaremaa kampsunitest ja teksakangast. Töö lisades on välja toodud põhjalikumalt uuritud Jämaja ja Mustjala kihelkonna kampsunitest fotod, mis pärinevad Eesti Muuseumide Veebivärava veebilehelt. Lisatud on ka fotod kavanditest, tööprotsessidest, lõigete modelleerimisest ning fotod valmis esemetest. Töö valmimisel sain teha väga erinevaid ülesandeid alates kavandamisest kuni rõivaste valmis õmblemiseni välja. Oma rõivastega soovisin luua mõnusat igapäevariietust, mida võib kanda ka tennistega. Lisaks tahtsin, et rõivastel oleksid taskud ja mugav kinnitus. Tänu tootmisjääkide kasutamisele, mis hoidsid ühe toote hinda väga madalana, sain oma töös kasutada piisavalt keerukaid ja ajamahukaid õmblustehnoloogilisi võtteid. Edaspidi soovin kindlasti jätkata tootmisjääkide kasutamis ning luua erinevaid moekollektsioone inspireerituna rahvarõivastest., http://www.ester.ee/record=b5143727*est

http://www.ester.ee/record=b4681475*est

Das Thema Deutschunterricht an den Schulen im Landkreis Saare wurde gewählt, weil die Verfasserin dieser Arbeit Deutschlehrerin werden will. Sie wohnt auf der Insel Saaremaa und hier möchte sie auch arbeiten. Die durchgeführten Interviews mit Abiturienten, Deutschlehrern, Eltern und einigen stellvertretenden Schulleitern helfen ihr, die Lage in den Schulen besser zu verstehen und zeigen, wie wahrscheinlich es ist, als Deutschlehrerin auf Saaremaa zu arbeiten. Hauptproblem ist, dass Deutschlehrangebot auf der Insel abgenommen hat. Während des Schreibens dieser Bachelorarbeit hat die Verfasserin festgestellt, dass man Deutsch in fünf Schulen im Landkreis Saare nicht mehr unterrichtet. Vor einigen Jahren, als sie selber als Vertretungslehrerin für eine Deutschlehrerin, die im Mutterschutz war, gearbeitet hat, konnte man die Sprache auf der Insel in acht Hauptschulen lernen, heute nur in drei. Meistens sind schuld daran die Eltern, weil sie wollen, dass ihre Kinder Russisch lernen. Sie denken, entweder, dass sie dann bei den Hausaufgaben ihren Kindern helfen können, weil sie selber Russisch irgendwann mal gelernt haben, oder dass man Russisch braucht, wenn man in Tallinn wohnen wird. Englisch ist lingua franca. Das können sowieso fast alle und wer das kann, braucht kein Deutsch mehr. Das sind die häufigsten Meinungen der Eltern., http://www.ester.ee/record=b4601941*est

http://www.ester.ee/record=b4605984*est

http://www.ester.ee/record=b4579491*est

Eestis leiduvate, ainulaadsete, suure bioloogilise mitmekesisusega poollooduslike koosluste pindala on viimase poolsajandi jooksul drastiliselt vähenenud. Selle põhjused on kollektiviseerimine, maaparandus, loomakasvatuse intensiivistumine, väiketalude kadumine, maade kultuuristamine ja suurte põllumajandusmasinate kasutuselevõtmine. Selleks, et antud koosluste pindala enam ei väheneks ega lõplikult ei kaoks on Keskkonnaamet läbi viinud mitmeid erinevaid projekte. Antud töö eesmärk on määrata kindlaks suure taastamisväärtuse ja potentsiaaliga puisniidud mis asuvad Saare maakonnas. Selleks on kasutatud Pärandkoosluste Kaitse Ühingu, Natura 2000 elupaikade ja Keskkonnaregistri Poollooduslike koosluste andmebaasi. Selliste puisniitude väljaselgitamiseks on nende andmebaaside alusel koostatud uus, MapInfo kaardikiht. Selle kaardikihi põhjal on tehtud esmased taastatavate alade valikud. Nendel projektialadel paiknevate kinnistute omanikele on saadetud Pärandkoosluste Kaitse Ühingu poolt kirjad koostööpakkumise ja projektis osalemise võimaluste tutvustamisega. Saare maakonnas on moodustatud 25 projektiala ja saadetud koostööpakkumine 501 maaomanikule. Kokku on antud töö raames välja valitud 1311 ha potentsiaalselt taastatavaid väärtuslike puisniite. Lisaks on valitud puisniitude taastamiseks ja edaspidiseks hooldamiseks kõige sobilikum tehnika. Peale maaomanikelt nõusolekute saamist nende kinnistutel puisniidu taastamiseks koostatakse Keskkonnaameti poolt rahastustaotlus Euroopa Liidu Nature fondi. Antud projekti lõpptulemusena on kogu Eestis taastatud ja hooldatud ca 1000 ha väärtuslike ja ainulaadseid puisniite. Käesolev puisniitude taastamise projekt on analoogne juba töösolevale LIFE to alvars ehk Elu loopealsetele projektile. The area of unique, highly biodiverse semi-natural habitats in Estonia has drastically reduced over the last half a century. This is due to collectivization, soil improvements, livestock production intensification, disappearance of small farms, cultivation of the land as well as the use of big agricultural machinery. The Environmental Agency has carried out various projects to stop the areas of these habitats to decrease even more or to disappear completely. The aim of my thesis is to identify the wooded meadows with big restoration value and potential located in Saare county. Different databases by Estonian Seminatural Communities Conservation Association, Natura 2000 habitation and semi-natural community database by Environmental Registry has been used for this. In order to identify the wooded meadows, the data from those databases have been compiled into a new MapInfo map layer. Based on this map layer, the initial selection of the wooded meadows to be restored has been made. A letter offering coworking opportunity and information about participating in the project, has been sent to the land owners, whose land is in the project area, by the Estonian Seminatural Communities Conservation. In Saaremaa, 25 project sites has been formed and a letter of coworking has been sent to 501 land owners. In total 1311 ha of potentially valuable wooded meadows to be restored has been identified in this work. Additionally, a recommendation for the technology best suited for restoration and future maintenance has been made. After receiving the letter of consents from the landowners in whose land the wooded meadows are to be restored, Estonian Environmental Agency submits an application for funding to the European Union’s Nature Fond. As a result of this project, around 1000 ha of valuable and unique wooded meadows will be restored and maintained in the whole of Estonia. This project of restoring the wooded meadows is similar to the already established LIFE to Alvars project.

Ahven on meie harrastuspüüdjate poolt püütavate kalaliikide hulgas populaarsemaid ja ka oma levikult on ta koos haugiga meie sagedamini kohatavaid mageveekalu. Arvatakse, et hobikalameeste arv ulatub Eestis erinevatel hinnangutel kas 63 000 või isegi 306 000 püüdjani. Selline intensiivne ühele liigile suunatud püük võib tulevikus ohustada meie ahvenavarusid. Töö eesmärgiks on hinnata harrastuskalapüügi mõju ahvenavarudele. Välitööd toimusid 2014.a neljal Saaremaa järvel, kus paralleelselt püüti õhtul ja hommikul spinninguga kasutades erinevaid lante ja samaaegselt püüti ka nakkevõrkudega kasutades erinevaid silmasuurusi, et tabada võimalikult erinevas vanuses isendeid. Parimad ahvenasaagid saadi Suurlahest ja Karujärvest, samas suurimad isendid püüti Laialepa lahest. Järise järv osutus kalavaeseks, seda võimendas ka väga madal veeseis 2014.a suvel. Nakkevõrkudega tabati ligikaudu 3 korda rohkem ahvenaid kui spinninguga, samuti olid spinninguga püüdes saagid ebastabiilsemad. Katsepüükidel selgus, et olenemata veekogust püütakse spinninguga täiskasvanud ahvenaid alates 17 cm ning seejuures ei tabata väiksemaid kalu ning seeläbi ei ohustata noorkalu. Samas ei saa spinninguga üldjoontes kätte ka üldiselt harvemini esinevaid suuremaid emaskalu, kellel pikkust üle 34 cm ja kehamassiks vähemalt 500 g ning kes on kõrge absoluutse viljakusega ja tagavad ahvenakarjale juurdekasvu ja järjepidevuse. Tulemused kinnitavad, et mõõdukas ahvenate püük spinninguga väikejärvedes on jätkusuutlik ja ei ohusta nende ihtüotsönoose. The perch (Perca fluviatilis) is one of the most popular fishing targets for recreational fishermen also being alongside with the pike one of the most frequently occurring fish species in Estonian fresh waters. The numbers of recreational fishermen is estimated to be in Estonia either 63 000 or 306 000. In future, this kind of intensive fishing targeting one species might endanger the stock of the perch in our fresh waters. The principle goal of this study was to estimate the pressure of recreational fishing on the stock of the perch. The field works were undertaken on four lakes of the Isle of Saaremaa, where lure casting with different lures in the evening and in the morning was conducted alongside with simultaneous overnight gillnetting with different mesh sizes with the aim to catch as wide age range of the perch as possible. The highest numbers of the perch were caught from lakes Karujärv and Suurlaht, whereas the largest perch were caught from Laialepa Bay. In Lake Järise perch turned out to be low in numbers accented by the low water level in the summer of the 2014. The catch of gillnets was trice as numerous as that of lure casting with catches of lure casting being more uneven. Sample fishing showed that irrespective of a lake the size range of captured perch began from 17 cm in total length and smaller perch were never caught, hence the natural recruitment with juveniles was not endangered. The catches of lure casting did not contain less frequent old female perch with the total length over 34 cm and total mass above 500 g that usually have a high absolute fertility to ensure the continuity and natural recruitment of perch. The results of this study affirm that lure casting the perch at moderate intensity is sustainable and does not threaten fish assemblages.

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on kirjeldada Saaremaa Karujärve kalastikku ja roosärje kasvuparameetreid. Roosärge peetakse tööstuslikult vähetähtsaks kalaks, seega teadusliku uurimisobjektina ei paku ta suurt huvi kuna roosärg on inimese toidulaual vähetähtsusetu oma madala toiteväärtuse tõttu. Kuid inimesele suhteliselt vähetähtis kala võib mängida olulist rolli Eesti ühe ainsa taimtoidulise kalana ning rõõvkaladele toiduobjektina. Töös antakse ülevaade roosärje levikule, bioloogiale ja elutegevusele. Töös võetakse kokku aastate 2002, 2008 ja 2014 katsepüügi käigus kogutud andmed ning antakse ülevaade Karujärve olemasolevast kalastiku liigilisest koosseisust, milles vaadeldakse roosärjele toidu/elupaiga konkurentsi pakkuvaid liike ning ka roosärge toiduks tarbivaid liike. Katsepüügil uurimismeetod on ühtne Euroopa standardne püügimetoodika EVS-EN 14757:2005 nõudest ”Water quality – sampling of fish with multi-mesh gillnets“. Seirepüügil kasutati teadusotstarbelisi mitmesektsioonilisi Nordic tüüpi nakkevõrke. Roosärje juurdekasvu arvutamiseks mõõdeti soomustel aastaringide vahed ning arvutati valemi abil isendite iga-aastased juurdekasvud. Pikkuse tagasiarvutamiseks mingis kindlas vanuses kasutatakse R. Lee valem valemit: Tln = Tlx(Rn/R) (Chugunova, 1959). Olulisemateks tulemusteks oli Saaremaa Karujärve roosärje pikkuse kasvutempo ning kaalu kasvutempo eripärad. Roosärje kasvutempo on kõige kiirem esimesel eluaastal ning aeglustub vanuses 11+. Töö autori andmete põhjal asendub pikkuskasv Saaremaa Karujärves kaalkasvuga vanuses 10+. The goal of this thesis was to describe the growth parameters of rudd and the fish fauna of Saaremaa Karujärv. Rudd is considered to be industrially inessential fish, which means it does not pose as an interesting subject for scientific research, because it does not play an important role in people's food table for its low nutritional value. At the same time this fish expendable for people plays an important role as one of the most phytophagous Estonian fish and as a feeding object for carnivorous fish. The distribution, biology and life activities of rudd are reviewed in this thesis. The collected fata from 2002, 2008 and 2014 research catches are summarized and the present composition of species in Karujärv are surveyed. Based on this, a review on species, which compete with rudd for food and habitat and which consume rudd as food themselves, is made as well. The research method of the experimental fishing is applicable wit European standard fishing methodics EVS-EN 14757:2005 requirement ”Water quality – sampling of fish with multi-mesh gillnets“. Multisection Nordic gillnets for research purposes were used during the experimental fishing. The radius length of the annulus of lagenar was used to determine the increment of rudd and to calculate the annual growth of specimens. To calculate the growth in length during a specific age R. Lee formula was used: Tln = Tlx(Rn/R) (Chugunova, 1959). The most essential results are the rate of the growth in length and weight of Saaremaa Karujärv rudd. The rate of growth of rudd is fastest during the first year of life and slows down after the age of 11+. By the data gathered by the author of the thesis, the growth in length substitutes with the growth in weight in the age of 10+.

http://www.ester.ee/record=b4498240*est

Töö andmeanalüüsi eesmärk oli kaardistada ja kirjeldada kõigis Eesti muuseumides olevaid saarte ja Läänemaa etnograafilisi vardakotte, uurida nende kasutusala, suurust, valmistamise materjale, tehnikaid ja kaunistusviise. Lõputöö praktiline eesmärk oli koostada uuritud materjali põhjal trükise makett, lühiülevaade saarte ja Läänemaa vardakottide valmistamise eripäradest, fotod ja legendid piirkondade vardakottide kohta ning seitsme paigale iseloomuliku vardakoti valmistamise õpetust ning lõpuosas fotod tänapäeval kasutusel olevatest vardakottidest koos nende tekke või saamislooga. Töö koosneb kolmest peatükist. Esimeses arutlen Eesti naise võimalike ajendite üle kasutada vardakotti. Teises analüüsin saarte ja Läänemaa vardakotte piirkonniti, toon välja piirkondlikud eripärad. Kolmandas peatükis räägin lõputöö praktilisest osast. Tööl on 4 lisa. Lisa 1 on Eesti kihelkondade kaart 19. sajandil, lisa 2 on vardakottide üldandmete tabel, lisa 3 on vardakottide vaatlustulemused ja lisa 4 on vardakottide trükise makett., http://www.ester.ee/record=b4475480*est

http://www.ester.ee/record=b4513297*est

Glacial stratigraphy of the West Estonian Islands comprises three different diamicton units which are correlated event-stratigraphically to the Pandivere and Palivere ice advances of the most recent (Late Weichselian) glaciation and included into the Vörtsjärve Subformation according to Estonian stratigraphic nomenclature. A large number of till samples (1136) and drillcore sections (2500) were analysed in order to determine the genesis and composition of sediments from which the lithostratigraphical conclusions are derived. The two topmost diamictons are interpreted as genetic varieties of the Palivere Till – waterline melt-out and basal till. The Pandivere Till is the lowermost widespread till layer on the islands, which lies unconformably between the Palivere Till and carbonaceous bedrock. Lacustrine Köpu Sands separate the Palivere and Pandivere Tills in a few boreholes on the Köpu and Sörve Peninsulas. In deeply buried valleys on the Sörve Peninsula the Pandivere Till is underlain by lacustrine Viieristi Sands and greenish-grey compact till of unknown age. The correlatives of the Palivere and Pandivere Tills in southern Finland, south of Salpausselkä I (SSI), are thought to be the Espoo and Siuntio Tills, respectively.

Lõputöö kirjalik osa koosneb kahest peatükist. Esimeses käsitlen Mustjala kirikindaid, andes ülevaate sealsetest kirikinnaste tüüpidest, kinnaste mustrite muutumisest ning toon välja kinnaste sarnasused ja paikkondliku omapära. Tegemist on inspiratsiooniallika uurimisega, mitte iseseisva teoreetilise uurimusega. Teises peatükis esitan tootearendusliku silmkoelise rõivakollektsiooni kavandamise ja valmistamise protsessikirjelduse. Soovisin oma lõputöö teemat ühendada kodusaarega ning kuna Mustjala on võrratute kindamustrite poolest üks rikkalikumaid piirkondi Saaremaal, tundus valik igati põhjendatud., http://tartu.ester.ee/record=b2692826~S13*est