Search

Töö eesmärk on tõsta õpetajate ja koolitajate teadlikkust autentsuse kohta. Töö koosneb teoreetilises osast, mis kirjeldab identiteedi ja autentsuse olemust ja kooslust. Empiiriline osa tugineb intervjuudele järgides analüütilist, fenomenoloogilist uurimismeetodit, püüdes uurida Eesti inglise keele õpetajate autentsust. Õpetaja autentsus algab eneseteadlikkusest ja kriitilisest reflektsioonist enese kohta, millele lisandub teadlikkus teistest, teadlikkus kontekstist ja suhetest õpilaste ja kolleegidega. Avatud ja enesesteadlikud õpetajad on tõenäolisemalt need, kes end klassis õpilastega suheldes avavad ja seega autentsed on. Autentne õpetaja areneb nii personaalsel kui ka professionaalsel tasemel samaaegselt, kuna need on omavahel lahutamatult seotud. Tee autentsuseni on elupõline protsess ja igaüks peaks leidma enda isikule ja maitsele sobiva õpetamismeetodi. Töö käigus selgus, et vaid üks õpetaja küsitletutest vastab kõigile autentsuskriteeriumitele, kaheksa õpetajat kümnest on oma töös ebakindlad, pooled õpetajatest ei reflekteeri kunagi või harva.

Käesoleva magistritöö eesmärgiks on uurida võimalusi põhikooli riikliku õppekava nõuete järgimiseks inglise keele kui võõrkeele tunnis ning luua tunnikava, mis keskenduks õppekavas esitatud läbivatele teemadele ja üldpädevustele. Tunnikava keskendub meediakasvatusele ja väärtuskasvatusele ning nende võimalikule kombineerimisele inglise keele õppega. Töö koosneb sissejuhatusest, kahest peatükist ja kokkuvõttest. Töö sissejuhatuses antakse lühiülevaade riikliku õppekava nõuetest ja meediakasvatuse ja väärtuskasvatuse rollist õppekavas. Sissejuhatuses tutvustatakse ka tunnikava koostamise põhjuseid. Töö teoreetilises osas käsitletakse laiemalt õppekava läbivaid teemasid ning üldpädevusi. Lisaks sellele keskendub teoreetiline peatükk põhjalikumalt ka meediakasvatuse ja väärtuskasvatuse rollile ja taustale. Töö empiiriline osa kätkeb endas põhimõtteid, mida kasutati tunnikava loomisel. Peale selle tegeleb empiiriline osa ka sihtrühma õpilaste tutvustamisele, kellele tunnikava läbi õpetati ning tunnikava ja katse-õpetamise analüüs. Tunnikava analüüs näitas, et õpilased ei suutnud võrdselt tähelepanu pöörata kõigile kolmele tunnikava aspektile: meediakasvatusele, väärtuskasvatusele ja inglise keelele. Kõige paremad tulemused saavutati inglise keele tasemel, mis oli ka ainuke konkreetselt hinnatav tunnikava aspekt. Meediakasvatuse ja väärtuskasvatuse aspektide eest õpilased hindeid ei saanud, sest antud tunnikava läbiõpetamise periood oli liialt lühike järelduste tegemiseks, kuna riiklik õppekava näeb ette, et õppekava läbivaid teemasid ja üldpädevusi arendatakse kogu põhikooliõppe kestel.

Õpetajad usuvad ja uurimused on näidanud, et eksamid mõjutavad mida ja kuidas õpetajad õpetavad ning see omakorda mõjutab, mida õpilased õpivad. Mida olulisem on eksamitulemus õpilase tulevikuplaane silmas pidades, seda suurem ka tema eeldatav mõju õpetamisele. Hoolimata sellest, et eksami/ testimise mõju on uuritud juba 1990ndatest aastatest, on uurimisvaldkond Eesti jaoks uus. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada, millist mõju on avaldanud inglise keele riigieksam õpetamisele. Magistritöö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis antakse ülevaade varasematest eksami mõjule keskendunud uurimustest. Teises peatükis kirjeldatakse meetodit ja esitatakse uurimistulemused. Magistritöö eesmärgi täitmiseks ning hüpoteeside kontrollimiseks viidi läbi poolstruktureeritud intervjuud Lääne-Virumaa seitsme gümnaasiumi inglise keele õpetajaga. Kokku intervjueeriti kümmet gümnaasiumiosa inglise keele õpetajat. Intervjuu keskmine pikkus oli 34 minutit. Intervjuud salvestati, transkribeeriti ja analüüsiti. Uurimistulemused esitati neljas grupis, mis olid seotud intervjuu stsenaariumiga. Riigieksami sisu ja vormi mõju õpetamisele avaldus näiteks riikliku õppekava teemade kärpimises, eksamiga seotud nõuannete andmises, eksami ülesehituse tutvustamises, hindamisskaalade tutvustamises, monoloogi struktuuri ja kirjutamisülesannete struktuuride õpetamises, proovieksami läbiviimises ning mujal. Riigieksami mõju tunni sisule avaldus kõige rohkem suhtumises kirjutamisülesannete õpetamisesse. Nimelt keskenduti 12. klassides peamiselt essee, aruande ja (pool)ametliku kirja kirjutamisele, kuid kümnendas ja üheteistkümnendas klassis laiendati õpetatavate kirjutamisülesannete nimistut vastavalt 2016. aastal riigieksami ülesannete nimistusse kuuluvatele. Töö sissejuhatuses püstitatud hüpotees negatiivse eksamimõju domineerimise kohta ei leidnud kinnitamist, kuna eksami mõju iseloomu on keeruline määrata ning määravaks saab pigem kontekst, milles mõju avaldub. Uurides õpetajate nägemust riigieksami mõju kohta selgus, et eksami mõju, õpetajate suhtumine riigieksamisse ja õpetajate töötingimused on omavahel seotud. Mida paremad on õpetajate töötingimused, seda kindlamini nad end eesseisva eksami suhtes tunnevad ning seda vähem võetakse ette konkreetseid samme „eksami õpetamiseks“. Kuna uurimistulemused põhinevad intervjuudel, ning vastused on kirjeldava loomuga, on vaja edasisi uurimusi, mille käigus kasutataks kombineeritud meetodit (näiteks: intervjuud, tunnivaatlused ja küsimustikud).

Töö eesmärk on välja selgitada, kas ja kuidas peaks inglise keele ajavormide õpetamisel Eesti põhikoolis arvesse võtma õpilaste sensoorsete õpistiilide eelistusi. Kirjanduse osas analüüsitakse akadeemilist kirjandust inglise keele võõrkeelena õpetamise kohta järgmistes aspektides: millised metodoloogilised lähenemised annavad parimaid tulemusi? Mida empiirilised uurimused õpilaste sensoorsete õpistiilide eelistustega arvestamise osas näitavad? Kuidas on teemat käsitletud ametlikes dokumentides? Mida peaks üldiselt silmas pidama grammatikaharjutusi koostades? Mida arvesse võtta konkreetses õpisituatsioonis (Eesti põhikoolis)? Kirjandusest selgus, et õpilaste sensoorsete õpistiilide eelistustega arvestamine inglise keele õpetamisel võõrkeelena aitab säilitada õpimotivatsiooni ning parim viis selle saavutamiseks on kasutada tasakaalustatud õpetamisviisi, grammatika õpetamisel peaks kõigi osaoskuste arendamise raames rakendama õpet, kus tähelepanu saavad nii vorm kui tähendus, ning arvesse tuleb võtta ka kohalikku haridusalast seadusandlust. Töö analüüsi osa käsitleb eraldi igat töö praktilises osas esitletud harjutust, analüüsides, kuidas need harjutused täidavad kirjanduse põhjal seatud eesmärke. Järgnev arutlus toob välja üldistused tehnikate osas, mida saab analoogsete harjutuste loomisel kasutada, ning pakub lahendusi võimalikele probleemidele, mis eri harjutuste rakendamisega kaasneda võivad. Töö lisa sisaldab harjutusi, mis on ülaltoodud printisiipe järgides kohandatud Eesti põhikoolis ajavormide kasutamise harjutamiseks.

Antud uurimustöö eesmärk on välja selgitada, mis põhjustab võõrkeeleõppes ärevust ja kuidas toetada täiskasvanud õppijaid omandamaks võõrkeel võimalikult stressivabalt. Sellest lähtuvalt esitatakse järgnevad uurimisküsimused: Mis muudab täiskasvanud võõrkeele õppijad ärevaks? ; Kuidas vähendada ärevust täiskasvanud keeleõppijate seas, toetudes Krashen`i affektiivse filtri hüpoteesile (Krashen 1987: 31)? ; Kas suggestopeedia, koostöökeskne keeleõpe ja neurolingvistiline programmeerimine hõlmavad endas sobivaid tehnikaid aitamaks täiskasvanud keeleõppijail üle saada võõrkeeleõppega seotud ärevusest? Lähtudes antud uurimustöö eesmärgist kasutati kvalitatiivseid uurimismeetodeid, vastavalt küsitlust ja intervjuusid. Intervjueerimine võimaldas saada parema ülevaate üliõpilaste emotsionaalsest ja vaimsest taustast ning peegeldada nende hirme ja vajadusi seoses võõrkeeleõppega. Andmed koguti Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledži üliõpilastelt. Selleks, et teada saada, kas antud tudengid kogevad inglise keele tundide ajal ärevust, küsitleti ajavahemikus kevad-talv 2014 51 tudengit. Esmalt pidid üliõpilased vastama küsimustele seoses sotsiaalse ärevusega, järgnevalt aga võõrkeeleõppega seotud ärevuse kohta. Detsembris 2014 kuni aprillis 2015 viidi 27 üliõpilasega läbi avatud vastustega intervjuud. Kuna intervjueerimine ja selle analüüs on pikaajaline protsess, viidi intervjuud läbi gruppide kaupa. Intervjuud analüüsiti kasutades temaatilist lähenemist. Antud töö on jagatud nelja ossa. Esimeses peatükis käsitletakse erinevaid ärevusliike, mis esinevad täiskasvanud keeleõppijate seas; teine peatükk annab ülevaate erinevatest humanistlikest meetoditest, mida kasutada vähendamaks ärevusi täiskasvanud keeleõppijate seas; kolmandas peatükis kirjeldatakse antud uurimuses kasutatud metoodikat ja protseduuri ning analüüsitakse küsitluse ja intervjuude tulemusi; neljandas peatükis tuuakse välja uurimuses osalenud keeleõppijate soovitused muutmaks keeleõpe motiveerivamaks ja stressivabamaks. Lisaks antakse viimases peatükis ülevaade humanistliku metoodika elementidest, mida antud töö autor on juba keeleõppes kasutanud ning jagatakse soovitusi tuleviku perspektiivis. Lähtudes küsitluse tulemustest, võib järeldada, et paljud keeleõppijad ei ole sotsiaalselt ärevad. Need, kes siiski kannatavad teatud sotsiaalse ärevuse ilmingute all, kardavad avalikult sõna võtta, tunnevad end ebamugavalt tööintervjuul või lihtsalt olles tähelepanu keskpunktis. Võõrkeeleõppega seotud ärevus paistab olevat levinud suurema hulga vastanute seas. Enamus küsitletud tudengitest muretsevad vigade tegemise pärast inglise keeles ja peavad kaasõpilasi võõrkeeles paremaks kui iseennast. Küsitluse tulemusena saadi ülevaade võõrkeeleõppega seotud ärevuste olemasolust küsitletud tudengite seas. Intervjuu tulemuste põhjal saadi täpsem informatsioon tudengite tunnete kohta seoses võõrkeeleõppega. Tulemused näitavad, et paljudel keeleõppijatel on negatiivsed mineviku kogemused seoses võõrkeele õppimisega. Ebameeldivad tunded, mis pärinevad tudengitel põhikooli ja gümnaasiumi ajast, mõjutavad negatiivselt nende enesekindlust praegustest keeletundides. Intervjuu tulemustest saab välja lugeda, et mitmed keeleõppijad on teadlikud humanistlikest keeleõppe meetoditest ning nad toovad välja aspekte, mida kasutada vähendamaks ärevust ning tõstmaks motivatsiooni keeleõppes. Intervjueeritavad toovad sobilike tegevustena välja õppimise samatasemelistes väikestes gruppides, mitmekesiste meelelahutuslike meetodite kasutamine ning õpilaste ootuste ja kogemustega arvestamine. Tudengite arvates mängib motiveeriva ning pingevaba keeleõppe keskonna loomisel väga tähtsat rolli nii õpetaja kui kaasõpilaste isiksus, käitumine ning suhtumine.

Magistritöö keskendus vastastikuse hindamise rakendamise uurimisele põhikooli inglise keele kui võõrkeele tundides. Eesmärgiks oli leida vastused järgmistele uurimisküsimustele: 1. Kuidas suhtuvad 8. klassi õpilased vastastikuse hindamise kasutamisesse inglise keele tundides selleks, et hinnata ja kommenteerida üksteise ettekandeid? 2. Kuidas hinded, mida õpilased oma klassikaaslastelt saavad, mõjutavad nende suhtumist vastastikuse hindamise kasutamisesse? 3. Mil määral vastavad õpilaste poolt üksteisele pandud hinded õpetajate pandud hinnetele? Töö koosneb kahest osast. Esimeses peatükis tutvustatakse vastastikuse hindamise definitsioone ja võimalikke variatsioone, käsitletakse vastastikuse hindamise rakendamise plusse ja miinuseid ning antakse ülevaade juhtnööridest, kuidas vastastikust hindamist koolitunnis rakendada. Teine peatükk keskendub magistritöö raames läbi viidud uurimuse protsessi ja tulemuste kirjeldamisele ning analüüsimisele. Uurimuse valim koosnes neljateistkümnest Rakvere Reaalgümnaasiumi õpilasest, kellel paluti hinnata üksteise suulisi ettekandeid inglise keele kui võõrkeele tunnis. Õpilased andsid oma kaaslastele tagasisidet nii punktide ja hinnete kui ka kirjalike kommentaaride kujul. Enne, kui õpilased üksteist hindama asusid, läbisid nad 3 x 45-minutilise treeningperioodi. Andmekogumismeetoditena kasutati küsitlusi, mida õpilased täitsid enne ja pärast vastastikuse hindamise protsessi, ja õpilaste ning õpetajate poolt täidetud vastastikuse hindamise tagasiside lehti kõigi ettekannete kohta. Toetudes uurimuse tulemustele on võimalik väita, et 8. klassi õpilased suhtusid üldjoontes positiivselt vastastikuse hindamise kasutamisesse inglise keele kui võõrkeele tundides ning leidsid, et sellisel hindamismeetodil on mitmeid plusse. Suurem osa õpilastest pidas oma klassikaaslasi ja ka endid objektiivseteks hindajateks. Uurimuse tulemused viitasid ka sellele, et oma klassikaaslastelt madalaima hinde saanud õpilased olid vastastikuse hindamise suhtes negatiivsemalt meelestatud, kui need, kes said kõrgeima hinde. Lisaks sellele ilmnes õpilaste ja õpetajate antud hinnete ja punktide võrdlemisel, et 8. klassi õpilased on võimelised hindama oma kaaslasi nii nagu õpetajad, sest uurimuses osalenud õpilaste ja kahe õpetaja antud punktid ja hinded olid väga sarnased. Samuti jõuti õpilaste kommentaare analüüsides järeldusele, et üksteisele konstruktiivse tagasiside andmist oleks pidanud põhjalikumalt õpetama ja harjutama, kui seda tehti antud uurimuse käigus, sest paljud kommentaarid ja soovitused jäid liiga lihtsakoelisteks. Vaatamata sellel, et enamik õpilasi oli vastastikuse hindamise suhtes positiivselt meelestatud ning veendusid, et nende poolt antud hinded olid väga sarnased õpetajate hinnangutega, vastasid pooled valimi õpilastest, et tulevikus eelistaksid nad inglise keele tundides siiski ainult õpetajakeskset hindamist.

Käesoleva töö eesmärk on uurida Inglise keele õpetajate arvamusi Põhikooli riikliku õppekava rakendamisest. Antud töö uurimisküsimused on: mis aitab inglise keele õpetajatel nende arvates õppekava rakendada? Mis takistab inglise keele õpetajatel nende arvates õppekava rakendada? Kuidas Inglise keele õpetajad õppekava rakendavad? Antud töö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis antakse teoreetiline ülevaade kirjandusest ja varem läbi viidud uuringutest. Teises peatükis kirjeldatakse antud töö raames tehtud uuringu metoodikat, esitatakse saadud tulemusi ning arutletakse nende üle. Õppekava on kooli alusdokument, mis sätestab eesmärgid, õpitulemused ja saavutatavad pädevused. Õppekava annab üldised suunad ja juhised. Põhikooli riiklik õppekava ei sea õpetajatele piiranguid, kuidas õppekavas olevad õpitulemused tuleb saavutada. Antud töö käigus viidi läbi pool-struktureeritud intervjuud 10 põhikooli inglise keele õpetajaga Viljandimaal. Intervjuu käigus uuriti nende õpetamise eesmärki, õpitulemuste saavutamist, õpetamise meetodeid, õppekavale lähenemist ja aspekte, mis toetab ja takistab neil õppekava rakendamist. Õpetajate eesmärk inglise keele õpetamisel on, et õpilased oleksid iseseisvad keelekasutajad ning omaksid teadmisi õpitavat keel emakeelena kõnelevate kultuuride kohta. Intervjuu käigus paluti õpetajatel 6. klassi lõpuks saavutatavaid õpitulemusi tõlgendada. Õpetajad tunnistasid, et neile on osa mõisted ja väljendid antud lõigus arusaamatud, näiteks „igapäevased suhtlusolukorrad,“ „lühikesed“ tekstid ning osa õpitulemusi ei ole 6. klassi lõpuks saavutatavad, näiteks pole 6. klassi õpilased suutelised võrdlema kultuure ning seadma endale õpieesmärke. Õpetajad ütlesid, et nad peavad õppekavas oluliseks lõimingut, kujundavat hindamist, kaasaegsust, praktilisust ning pädevusepõhisust. Õpetajate õppetöö planeerimise põhjal jagunevad nad nelja rühma: õpetajad, kes planeerivad õppetööd õppekava põhjal; õpetajad, kes planeerivad õppetööd õpiku põhjal; õpetajad, kes planeerivad õppetööd õppekava ja antud klassi / õpilaste põhjal ning õpetajad, kes planeerivad õppetööd õpiku ja klassi / õpilaste põhjal. Õpetajad kasutavad õpilasekeskset lähenemist, õpetajakeskset lähenemist ning elemente ka probleemipõhisest lähenemisest. Õpetajad pidasid keeruliseks hindamist, sest ühest küljest on see subjektiivne teisest küljest piiravad õppekava hindamiskriteeriumid õpilase individuaalse arengu hindamist. Õpetajad leidsid, et õppekava rakendamist takistab neil uute õpikute puudus, tehnilise toe puudus ja suur töökoormus. Õpetajate arvamuse järgi aitab kool õpetajal õppekava rakendada sellega, et tagab õpikute olemasolu, õppevahendid, tehnilised võimalused ja saatmise koolitustele ja seminaridele. Lisaks veel toodi välja mitterahaline tugi, näiteks töötubade korraldamine, toetav suhtumine, eriti uue proovimisse.

Magistritöö raames analüüsiti I Love English õpikuid 6 ja 7 ning koostati neile täiendavat lisamaterjali. Analüüs viidi läbi grammatika õpetamise kontekstuaalse lähenemise teooria põhjal. Analüüsi saab kasutada õpiku täiendamisel efektiivsema grammatika õpetamise saavutamiseks. Magistritöö on praktiliseks näidis sellest, kuidas õpetajad saaksid läbi viia materjali analüüsi ja koostada lisamaterjali. Magistritöö teooriaosa annab ülevaate grammatika õpetamise põhilisematest vaidlusküsimustest – kas õpetada grammatikat; kui jah, siis, kuidas seda teha. Grammatikat võib õpetada mitut erinevat moodi: implitsiitselt ja eksplitsiitselt. Kontekstuaalne lähenemine, mis on käesoleva töö põhiosa, keskendub rohkem implitsiitsele õpetamisele. Kuigi see ei välista eksplitsiitseid selgitusi grammatika käsitlemisel. Oluline on, et on loodud tingimused, toetamaks loomulikku õppimist.

Juhendaja: Pille Põiklik, Resümee/kokkuvõtte leiab manusest.