Search

This paper analyses strategies for forming polar questions and their historical sources in the two main varieties of Livonian – Courland Livonian and Salaca Livonian. The results reveal that the main means for marking polar questions in both varieties are sentence-initial particles. Their usage is compared to the means found in other varieties spoken in the Central Baltic area. This micro-areal comparison offers an in-depth analysis of the main patterns in the area, including their developmental paths. It appears that on several occasions, Livonian, Latvian, Latgalian, and Leivu South Estonian (spoken in Latvia) pattern together as opposed to the Estonian and South Estonian varieties (spoken in Estonia) and Lutsi and Kraasna South Estonian (spoken, respectively, in southeastern Latvia and the southern Pskov region in Russia). The data originate from various sources and different times, and were obtained by using both manual and automated methods; the analyses are qualitative. Kokkuvõte. Miina Norvik, Helle Metslang, Karl Pajusalu, Eva Saar: Liivi keele üldküsimused areaalsel taustal. Artiklis analüüsitakse üldküsimuse vormistamise strateegiaid ning nende kujunemise allikaid kahes liivi keele põhikujus – Kuramaa liivi keeles ja Salatsi liivi keeles. Tulemused näitavad, et mõlemas on üldküsimusi moodustatud peamiselt lausealguliste partiklitega. Liivi keele üldküsimuste struktuuri võrreldakse areaalselt lähedaste keelte ja murrete moodustusviisidega. Selline mikroareaalne võrdlus võimaldab sügavuti analüüsida Balti areaalis leiduvaid põhilisi üldküsimuste vormimalle ning nende arenguteid. Artiklist ilmneb, et mitmel juhul osutuvad sarnaseks liivi, läti, latgali ja lõunaeesti leivu keelesaare üldküsimuste moodustusviisid, erinedes eesti keele, lõunaeesti murdekujude ning lõunaeesti lutsi ja kraasna keelesaare üldküsimuse moodustusest. Andmestik on kogutud mitmesugustest eri aegade allikatest ning seda on analüüsitud kvalitatiivselt. Kubbõvõttõks. Miina Norvik, Helle Metslang, Karl Pajusalu, Eva Saar. Līvõ kīel iļammizt kizzimizt areāl kontekstõs. Kēras sōbõd vaņtõltõd amnämniz kizzimiz lūomiz stratēgijd ja nänt ovātõd kōds līvõ kīel vīțs – Kurmō līvõ kīels ja Salāts līvõ kīels. Tuņšlimi nägțõb, ku mȯlmis sōbõd kȭlbatõd partikõld, mis irdistiz ātõ lieudtõb kītõm īrgandõksõs. Kēra ītlõb līvõ kīel amnämnizt kizzimizt struktūrõ seļļizt īž struktūrõdõks munt ležgõlizt kēļši ja kīelmūrdis. Seļļi ītlimi äbțõb tuņšlõ amā sagdidi amnämnizt kizzimizt formõd modelidi ja nänt suggimizt Vāldamier areāls. Nei īž tuņšlimi nägțõb, ku amnämnizt kizzimizt struktūr pierrõ līvõ kēļ, lețkēļ, ladgal kēļ ja jedālēsti leivu kīelkōla ātõ jõvāgid ītizt – nēši kēļši struktūrõd ātõ mõitizt äbku ēsti kīels, jedālēsti kīelmūrdis, jedālēsti Lutsi ja kraasna kīelkōlis lieudtõb. Tieutõd tuņšlimiz pierāst ātõ kubbõ pandõd īžkižist ovātist ja tuņšlimiz pierāst sōbõd kȭlbatõd kvantitatīvizt metōdõd.

The supine inessive form in Salaca Livonian appears in a copular construction or as a sole predicate, and is usually associated with progressive and futurate readings. The linguistic data analysed in this study consist of example sentences in Salaca Livonian that are provided with Latvian, German, and/or Swedish translations. The data originate from the 19th century when Livonian was still spoken by Livonian-Latvian bilingual speakers in the northern part of Latvia. The present paper aims to study the functions and possible development of the supine inessive construction in detail, including the possibility of contact-induced change. The study takes a functional-typological and usage-based approach. We suggest that the usages of the supine inessive form reveal both language-internal development as well as instances of contact-induced development, more precisely reanalysis of Latvian forms with a similar function and/or form.Kokkuvõte. Miina Norvik, Helle Metslang, Karl Pajusalu: Supiini inessiivikonstruktsioon salatsiliivi keeles. Salatsi liivi keeles on supiini inessiivivorm kasutusel koopulat sisaldavas konstruktsioonis või iseseisva predikaadina, olles üldiselt seostatav progressiivsete ja tulevikuliste tähendustega. Uurimuses analüüsitava keelematerjali moodustavad salatsiliivikeelsed näitelaused koos läti-, saksa- ja/või rootsikeelsete tõlgetega. Materjal pärineb 19. sajandist, mil salatsi liivi keel kõlas veel liivi-läti kakskeelsete kõnelejate suus Läti põhjaosas. Siinse artikli eesmärgiks on käsitleda täpsemini supiini inessiivikonstruktsiooni funktsioone ja võimalikku arengut, sh ka kontaktist tingitud muutuse võima likkust. Analüüsimisel on aluseks võetud funktsionaal-tüpoloogiline ja kasutuspõhine lähenemine. Artiklis näidatakse, et supiini inessiivivormi kasutus juhtude hulgas on nii selliseid, mis annavad tunnistust keelesisesest arengust, kui ka selliseid, mis viitavad keelekontaktist tingitud arengule, täpsemini sarnast funktsiooni ja/või vormi kandvate läti vormide reanalüüsile.Märksõnad: progressiiv, tuleviku väljendamine, kontaktist tingitud keelemuutus, finiidistumine, Salatsi liivi keelKubbõvõttõks. Miina Norvik, Helle Metslang, Karl Pajusalu: Supīn inesīv formõd Salāts līvõ kīelsõ. Salāts līvõ kīelsõ supīn inesīv sōb kȭlbatõd īdskubs kopulaks agā īžkiz; ne formõd jemmitõt võibõd nägțõ progresīvizt ja tulbizāiga tǟntõkst. Kēra alīzõks ātõ kītõmõd Salāts līvõ kīels īdskubs lețkīel, saksā kīel ja/agā rūotškīel tulkõmõdõks. Materiāl um perīņ 19. āigastsadāst, ku Salāts līvõ kīeldõ rõkāndizt līvõ- ja lețkēļizt rovst Pūojlețmōl. Kēras um tuņšõltõd, mingizt ātõ supīn inesīv konstruktsijd funktsijd, ja kui ne ātõ suggõnd. Vel um vaņtõltõd, või mõitõks võib vȱlda perīņ kīeld kontaktist. Analīz alīzõks um funktsionāli-tipologli tuņšlimizmetōd ja kȭlbatimiz tuņšlimi. Tuņšlimi nägțõb, ku supīn inesīv formõd kȭlbatimi vaišti um seļļi, ku sīesõ āt nǟdõbõd suggimizt kīel eņtš sizāl, bet ātõ ka seļļizt, mis āt perīņ kīeld kontaktist, īžkist form ja/agā funktsijd pūolst ītizt lețkēļizt formõd reanalīzõd.

The present article studies the usage of the Estonian verb jaada and Livonian īedo in various grammatical constructions. Although in both languages they can be attested to convey REMAIN and CHANGE, there are differences in their use depending on the construction. Apart from Estonian, the Livonian īedo is shown to function as a general change-of-state predicate. Whereas previously the Estonian jaada has been associated with negative change and continuation, this study demonstrates that, in more general terms, one could speak about unexpectedness or difference from the majority, and remaining in an activity or state for some time. The linguistic data originates from various corpora, in the case of Livonian also from collections of texts. In order to investigate the historical development, the Old Written Estonian data was also included in the study. We propose that originally the verb expressed ‘remain, stay behind’. The corresponding meaning is present in most of the constructions expressing location; in Old Written Estonian such instances constituted ¾ of all examples. Kokkuvote. Miina Norvik ja Kulli Prillop: Eesti jaada ja liivi īedo : PUSIMISE ja MUUTUSE valjendamine erinevates grammatilistes konstruktsioonides. Artiklis analuusitakse eesti jaada - ja liivi īedo -verbi kasutust erinevates grammatilistes konstruktsioonides. Kuigi molemas keeles on ‘jaada’-verbil nii pusimise kui ka muutuse valjendamise funktsioon, voib konstruktsiooniti taheldada mitmeid erinevusi. Uhtlasi selgub, et liivi īedo on laia kasutusvaldkonnaga uldise tahendusega muutusverb, mille vaste eesti keeles (lisaks jaada -verbile) voib olla ka saada , minna voi tekkida/ilmuda . Kui eesti keeles on verbi jaada varem seostatud ennekoike negatiivse muutuse ning pusimisega, naidatakse siinses artiklis, et veelgi uldisemalt voiks jaada puhul raakida olukorra erandlikkusest voi ootamatusest ning selles pusimisest. Analuusitav naitematerjal parineb erinevatest korpustest, liivi keele puhul ka tekstikogumikest. Ajaloolise arengu kohta oletuste tegemiseks on vordlusmaterjali kogutud ka eesti vana kirjakeele korpusest. Ilmneb, et algselt on tegemist ‘maha jaamist’ tahistanud verbiga – nimetatud tahendus on ennekoike esil kohta valjendavates konstruktsioonides, mis naiteks vanas kirjakeeles moodustasid enamiku kasutusjuhtudest. Votmesonad : muutus; pusimine; grammatilised konstruktsioonid; liivi keel; eesti keel; eesti vana kirjakeel

The present article considers change-of-state predicates in Livonian and their possible development into future copulas. The focus is on the verbs īedo ‘remain, stay; become’, sǭdo ‘get; become’, and līdo (synchronically a future copula), but also the verbs tūlda ‘come’ and lǟdo ‘go’ are included for comparative purposes. The results show that all five verbs can be used for expressing change of state, but it depends on the particular verb and underlying construction, whether conveying the sense ‘become’ is a central or only a marginal function. This study shows that Courland Livonian fits well to the general picture of Northern Europe where the present tense form of a verb with meaning ‘become’ can be used for marking the future time reference, and at least one verb – līdo – also appears as a future copula. Kokkuvote. Miina Norvik: Muutust valjendavad predikaadid liivi keeles ning nende kasutamine tuleviku valjendamisel. Siinne artikkel analuusib muutust markivaid verbe liivi keeles ning nende voimalikku arengut tulevikukoopulaks. Pohirohk on verbidel līdo (sunkrooniliselt tulevikukoopula), sǭdo ‘saada’ ja īedo ‘jaada, saada’, kuid vordluseks on vaadeldud ka verbe tūlda ‘tulla’ ja lǟdo ‘minna’. Artiklis naidatakse, et kuigi koik need viis verbi voivad esineda muutust valjendavana, on verbiti ja uhtlasi konstruktsiooniti erinev, kas muutuse valjendamine on esmane voi uksnes marginaalne funktsioon. Uurimusest selgub, et koige rahvaparasem ning uldisema tahendusega muutusverb liivi keeles on īedo ‘jaada, saada’, mis siseneb translatiivsesse muutuskonstruktsiooni. Teine sage muutusverb on sǭdo ‘saada’, kuid selle kasutamises voib vahemalt osaliselt tunda kontaktkeelte moju, naiteks eelistatakse verbi sǭdo ‘saada’ tarvitada muutuse valjendamiseks usulistes tekstides. Edasist arengut tulevikoopulaks naitab siiski vaid līdo , mis ennekoike valjendab tulevikus olemist, kuigi tagaplaanil on sageli tunda ka muutuse tahendust ning ajaline tahenduselement poimub uldjuhul modaalse tahenduselemendiga. Marksonad : seisundimuutus, koopulad, tuleviku valjendamine, Kuramaa liivi keel Kubbovottoks. Miina Norvik: Mȭitoksvarbod līvo kīelso ja nant kȭlbatomi tulbiz āiga ulzkītomiz pierāst. Se kēra tuņslob mȭitoksvarbidi līvo kīelso ja nant tultokst tulbiz āiga kopulaks. Pǟažālistoz um vaņţoltod varbidi līdo , sǭdo ja īedo . Nēḑi um tazāntod varbodoks tūlda ja lǟdo . Amād vīž varbo voibod ulzkīto mȭitokst. Vȱldantos varbsto ja konstruktsijst, voi se um pǟtǟtoks agā set kūorali tǟntoks. Tuņsloks nagțob, ku amā rovvīți mȭitoksvarb um īedo , mis sōb kȭlbatod konstruktsijs translatīvoks. Tuoi sagdi mȭitoksvarb um sǭdo , bet se um lieudtob emmit vaimližis tekstis. Voib vȱlda, ku se um kontaktkīeld mȯj. Kazāndokst mȭitoks > tulbiz āiga kopula nagțob set līdo . Se kītob pakāndim vȯlmizt, bet vel voib se kīto mȭitokst ja modālizt tǟntokst.